püstitati eesmärgid kaasatuse suurendamiseks koolis, et tagada kaasatus ühiskonnas. Koostati ka tegevuskava (NAP) memorandumis püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Koostati sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklik aruanne aastateks 20062008 ning 2008-2010. 2007. a allkirjastas president Ilves ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. 2 Erivajadusega õpilane , nende liigitamine ja nõustamiskomisjon Haridusliku erivajadusega õpilaste all mõeldakse meie seaduste põhjal õpilast, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeelu probleemid toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas, taotletavates õpitulemustes või klassi töökavas. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse järgmiselt: üld- ja eriandekus; õpiraskused (spetsiifilised, ajutised ja püsivad); meelepuuded (kuulmispuue; nägemispuue);
kohaselt. Kui õpilane asub nõustamiskomisjoni soovitusel õppima väljaspool elukohajärgse valla või linna haldusterritooriumi asuvasse kooli, on elukohajärgne vald või linn kohustatud korraldama transpordi või hüvitama õpilase sõidukulud. Transpordi korraldamine ja sõidukulud hüvitatakse valla- või linnavalitsuse kehtestatud korras, välja arvatud kui sõidukulud hüvitatakse riigieelarvest ühistranspordiseaduse § 28 lõike 2 alusel kehtestatud korras. § 50. Nõustamiskomisjon (1) Maavanem moodustab nõustamiskomisjoni, mille ülesandeks on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. Asukohajärgse maavanema nõusolekul võib linnavalitsus moodustada linna nõustamiskomisjoni. (2) Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget
võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja piirkonna lastele luua ja spetsialiste palgata, saab kohalik omavalitsus maakonna või linna nõustamiskomisjonilt. Igas nõustamis komisjonis on viis liiget: eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja, linna- või maavalitsuse esindaja. Nõustamiskomisjonide pädevusse kuulub ka koolikohustuse edasilükkamine, koolitüübi (õppekava) ja rühmatüübi soovitamine. Nõustamiskomisjon teeb otsuseid meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal. Nõustamiskomisjoni poole pöördub lapsevanem. Alusharidust pakuvad Eestis nii eakohaselt arenenud kui ja erivajadustega lastele koolieelsed lasteasutused. Koolieelne lasteasutus on loomulik jätk kodusele arendustegevusele ning valmistab ka erivajadustega last ette võimetele vastavaks toimetulekuks koolieas ja edaspidi.
vähemalt 2 märgukirja) koolist väljaarvamine (direktori käskkiri) §4. Nõustamine Õppevõlgnevuste tekkimisel vesteldakse õpilasega ja sõlmitakse individuaalsed kokkulepped. Õpiraskuse korral saab õpilane ainealast konsultatsiooni. Kokkulepete alusel on võimalik teha järeltöid ainetes, milles on võlgnevus. Igas üldaines saab õpilane soovi korral individuaalset õpiabi. Konfliktide ja probleemide lahendamiseks kutsutakse kokku nõustamiskomisjon (kuuluvad õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog ja õpetaja). MUUD KOOLIELU REGULEERIVAD KOKKULEPPED 1. Õpilaskodus elamist reguleerib õpilaskodu sisekorraeeskiri. Õpilaskodu üür kinnitatakse direktori käskkirjaga igaks õppeaastaks eraldi. 2. Praktiline õpe töökodades, õppeköögis, raamatukogus ja arvutiklassides korraldatakse vastavalt sisekorra juhendile ja kodukorrale, mille on kinnitanud direktor. 3
edasiseks tegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamiskomisjoni poole pöördumiseks. (3) Kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide ja kooli pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt. § 50. Nõustamiskomisjon (1) Maavanem moodustab nõustamiskomisjoni, mille ülesandeks on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. (2) Nõustamiskomisjoni peavad kuuluma eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja vastavalt maa- või linnavalitsuse esindaja
väga palju erinevaid rehabilitatsiooniteenuseid siis võib lapsevanem pöörduda kohaliku nõustamiskomisjoni poole ning paluda abi. Siit edasi võib kirjeldada erinevaid arendusvõimalusi, mida on võimalik pakkuda erivajadustega lastele koolieelse lasteasutuse näol. Võimalus on erivajadusega laps kaasata koolieelsesse lasteasutusse kas tavarühmas, erirühmas või sobitusrühmas. Millisesse rühma laps sobiks, annab soovitusi nõustamiskomisjon, kelle pädevuses on ka kohalikku omavalitsust teavitada vajadusest vastavad rühmad luua/avada (Häidkind, Kuusik, 2009). Kaasava hariduse valguses on palju erinevaid arvamusi ühiskonnas, kas erivajadusega laste õige arendamine peaks toimuma tavarühmas või siiski nende vajadustele vastavalt kohandatud rühmades – eri- ja sobitusrühmades. Kui erivajadusega laps käib tavarühmas või sobitusrühmas, omandab ta teiste eeskujul kiiremini eluks vajalikud oskused ja sotsiaalselt
Õpetamine ei tohi olla füüsilise ja vaimse vägivallaga. Õpetamine ei tohi olla ideoloogiliselt ühekülgne. Õpetamine ei tohi õhutada vaenu ja vägivalda. Õpetamine peab olema isiksusekeskne. Õpetamine peab rajama isikliku tunnustamine SOTSIAAL HOOLEKANDE SEADUS (1994) Kõik lapsed peavad saama hooldust. Pere peab saama vajadusel toetust. Peavad olemas olema hoolekande keskused. HARIDUSSEADUS (1992) PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI SEADUS Peavad olema moodustatud nõustamiskomisjon igas maakonnas (5 liiget). ABI OSUTAMIS SÜSTEEMID 1. Avastada puuetega lapsed õigeaegselt ja koguda nende kohta infot ühe kohaliku omavalitsuse võtmeisiku kätte. Koostöös sünnitusmaja, perearst, sotsiaaltöötaja, perekond. 2. Luua varajane peresi ja lasteasutusi haarav koostöövõrgustiku. Koostöös perearst, sotsiaaltöötaja, haridusnõunik, perekond, vajadusel psühholoog ja eriarstid. 3
järjekindlus. Mõnedel käitumuslike raskustega lastel on raskusi keskendumisega, aktiivsuse säilitamisega ning sellest tulenevalt ka õppimise ning korrale allumisega. Niisuguste probleemidega lastele pakume järgmisi leevendusi: individuaalne arenduskava (lähtudes lapse erivajadusest); koolipikendus (lapsel on võimalus kooli minna ka hiljem kui seitsme aastaselt kui talle annab koolipikenduse kohaliku omavalitsuse poolt loodud nõustamiskomisjon) kui lapsel on võimalus lasteaias saavutada kooliminekuks vastav kompetentsus õppeaasta jooksul; individuaalsed tööd lapsega, et ta suudaks toime tulla lasteaia õppekavaga. Lasteaed saab pakkuda tugiteenusena logopeedi teenust, vajadusel tegeleb häälikuseade ning kõikide psüühiliste protsesside arendamisega. [5] Kokkuvõtte Emotsionaalsed ja käitumisraskused on üldtermin, mis kirjeldab lapsi, kelle käitumine või
§ 9. Koolikohustus (2) Koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. (3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile. § 50. Nõustamiskomisjon (1) Maavanem moodustab nõustamiskomisjoni, mille ülesandeks on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. Asukohajärgse maavanema nõusolekul võib linnavalitsus moodustada linna nõustamiskomisjoni. (2) Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget
Koolis töötavad õpetajate abid. Kui on vaja kasvatajal on ka abi. On olemas muidugi ka õpetajad, koristajad, kokad jne. Lapsed elavad õpilaskodus ainult tööpäevadel ja reedel lähevad koju. Koolis õpivad lapsed ka Ida-Virumaalt. Lapse kooli tulek ei ole lihtne asi. Esiteks, et laps sai kooli peab olema kirjalik vanema avaldus. Teiseks peab olema meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringu aluselja nõustamiskomisjoni soovitusel. Nõustamiskomisjon on maakonnakeskuses ja sellesse kuulub 5 liiget: Eripedagoog Logopeed Psühholoog 6 Eriarst (vajadusel) Maakonna omavalitsuse esindaja Nõustamiskomisjoni ülesandeks on: Õppekava või õppevormi soovitamine Koolikohustuse edasilükkamise otsustamine. Vao pagulaskeskus Vao pagulaskeskus asub Vao külas, Väike-Maarja vallas. Kohas, kus praegu on
Kunstiõpetaja / -terapeut (kognitiivsed oskused; motoorika ja kehatunnetus; värviteraapia; peenmotoorika; silma ja käe koostöö; keskendumisvõime; tunnete taju ja väljendamine). Psühholoog (laste nõustamine; vanemate nõustamine kasvatusküsimustes; suhted õpetaja ja laste vahel). Sotsiaaltöötaja (töö probleemsete peredega). + Klassiväline tegevus huvialaringides. KOOLI VÄLINE: Õppenõustamiskeskus, sh nõustamiskomisjon (omab ülevaadet piirkonna HEV lastest; on pädev soovitama vajalikku koolitüüüpi). Meditsiin (lastepsühhiaater, perearst; vajadusel eriarstide konsultatsioonid (ortopeed, geneetik,silmaarst, hambaarst). Taastusravi (liikumisteraapia; ratsutamine; ujumine). Kutsenõustaja (aitab leida sobivat eriala; tutvustab olemasolevaid edasiõppimisvõimalusi). Psühholoog (pere nõustamine). Kohaliku omavalitsuse
võimekatele määratud klasse nende seas aga pole. Muide, tegemist on põhiliselt klassidega, võimalike rühmadena on ettenähtud üksnes parandusõpperühmad ja pikapäevarühmad. Seaduse projektis on vastuolusid ja küsitavusi, millel ma pikemalt ei peatu, sest see on eri- ja sotsiaalpedagoogide valdkond. Jääb aga lahtiseks, mida tuleb teha nende andekatega, keda pole võimalik selle seaduse kohaselt teistega koos õpetada. Andekad muutuvad riskirühmaks Nõustamiskomisjon võib "soovitada hariduslike erivajadustega õpilasele tema erivajadustest tulenevalt võimetekohase põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast erineva riikliku õppekava või sobiva õppevormi". Siit ilmneb, et olemas saab olla veel täiendav riiklik õppekava. Kes selle kinnitab? Olgu peale, meie probleem on selles, mida andekate õpilastega peale hakata. Ja mida võiks ja peaks seadus konkreetset hariduspoliitilist kontseptsiooni aluseks võttes sätestama
b) Õppenõustamiskeskus abi saavad nii lapsevanemad kui ka lastega tegelevad õpsid seal. (eripedagoogid, logopeedid, lapsepsühholoog, sotsiaalpedagoog on prod seal). Õppenõusamiskekskustega enamasti koos tegutsevad ka nõustamiskomisjonid on pädevad nt soovitama lapsele sobivat õppekava e erirühma. Nt EV lapse jaoks oleks vaja sobitusrühma avada, et see käib siis nõustamiskomisjoni kaudu. Nad ise ei ava, aga nõustamiskomisjon on selles oluline koht. MEDITSIINISÜSTEEMis: *perearstid märkab ka erivajadust võimalikult varakult ehk enne haridussüsteemi. *eriarstid (nt neuroloogid, kõrva-kurgu-ninaarstid, psühholoogid) * kliinilised logopeedid ja lapsepsühholoog. SOTSIAALSÜSTEEM: Rehabilitatsiooniasutused. Essmärk : lastele puudemääramise esimene samm + reh.abi planeerimine. (et laps saaks diagnoosi ja see järel ka taotleda toetust). Selleks on olemas rehabilitatsiooniinimesed, kes
Hariduslik rehabilitatsioon: HINDAMINE: I tasand - lapse arengu jälgimine ja kirjeldamine toimub rühma/klassitöö tingimustes, vastavalt vajadusele õpetaja diferentseerib ja individualiseerib tegevusi/õpetust ning nõustab ja juhendab lapsevanemat. II tasand lapse arengutaseme täpsem hindamine toimub haridusasutuse õpetajate ja/või vajalike spetsialistide poolt, määratakse vajadus ning rakendatakse arengut toetavaid tugiteenuseid. III tasand - maakonna/linna nõustamiskomisjon määrab võimetekohase õppekava ja/või vajalikud arendamis- ning õppimistingimused. Koostöös kohaliku omavalitsusega luuakse võimalused võimetekohase õppekava ja vajalike tingimuste rakendamiseks (sh erirühmad, -klassid). Allikas: U.Raudsepp-Alt, 2010 Hindamise tulemusel soovitused ja meetmed edasiseks: · Vajalikud toetusmeetmed lasteaias (vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele), kas tavalastead, erivajadusega laste lasteaed?
annaabi.ee 
