2006. Young children with disabilities in Natural Environment. Method and Procedures. Paul H. Brookes Publishing Co., Inc. Mark Selikowitz. 1996. Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus. II trükk. Hansaprint. Philip Williams. 1988. A Glossary of Special Education. Alden Press. Oxford. Riin Naestema, Maret Jahu, Annika Suurküla, Eike Otto, Maigi Novek. 2008. Lasteaialapse kõne- hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo Kirjastus. Tallinn. Wolf- Rüdiger Walburg. 1998. Vaimupuudepedagoogika alused. Tartu Ülikooli Kirjastus. Õpetajate Leht. 3. detsember 2004. Nr 43. Haridusprobleeme kuulmispuudega laste õpetamisel. Airi Püss. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/03.12.04/aine/2.shtml (16.02.2012) Kokkuvõtted kahe allika kohta: Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe.
vajalike tugiteenuste järjepidevus, seega tuleks klassiõpetajal lapse varasema arenguetapi kohta huvi üles näidata. Sageli pole integreeritud õppetöö läbiviimine vaimupuudega lastega sugugi lihtne. Enamasti just sellistel juhtudel, kus individuaalne arendus nõuab suurt aja- ja personalikulu. Siiski tuleb alati osata leida võimalusi osaliseks integreerimiseks. Kasutatud kirjandus · Lilian Kivi, Helgi Sarapuu. Laps ja lasteaed. Tartu: AS Atlex, 2005 · Wolf-Rüdiger Walburg. Vaimupuudepedagoogika alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998 · Luule Tiirmaa. Erivajadutega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Argo, 2007 · Ene Kulderknup. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tartu: Studium, 2008 · Eripedagoogika. Tartu: OÜ Tartumaa Trükikoda, 2006 · Inger Kraav, Mare Liiger, Margit Pärn, Ülle Kruuda, Ann Oder, Kristin Sooaru, Astrid Allese, Siiri-Liis Läänesaar. Lapsehoidja käsiraamat
Eripedagoogika kujunemine. Tänapäeval on aktuaalsed vaesuse probleemid. 0-3a lastele individuaalsed pereplaanid. Näiteks: PEP testid autismiga ja teiste suhtlemisprobleemidega laste hindamiseks Saksamaa Interdistsiplinaarsed ja perekesksed varajase sekkumise keskused. Stabiilsed, vajadusel mobiilsed meeskonnad (11 terapeuti). Katusorganisatsioon. Sekkumise kestus on reeglina 2 aastat. Aktuaalne on töö immigrantidega. Näiteks: Wolf-Rüdiger Walburg ja intellektipuudega laste õpetamine. Portugal Projektmeeskonnad – juhtumipõhiselt moodustatakse interdistsiplinaarsed meeskonnad, mis ei ole püsivad. Kohaliku tasandi initsiatiiv on väga oluline, mõjutanud seadusandlust. Sekkumise sihtgrupiks on lapse perekond. Koolitatakse eraldi varajase sekkumise spetsialiste, näiteks kliiniline eripedagoog. Soome Varajane sekkumine on osa alusharidusest ja kohaliku omavalitsuse korraldada.
annaabi.ee 
