EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT (0)

1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840
1840- Esimene lastehoid Eestis
1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas
1905- Eesti rahvuslik lasteaed
1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava
2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel
PÕHIMÕISTED
Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist , uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme.
Õpetus
Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine
Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu ; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus ( päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus; Erivajadusega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus; Lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus; Õppekava uuendamise ja täiendamise kord.
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine; lisatud on korralduslikud põhimõtted: erivajadustega lapsega töötamisel, eesti keele kui teise keele õpetamisel, lapsevanemate kaasamisel
BIHVEIVIORISM- J. B. Watson , E. C. Tolman, B. F. Skinner

• Õpetaja saab õigete toimimisviiside valimisel lapse käitumist juhtida õiges suunas.
  
• Õppimine on valmis teadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastu võtmine.
  
• Lapse õppimise jaoks on kõige tähtsam õpetaja aktiivsus ja on oluline, et õpetaja valiks õige „stiimuli“.
  
• Lapsi saab mõjutada kahel viisil: kiitmine ja karistamine .
  
• Lapse arvamused pole olulised.
  

KONSTRUKTIVISM( vastand biheviorismile)

• Õppimise tulemuslikkuse osas efektiivseim.
  
• Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess.
  
• Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele .
  
• Õppimist nähakse individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist.
  Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega
  
• Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus.
  
• Õpetajal on toetav roll kes suunab, mitte ei anna valmis teadmiseid.
  
• Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes situatsioonides , probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel.
  
• Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi.
  
• Õppimise juures peetakse väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema
  
• rikkalik,
  
• valikuid võimaldav
  
• varieeruv,
  
• motiveeriv
  
• individuaalne.
  
• Tähtis on sotsiaalne kontekst ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele.
  

J.Piaget- Lapse tunnetusliku arengu, kognitivismi teooria. Arenguetapid. Laps õpib läbi aktiivse tegutsemise. Seosed tekivad läbi kogemuste, katsetamise.
Brofenbrenner- Ökoloogiliste süsteemide teooria, inimese arengu ökoloogia uurimine. Inimarengu ökoloogia kui aktiivse kasvava inimolendi ja tema muutuvate elutingimuste vastastikune kohanemine. Arengukonteksti kuuluvad mitte ainult keskkonna objektid ja nende omadused, vaid ka viis, kuidas neid omadusi selles keskkonnas kogetakse. Arengut mõjutavad ennekõike need asjaolud , millel on isiku jaoks tähendus. Süsteemide liigitus - mikro-, meso -, ekso- ja makrosüsteem ning  hiljem ka kronosüsteem
Leo Võgotski - Laps areneb koostegevuses täiskasvanu ja teiste lastega. Tõeline koostöö eeldab lapse arengut arvestavat abistamist/juhendamist,kõne reguleeriva planeeriva funktsiooni kujundamist ning väliste abivahendite kasutamise õpetamist. Sotsiokultuurilise teooria järgi on lapse arengusuund väljastpoolt sotsiaalse keskkonna mõjul. Mõtlemine areneb dialoogis . Inimese psüühika areneb koostegevuses, mille käigus kasutatakse keskkonda suunatud tööriistu ning oma psüühikat reguleerivaid tööriistu ehk märke .Märgid - keel, numbrid, matemaatilised sümbolid, pildid, kirjalikud tekstid, skeemid, kaardid, mänguasjad, tinglikud märgid. Arendav on selline õpetamine , mis suunab kõrgemate psüühiliste funktsioonide, st uute funktsionaalsüsteemide kujunemist. Iga uus süsteem areneb kõigepealt kollektiivses tegevuses kui interpsüühiline ja alles hiljem toimib kui individuaalne, st kui sisemine ehk intrapsüühiline tegevusviis. Õpetamine ise ei ole areng, kuid õigesti korraldatud õpetamine “veab” lapse vaimset arengut. Igal õppeainel on oma võimalused lapse arengut “tõugata”. Selleks on aga vaja teada, mil viisil see ühel või teisel arenguetapil toimub.
Lapsest lähtuv lähenemine- Lapsel on õigus oma arusaamadele, huvidele. Iga last tunnustatakse sellisena nagu ta on, last ei sobitata normide või ettekirjutuste järgi. Iga laps on ainukordne ja eriline, teda tuleb tundma õppida, selleks et teda mõista. Iga laps on sünnipäraselt hea. Lapsega suhtlemisel on oluline mõista tema maailma, tema arusaamu ja mõtteseoseid. Lapsed on oma loomult uudishimulikud, innukad. Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine
EELKOOLIPEDAGOOGIKA KUJUNEMISLUGU

Naiste tööhõive pideva suurenemise mõjul(naised said õigusi juurde) hakati 18.sajandil rajama laste päevaseks hoidmiseks mõeldud asutusi . Esimene vastav rajatis Hollandis 1770.aastal. F. Fröbel rajas esimene lasteaia 28.juuni 1840 aastal Saksamaal Blankenburgis.
Montessoripedagoogika põhinel arusaamal lapsest, rõhutakse, et lapsele on omane loomulik uudishimu. Laps on tervik. Õpetaja ülesanne on last abistada tegevuse organiseerimisel,. „Aita mind, et saaksin seda ise teha.“ Oluline roll on keskkonnal- peab olema paindlik, kohanemine lapse vajadustega. Peavad olema erinevad materjalid ja ülesanded, mis tagavad õppimise järjepidavuse . Ruumid ja mööbel on heledad, palju väikesi laudasid, vaipu, eesriideid, loodust, pilte jne. Maja juures peaks olema aed, kus mängida/teha tööd/süüa.
Oluline osa vahenditel: geomeetrilised kujundid (erinev vorm, värvus, suurus), erinevad pinnamaterjalid, puust plaadid , kõneharjutused, kirjutamisharjutused, matemaatilised alged.

Waldorfpedagoogika põhimõtted on rajatud käsitlusele lapsest ja tema arengust. Lapsega tuleb tegeleda vastavalt tema arengustaadiumile. Suur rõhk on tundmuste arengul. Põhiprintsiibid on: looduslähedus, kunst ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses, rohke näitlikustamine, atmosfäär ei tohi õhutada konkurentsi, sõnaline ja selgitav hindamine. Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Rakendatakse kunstikasvatust, mis tugineb värvusõpetusele. Kasutatavad materjalid on looduslikud- puu, lina, siid. Välja töötatud nukuõpetus, olulisel kohal lavastamine ja draama . Kasutatakse rollumänge. T’ähtsad on muinasjutud ja nende esitamine.

Reggio Emilia (saja keele meetod) põhimõteteks on kõikide kasvatusprotsessis osalejate vastastikune kommunikatsioon(lapsed, vanemad, pedagoogid), pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend, pidev toeeria ja praktika katsetamine-pedagoogika peab muutuma koos ajaga .
Last nähakse kui terviklikku inimest, kellel oma identiteet ja kultuur. Laps soovib oma isiklikke võimalusi arendada, katsetada- Laps ise on avastaja ja looja, kes on sotsiaalne. Lapsel on õigus saada armastust ja olla aktsepteeritud sellistena nagu nad on. Lapsed ei ole kasvatuse objektid, vaid subjektid oma õigustega. Õpetaja peamine roll on lapse kuulamine. Peamised tegevused: rühm kui töökoda vajalike vahenditega, lapsed saavad ise kõike kogeda/katsetada, rollimängud, värvide kasutamine, projektõpe, ise oma ruumi loomine.
F.Fröbel
Lõi esimese lasteaia 1840. aastal Saksamaal. Pani aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitusele(1849 Fröbeli Lasteaednike Seminar ). Pani ka aluse laste mängupedagoogikale, tähtsustas laste õpetamisel muusikat, loodusõpetust, liikumismänge ja koostas metoodilise süsteemi geomeetriliste kujunditega tegutsemiseks.
4 PRINTSIIPI : täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel.
Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks. 3 põhialust: mänguvahendid (annid ja tegevused), liikumismängud , aiahooldus. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid.
Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup , kera ja silinder .
EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA
Esimene lastehoid 1840.aastal. Elisabeth Üxküll- Väikelaste Hoiuasutus. Õpe saksa keeles. Sindi lasteaed avati 1892.aastal Esimene Eesti lasteaed avati 1905.aastal Tartus.
Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggol. Maailmavaatelt oli kristlane . Koostas mitmeid õpikuid vene keele õptamiseks ja oli aktiivne tööõpetuse entusiast. Õpetas Tartu Lasteaednike Seminaril . Pooldas Fröbeli metoodikat, leidis, et see vastab paremini laste vajadustele. Pooldas, et koolieelne iga oleks peamiselt täidetud lapse mänguga. Leidis, et koolieelses kasvatuses peaks sõnalsie juhtimise asemel olema rõhk lapsi arendavate tegevuste organiseerimisel.
Johannes Käis töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Põhimõttes on kaasajallasteasutustes rakendatavad. Põhiprintsiipidena võib nimetada ühtlustuse põhimõte, näitlikustamine(lapse kõik meeled), isetegevuse põhimõte, kodukoha ehk kodumaa põhimõte, vaheldus töövõtetes, üldõpetusliku töökäigu kasutamine ja kodulooline vaateõpetus. Olulisel kohal individuaalne iseseisev töö, mida toetasid rühmatöö ja arutelud. Oluline lapsepärasus ja elulähedus.
1.1. Lasteasutuse õppekava on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Lasteasutus koostab oma õppekava riikliku õppekava alusel. Lasteasutuse õppekava koostamisest ja arendamisest võtavad osa lasteasutuse pedagoogid, kaasates lapsevanemaid. Lasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.
Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada:
Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise kord
Lasteasutuse õppekava on tähtajatu dokument, mida vaadatakse läbi ja uuendatakse vähemalt üks kord õppeaasta jooksul kaasates pedagooge ja lapsevanemaid.
Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorraldus lähtub õppekavas sätestatud eripärast, eesmärkidest, põhimõtetest ja riiklikus õppekavas kirjeldatud õpikäsitusest (Peterson 2009).
PÕHIMÕTTED
Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel rühmas tuleks järgida peamisi põhimõtteid, mida on riiklikus õppekavas nimetatud:
- Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.
- Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas.
Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on:
1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine; 3) lapse loovuse toetamine; 4) mängu kaudu õppimine; 5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine; 6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9) kodu ja lasteasutuse koostöö; 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Õppekavas esitatud põhimõtted võiksid olla igas lasteasutuses läbi arutatud ja mõtestatud, kuna nende põhimõtete alusel õpetaja planeerib, rakendab ja hindab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii iga üksiku tegevuse lõikes kui ka tervikuna .
ÕPIKÄSITLUS.
Õpikäsituses (§ 5) on määratletud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu
1. VALDKONNAD
Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas:
mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika , kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused.
LÕIMIMINE
Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISE ALUSED
Koolieelse lasteasutuse tegevuse alused on määratletud Koolieelse lasteasutuse seaduses (1999). Seadusest tulenevalt on vajalik õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine ja korraldamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) alusel. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.
Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel lähtutakse eelkõige laste eripärast ( individuaalsus , huvid, vanuseline-, sooline koosseis, rahvus jm). Kavandamisprotsessis on oluline laste kaasamine, võimaldades neil ideid ja arvamusi avaldada ning eesmärgist lähtuvalt oma tegevust analüüsida. Planeerimine ja dokumenteerimine peab soodustama lapsest lähtuvate õppe-kasvatusmeetodite kasutamist ja laste huvide ning vajadustega arvestamist. Õppe- ja kasvatustegevuse kavad toetuvad laste arengu analüüsile. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel lasteaias järgitakse pideva õppimise ja täiustamise põhimõtteid, mida nimetatakse ka PDCA tsükliks. PDCA tsüklit saab kasutada nii pikaajaliste kui lühiajaliste eesmärkide hindamiseks ja igasuguse korduva tegevuse puhul (Scholtes 2001). PDCA tsükkel koosneb: kavandamisest, tegutsemisest, uurimisest (kontrollimisest) ja reageerimisest. Planeerimisel määratletakse eesmärgid ja tegutsemisel viiakse kavandatu ellu. Uurimisel hinnatakse, kas kõik kavandatu on ellu viidud ja reageerimine tähendab, et arvestatakse uurimisel saadud tulemusi edasise tegevuse kavandamisel. Koolieelses lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine asutuse ja rühma tasandil.
Peamised õppekasvatustegevuse kavandamise dokumendid on:
- lasteaia õppekava
- rühma tegevuskava
- nädala vm lühiajalise perioodi kava.
Igapäevase tegevuse ajakava on määratletud lasteasutuse päevakavas.
RÜHMA TEGEVUSKAVA
Tegevuskava rühmas ei ole kohustuslik dokument, aga paljudes lasteasutustes on see kasutusel, kuna võimaldab õpetajal kavandada täpsemalt oma rühma tegevust. Rühma tegevuskava ülesehitus sõltub lasteaia õppekavast ja pedagoogide omavahelistest kokkulepetest. Rühma tegevuskava on tavaliselt üheks aastaks koostatud tegevuse kava, mille koostamisel on lähtutud rühma laste eripärast, eelmise perioodi eesmärkide analüüsist, lasteaia õppekavast ja rühma lastevanemate soovidest ning ettepanekutest. Rühma aasta tegevuskavas võivad olla alljärgnevad osad: laste nimekiri, rühma lühitutvustus : eripära, personal, kasutatav metoodika, rühma õppeaasta eesmärgid, töökavad : päevakava, õppe- ja kasvatustegevuste kava, nädalate temaatika , rühma üritused ja õppekäigud, erivajadustega laste arengu toetamine, kasvukeskkonna kujundamine, koostöö lastevanematega, lasteaia üritused.
NÄDALA vm PERIOODI KAVA
Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) on nimetatud, et rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu vm) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Seega otsustavad rühma pedagoogid, mis perioodi alusel rühmas õppe- ja kasvatustegevust kavandatakse ning koostavad vastavad kavad omavahelises koostöös. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. Nädalakava koostavad rühma pedagoogid omavahelises koostöös, arvestatakse eelmise nädala kokkuvõtet, laste huvisid ja individuaalseid arenguvajadusi. Lühema perioodi kava (nädala või kuu vm) pannakse tavaliselt välja ka rühma stendile, et lapsevanemad saaksid kursis olla rühmas toimuva õppe- ja kasvatustegevusega.
PÄEVAKAVA
Päevakava koostamise alused on sätestatud määruses ”Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine” (1999).
Päevakava koostatakse lähtuvalt riiklikust õppekavast ning sõltuvalt lasteasutuse lahtioleku ajast ja laste vanuserühmast. Päevakava koostamisel tuleb võimaluse korral arvestada laste individuaalsete vajadustega.
Päevakavas võimaldatakse väikelapsele (kuni kolme aasta vanuseni) vähemalt üks kord päevane uneaeg. Lastele peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une või muu vaikse tegevuse vahel. Erivajadusega lapsele peab võimaldama uneaega vastavalt tema soovile.
Päevakavas tuleb arvestada, et laps peab viibima iga päev sõltuvalt ilmastikust vähemalt 1–2 korda õues. Lapse lasteasutusse toomine ja kojuviimine ei tohi segada une- ja söögiaega ning planeeritud õppe- ja kasvatustegevusi. Päevakava peab olema lasteasutuse rühmas nähtaval kohal.
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta , vanust , sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad . Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima . Lapse kaasamise puhul tuleks läbi mõelda võimalused, kuidas laste arvamusi uurida. Kasutada võib erinevaid meetodeid , näiteks laste küsitlemise, läbi laste tegevuste ja mängu vaatluse vastava info kogumine, laste rahuloluküsitlused, joonistuste analüüs, vanemate arvamused oma laste soovide osas jm. Laste kaasamine eeldab, et tegevuste kavandamine on paindlik, kuna laste ideed ja huvid ilmnevad vahetu tegevuse ja kogemuse
Rühmas:
Õppe- ja kasvatustegevus:
L/a õppekava; Tegevuskava; Rühma tegevuskava; Nädalakava; Päevakava; Päevik, analüüs
Lapsevanemad:
Koosolekute protokollid ; Laste arenguvestluste dokumendid
Lapsed:
Lapse arengu hindamise dokumendid; Koolivalmiduskaar
Päevakava:
Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.
Päevakava koostamise alus:
1)riiklik õppekava,
2)lasteaia lahtioleku aeg,
3)laste vanuserühm
Päevakavas võimaldatakse väikelapsele (kuni kolme aasta vanuseni) vähemalt üks
kord päevane puhkeaeg. Lastele peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund pukeaega valikuvõimalusega une või muu vaikse tegevuse vahel
Laps peab viibima iga päev sõltuvalt ilmastikust vähemalt 1-2 korda õues.
Lapse lasteasutusse toomine ja kojuviimine ei tohi segada une- ja söögiaega ning
planeeritud õppe ja kasvatustegevusi
Rühma tegevuskava:
Rühma kirjeldus; Eelmise aasta tegevuse kokkuvõte; Eesmärgid järgmiseks õppeaastaks; Tegevuse sisu aasta/kvartali/kuude lõikes; Ürituste kava/koostöö lastevanematega. Ei ole kohustuslik dokument!
Nädala vm perioodi kava.
Nädala või kuuplaan

• Võimaldab teha vajadusel muudatusi
  
• Valdkondade kaupa on esitatud õppesisu ja tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuse põhimõttest.
  
• Lapse arengutase ,vanus ning lapse huvid
  
• Põhimõte planeerimisel: lähemalt- kaugemale ,üksikult- üldisemale
  
• Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima
  

Päevik.
On dokument, milles määratletakse andmed rühma laste ja nende vanemate ning õppe- ja kasvatustegevuse kohta ühel õppeaastal. Igal rühmal on oma päevik.
Õpetaja kannab päevikusse:
-andmed lapse kohta, sh lapse nimi, sünniaeg ja elukoht;
-andmed vanemate kohta (nimed ja kontaktandmed)
-õppeaasta eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks
-andmed läbiviidud õppe -ja kasvatustegevuste kohta kannab rühmaõpetaja päevikusse samal päeval
Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja!
Päevikut säilitatakse viis aastat!
Eelkoolipedagoogika didaktilised printsiibid:

• MÄNGULISE ÕPPIMISE PRINTSIIP
  
• AKTIIVSE ÕPPIMISE PRINTSIIP
  
• ELULÄHEDUSE PRINTSIIP
  
• HUVITAVUSE PRINTSIIP
  
• JÕUKOHASUSE PRINTSIIP
  
• NÄITLIKKUSE PRINTSIIP
  
• INDIVIDUAALISUSEERIMISE PRINTSIIP
  

Õppemeetodid: Õpetajakesksed:
Seletus
Jutustus
Näitvahendi tutvustus
Koostöömeetodid
Õpetaja ja lapse koostöö:
Laste küsitlemine
Lastega vestlus
Rühmatöö
Lapse iseseisev tegevus

Kasvastusstiilid ja kasvatusmeetodid
Kasvatusstiil on kasvatusviis ehk vanemate kasvatuslik eripära. Lapsevanemate käitumisviis, mis väljendab nende arusaama, kuidas olla hea lapsevanem .
Stiilid:
Autoritaarne- vanemate käskude/keeldude kaudu kasvatamine , ranged reeglid, mida peab jälgima. Lapsel pole õigust vaielda /ettepanekuid teha. Lapse asi sõna kuulata. Kasvatus põhineb korral ja traditsioonidel, laps peab kuuletuma
Autoriteetne- vabameelsus, laste ja vanemate rohked nõupidamised. Vanemad suudavad ühendada selged piirid ja sooja koduse keskkonna, juhendavad last olemata võimukad, lubades lapsel osaleda tähtsate otsuste tegemisel. Hinnatakse lapse sõltumatust, kuid seavad piirid, kasvatavad kohusetunnet. Leitud seoseid akadeemilise edukusega
Lubav- lapsevanem püüab olla nii leplik kui hell kui võimalik. Piiride seadmisel/sõnakuulmatusele reageerimisel passiivne. Pole seatud kindlaid sihte, lastakse lapsel ise otsuseid langetada ja juba selles eas, mil laps veel valmis pole. Teine äärmus-vanemad otsustavad kõike, kartes, et laps teeb valed otsused. Laps võib olla füüsilist tegevust kartev, ootab palju teiste abi.
Mittesekkuv- kõikelubavus väljendub pigem vanema ükskõiksusega. Kõikelubavust võib seostada loobumist vanematepoolsest kasvatuskohustustest. Selline kasvatusstiil kaldub produtseerima vaenulikke/agressiivseid ja psühhopaatilisi lapse. Lastel tekivad puudujäägid kiindumusvõimes, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus.
Kasvatusmeetodid on kasvatuse ülesanette ja eesmärkide saavutamiseks rakendatavad kasvatusviisid- ja võtted.
Jaotus:

• Veenmismeetodid(teadvuse mõjutamine )
  
• Harjutusmeetoditeks(käitumisnormikohaste vilumuste ja harjumuste kujundamine)
  
• Ergutusmeetodid(kiitmine, tunnustamine)
  
• Karistusmeetodid(noomimine, riidlemine, karistamine)
  

Pedagoogilise dokumenteerimise jaotus ja tasandid
Tasandid: Laste tasand, asutuse tasand, õpetaja tasand.