Ülikõrge rõhk. Praktikas on sellist ülikõrget temperatuuri võimalik saada ainult aatompommi plahvatusest. Tavaliselt kasutatakse reaktsiooni lähteproduktidena vesiniku ja tema isotoope. Looduslikult esineb termotuumareaktsioon tähtedel. Nende mass on niivõrd tohutu, et nende sees tekib tohutu rõhk, mis tekitab tohutu temperatuuri, mis paneb vesiniku reageerima. Täht ei plahvata, kuna suure massi gravitatsioon hoiab teda koos. Näiteks, element heelium avastati Päikeselt. Radioakt kasulikkus: tuumaenergeetika, tuumajõuallikas, tuumapommid, uued keemilised tehiselemendid, isotoopide tootmine/kasvatamine, vähiravi kahjulikkus: tuumapomm radioaktiivne kiirgus, soojuskiirgus, valguskiirgu, lööklaine, radioaktiivne tolm eriti ohtlik, kuna tolmujäänused jäävad kopsudesse, tekib nn kiiritustõbi ning selle tulemuse tekivad organismis muteeruvad rakud,lisaks ohltik veel pärilikkusele
laenguga tuumast ja selle ümber kihtidena paiknevatest välja tuumast ja tuumast muutub prooton kiirgus- elektronidest* 99,95% aine massist asub tuumades *1mm elektromagnetlainetus, kõige läbitungivam. Teke a) koosneb pikkusel lõigul mahub 10milj keskmist aatomit *Tuumad on lagunemistega b)koosneb mõnede lagunemistega c) aatomitest kuni 100 000korda väiksemad. Seda tõestas eraldub radioakt. ainetest, kui nukleonid lähevad suure inglise füüsik Ernest Rutherford. Kui tuum oleks 1cm siis energiaga olekust väiksema energiaga olekusse | *elusorg. aatom oleks 100 000cm e 1km *Tuumad koosnevad kahjulikud: lõhuvad geene, rikuvad rakkusid jne. Radioakt prootonitest(+laeng) ja neutronitest(laenguta!). prootoni ja lagunemise seadus: igal radioakt ainel on kindel neutroni ühisnimetus: nukleon e tuumaosake
1. He avastamine ja leidumine · (avastati Päikesel 13 aastat varem kui Maal) · avastasid sõltumatult · prantsl. J.Janssen ja ingl. J.N.Lockyer (art. Nature's 1869) · (teated saabusid Pariisi Akadeemiasse 26. okt. 1868 mõneminutilise vahega) · saadi Maal 1895 mineraal kleveiidist (W.Ramsay) · 1881 L. Palmieri Vesuuvi gaasides · Kosmoses leidub He väga palju (rohkem on ainult vesinikku), · Maal suhtel. vähe · sisaldub õhus (5,27 . 10-4%) - radioakt -lagun. tagajärg · He koguvarud Maal (atmosfääris, litosfääris, hüdrosfääris) 5 . 1014m3 · (kuid "lahkub Maalt") · Leidub absorbeerunult radioakt. mineraalides (kleveiit, monatsiit jt) ja loodusl. põlevgaasides 2. Koobalti ühendid · CoO - hallikasrohel või sinakas krist aine · saadakse O2 või H2O toimel Co-sse üle 940 C juures · (et vältida Co3O4 moodustumist) · on ka palju teisi meetodeid CoO saamiseks · (soolade ja hüdroksiidi lagunemine jt)
Vastastikmõjud: tugev(aatomis elementaaros. vahel), gravitatsiooniline, nõrk(lagunemine ja radioakt.), elektromagneetiline(elektr. magnet nähtused) elektrijaamad: Tuumajaam(kallis hooldada odav energia), hüdro(hävitab kalu) elektrilaeng-kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Pos- tõukuvad, neg- tõukuvad, eri- tõmbuvad. Elektronide lisandumisel aatomisse moodustub neg ioon lahknemisel pos. Voolu tekkimiseks on vajalik vabasid laengukandjaid ja nende jõudu. Pooljuht- laengukandjad pole vabad, kasutatakse elektroonikas. Dielektrikud- dest vesi, paber
Koosneb ühest mahuosast vesinikust ja hapnikust.Süütamisel plahvatab. Keemilised omadused: A) reaktsioonil mittemetallidega on redutseerija: Cl2+H2=2HCl; 2H2+O2=2H2O. B)reakt. Metallidega on oksüdeerija: 2K+H2=2KH. Vesiniku kasutamine:kütusena,ammoniaagi tootm.,metallurgia,energeetiks. Väärisgaasid(VIIIArühm)-välis kihil8el.üheaatomilised,värvusetud gaasid toatemp., ei lahustu vees, toodetakse õhust(va.He). He-õhupalli täitmiseks, tuumareaktorites. Radoon-radioakt.,indikaatorina gaasisegude kiiruse määramisel. Neoon-neoonvalgustuses,telev, lennundus. Argoon-metallurgia, valgustehn. Krüptoon-välklampides
1 1 0 1H)+N(neutron, 0n). 1 e Prooton=vesiniku tuum. Tuumaosakesed ehk nukleonid(pr ja ntr). 1896 avastas Becquerel kiirguse(uraani soolad), Marie ja Pier Curil nim radioaktiivsuseks. Alfa-kiirgus-24He, suhteliselt nõrga läbitungimisvõimega, + laenguga, heeliumi aatomituum Beeta-kiirgus- elektron, suure läbitungimisvõimega, - laenguga, ülikiire Gamma- gamma00, ülisuur sagedus, väike lainepikkusega elektromagnetlained. 83-looduslikult radioakt. M M-4 4 I nihkereedel Z X -----Z-2 Y+ 2He 2 ruutu ettepoole M M II nihkereegel Z X----- Z+1 Y + neutriin+elektron 1 ruut lõpu poole M M III nihkereege Z X------ Z Y + gamma00 tekkinud tuumad on ka radioaktiivsed, aga tuumalaengu muutust pole Poolestusaeg- 3*10-7 sek N(aatomite arv)=N0(algne arv)*2 t/T SEOSE ENERGIA. I kunstlik Rutherford pomm
MITTEMETALLID H 2 O2 N2 C KOOSTAJA: MARTIN MAASIK VESINIK. H2 · Universumis väga levinud (75% massist) · Maal esineb peaaegu ainult ühendites · Vähesel määral esineb lihtainena atmosfääri kõrgemates kihtides; mõnikord võib eralduda ka vulkaanipursetel või nafta puurimisel · Esineb kolme isotoobina: 1 H prootium, nn harilik vesinik (stabiiilne) 2 H deuteerium (D), nn raske vesinik (stabiilne) 3 H triitium (T), nn üliraske vesinik (radioakt.) Vesinik · Värvuseta · Maitseta · Lõhnata · Kergeim gaas (0,08988 g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,0016g/l) · Hea soojusjuht (ligikaudu 7,2x õhust parem) · Sulamistemp. 14,1K, keemistemp. 20,28K Vesinik · Tavatingimustes ja madalal temperatuuril väheaktiivne · Halogeenidega ühinedes moodustab vesinikhalogeniide, mille vees lahustamisel saab vastavaid happeid Cl2 + H2 = 2HCl · Põleb õhus ja hapnikus 2H2 + O2 = 2H2O
keemil.elemendid Massidefekt - Aatomi mass peaks võrduma stabiilsete komponentosakeste (elektronid, prootonid, neutronid) massiga. Tegelikult esineb kõigi elementide puhul ‘puudujääk’ ( 1%). Massidefekti moodustab energiana eraldunud massi osa: E = mc2 E – energia ; m – mass ; c - valguse kiirus vaakumis Energia ja massi ekvivalentsuse seadus (Einstein, 1905) Radioaktiivsus - keemil. elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine. Avastas: H.Becquerel (1896). Radioakt. lagunemine ei sõltu otseselt välistingimustest Poolestusaeg - sõltumatu radioakt. aatomite algkogusest ja määratud lagunemise konstandiga ,mis eri tuumade puhul drastiliselt varieeruvad Esimene tehis-tuumareaktsioon (Rutherford,1919) Tuumareaktorid toodavad paljusid radioisotoope - kasutamine loodusteadustes ja meditsiinis: (keemil. Reaktsioonimehh.- de uurimisel, organismi füsioloogia, meditsiinis, tööstuses)
a. Suuremates kogustes mürgine, mõjub ka psüühikale (Li 2CO3 kasutatakse vaimuhaiguste raviks). Rb ja Cs osa eluprotsessides pole selge. Na ja K ühendid on kõige kasutatavamaid aineid üldse (kõige enam NaCl ja KCl, NaOH, Na2CO3, Na2SO4, KOH jt.). Kõiki LM leidub looduses, kuid nende sisaldus maakoores varieerub drastiliselt: suurim on see Na-l ja väikseim Fr-l (kogu sisaldus maakoores veidi üle 20 g). Lm-del on palju isotoope (nagu teistelgi elementidel);neist on tähelepanu äratav radioakt. isotoobi 40K 2. rühm - Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra - leelismuldmetallid (LMM); s-elemendid; väliselektronkihi konfigur. s2; metallilised omadused tugevasti väljendunud; o.a alati II. --> aktiivsus suureneb. Keemil. aktiivsuselt siiski LM-dele lähedased, metallide pingereas kõrvuti 2. rühma elementidest: Be ja Mg suhteliselt eraldiseisvad Leidumine looduses: ainult ühenditena. Sisaldus maakoores eri rühma elementidel erinev: varieerub ligi 10 suurusjärku (suurim Ca, väikseim – Ra)
eri hulkades, järelikult maap läh-ne õhukiht eri koostisega. Looduslikud juhuslikud vulkaaniline tegevus, orkaanid, maavärinad , laviinid, tulekahjud neid toimunud aastasadade jooksul, enamsti tasakaalustatud aineringega. Antoropogeensed e inimtekkelised juhusl. Komp kaasajal muutunud püsivalt toimivateks , osakaal kasvab pidevalt n. tööstuslikud heitmed (suits, tolm, gaasid, radioakt. Jäätmed, heitgaasid transpordist jne). Troposfääri piirides AS koostis enam-vähem püsiv, muutused märgatavamad stratosfääris. SAASTEAINED 1. N ühendid NO, NO2, mida tähistatakse NOx; harvem ammoniaak. Looduses tekib NOx äikese, fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena, see hulk aga tasakaalustatakse N ringega; veel metsade, rohtlate põlengud, mullas toimuvad mikrobioloogilised protsessid
kokku.(kui võrdselt kiirusega-muutub olematuks) Kineetiline mass- liikumisega seot.mass, mis lisandub kui keha liigub valgusele sarnasema kiirusega. See on märgatav alles siis kui kiirused väga suured. (kasutatakse aineosakesi uurides- kiirendid. En-> massiks.) Massi ja energia jäävuse seadus- E=mC2 Energiat on võimalik muuta massiks ja vastupidi. Osakesel pole massi, anda energia, muutub massiks. Kui protsessil mass väheneb saab sellest energiat. (radioakt.kiirgus) Erirelatiivsusteooria põhipostulaadid- 1)valgusest kiiremini ei saa objekt liikuda olenemata taustsüsteemist. 2)kui taust liigubsirgjooneliselt ühtlase kiirusega/ on paigal on ta taustsüsteem, võib vaadelda objektiga (kiirendusega keha ei sobi, suunamuutusega ei sobi) Isotoop- sama aine keemilisel elemendil Z (laeng/prootonite arv) sama, N (neutronite arv) on erinev.(aatommassi määrab püsivaim isotoop looduses) Isotoopide märkimine- Tuumajõud-
hemomeetriga.Standardvärvile Hüübimisfaktorid · Vereplasmas, Sisekeskkonna homöostaas 3. kaitsefunktsioon, mille tagavad erütrotsüüdid märgistatakse Cr ja F vastava lahjenduse põhjal saab veresoonte endoteelis ja · Suhteline stabiilsus rakkudele fagotsütoosivõimelised ja antikehi radioakt isotoobi lahuses, viiakse gradueeritud katseklaasil lugeda trombotsüütides olevad optimaalse moodustavad valgelibled ning tagasi organismi ja määratakse Hb sisalduse. Algul pannakse spetsiifilised valgud (ensüümid),>
kuullaagrites Na - metallurgias redutseerijana (Ti, Zr, Ta tootmisel) org. süsteesis (reduteerijana, katalüsaator) – sageli amalgaamina Li - keemil. vooluallikate anoodid (kellade jm. patareides) mitte-vesikeskkondades kergsulamid Mg ja Al-ga (lennukiehitus jm.) antifriktsioonil. sulamid vase tootmistehnoloogias jm. Radioakt. isotoopidena kasutatakse kõiki LM, eriti 40 K (mineraalide vanuse määramine) 42 tavaliste K (bioloogias ja meditsiinis) ühenditena 6 Li → T 137 Cs (-defektoskoopias, meditsiinis) jt. Rb ja Cs toodang väga väike teiste LM-dega võrreldes;
otstarbekas endats tükk ära heita. Sobivaks tükiks osutub kahest prootonist ja kahest neutronist koosnev tugevasti seotud süsteem heeliumi tuum H. Radioaktiivsusega seoses nim seda -osakeseks. -radioaktiivsuse ehk - lagunemise puhul väheneb tuuma massiaev 4 võrra ja laeng 2 võrra. Radioaktiivsel lagunemisel väheneb lähteisotoopide kogus pidevalt ja vastavalt suureneb kaguproduktide hulk. Poolestusaeg e aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus vähebe radioakt lagunemise tõttu kahekordselt, võib ulatuda sekundi murdosast miljardite aastateni. Lagunemisest järele jäänud aine hulk väheneb eksponentsiaalselt: N=N(1/2)astmel t/T, kus N on aine alghulk ajahetkel t=0, N on hulk t ja T on poolestusaeg. Kui panna nt t=T, siis saame N=N /2. Aine hulk N vähneb, kuid ei saa kunagi nulliks. 7. Neutroni avastamine-Rutherfordi järgi oli aatomituuma koostamiseks kaks võimalust: esimene, kus tuum koosneb
mingi vana eseme siis saab võrrelda. Eestis sellega väga kauget aega ei saa võrrelda(puitu on kogutud suhteliselt vähe kuni 11 saj) kuid Saksamaal näiteks on soodest kogutud palke, kuni10000 a). RADIOAKTIIVSE SÜSINIKU MEETOD kas. tänapäeval kõige enam Leiutaja Willard Libby (1949) Määratakse - puidu, söe, taimejäänuste, luude ja muu orgaanilise materjali vanust. Atmosf tekib radioak süsinik C14 see ühineb süsihappegaasiga nüüd taimed kasut süsihap gaasi ja radioakt süsinik ladestub taaimedesse...loomad söövad taimi ja see ladestub looma luudesse, inimesed söövad loomi ja see aine ladestub organismi kuni organism elab. Kui sureb siis selle hulk küll väheneb kuid see nö. tase või muster on teada. Kui näit leida sütt ja seda selle meetodiga uurida (kuna see on sõe sees samuti ladestunud kujul olemas) siis saab teada millal see puu on maha raiutud Kõige levinum kuna kõige sagedamini leitakse sütt ja
koosnevad kvarkidest Radioaktiivsus keemil. elementide aatomituumade iseeneslik
lagunemine. H.Becquerel (1896) alfakiirgus - kiirgub alfaosake(prootonite arv väheneb
2võrra)(He-tuumad) beetakiirgus eraldub elektron(prootonite arv väheneb 1 võrra)
(elektronid)gammakiirgus lühilaineline elektromagnetkiirgus .Radioaktiivlagunemine allub
eksponentseadusele. Poolestusaeg- keskmine aeg, mis kulub aatomite arvu kahekordseks
vähenemiseks-see on sõltumatu radioakt. aatomite algkogusest; -lagunemine-isel.
Raskematele tuumadele -lagunemine-võib eralduda elektrin(N>Z) või positron(N
· Mutatsioon juhuslik muutus kromosoomide ehituses või arvus · Mutant indiviid, kes esineb mutatsioon: o Varjatult o Avalduvalt · Mutageen tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone. On kvalitatiivse toimega. Ka väga väike kogus mutageeni võib mutatsiooni põhjustada Mutageenid: Bioloogiline Keemiline Füüsikaline 1) Iseeneslikud vead Vesi, osoon; asbest; tugevad 1) Radioakt kiirgus DNA sünteesis alused, happed; N-ja P-org 2) Uv-kiirgus 2) Viirused ühendid; kemikaalide 3) Nähtav valgus 3) Alkaloidid mittesihipärane kasutamine 4) Infrapunakiirgus 4) Mükotoksiinid tervise tasandil 5) elektromagnetkiirgus Kantserogeen põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket Supermutageen väga väikestes kogustes 100% tõenäosusega tekitab mutats Geenmutatsioonid (punktmutats
Te jt. Looduslik Pb koo sn e b 5 stabiilse st isotoobist : Kuumutataks e õhu juurdep ä ä s ul: 2Pb S + 3O 2 2PbO + 2SO 2 ; PbO reduts e e ritaks e koksiga, kuid otse s elt osale b reaktsioonis pea m . CO: PbO + CO Pb + CO 2 . Suhtelis elt inertne , Kuigi kattub õhus kiiresti oksiidikihiga . ke e mi atöö stu s e sulamid (torud ja aparatuur) ; haavlid, kuulide süda mikud, (srapn ellid) ; ekraanid kaitsek s radioakt. ja röntgenkiirgus e e e st ; soolad, värvipigm e n did (eriti Pb 3 O 4 , PbCrO 4 ) ; klaasitöö stus e s (eriti "kristallklaas"), e m ailid . Eriti palju tekib Pb reo stust värvil. m etallide tehnoloo gia s, s ö e , nafta jms. põleta mis el, akumulaatoritest jm . 15. rühma elemendid (N - Bi): üldiseloomustus: Lämmastik: lihtainena atmo sf ääris (sisaldus 75,6 ma s si %) : ühenditena lood
Maa sisesoojus. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur(geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivselt. Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. Geotermiline aste e. gradient. T'C/km. Mandrikoores keskmiselt 25'C/km. (äärmused: 10-60'C/km) Maakoore graniitsed kivimid sisaldavad rohkem radioaktiivseid elemente ja selle soojusvoog pärineb suures osas radioakt lagunemisest. Ookeanilises koores on radioaktiivseid aineid vähem, kuid seal annab suurema soojusvoo vahevöö ülemine osa. Soojusvood kokkuvõttes on võrdsed. Välistuum algab 2900km, temp u 4000-5000K. Sisetuum algab 5200km, temp u 5500-6500K. Tuumas rõhk üle 3000 kBar e üle 3 milj atm. Maa magnetväli. Jõujooned liiguvad magn lõunapooluselt magn põhjapoolusele. Geogr poolus ja magnetiline poolus ei lange kokku. Nurk(deklinatsioon) praegu 11', kuid muutub aja jooksul.
kavand tegevust, mille jaoks on vaja tegevusluba. Menetlus sarnane KMH menetlusega (programm ja selle avalikust), aga mitmete SPD menetlus ei ole avalik! ERANDID Naturaaladel: Panga panga näide (Mustjala valla maanõunik ! otsustas, et KM ei ole ja turistid on tähtsamad). Piirangud ja keelud 1) kinnisomandi kitsendused maakasutuse regul (LKalad, rand ja kallas, planeeringud) 2) keelatud ainete, tehnol, tegevuste loetelud e nn mustad nimekirjad (Hg, Kd, radioakt ü) 3) piiratud kasutusega ained, tegevused, tehnol e nn hallid nimekirjad (Zn, Ar) 4) potents kkohtlikud tegevused lisanõuded (evpomavastutus) (riskivastutus) (erinevad loaprotseduurid avalik menetlus, tegevuse asukoha valik, KMH, parim võimalik tehnika) 5) kaubanduspiirangud ohust taime ja loomaliikide kaitsel, jäätmealases kontrollis ja osoonkihi kaitsel [WTO (vabakaubandus) versus CITES (kk)] Kkseire
annaabi.ee 
