Euroopa Liidu eellugu jakujunemine (1)

EUROOPA LIIT
Eellugu
Nagu enamike tänaste rahvusvaheliste organisatsioonide puhul, algab ka euroopa liidu kujunemine pärast esimest maailmasõda. Vajaduse nii poliitilise kui ka majanduse koostöö järele tekitas NL oma vastandumisega lääne demokraatlikele riikidele. Tol hetkel kerkis peamiseks küsimuseks, millistele põhimõtetele see koostöö ehitada. 1946a pakkus Churchill välja idee euroopa ühendriikidest, kuhu esialgu kuulunuks Saksamaa ja Prantsusmaa. Tänasel päeval võime öelda, et antud idee ei saaks kuidagi realiseeruda. Esiteks on Euroopa liit kasvanud liiga suureks, esindades kümneid rahvuseid ja riike. Teiseks- liitu kuuluvate riikide majanduslik areng on seinast seina. Konkreetsemad lahendused hakkasid esile kerkima 1948a Haagis toimunud Euroopa kongressiga. Selle tulemusena moodustati aasta hiljem Euroopa nõukogu ehk Council of Europe .
Nõukogu seadis endale oma töös kolm eesmärki:

• Töötada Euroopa suurema ühtsuse nimel
  
• Toetada parlamentaarse demokraatia põhimõtteid
  
• Etendada inimõigusi ja parandada elamistingimusi
  

Euroopa nõukogu eksisteerib tänaseni ja sinna kuuluvad 45 riigi esindused.
Lääneriikide poliitiline koostöö aga arenes edasi, juba 1948.a. loodi sõjaliste ilmingutega lääneliit, 1949.a. aga NATO . Viimase eeskujul loodi 1952.a. Euroopa Kaitseühendus.
1954.a. laiendati lääneriik Lääne Euroopa Liiduks, tänapäeval on tegemist NATO koostööpartneriga. Külma Sõja aegse euroopa poliitilise koostöö üks kõrghetki oli samanimelise organisatsiooni loomine 1969.a.(Euroopa Poliitiline Koostöö). Eelpool nimetatud organisatsioonid olid loodud nii poliitilise kui ka sõjalise koostöö eesmärgil, majandust need ei hõlmanud.
Euroopa regiooni majanduslik koostöö algas 1947.a. kehtestatud Marshalli plaaniga. Kiiresti sai selgeks, et Külma Sõja tingimustes on vajalik ka mingisugune majandust koordineeriv organisatsioon . Viimasega tulid lagedale prantslased , kui 9.mail 1950.a. esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman idee Saksa-Prantsuse söe- ja terasetööstuse ühendamiseks. Euroopa söe- ja teraseühenduse loomiseni jõuti 1951.a. aprillis . Ratifitseeriti 1952.a. juuli. Asutajateks 6 riiki: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg , Holland ja Itaalia. Inglismaa jäi kõrvale, kuid lubas teha tihedat koostööd.
Antud tasandil eksisteeris ESTÜ vaid 7.a. 1955.a. toimunud liikmesriikide välisministrite tippkohtumisel otsustati viia majanduslik koostöö ka teistesse valdkondadesse. Uute organisatsioonide loomiseks moodustati nn. Spaakikomitee(nimi tulenes Belgia välisministrist). Komitee töötulemusena sõlmiti 1957.a. nn. Roomalepingud. Tegemist on tänase EL ühtede aluslepingutega, millega loodi euroopa majandusühendus EMÜ ja euroopa aatomienergia ühendus EURATOM . Nimetatud organisatsioonid hakkasid juriidiliselt eksisteerima 1958.a.
Endiselt jäid kõrvale britid, kes 1960.a. rajasid oma majanduse päästmiseks ja konkureerivaks jõuks euroopa vabakaubandus assotsassiooni. Lisaks brittidele kulusid sinna 6 riiki: Taani, Norra, Rootsi, Portugal , Šveits, Austria- koostööpartnerina ka Soome. Paraku ei osutunud EFTA elujõuliseks, kuna kostöö käis valitsuste tasandil(ainult siis, kui see kellelegi kasulik). Roomalepingute tähtsaim põhimõte on vabaduste printsiip ehk organisatsiooni siseselt peab olema tagatud: isikute, teenuste, tööjõu ja kapitali vabaliikumine. Seda põhimõtet järgib EL tänapäevani.
1960-tel jätkus ühenduste kiire areng, ühendkuningriik hakkas järjest enam avalama soovi liitumiseks.
Kolme organisatsiooni paremaks juhtimiseks sõlmiti 1965.a. Liitmisleping.
Sellega loodi euroopa komisjon ja ministrite nõukogu.
10.03.09
1974 loodi Euroopa Ülemkogu-tegemist on liikmesriikide valitsusjuhtide koostöö tasandiga.
1979 loodi Euroopa parlament - tänase EL seadusandlik organ.
1978 loodi Euroopa rahasüsteem ja Euroopa Valuutaühing-selleks oli eküü(ECU-European Currency Union).
Euroopa ühenduste järk-järguline laienemine
Ühendkuningriigid soovisid ühendustega liituda nii 1963 kui ka 1967.aastal ja mõlemal juhul pani Pr neile avaldustele veto peale. 1969.a esitasid liitumisavalduse 3 riiki: ühendkuningriigid, Iirimaa ja Taani. Liitusid Euroopa ühendustega 1973.aastal. Avalduse esitas lõpuks ka Norra, rahvas ütles ei. 1970-del soovisid EÜ-ga liituda: Kreeka, Hispaania ja Portugal. Kreekast sai liige 1981 ja Hispaaniast ja Portugalist 1986. 1982.aastal otsustas EÜ-st lahkuda 1 maa: Gröönimaa. 1980-date lõpul otsustai , et järgmiste aastatate jooksul uusi liikmeid ei võeta. Põhjuseks viia liidu kui ühenduse koostöö uuele tasandile. Selleks sõlmiti 1985 aastal ühtne Euroopa akt, jõustus pärast mitmeid ratifitseerimisprobleeme 1987.aastal.
Tänane Euroopa Liit
Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping ehk treaty of European Unioin allkirjastati 07.02.1992. Jõustus 01.11.1993. On tänase EL aluseping ja 4. organisatsioon. Lepingu järgi sai EÜ küll Euroopa Liit aga ta ei muutunud selleks, lisandus vaid 2 koostöö valdkonda. Nii moodustud EL 3-sambaline struktuur.
1. EÜ- ehk 3 alusorganisatsiooni
2. Ühine väline julgeoleku poliitika
3. Koostöö õigus- ja siseküsimuste vallas
Pärast Maastrichi leppe sõlmimist esitasid liitumisavalduse:Austria, Soome, Rootsi, jälle Norra ja ühinemist kaalus Šveits. 1995.aastal liitusid:Austria, Soome, Rootsi. Veidi hiljem esitasid liitumissoovi:Türgi, Malta ja Küpros. 1994.aastal Ungari ja Poole. 1995.aastal: Rumeenia , Slovakkia, Eesti, läti, Leedu, Bulgaaria . 1997.aastal : Tšehhi ja Sloveenia - kokku 13 riiki.
Tekkinud EL edasise laienemise ja koostöö tingimused pandi paika Amsterdami lepingus 1997.a. juunis. Jõustus 1999.a. mais. Paraku ei jõudnud liikmesriigid laienemise tingimustes kokkuleppele, mis tõttu sõlmiti 26.veeb. 2001 Nice leping. Jõustus veebruar 2003. Nice leping sisaldas muu hulgas tuleviku programmi Agenda 2000.
Eurotsoon
EL ühisvaluuta euro kinnitati Maastrichti leppega . Tekkis majanduse rahaliit. Liidu loomine toimus 3 etapis:

• 1.juuli 1990-31.detsember 1993 Liikmesriikide majandus- ja rahapoliitikate sarnaseks muutmine, liberaliseeriti kapitalide liikumist liidu piires, keskpankade vahelise koostöö süvendamine.
  
• Jaanuar 199.4-jaanuar 1999. Konkreetsed ettevalmistused eurole üleminekuks. Loodi Euroopa keskpankade süsteem. Loodi Euroopa rahainstituut(euroopa keskpanga eelkäija).
  
• Alates jaanuar 1999. Loodi euroopa keskpank ja fikseeriti vahetuskursid. Euro11-riigid, kes võtsid euro kasutusele 1.jaanuaril 2002.(välja jäid Inglismaa, Rootsi, Taani)
  

Maastrichti kriteeriumid e. nõuded eurole üleminekuks.

• Riigi keskmine inflatsiooni tase viimase aasta jooksul ei tohi ületada 3 kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5% punkti.(pm ei tohi inflatsioon olla üle 3-4%)
  
• Pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem 3 kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2% punkti.
  
• Liikmesriigi valuuta ei tohi 2 viimase aasta jooksul olla delaveeritud ja selle kõikumised peavad olema jäänud rahasüsteemi poolt määratud piiridesse .
  
• Riigi eelarve defitsiit peab olema alla 3% SKP-st .(Sisemajanduse koguprodukt =toodetud teenuste kogusumma 1 inimese kohta).
  
• Riigi võlg ei tohi ületada 60% SKP-st.