Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Euroopa muinaskultuurid (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Euroopa muinaskultuurid #1 Euroopa muinaskultuurid #2 Euroopa muinaskultuurid #3 Euroopa muinaskultuurid #4 Euroopa muinaskultuurid #5 Euroopa muinaskultuurid #6 Euroopa muinaskultuurid #7 Euroopa muinaskultuurid #8 Euroopa muinaskultuurid #9 Euroopa muinaskultuurid #10 Euroopa muinaskultuurid #11 Euroopa muinaskultuurid #12 Euroopa muinaskultuurid #13 Euroopa muinaskultuurid #14 Euroopa muinaskultuurid #15 Euroopa muinaskultuurid #16 Euroopa muinaskultuurid #17 Euroopa muinaskultuurid #18 Euroopa muinaskultuurid #19 Euroopa muinaskultuurid #20 Euroopa muinaskultuurid #21 Euroopa muinaskultuurid #22 Euroopa muinaskultuurid #23 Euroopa muinaskultuurid #24 Euroopa muinaskultuurid #25 Euroopa muinaskultuurid #26 Euroopa muinaskultuurid #27 Euroopa muinaskultuurid #28 Euroopa muinaskultuurid #29 Euroopa muinaskultuurid #30 Euroopa muinaskultuurid #31 Euroopa muinaskultuurid #32 Euroopa muinaskultuurid #33 Euroopa muinaskultuurid #34 Euroopa muinaskultuurid #35 Euroopa muinaskultuurid #36 Euroopa muinaskultuurid #37 Euroopa muinaskultuurid #38 Euroopa muinaskultuurid #39 Euroopa muinaskultuurid #40 Euroopa muinaskultuurid #41 Euroopa muinaskultuurid #42 Euroopa muinaskultuurid #43 Euroopa muinaskultuurid #44 Euroopa muinaskultuurid #45 Euroopa muinaskultuurid #46 Euroopa muinaskultuurid #47
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 47 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor herctus Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Euroopa muinaskultuurid

Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultuur

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT

Kuna 20ndatel-30ndatel aastatel sellega tegeleti ja pandi paika ka esimesed hüpoteesid. Üldiselt oli nii, et 19-20ndal sajandil joonistati keelepuumudeleid. See tähendab seda, et ühe koha peal on tekkinud mingi keel, sealt on inimesed asunud laiali ja sellest on tekkinud uued keeled. Eeestlaste kujunemise teooria 1950. aastatel Selle teooriaga tegelesid tolle aja päris juhtivad spetsialistid. Hiljem on hakatus seda nimetaka ka kiviaegse kolme suure rände teooriaks. · Harri Moora ­ arheoloog · Lembit Jaanits ­ arheoloog · Paul Ariste ­ keeleteadlane · Karin Mark ­ antropoloog Esimene arheoloogiline kultuur oli Kunda kultuur, selle asukad jõudsid siis pärast viimast jääaega. See hõlmas nii Eestit, Lätit, Leedut, Soomet ja Lääne-Venemaad. Arvati, et Kunda kultuuri esindajad polnud soomeugrilased ­ nad olid esimesed hõimud, kes Euroopas elasid ehk protoeurooplased. Paul Ariste leidis isegi mõningaid sellised sõnu eesti keeles, millel on

<b>Ajalugu
thumbnail
34
docx

Euroopa muinaskultuurid

http://xgis.maaamet.ee Selle põhjal on ka võimalus leida uusi muistiseid ja osata neid vorme tõlgendada. Tänu tehnika arengule on enne arheoloogilisi kaevamisi saada teada juba, mis sealt välja tulema hakkab. Georadari kasutamine maastikul – saadab lained maapinna sisse ja sealt peegelduvad need tagasi. Arheoloogilised kaevamised: Arheoloogilistel kaevamistel uuritakse ja saadakse uusi teadmisi, aga samas ka hävitatakse see muistis. Ajaloolane ja arheoloog: Ajaloolane töötab põhiliselt läbi kirjalikke allikaid, läheb arhiivi, saab sealt vanad dokumendid, teeb sealt andmete kohta väljakirjutusi, mida analüüsida, selle põhjal kirjutab ta uurimistöö. Arheoloog teeb väljakaevamisi, selle käigus kogub leida, fiktseerib muistise konstruktsioon, tehakse kirjeldisi ja fotosid. Arheoloog teeb sarnase konspekti, nagu teeb ajaloolane arhiivis. Väljakaevamised on ka üks osa konspektist.

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Euroopa muinaskultuurid konspekt

..ning võrdles neid omavahael. Leidis esemete vahel sarnaseid jooni pannes need tüüpide järgi ning võrdles neid tüüpe vastavalt leiukohtadele ­ tegi tüpoloogilise rea...??..ehk siis tõi välja kuidas leidis mingi eseme areng aja teljel. Tal õnnestus võrdluse teel kokku saada 6 erinevat perioodi. 1-6. Tema oli tüpoloogilise meetodi rajaja. See on põhimõtteliselt nagu mood tänapäeval ­ kuidas arenevad mingid kleidid, disainid jne ­ tüüpide areng. Heinrich SCHLIEMANN ­ saksa arheoloog ­ põhiteene ­ pani aluse antiikmuististe uurimisele ja ürit tõestada, et teatud antiik eeposed on koostatud teatud ajaloo sündmuste põhjal. Kõige kuuls sai Trooja otsimisega, selle esimese kaevajana ... õnnestus tõestada, et see võik olla ajalool Trooja. Peale selle, kaevas mitmeid legendaarseid paiku Kreekas. Trooja sõja sündmuste aegset kihti ta päris täpselt paika ei pannud ­ see avastati hiljem, aga kaevas Trooja ründajate paika Mükeenes kuningate hauudu..

Ajalugu
thumbnail
18
doc

Euroopa muinaskultuurid

püsse,kostas nendes arenguridasid. Pani paika püsside tüpologilise arengu, vaimustas teda sedavõrd, et ta hakkas ka teisi vanu asju korjama. Nt riideid , muusikariistu , kangastelgi ja paate. Üks esimesi rändnäituste koostajaid . 53. aastaselt sai päranduseks Inglismaal suured maavaldused, mille ta pühendas muinasaja uurimisele . Andis need Oxfordi ülikoolile. Asus oma maavaldustes koostama arheoloogilisi väljakaevamisi . I arheoloog, kes korjas üles kõik leiud( varasemad korjasid ainult ilusaid esemeid ). I korraliku , täpse metoodikaga arheoloog. Samuti taastas ta kaevukohad , lasi teha spetsiaalse medali , mille pani kalmu põhja. Oscar Montelius ( rootslane) , tundis Morsaae ja Thomseni töid, töötas Stockholmi muuseumis, töötas seal giidina. Jaotas esemed gruppidesse ning üritas paika panna esemete arengu ( liik , tüüp , ajaline järjekord) .Tema poolt loodud meetodit nim tüpoloogiliseks meetodiks

Euroopa muinaskultuurid
thumbnail
21
docx

Euroopa muinaskultuurid konspekt

Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) Avastas Abbeville'i karjääridest ja turbarabadest paleoliitilisi leide. Võttis kasutusele stratigraafilise meetodi. Alusepanija vanema kiviaja uurimisele. Oscar Montelius (1843-1921) Tüpoloogilise meetodi rajaja. Jagas leiud rühmadesse ning võrdles neid. Leidis, et vastavalt eseme kujule on võimalik määrata selle vanust. Koostas esemete arenguread. Jagas Skandinaavia pronksiaja kuude perioodi. Heinrich Schliemann (1822-1890) Kuulsaim Euroopa arheoloog, Trooja avastaja. Otsingud põhinesid Homerose teostel. Leidis Trooja asukohal 7 erinevat asulat. Teostas kaevetöid ka Mükeenes. August Henry Pitt-Rivers (1827-1900) Uuris esialgu püsside arengut. Hakkas koguma ning uurima ka muid vanu esemeid. Annetas oma kogu Oxfordi ülikoolile. Viis läbi arheoloogilise kaevamisi, koostas neist detailseid protokolle. Gustaf Kossinna (1858-1931) Asustusarheoloogia rajaja

Euroopa muinaskultuurid
thumbnail
23
pdf

Euroopa muinaskultuurid - konspekt

Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas ­ hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine. Jagunemine uurimiskeskkonna jär

Euroopa muinaskultuurid
thumbnail
23
doc

Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt

Oskar Montelius (1843-1921) oli rootslane, tema läks ajalukku sellega, et hakkas tegelema põhjalikult esemete uurimisega. Võttis ette pronksiaeged esemed ja üritas need sättida arenguritta, kuidas need omal ajal võisid areneda. Ta koostas arenguloo, kuidas on toimunud pronkskirveste areng nt. Rajas tüpoloogilise meetodi. See võttis tal 15 aastat aega. Lõuna-Euroopast sai ka ajalisel paikapanemisel abi, jee. Heinrich Schliemann (1822-1890), kõige tuntum arheoloog, alguses oli ta kõva ärimees, vedas püssirohtu, äritses kullaga jne. Ta läks ülikooli arheoloogiat õppima, kuna väiksena luges raamatust ,,Trooja hävitati nii, et mitte midagi ei jäänud alles". Tahtis Troojat leida ja sellega ta läkski ajalukku. Eristas linnal 7 ehitusjärku, alumise kihi luges Homerose kihiks, kuna sealt tuli välja uhke, hõbeehtest aare. Hilejm sai selgeks, et see on mitu sajandit varasem, õige kiht olla 6. hoopis

Euroopa muinaskultuurid



Lisainfo

Muinasaeg

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun