Euroopa liit (0)

Rapla Ühisgümnaasium

Geograafia

referaat

Euroopa Liit

Koostaja: Eget Poom

Klass: 9b

Aprill 2009

Mis on Euroopa Liit?

• Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus , milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tšehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos osaliselt Aasias asuvate riikidega 45.
  

( sulgudes on näha liitumisaastad )

• Euroopa Liit tegutseb veel paljudes poliitikavaldkondades – majanduse, sotsiaal-, regulatiivses ja rahanduse valdkonnas, kus tema tegevus toob kasu liikmesriikidele. Kõnealused poliitikavaldkonnad on:
  
  • solidaarsuspoliitika (nimetatakse ka ühtekuuluvuspoliitikaks) piirkondlikes, põllumajanduse ja sotsiaalküsimustes;
    
  • uuenduspoliitika, mis on seotud uuemate tehnoloogiate kasutuselevõtuga näiteks keskkonnakaitses jne.
    

• Euroopa Liit rahastab nimetatud poliitikavaldkondi enam kui 120 miljardi euro suurusest aastaeelarvest, mille suurem tulu saadakse suurel määral liikmesriikide sissemaksetest.
  

• Euroopa Liit toetab Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadel põhinevat süsteemi, mis pakub õiguskindlust ja läbipaistvust rahvusvahelises kaubanduses. WTO on loonud tingimused, mis kaitsevad selle liikmeid ebaõiglase tegevuse, näiteks dumpingu (müük omahinnast madalama hinnaga) eest, mida väljamüüjad kasutavad konkurentidega võistlemisel.
  

Euroopa Liidu kujunemine
Vajadused majanduslikule ja poliitilisele koostööle, tekitas külma sõja järgne olukord ja hirm kommunismi ees. Peamiseks probleemiks kujunes, milline pidi see koostöö välja nägema. Siiski jõuti juba 1948.a poliitilise koostööni, kui Iraagis toimus Euroopa Kongress , millest võtsid osa 16 riiki. Kongressi silmapaistvaimaks tulemuseks oli aasata hiljem loodud Euroopa Nõukogu (eksisteerib Liidu küljes tänaseni). Samal aastal loodi ka NATO , mis tähendas sõjalist koostööd. Järgi jäi ainult majandus.
Kuigi juba 1947.a oli käivitatud Marshalli plaan, oli selge, et sellest ainuüksi ei piisa. 9.mail 1950.a esitas tollane Prantsuse välisminister Robert Schuman idee, ühendada Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused (sealt alates 9.mai – Euroopa Päev).Euroopa söe ja tehase ühenduse(ESTÜ) leping allkirjastati 1951.a aprillis 6 riigi poolt (Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg ja Itaalia). Inglismaa jäi kõrvale, aga lubas teha tihedat koostööd.
Antud alustel püsis ESTÜ vaid 6 aasat.1957.a sõlmiti Rooma lepingud , millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. Selle eesmärk on inimeste, kaupade ja teenuste vaba piiriülene liikumine. Loodi ka Euroopa Aatomienergia Ühendus ( EURATOM ). Koos ESTÜ-ga tekkis Euroopa ühendus. Rooma lepingud on ühed tänase Euroopa alus lepingud, sest sisaldavad muuhulgas kuulsat nelja vabaduse põhimõtet – isikute, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumine ehk liidu piires peab olema tagatud nende nelja vaba liikumine.
Inglased jäid jällegi kõrvale ja lõid 1960.a konkureeriva majandusjõuna Euroopa Vabakaubandus Assotsiatsiooni . Peale Ühendkuningriikide kuulusid sinna veel Taani, Norra, Rootsi, Portugal, Šveits, Austria ja koostöö partnerina ka Soome. Siiski üritasin Ühendkuningriigid kiiresti pääseda Euroopa Ühendusse. Avaldus esitati juba 1961.a, kuid 2 aastat hiljem pani Prantsusmaa sellele peale veto.
1960-date algul kujunes probleemiks Euroopa Ühenduse moodustanud 3 organisatsiooni juhtimine (igal ühel eraldi juhtimise organid ). Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping. Muuhulgas loodi nii Euroopa Komisjon kui ka Ministrite Nõukogu. Samalaadne areng jätkus ka 70-datel – 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ).
Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont:

• võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud „valuutakorv”;
  
• vahetuskursi mehhanism : iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda 0-st kuni 2,25%-ni;
  

• krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi.
  

Hiljem 1.jaanuaril tuli kasutusel euro. 11 riiki võttis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001. aastal). Sellest hetkest alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes.
30. juulil 1962.a algatav EL ühise põllumajanduspoliitika, mille kohaselt juhivad riigid toiduainete tootmist ühiselt. Põllumeestele makstakse nende toodangu eest ühesugust hinda. ELis toodetakse piisavalt toiduaineid oma vajaduste rahuldamiseks ning põllumehed teenivad hästi. Selle poliitika varjuküljeks on suurte ülejääkide teke. 1990ndatest alates on prioriteediks ületootmise vähendamine ja toiduainete kvaliteedi tõstmine.
20. juuli 1963. EL sõlmib oma esimese olulise rahvusvahelise leppe – kokkuleppe abistada 18 endist Aafrika kolooniat. 2005. aastaks on ELil eripartnerlussuhe 78 Aafrika ning Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riigiga. EL on maailma suurim vaesematele riikidele arenguabi andja. Abiandmine on seotud inimõiguste  austamisega abi saavates riikides.
1. juuli 1968.a kaotavad kuus riiki üksteiselt imporditud kaupadelt tollimaksud , luues esmakordselt vaba piiriülese kaubanduse. Samuti kehtestatavad nad ühesugused tollimaksud teistest riikidest imporditavatele kaupadele. On tekkinud maailma suurim kaubandusgrupp. Kauplemine kuue riigi, ELi ja ülejäänud maailma vahel kasvab kiiresti.
Ühenduse laienemine jätkus 1970 algul. 1.jaanuaril 1973, liitusid Inglismaa, Iirimaa, Taani. 1970 lõpul esitasid soovi avalduse Hispaania, Portugal ja Kreeka. Kreeka liitus 1981.a, ülejäänud 5 aastat hiljem ehk 1986.a. 1985.a lahkus Euroopa Ühendusest Gröönimaa, kes eraldus Taanist. 1980 keskel otsustati, et järgneval viiel aastal Ühendus edasi ei laiene . Hakati ka mõtlema, kuidas Ühenduse ülesehitust parandada. 7.veebruaril 1992 sõlmiti Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping. Sellega loodi Euroopa Liit ja tema kolme sambaline kultuur

• Euroopa Ühendus ja tema kolmik – EURATOM, ESTÜ, EMÜ
  
• Ühine välis-ja julgeolekupoliitika
  
• Koostöö õigus-ja siseküsimuste valdkonnas
  

Leping ratifitseeriti novembriks 1993. Kõigele muule lisaks loodi Maastrichti leppega Euroopa ühisraha euro.
Jätkus ka Liidu laienemine. 1995.a liitusid Austria, Rootsi, Soome. Järjekordselt ütles ära Norra. Esimest korda oli liitumist kaalunud Šveits.1990 keskel esitasid liitumisavalduse 10 Kesk-Ida Euroopa riiki – Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tsehhi , Sloveenia. Siia lisati ka varem avalduse esitanud Türgi, Norra, Malta ja Küpros. 10 riiki, ka Eesti, liitusid Euroopa Liiduga 1.mail 2004.a. Laienemise tingimused sisaldusid1997.a sõlmitud Amsterdami leppes, mida täiendas 2001.a sõlmitud Nice leping.
13. detsember 2007.a allkirjastavad ELi 27 liikmesriiki Lissaboni lepingu, millega muudetakse varasemaid asutamislepinguid. Lepingu eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, tõhusamaks ja läbipaistvamaks ning seeläbi suutlikumaks tegelemisel ülemaailmsete väljakutsetega nagu kliimamuutused , turvalisus ja jätkusuutlikkus. Lepingu jõustumiseks peavad kõik 27 liikmesriiki selle ratifitseerima .
EL-i poliitiline süsteem ehk kuidas EL toimib ?
Euroopa Liit on enam kui riikide konföderatsioon, kuid ta ei ole ka föderaalriik. Tema poliitiline süsteem on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud ja see on ajalooliselt ainulaadne.
Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt ELi institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Need seadused koos Euroopa Liidu üldise poliitikaga on kolme põhiinstitutsiooni – Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlamendi (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjoni (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, kes seisab Euroopa ühishuvide eest) – otsuste tulemus.
1.Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu
Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu põhiline otsusetegija. Iga liikmesriik on kuus kuud järjestikku nõukogu eesistuja. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne.
Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga. Lisaks sellele vastutavad mõlemad võrdselt Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud, sõlmib nõukogu. Aluslepingute kohaselt peab nõukogu langetama otsused lihthäälteenamuse või kvalifitseeritud häälteenamusega või ühehäälselt. Langetuste taktika oleneb valdkonnast, mida otsus käsitleb. Olulistes küsimustes, nagu lepingute muutmine, peab nõukogu otsustama ühehäälselt. Enamiku otsuste langetamiseks on nõutav teatav miinimumarv poolthääli. Iga riigi häältearv vastab üldjoontes tema elanikkonna suurusele.
Euroopa Ülemkogu tuleb üldjuhul kokku neli korda aastas. Seda juhib parasjagu Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ametis oleva riigi president või peaminister . Maastrichti lepingu kohaselt sai ülemkogust ametlikult Euroopa Liidu tähtsamate poliitiliste algatuste elluviija. EL sai ka otsustusõiguse nende keerukate küsimuste üle, milles ministrid (Euroopa Liidu Nõukogu) ei suuda kokkuleppele jõuda. Ülemkogul arutatakse ka olulisi rahvusvahelisi küsimusi ning muid julgeoleku robleeme.
2.Euroopa Parlament
Euroopa Parlament on valitav kogu, mis esindab Euroopa Liidu kodanikke. Parlament peab järelevalvet ELi tegevuse üle ja osaleb seadusandlikus menetluses. Alates 1979. aastast valitakse Euroopa Parlamendi liikmed otsestel ja üldistel valimistel viieks aastaks. Parlamendi istung toimub harilikult Strasbourgis ning lisaistungid Brüsselis. Parlamendil on 20 komiteed, mis valmistavad ette täiskoguistungeid. Parlament osaleb Euroopa Liidu seadusandlikus tegevuses ning seda kolmel tasandil:

• Koostöömenetlus võeti kasutusele ühtse Euroopa aktiga 1986. aastal. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud juhtnööride ja määruste eelnõude kohta. Komisjon võib parlamendi ettepanekuid arvestades neid muuta.
  
• Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele annab parlament oma vajaliku nõusoleku, samuti ka Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule.
  
• Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See tagab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu võrdsed seadusandlikud õigused ja seda mitmes olulises valdkonnas. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata.
  

Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest vastutavad nii parlament kui ka nõukogu. Parlament võib pakutud eelarve tagasi lükata, mida ta on ka mitu korda teinud. Sel juhul tuleb kogu eelarvemenetlust uuesti alustada. Euroopa Komisjon esitab eelarveprojekti, mida seejärel arutavad Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu. Parlamendi ülesanne on teostada demokraatlikku järelevalvet Euroopa Liidu üle. Tal on õigus Euroopa Komisjon ametist vabastada. kuid selleks on vaja kahte kolmandikku häältest.
3.Euroopa Komisjon
Komisjon on põhilistest otsustajatest kolmas osa. Komisjon juhib Euroopa Liitu ning komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidul. Ametis on komisjoni liikmed viis aastat. Komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma ning seejärel valitakse liikmesriikide ja parlamendi heakskiidul uued liikmed.
(Alates 2004. aastast kuulub komisjoni üks volinik igast liikmesriigist.)
Komisjoni ülesanne on seista Euroopa Liidu ühiste huvide eest ja ta ei tohi kuuletuda ühegi liikmesriigi valitsusele. Olles n.ö lepingute valvur , peab ta hoolitsema nõukogu ja parlamendi määruste ja juhtjoonte elluviimise eest liikmesriikides Kuna komisjon on EL-u täidesaatev asutus, viib komisjon ellu nõukogu otsuseid, näiteks ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Komisjon on väga paljugi vastutav Euroopa Liidu ühise poliitika, näiteks teadusuuringute jne eest. Ta toimetab ka nende valdkondade eelarvega . Komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud.
Euroopa Parlamendi liikmete arv riigiti aastatel 2007–2009
Austrias 18, Belgias 24, Bulgaarias 18, Eestis 6, Hispaanias 54, Iirimaa 13, Itaalias 78, Kreekas 24, Küprosel 6, Leedus 13, Luksemburgis 6, Lätis 9, Madalmaades 27, Maltal 5, Poolas 54, Portugalis 24, Prantsusmaal 78, Rootsis 19, Rumeenias 35, Saksamaal 99, Slovakkias 14, Sloveenias 7, Soomes 14, Taanis 14, Tšehhi Vabariigis 24, Ungaris 24, Ühendkuningriikides 78, Kokku 785.
Euroopa Liidu lipp ja lipu ajalugu
See on Euroopa lipp. See ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu sümbol, vaid Euroopa rahvaste ühtsuse ja täiuslikkuse sümbol - laiemas mõttes. Kuldsetest tähekestest ring sümboliseerib Euroopa rahvaste solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat.
Tähekeste arv ei ole kuidagi seotud liikmesriikide arvuga. Lipul on kaksteist tähekest, kuna see arv sümboliseerib tavaliselt täiuslikkust, täielikkust ja ühtsust. Seepärast jääb lipu kujundus täpselt selliseks nagu ta on, hoolimata ELi laienemistest.
 Lipu ajalugu
Lipu ajalugu ulatub 1955. aastasse . Sel ajal ei olnud Euroopa Liidu otsest lepingut sõlmitud, kuid eksisteeris üksnes Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kujul ning liidul oli ainult kuus liikmesriiki. Mitu aastat varem oli asutatud teine organ - Euroopa Nõukogu , mis tegeles inimõiguste kaitse ja Euroopa kultuurielu edendamisega.
Euroopa Nõukogu kaalus, millist sümbolit võiks hakata enda tähistamiseks kasutama. Mitmete arutelude ja nõupidamiste järel otsustati võtta kasutusele praegune kujundus - kaksteist kuldset tähekest sinisel taustal. Mitmete tavade kohaselt on kaksteist arv, mis tähistab täiuslikkust. Samuti tähistab see kuude arv meie kalendris ning kella numbrilaua tundide arvu. Ring tähistab lisaks muudele asjadele samuti ühtsust. Nii otsustatigi võtta kasutusele Euroopa lipp, milles väljendub ideaal Euroopa rahvaste ühtsusest.
EL ja keeled
Euroopa rikkuseks on keeled ning erinevate keelte valdamine on riikides oluliselt suure protsendi all . Euroopa Liidus on 27 liikmesriiki ja 23 ametlikku keelt. Iga liikmesriik määrab Euroopa Liiduga ühinedes, milline keel tuleks kuulutada ELi ametlikuks keeleks (neid võib olla ka rohkem kui üks). 1958. aastal võeti vastu esimene Euroopa Majandusühenduse määrus, millega kehtestati ELi esimesteks ametlikeks keelteks hollandi, prantsuse, saksa ja itaalia keel – tolle hetke liikmesriikide keeled. Sellest ajast alates on ELi liikmesriikide lisandumisega kasvanud ka ametlike keelte hulk. Ametlikke keeli on vähem kui liikmesriike, kuna mõnedel riikidel on ühine keel. Näiteks Belgias on ametlikud keeled hollandi, prantsuse ja saksa keel ning Küprosel räägib suurem osa elanikest kreeka keelt, mis on seal riigikeele staatuses . Euroopa Liidu kodanikel on õigus suhelda Euroopa Liidu asutustega ametlikes keeltes. Aja- ja eelarvepiirangute tõttu tõlgitakse üsna vähe töödokumente kõikidesse keeltesse. Euroopa Komisjoni töökeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel.
Euroopa Liidu ametlikud keeled on bulgaaria | eesti | hispaania | hollandi | iiri | inglise | itaalia | kreeka | leedu | läti | malta | poola | portugali | prantsuse | rootsi | rumeenia | saksa | slovaki | sloveeni | soome | taani | tšehhi | ungari
Kodanikud Euroopa Liidus
Euroopa kodaniku esimene õigus on reisida , elada ja töötada kõikjal Euroopa Liidus. See õigus on sätestatud Maastrichti lepingu alusel.
EL on vastu võtnud direktiivi, millega kehtestati kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise süsteem. Kõik ELi liikmesriikide kodanikud võivad töötada tervishoiu, hariduse ja muude avalike teenuste valdkonnas kõikjal Euroopa Liidus, välja arvatud kutsealadel, mis kuuluvad ametivõimude pädevusse (politsei, relvajõud, välispoliitika jne). Alates 2004. aastast saavad ELis reisivad Euroopa kodanikud taotleda oma riigi vastavast ametiasutusest Euroopa haigekassakaarti, mis aitab katta ravikulud, kui nad haigestuvad teises liikmesriigis. Euroopa Liidu piirides reisimine on viisavaba ning palju mugavam täna kehtestatud seadusele passi olulisuse kaotamisele.
Euroopa kodanike on inimestel täieõiguslikud poliitilised õigused. Euroopa kodanikel on õigus võtta osa nii kohalikel kui ka Euroopa Parlamendi valimistel. Euroopa Liidu kodakondsus on sätestatud Maastrichti lepingus, mis sätestab: „Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu kodanik. Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust”.
Euroopa haridus ja kultuur
Üheks tähelepanu objektiks on ELi haridus- ja koolitusprogrammid. Need toetavad vahetusprogramme, mille raames õpilased/üliõpilased saavad minna välismaale õppima, osaleda riikidevahelises õppetegevuses ning õppida uusi keeli jne. Kooli- ja hariduskorralduse ning õppekava üle otsustatakse siiski veel riiklikul või kohalikul tasandil.
Asjaomane valdkond
ELi programminimetus
Eesmärgid
Üldharidus
Comenius
5% Euroopa Liidu kooliõpilastest osalevad ühises haridustegevuses.
Kõrgharidus
Erasmus
Kolm miljonit üliõpilast saavad õppida välisülikoolides.
Kutseharidus
Leonardo da Vinci
Igal aastal saab 80 000 inimest minna praktikale teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõttesse või koolituskeskusesse.
Täiskasvanuharidus
Grundtvig
Igal aastal saab 7 000 inimest end täiendada välismaal.
Euroopa integratsiooni alane õpe
Jean Monnet
Euroopa integratsiooni alaste teadusuuringute ja sellealase õppe toetamine
ELi elukestva õppe programmid : hinnangulised andmed programmiperioodiks 2007-2013.
Euroopa Liidu rajajad

• Konrad Adenauer
  
• Sir Winston Churchill
  
• Alcide de Gasperi
  
• Walter Hallstein  
  

• Jean Monnet
  
• Robert Schuman
  
• Paul Henri Spaak
  
• Altiero Spinelli
  

Euroopa Liit tulevikus
Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia ja Horvaatia.
Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne Gruusias, Ukrainas, Serbias, Montenegros, Albaanias ning Bosnia ja Hertsegoviinas.
Euroopa liikmesriigid
Pilt seisuga 2004a.
Häälte jagunemine nõukogus
Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik
29
Hispaania ja Poola
27
Rumeenia
14
Madalmaad
13
Belgia, Kreeka, Portugal, Tšehhi Vabariik ja Ungari
12
Austria, Bulgaaria ja Rootsi
10
Iirimaa, Leedu, Slovakkia, Soome ja Taani
7
Eesti, Küpros, Läti, Luksemburg ja Sloveenia
4
Malta
3
Kokku:
345
Kvalifitseeritud häälteenamuseks on vaja vähemalt 255 häält 345st (73,9%). Lisaks sellele:

• peab enamik liikmesriike (mõnel juhul kaks kolmandikku) olema otsuse poolt, ja
  
• iga liikmesriik võib nõuda kinnitust, et poolthäälte arv esindab vähemalt 62% Euroopa Liidu rahvastikust