aastal, märtsikuus. 2. Järjesta. Alusta varaseimast. 4. Vaino Väljas 2. Johannes Käbin 1. Nikolai Karotamm 3. Karl Vaino 3. Millised vastupanuliikumise vormid olid eestlaste poolt Nõukogude võimu vastu suunatud? Üks vastupanuliikumise vorme oli metsavendlus. 4. Selgita, mida tähendavad järgmised mõisted. Sundkollektiviseerimine - oli aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. Stagnatsiooniperiood - 1980-1986. Kõigepealt ilmnes see majanduses -majandus allutati taas tsentraalsele juhtimisele, areng aeglustus ning peatus. Algas hoolimatu raiskamine ja kvaliteedilangus. Kannatas ökoloogiline olukord Baltimaades. Mittetunnustamispoliitika - Eesti Vabariigi ja teiste Balti riikide puhul on mittetunnustuspoliitika seisnenud välisriikide ja eriti Ameerika Ühendriikide välispoliitilises doktriinis, mille kohaselt ei tunnustata võõra territooriumi Nõukogude Liidu poolsest
Kliimamuutuse mõju järvedele Vaatluste põhjal on jääminek ja suurvee kõrgseis hakanud järjest varem, jäätumine aga hiljem saabuma Regionaalsed kliimamudelid prognoosivad aastateks 2070-2100 nii õhu- kui veetemperatuuri tõusu ja meie järvede jääkatte kestuse vähenemist vähemalt 1-2 kuu võrra. Seetõttu võivad dimiktilised järved muutuda monomiktilisteks. Varasemaks nihkub ka füto- ja zooplanktoni areng Talvel kalade hukkumise oht väheneb, suvel suureneb Pikenev stagnatsiooniperiood halvendab põhjakihtide hapnikuga varustatust, soodustades fosfori leket põhjasetetest. Sademetehulga suurenemisega kasvab valglalt lähtuv toitainete koormus järvedele, mis suurendab bioproduktsioni ja settimiskiirust Sula pinnase ja suurenenud talvise äravooluga kantakse järvedesse orgaanilist ainet (vee värvus muutub pruunikaks). Kliimamuutus võib nii tugevdada kui nõrgestada eutrofeerumise ilminguid, võib aidata kaasa järvede seisundi parandamisele või töötada sellele vastu.
Tekkis nn Hurštšovi sula, mille ajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Kuid NSVL jätkas oma mõjuvõimu laiendamist: 1953 Ida-Berliini ülestõus, 1956 Poola ülestõus, Ungari ülestõus, Suessi kriis, 1961 Berliini müür, 1962 Kuuba kriis. Parteiladvik kõrvaldas Hruštšovi 1964. aastal ja NSVL.i uueks juhiks sai Leonid Brežnev. Algas nn stagnatsiooniperiood. Majanduses püüti varjata mahajäämust Läänest: tööstus 40% USA tasemest, põllumajandus 15%. Erandiks sõjatööstus, mida arendati eelisjärjekorras. Välispoliitikas jätkati senist suunda: 1968 Tšehhoslovakkia, Brežnevi doktriin, 1979 sissetung Afganistani. Oli ka paranemist: strateegilise relvastuse piiramiseks sõlmiti 1972 SRP 1 ja 1979 SRP 2, pingelõdvenduspoliitika sümboliks sai Helsingi protsess (nõupidamised idabloki ja Lääne riikide vahel 1973. aasta juulist 1975
Liidu kui suurima nafta- ja gaasitootja mõjuvõimu ja julgustas teda ajama agressiivsemat poliitikat, siis naftahindade langus pärast kriisi lõikas Nõukogude Liidult ära kriitilise tähtsusega ekspordi turuosa. Kui 1970'tel ja 80'tel Nõukogude Liidu majanduskasv aina kahanes ja 1980'tel aastatel läks suur osa RKT'st võidurelvastumise tõttu sõjaväele, siis üha nõrgema majandusega NSV Liidule sai see ka saatuslikuks. 1970'te aastate stagnatsiooniperiood oleks Nõukogude Liidule olnud palju hävitavam, kui majandust poleks suudetud üleval hoida oma nafta ja gaasi tootmisega. Nõukogude Liidu mahajäämisele võidurelvastumises aitas kaasa ka Afganistani sõda, mis osutus palju raskemaks ettevõtmiseks kui N Liidu juhid seda arvata oskasid. Afganistani sõja mõju Nõukogude Liidule oli mitmekülgne. Ühelt poolt tekitas see Liidus sees pingeid, rahvas muutus rahulolematumaks. Teisest küljest see sõda ka
vastavaid heaolu standardeid. · Euroopas on loodud "sotsiaalmudel", mis põhineb Euroopa Sotsiaalhartale (1961, täiendatud 1996), Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksile (1964) ja Euroopa Põhiõiguste Hartale (Põhiseadusliku lepingu 2.osa), tagab EL liikmesriikide kodanikele juurdepääsu ühele parematest sotsiaalturvalisuse võrgustikest EL SP kujunemislugu · Neoliberalismiperiood (1957-1972); · Aktiivse sotsiaalse tegevuse periood (1972-1980); · Stagnatsiooniperiood (1980-1986); · Optimismiperiood (1986-1993) · Alates 1993.aastast subsidaarsusprintsiip (toetav, "pehmed instrumendid", "best practice") Neoliberalismiperiood (1957-1972) · Rooma lepingu (1957) eesmärgiks oli luua Ühisturg ning tagada kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumine ühest liikmesriigist teise. · Majandusühendusele panid aluse 6 Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia
Erhardi kreedo: tõelist sotsiaalpoliitikat ei saa lahutada pürgimisest rahapoliitilise stabiilsuse suunas. Saksamaaoli piiramatus koguses vaba tööhõudu, s põgenikud Ida-Saksam. S ärikulutused hoiti madalad mõõdukate investeeringutega uudsetesse ja efektiivsetess tootmisviisidesse -autotööst võimas edasiareng konveirtootm. Saksa tööviljakus kõrgeim Maj üh riikidest, madal aga Suurbrit+ Ametiüh tug.. EMÜ Rooma lepingu ajajärgul 1958-1985, sh 1981-84 Ühenduse stagnatsiooniperiood: Rooma lepingu (EMÜ) ajajärgul sai 6st riigist 12 riigi ühendus Euroopa Majandusühendus. Järk- järgult kaotati liikmeriikide vahelised tollimaksud, kaotati impordi koguselised piirangud ja riikidevahel kaubandus elavnes oluliselt. Tolliliidu peamised eesmärgid saavutati 1968 (kaotati tollid tööstuskaupadele) põllumajanduspoliitika (CAP) toetas abirahadega (kõrge kokkuostuhinna sisseviim- farmereid, eriti Prantsusmaal. Uuesti võimuletulnud ja Prants 5 Vabariigi (al 1958
majandusreformi, eeldades, et need reformid saavad kulgeda koos. Autoritaarse kontrollimehhanismi lõdvenemine viis aga majandusreformi läbiviimise kriisi ning alates 1988. a. nihkus rõhuasetus poliitilisele reformile ja struktuurimuudatustele riigiaparaadis.5 Mitmed uurijad (Olev Liivik, Rein Taagepera) on leidnud, et Gorbatšovi perestroika-poliitika rakendamine Eesti NSV-s EPK Keskkomitee kaudu toimus teatava ajanihkega ning veel 1986. a. valitses ENSVs sisuliselt stagnatsiooniperiood. Siiski leidus ENSV ühiskonnas ka perestroika esimesel perioodil märkimist väärivaid algatusi, mille genereerijaks oli valdavalt kultuurieliit. Siinse küsimusetõstatuse seisukohalt on eriti oluline ENSV loominguliste liitude aktiveerumine ning Loomeliitude Kultuurinõukogu loomine, mis konstitueerus 1987. a. kevadel, Seostele teater ja ühiskond ning teater ja rahvuslik kogukond, s.t. teatrikunsti ühiskondlikule mõõtmele püüab tähelepanu osutada ka siinne käsitlus;
palju. Ta sai aru, et Vm-l ei ole kõik korras. Ta tegi avaldusi, millest võis järeldada, et ta plaanib mingeid reforme. Hukati viis ülestõusust osavõtjat. 120 salaühingu liiget saadeti asumisele. Pärast Poola ülestõusu algas Vm-l suur kooleraepideemia. Pärast seda oli selge, et Nikolai I ei kavatse astuda mingid samme selleks, et midagi muuta. Tema peamine ülesanne on hoida seda, mis on olemas. Ta ei taganenud monarhiaprintsiibist. 1830-50ndad oli stagnatsiooniperiood ja selle ajaga jäi Vm väga palju Euroopale arengus alla. Vm peale vaadati suure kahtlusega. Kirjandus arenes aga teist teed, oma teed pidi. Karamzin juba taganes kirjandustegevusest. Tema kirjanduslik tegevus lõppes aastal 1803, ta hakkas kirjutama Vm ajalugu. Tema tegevuse ümber käis väga suur poleemika. Tema vastane admiral Al. Siskov (1754 1841) ründas väga Karamzini ideid ja pakkus välja oma kirjandusliku programmi. Siskov oli kirjanikuna vähem tuntud kui Karamzin
annaabi.ee 
