Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektroni kiirguse lainepikkus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on füüsika ja tema aine?
  • Miks ei saa mustkunsti või okultismi teaduseks pidada?
  • Kui palju energiat seejuures vabanes?
  • Millise kiirusega?
  • Kui suur ja mis märgiga?
  • Milline on tõenäosus et vähemalt üks neist tabab märki jubaesimese lasuga?
  • Miks ei saa mittesiledat f-i diferenseerida?
  • Mitu mõõdet on punktil?
  • Kuidas siis kui vektor on kolmemõõtmelises ruumis?
  • Keskväärtus ja mediaan?
  • Kui helikiirus Miks me midagi ei tunneta?
  • Milline on punkti ringjoonel liikumisest tingitud kiirendus?
  • Mitme dimensionaalne on punkt?
  • Millisel füüsikaseadusel põhineb ridva tasakaalustav omadus?
  • Millinemillest tingitud jõud põhjustab pendliliikumist tasakaaluasendi poole?
  • Miks on raske järsul kaldteel püsida?
  • Keskkonnast nt õhk või vedelik Miks?
  • Milleks on autos õhkpadi?
  • Mida näitavad dünamomeetrid?
  • Miks polevõimalik ennast juustest tirides maast üles sikutada?
  • Miks on vedurid nii rasked?
  • Miks neil niipalju rattaid on kui hõõrdumine kontaktpindalast ei sõltu?
  • Kus on kalle suurim?
  • Miks sillad ehitatakse alati kumerusega ülespoole mitte allapoole?
  • Miks ehitatakse kurvid väljapoole kaldu?
  • Miks me kurvis sõites ennast kallutame?
  • Mitu N kaalub keha massiga 1 kg?
  • Millest see sõltub?
  • Kuidas liigub kõrgest tornist alla lastud kivi?
  • Kui kõrgelt kivi alla visati?
  • Kui suur oleks lõppkiirus kui vesi langeb 30 m kõrguselt?
  • Kui kõrgele ja kui kaugele ulatub sama juga kui see suunata 45all kaldu?
  • Mida peab lennuki piloot tegema et kabiinis tekiks kaaluta olek?
  • Kuidas käitub keha kui tsentrisuunaline jõud kaob?
  • Kui pika vahemaa ta seejuures läbib?
  • Miks vaheldub tõus mõõnaga kaks korda ööpäevas?
  • Kuidas määrata torni kõrgust ampermeetri ja stopperi abil?
  • Milleks jõud kui kivi kiirus ei muutu?
  • Mitu meetrit kukub iga 8 km pikkuse orbitaallennu ajal sputnik?
  • Millal peab kettaheitja ketta käest lahti laskma et sektorisse tabada?
  • Mis määrab keha tasakaaluasendi?
  • Mis vahe on võnkumistel ja lainetel?
  • Mis piirab inimese töövõimet?
  • Mis vormi energiat kasutatakse elektri tootmiseks?
  • Miks me ei võiks päikesepatareid näiteks Kuule paigutada?
  • Miks Universum gravitatsiooniliste ja elektriliste tõmbejõudude mõjul kokku ei kuku?
  • Miks on virmalised jälgitavadvaid poolustel?
  • Mitu J tööd teeb vooluvõrgust võetud 1A vool 1s jooksul?
  • Kuidas ta saab poega kontrollida?
  • Kustunud televiisori abil?
  • Miks on kehad elektriliselt laetud?
  • Kuidas aatomeidmolekule kaalutakse?
  • Kui sagedus muutub -st 0-ni mis juhtub siis lainepikkusega?
  • Miks Päike kiirgab enamiku oma kiirgusest nähtavas piirkonnas?
  • Miks näib valgus "valge"?
  • Miks on seebimullid värvilised?
  • Miks vikerkaare pingsal vaatamisel kaob ja siis jälle nähtavaks tagasi muutub?
  • Miks moodustab vikerkaar kaare?
  • Miks pole võimalik näha difrageeruvat elevanti?
  • Miks me asju üldse näeme?
  • Mida me näeksime väikese mõõtmiste arvu korral?
  • Kui valgustab Miks?
  • Miks on kvantefektid bioloogias raskesti jälgitavad?
  • Millises elektromagnetilise kiirguse spektri piirkonnas see joon asub?
  • Miks on metsad rohelised?
  • Mis vahe on valguse peegeldamisel ja hajumisel?
  • Miks paistavad kauged mäed sinised?
  • Miks on piim valge?
  • Miks paistab päike õhtutaevas punane?
  • Miks ei paista tähed mustas taevas?
  • Miks paistab aknaklaas läbi serva vaadates värviline?
  • Miks on pipar porgand ja tomat punast värvi?
  • Palju kaalub 1 mool valku mille molekulkaal on 50 kD?
  • Milleks kulub keha poolt neelatud soojus?
  • Mikson nano-ja makromaailm nii erinevad?
  • Miks võrreldakse BoltzmannifaktorisEa-d RT-ga mitte32 RT-ga?
  • Miks ei lenda kogu Maa atmosfäär maailmaruumi laiali?
  • Kui mitme molaarneon õhk toatemperatuuril?
  • Kui suur on seejuures hapnikukontsentratsioon?
  • Kui suur on CO2 kontsentratsioon?
  • Mitme molaarne on vesi?
  • Miks on paljud taevakehad kerakujulised?
  • Kui vesi Miks jää üldse eksisteerib?
  • Miks üleüldse kõik ained pole suurima entroopiaga gaasilises olekus?
  • Miks ained auravad?
  • Miks suletud anumasei aurustu kõik molekulid?
  • Mis juhtub kui isoleeritud toas jätta külmutuskapi uks kauaks ajaks lahti?
  • Miks kohv jahtub?
  • Miks parfüümi lõhn levib kogu toas laiali?
  • Miks suhkrutükk lahustub kuumas vees kiiremini kui külmas vees?
  • Kui palju energiat saame kui selle suhkrutüki ära sööme?
  • Mis vahe on soojusmasinal ja soojuspumbal?
  • Mitu bitti sisaldab 1 mool gaasi?
  • Miks Maa üle ei kuumene ega lõpuks ära ei põleaura?
  • Mis on fotosüntees?
  • Miks peavad rakud sisaldama suure arvu molekule?
  • Miks on rakud üldiselt väikesed?
  • Miks püssikuulid pöörlevad?
SISSEJUHATUS
Mis on füüsika ja tema aine?
Füüsika on loodusteadus , mille eesmärgiks on füüsikalise (st materiaalse) maailma üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine
Traditsiooniliselt loetakse füüsika uurimisvaldadeks
Mehaanikat, Termodünaamikat, Elektrit ja magnetismi, Optikat, Aatomfüüsikat, Tuumafüüsikat, Osakeste füüsikat, Kondenseeritud aine füüsikat, Astrofüüsikat, Biofüüsika?
Miks ei saa mustkunsti või okultismi teaduseks pidada?
Teaduse aluseks on teaduslik meetod, mille olulisemad punktid on
Vaatlus ja katse ( eksperiment )
Analüüs ja hüpotees
Mudel ja teooria
Ennustus ja kontroll
Eeldades lõpmatut Universumit, miks me näeme tähti tumedas taevas, mitte ühtlaselt valgustatud taevavõlvi?
Umbes 25% Universumi massist on mittekiirgav,valgust mitteneelav ja ka mittehajutav tumeaine, mis avaldub vaid gravitatsioonilise mõju kaudu.
Hiroshimale heidetud pommi puhul muundati energiaks kõigest 0.6 g massi.
Kui palju energiat seejuures vabanes?

Ilma gravitatsioonita lendaksime Maa pöörlemise tõttu kui lingust visatud maailmaruumi laiali. Millise kiirusega? – 465m/s
Maa raadius: 6,4·106 m
Veeklaasi asetatud nael lasti täielikult ära roostetada. Seejuures eraldus500000 J soojust. Kui suur (ja mis märgiga?) oli sellega kaasnev veeklaasi massi muutus? Kas seda on võimalik mõõta? Ei ole võimalik mõõta, sest praegune suhteline mõõtmistäpsus on 10-10
dm=0,6·10-11
E=mc
2
LASER -mis see on?
MATEMAATIKA
Hiina tähestikus on 10000=104 hieroglüüfi. Mitmekohalist kahendarvu tuleks nende kodeerimiseks kasutada?

Ligikaudu 13 kohalist kahendarvu.
Mitu pooldumist on alates munaraku viljastamisest toimunud, arvestades, et inimesel on ~1014 keharakku?

Ligikaudu 47 pooldumist
Laskerajal on 5 võrdväärset laskurit. Igaüks neist tabab märki 70% tõenäosusega. Milline on tõenäosus, et vähemalt üks neist tabab märki jubaesimese lasuga? Aga tõenäosus, et keegi ei taba märki?
Miks ei saa mittesiledat f-i diferenseerida?
Mitu mõõdet on punktil?
1 punkt
2 punkti määravad, mille
3 punkti määravad, mille
4 punkti määravad, mille
Vektori pikkus ehk moodul leitakse avaldisest:
Kuidas siis, kui vektor on kolmemõõtmelises ruumis?
Universumison 1090 elementaarosakest. Mitme bitine ribakood kirjeldab siis unikaalselt igatühte neist? 300
Juhusliku suuruse keskväärtus ja mediaan?
LIIKUMINE
Punkt ekvaatoril : 0.465 km/s. Suurem kui helikiirus . Miks me midagi ei tunneta? Milline on punkti ringjoonel liikumisest tingitud kiirendus? Võrrelge raskuskiirendusega!
Atmosfäär kui meie taustsüsteem liigub koos meiega.
Punkti ringjoonel liikumisest tingitud kiirendus on 0,03m/s2 mis on võrreldes raskuskiirendusega palju väiksem.
Mitme dimensionaalne on punkt? 0
Millisel füüsikaseadusel põhineb ridva tasakaalustav omadus?
Jõud on impulsi muutumise kiirus. Lisamassi m tasakaalust välja viimiseks on vaja rakendada lisajõudu. F=pm
mdv=fdt
Milline/millest tingitud jõud põhjustab pendliliikumist tasakaaluasendi poole?
Potensiaalne energia maa suhtes, gravitatsioonijõud.
Miks on raske järsul kaldteel püsida?
Ei oleks kui hõõrdejõud on suurem kui raskusjõud. Jõud mõjub alati suunas, mis viib potensiaali vähenemisele. Vastujõud on sellele hõõrdejõud (- märgiga)
Kaalsõltub:
keha toetuspunkti kiirendusest, sh asukohast (laiuskraadist) Maal. Miks?

Keha kaal sõltub tema asukohast Maal, sest Maa pöörleb ümber oma telje. Pöörleva keha pinnal asuvad kehad tunnevad pöörlemisest (õigemini keha inertsist) tingitud tsentrifugaaljõudu, mis on suunatud piki raadiust pöörlemisteljest eemale ja see vähendab meie kaalu (maapinnale avaldatavat jõudu). Tsentrifugaaljõud on suurim ekvaatoril ja = 0 poolustel.
ümbritsevast keskkonnast (nt õhk või vedelik). Miks?
Kaalu vähendab ka keskkonna üleslüke. Tegemist on vedelikes tuntud efektiga, mida teame Archimedese seaduse nime all. Arvestades õhu üleslükke parandust kaalub üks kilogramm udusulgi vähem kui 1 kg rauda, mis justkui räägib Newtoni II seadusele vastu. Tegelikult vastuolu muidugi ei ole. Mass (ja raskus) on neil võrdne, erineb nende kaal ehk toele mõjuv jõud. Üleslükke parandus on seda suurem, mida lähedasemad on kaalutava keha ja väljatõugatava õhu tihedused, kuni selleni , et vesinikuga täidetud õhupall omab hoopiski negatiivset kaalu, jõud on negatiivne, s.t. suunatud üles).
Vees on üleslükke jõud võrdne vee kaaluga hõivataval ruumalal.
Regular Coca purk upub vees, Coca Light aga mitte.Miks?
Suhrku tõttu on Coca cola tihedam! Üleslükkejõud!
Milleks on autos õhkpadi?
Kokkupõrkel jätkab juht liikumist, kuni mingi teine jõud teda ei peata. Õhpadi loob jõu üle aja – impulsi. Mida rohkem aega jõul on aega mõjuda juhile, et teda aeglustada, seda vähem kahju saab juht.
Mida näitavad dünamomeetrid? Jõudude ja kiirendusevahekord?
Keha kaalumine on niisiis massi mõõtmise viis gravitatsioonijõu kaudu. Kaalu mõõdetakse dünamomeetriga (vedrukaaluga), massi otseseks mõõtmiseks tuleb keha võrrelda massi etaloniga (nt kangkaalul).
Miks polevõimalik ennast juustest tirides maast üles sikutada?Aga kuidas on võimalik kive/raskusi maast üles tõsta?
Siin tuleb endale selgeks teha, et jõud on küll võrdsed, kuid nad mõjuvad erinevatele kehadele . Konkreetselt kivi puhul mõjutame me kivi ülespoole suunatud jõuga F1 ja kivi omakorda meid samasuure, kuid allapoole suunatud jõuga –F1. Edasi toetume me maapinnale mõjudes viimasele näiteks jõuga –F2, maa meid omakorda ülespoole suunatud jõuga F2. Näeme, et meie kehale mõjub kaks jõudu: üks, 8–F1, suunaga allapoole ja teine, F2, ülespoole. Kui nüüd F2>F1, siis kivi tõusebki. Kui tuge ei oleks, ei tõuseks kivi sentimeetritki (Münnhauseni efekt).
Küsime, kas on võimalik, et rakett liigub kiiremini, kui temast väljuvad gaasid (~1000 m/s)?
On küll! Gaaside väljumise kiirus on kiirus raketi (tema korpuse) suhtes. Iga sellise kiirusega ports Δv lisab raketi kiirusele ΔV, mis võrdub
Nagu tulistaks kuulipilduja raketi sabas. Kuulid väljuvad rauast ühesuguse kiirusega. Iga kuuliga viiakse süsteemist välja väike impulss mv. Et koguimpulss säiliks, peab kuulipilduja samasuguse implusiga vastassuunas liikuma. Neid väikesi portse summeerides võib kuulipilduja/raketi kiirust väga suureks kasvada. Tekkinud kineetiline energia saadakse raketi kütuse siseenergia arvelt. Samal põhimõttel töötavad reaktiivmürsud (katjuushad).
Miks on vedurid nii rasked?
Miks neil niipalju rattaid on, kui hõõrdumine kontaktpindalast ei sõltu?
vedurid on rasked, sest raskete vagunite vedamiseks on vaja, et vedur oleks raske. Suurema massiga on hõõrdejõud ratta ja liipri vahel suurem, hõõrdejõud peab olema sama suur kui vagunite vedamiseks vajalik jõud, muidu käiksid rattad tühjalt ringi. Palju rattaid on sellepärast, et mass ühtlasemalt jaotuks vedurile ja et veduri konstruktsioon oleks tugev.
Maalähedane ruum? 200/6400=1/32~3%
Võrdse suurusega ovaal. Kus on kalle suurim?
Otsades.
Miks sillad ehitatakse alati kumerusega ülespoole, mitte allapoole?
tegelikult ei peagi sild kumer olema, rippsild on nõgus. Betoonist sildade puhul on materjali tõmbetugevus nõrgem kui survetugevus . kumera silla puhul sillale mõjuv raskusjõud deformeerib silda survedeformatsioonina, horisontaalsel või nõgusal sillal mõjub tõmbedeformatsioon. betoon kui rabe materjal seda ei talu, köissilla puhul asi vastupidine .
ilmselt taheti valemiks Hooke ´i valemit F=-kx, kus f on keha elastsusjõud, k elastsuskoefitsient ja x deformeerumise pikkus.
Miks ehitatakse kurvid väljapoole kaldu? Miks me kurvis sõites ennast kallutame?
Kui kurvid on sissepoole kaldu... tähendab välisäär on kõrgemal kui siseäär.
Tsentrifugaaljõud mõjub liikumissuunaga risti ja ringliikumise keskpunktist välja poole. Tasases kurvis võib põhjustada auto libisemist välja poole.
Vektorite korrutis! Tsentrifugaal jõud on risti liikumissuunaga nende korrutis annab jõu suuna, millega risti olles on jõud tasakaalus, autodre rehvide haare parem.
Mitu N kaalub keha massiga 1 kg? Aga Kuul?
Raskusjõud Maal annab massile 1 kg kiirenduse 9.8 m/s-2, sel ajal kui jõud 1 N annab kiirenduse vaid ~1 m/s-2. Seega, mass 1 kg kaalub 9.8 N. Sama mass 1 kg kaaluks Kuu peal umbes kuus korda vähem, sest Kuu raskuskiirendus on 6x väiksem, seega umbes 1.6 N
Paadist kaldale hüpates tõukate paati kaldast eemale. Kumb liigub hüppe (tõuke) lõpuks kiiremini, teie kalda poole või paat kaldast eemale? Millest see sõltub?
Jõud mõlemas suunas on võrdsed aga keskkonna takistuse tõttu jõuan mina ennem kaldale kui paat kaldast eemale.
Pall kukub käest põrandale ja põrkub sealt elastselt tagasi. Kui suur impulss anti edasi põrandale? Näita,et impulsi jäävuse seadus kehtib.
Elastne on põrge, mille järel kehad täielikult taastavad oma kuju. Kehade siseenergia seejuures ei muutu. Elastsel põrkel jääb seega nii kehade summaarne impulss kui ka nende summaarne kineetiline energia muutumatuks.
Põrandale anti edasi impuls p (mv)
p1+p2+p3+...+pn= const
Kuidas liigub kõrgest tornist alla lastud kivi?
Kas kaugus torni vundamendist sõltub sellest, kui kõrgelt kivi alla visati?
Objektid, mis langevad teatud kõrguselt maale (v.a. poolustel) nihkuvad veidi itta (~3.2 cm 100 m kõrgusest tornist visatuna). Põhjus on selles, et torni otsa joonkiirus on veidi suurem kui torni alusel.
( Vabalangemise trajektoor on ruutparabool!!!
Kui suure algkiirusega peab pumpama vett, et purskkaevu juga kerkiks 30 m kõrgusele?
24 m·s
-1
Kui suur oleks lõppkiirus kui vesi langeb 30 m kõrguselt? Sama

Kui kõrgele ja kui kaugele ulatub sama juga kui see suunata 45°all kaldu?
Kiirus tuleb jagada vertikaal - ja horisontaalkomponendiks.
Mida peab lennuki piloot tegema, et kabiinis tekiks kaaluta olek?
Kabiinis on kaaluta olek siis, kui lennuk liigub vaba langemise trajektoori mööda. See on paraboolikujuline trajektoor, mis algab suure kiirusega üles-suunatud harul, läbib maksimumkõrguse ja edasi liigub sümmeetriliselt alla. Samuti liigub püssist lastud kuul ja üldse igasugune vabalt raskusväljas liikuv keha.
Kuidas käitub keha, kui tsentrisuunaline jõud kaob?
Liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Hea auto kiirendab kohapealt kiiruseni 100 km/h 10 sekundiga . Milline on tema kiirendus? Kui pika vahemaa ta seejuures läbib?
2,78 m·s
-1, 138 meetrit
Keha langes maapinnale kiirusega 100 km/h. Kui kõrgelt ta alla kukkus (õhutakistust ei arvesta)?
39 meetrit
Miks vaheldub tõus mõõnaga kaks korda ööpäevas?
Looded  on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. Loodete mõjul paiknevad maailmameres ümber suured veemassid, tekitades tõusu ja mõõna. Loodeline veeliikumine kujutab endast hiigellainet, mille perioodiks on pool ööpäeva (täpsemalt: 12 h 25 min). Tõus tekib nii Maa Kuu-poolsel kui ka vastaspoolkeral. Tõusulaine liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn.
Alles 17. sajandil, kui Newton avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, sai selgeks, mis põhjustab tõusu ja mõõna. Maad ümbritsevas meres esinevad looded on tingitud Päikese ja Kuu gravitatsiooniväljade koosmõjust. Tõus ja mõõn toimub ka Maa tahkes aines, kuid tunduvalt väiksemal määral kui ümbritsevas veekihis.
Kuu külgetõmbejõu mõjul saavad kõik Maa punktid teatava kiirenduse Kuu poole: mida väiksem on veeosakese kaugus Kuust, seda tugevamini tõmbub see Kuu poole - tekib tõus. Kuna Maa tsenter tõmbub Kuu poole tugevamini kui veeosakesed teisel pool maakera, siis on teisel pool maakera samuti tõus. Maa poolustel muutub sel ajal veekiht õhemaks - seal on mõõn.
Päikese gravitatsiooniväli Maa asukohas on Kuu gravitatsiooniväljast küll 180 korda tugevam, kuid väljatugevuse muutus Maa läbimõõdu ulatuses 2.2 korda väiksem. Seepärast on Päikese põhjustatud looded Kuu poolt põhjustatuist tunduvalt väiksemad, kuid nad avaldavad mõju loodete üldisele kõrgusele. Kõige tugevamad looded esinevad Kuu loomise või täiskuu ajal, sest siis liituvad Kuu ja Päikese mõjud. Tugevad looded on ka siis, kui Kuu asub oma orbiidil Maale lähimas punktis (perigees). Kuu esimese ja viimase veerandi ajal on looded minimaalsed, sest Kuu põhjustatud tõus vastab siis Päikese poolt põhjustatud mõõnale.
Maa pöörleb ümber oma telje palju kiiremini kui Kuu tiirleb ümber Maa ja Kuu püüab tõusulainet enda poole tõmmata. Seepärast tekib vee ja merepõhja vahel hõõrdumine, mida nimetatakse loodeliseks hõõrdumiseks. See pidurdab Maa pöörlemist ning suurendab ööpäeva pikkust. Ööpäev Maal pikeneb sajandis 0.0016 sekundi võrra ja Kuu eemaldub Maast 33 meetrit sajandi jooksul. Looded Maal on aeglustanud ka Kuu pöörlemist, nii et Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Maa pöörlemine aeglustub seni, kuni Maa pöörlemisperiood saab võrdseks Kuu tiirlemisperioodiga.
Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri
Kas vee voolamine kanalisatsiooni jälgib tsüklonite liikumist? Ei, selleks on jõud liiga väikesed (coriolsi efekt)
Kuidas määrata torni kõrgust ampermeetri ja stopperi abil?
Vastus: tuleb ampermeeter alla visata ja mõõta stopperi abil kui kaua see kukub. Vastuse annab valem 3.10 kus a = g. Veelgi lihtsam on käivitatud stopper alla visata, mis seiskub maapinnale jõudes.
Proovige keerutada nööri otsa seotud kivi. Tunnete, et on vaja pingutada lihaseid. Milleks jõud kui kivi kiirus ei muutu?
Selleks, et kallutada kivi kõrvale inertsiaalsest sirgest teest. Planeedid liiguvad ringile lähedastel (täpsemalt elliptilistel) orbiitidel , järelikult samuti kiirenevalt.
Mitu meetrit kukub iga 8 km pikkuse orbitaallennu ajal sputnik?
orbitaallennul kosmoselaeva kaugus Maast ei muutu (s0=const=0)
Millal peab kettaheitja ketta käest lahti laskma , et sektorisse tabada?
Mis määrab keha tasakaaluasendi?
Keha tasakaalu määrab teda ümbritsevate väljade potentsiaali kuju
Mis vahe on võnkumistel ja lainetel?
Võnkuda võib ka üks osake (nt idaliseeritud punktmass ). Lained on aga ruumis edasilevivad võnkumised, mis eeldab paljude vastastikmõjus olevate osakeste olemasolu. Lained esinevad seega ulatusega süsteemides. Edasilevimine tuleneb sellest, et mingis ruumipunktis toimuv muutus kutsub esile sarnase muutuse naaberpunktis, aga veidi hiljem, vastavalt võnkeärrituse edasilevimise kiirusele.
ENERGIA
Kui jõusuunalist liikumist pole, on tehtud töö 0. Kuhu kadus kütuse põlemisel saadud energia?
Soojuseks!
Heledus ei kajasta üksnes energiatarbimist. Mida veel? Rahvastiku tihedust
Mis piirab inimese töövõimet?
Nii energia kulutamise/tootmise kiirus ehk võimsus(~100 W), kui ka maksimaalselt arendatav jõud. Viimane on määratud luusiku, kõõluste ja lihaste mehaaniliste omadustega.
Kas mäe otsast orgu lastud kivi kiirus sõltub mäekülje kaldest, kui hõõrdumist võib mitte arvestada?
Ekin +Epot=const.
Meid huvitav energia muutus. Gravitatsiooniväli (nagu ka elektriväli) on nn potentsiaalne väli, kus keha potentsiaalse energia muutus sõltub ainult keha alg-ja lõppasendist, mitte aga vahepealse liikumise trajektoorist. Tehtud töö on sama, ükskõik millist rada mööda liigutakse samade alg- ja lõpp-punktide vahel. Mäe otsa tassitud kivi potentsiaalne energia ei sõltu sellest millist rada kivi üles tarimiseks kasutati.
Kuidas liigub läbi Maa pooluste puuritud auku visatud õun (õhutakistust/pöörlemist arvestamata)?
Pendeldab seinast seina (võngub, tasakaalu ümber) jääb pidama keskel, kus on Epot kõige madalam.
Mis vormi energiat kasutatakse elektri tootmiseks?
Vee auru energiat.
Miks me ei võiks päikesepatareid näiteks Kuule paigutada?
Jaapanlastel.Plaan seisneb päikesepaneelidest koosneva vööehitamises ümber Kuu11000 kilomeetri pikkuse ekvaatori . Nii toodetud energia saadetakse mikrolainete ja laseritega Maale,kus seemuudetakse elektriks. Ettevõtte sõnul saaks nii rahuldada kogu maailma energiavajaduse.
Miks Universum gravitatsiooniliste ja elektriliste tõmbejõudude mõjul kokku ei kuku?
Kui üks taevakeha läheneb (nt lõpmatusest) teisele ( elektron tuumale ), siis tema potentsiaalne energia väheneb. Samavõrra peab kasvama tema kineetiline energia. Kui energiat ära ei anta , siis kineetiline energia peab uuesti muutuma potentsiaalseks ning kehad hakkavad kaugenema. Kui aga osa energiast eraldub, nt valguskvandina hv, siis tekib seotud süsteem, mis hakkab oma ühise raskuskeskme ümber pöörlema.
ELEKTER
Miks on virmalised jälgitavadvaid poolustel?
Elementaarosakesed mis satuvad Maa magnetvälja, jäävad spiraalsetele orbiitidele ümber magnetvälja jõujoonte. Lähenemisel magnetpoolusele nende liikumine aeglustub ja nad suunduvad tagasi, kuni teine magnetpoolus nad jälle omakorda tagasi suunab. Nii kontsentreeruvad laetud osakesed Maa lähedale nn. kiirgusvöönditesse. Need lõksupüütud osakesed on enamasti prootonid ja elektronid, mis liiguvad kiirustega kuni 600 km/s. Pooluste lähedal algab sisemine kiirgusvöönd umbes 100 km kõrguselt, ekvaatoril 1000 km kõrguselt.
Virmalised tekivad pooluste lähedal atmosfääri ülakihtides, kus juba mainitud elementaarosakesed pommitavad hapniku ja lämmastiku molekule, ergastavad neid ja sunnivad seega valgust kiirgama .
Mitu J tööd teeb vooluvõrgust võetud 1A vool 1s jooksul?

A-voolu töö
U-pinge (potensiaalide vahe juhi otstel)
I- voolutugevus ehk laengu liikumise kiirus (ajaühikus mingit juhi ristlõiget läbinud laeng)
Dipolaarne magnetväli kaitseb Maa atmosfääri ja biosfääri kosmosest (eelkõigePäikeselt) tulevate kõrge energiaga laetud osakeste(nn päikesetuule) eest. Kuidas? Maa mittehomogeennsesse magnetvälja jäävad kinnni päikseslt tulevad osaksed ja jäävad spiraalsetele orbiitidele liikuma.
Õues on pakane , toas soe. Kuidas kraadiklaasita määrata toa temperatuuri, kui teil on patarei , voltmeeter ja ampermeeter, külluses vaskjuhet ja põhjalik füüsikateatmik?
Ühendame järjestikku patarei, traadikera ja ampermeetri, volt- meetri lülitame mõõtma pingelangu traadikeral. Kummagi mõõturi näitude järgi arvutame Ohmi seadusest traadikera takistuse toa-temperatuuril RT. Siis pistame kera sulavasse lumme. Nüüd saame arvutada kera takistuse sulava lume temperatuuril R0. Takistus sõltub temperatuurist valemi Rt=R0(1+αT) kohaselt, siit leiame õhutemperatuuri toas. Toatemperatuuri lähedal on α= 0,0043 K-1.
Isa, kes parasjagu märkis üles voolumõõtja näitu, lubas poja tunniks õue.Isal kella pole. Kuidas ta saab poega kontrollida?
Voolumõõtja näit on kilovatt tundides mis on võimsus tunnis. Võimsus N=U·I
mõõdetakse vattides (W=J·s-1)
Kuidas määrata hoburaudmagneti pooluseid (tähised on kustunud) televiisori abil?
televiisori ekraan helendab tänu elektronidele, millega ekraani pommitatakse. elektron on negatiivse laenguga, järelikult loetakse elektronide elektrivoolu suunda ekraanilt kineskoobi suunas (sest kokkuleppeliselt on elektrivoolu suund positiivse laenguga osakeste liikumise suund). elektrivool ja magnet mõjutavad üksteist, nii et elektronid kalduvad kõrvale vastavalt parema käe reeglile, kuidas ekraanipilt täpsemalt välja peaks nägema ma ei tea.
On vaja selgitada, kui pikk ja millise massiga on vaskjuhe, millest on tehtud elektromagneti mähis. Kas tulete toime, kuiteil on vooluallikas , voltmeeter, ampermeeter ja mikromeeter ?
ega vist ...
Miks on kehad elektriliselt laetud?
Kehad elektriseeruvad omavahelisel kontaktil seetõttu, et laengukandjad lähevad ühelt kehalt teisele üle. Vabad laengukandjad on olulised.
KVANTFÜÜSIKA
Kuidas aatomeid/molekule kaalutakse? Nende inertsi kaudu
Kui sagedus muutub ∞-st 0-ni, mis juhtub siis lainepikkusega?
Miks Päike kiirgab enamiku oma kiirgusest nähtavas piirkonnas? Musta keha kiirgus, tema temperatuurile 6000K vastab selline lainepikkuste vahemike maksimum
Miks näib valgus “valge”?
Miks on seebimullid värvilised?
Miks vikerkaare pingsal vaatamisel kaob ja siis jälle nähtavaks tagasi muutub?
Miks moodustab vikerkaar kaare?
Miks pole võimalik näha difrageeruvat elevanti?
Mistahes nõrk interaktsioon väliskeskkonnaga põhjustab nii klassikaliste kui ka kvantsüsteemide dekoherentsi(pöördumatuse)􀂄Sama põhjus, miks me ei näe elevandile vastavaid mateerialaineid.
Miks me asju üldse näeme?
Sellepärast, et neilt hajub/peegeldubvalgus
Mida me näeksime väikese mõõtmiste arvu korral? (elektronorbitaalid)
Hõõglamp rohkem soojendab, kui valgustab. Miks?
Miks on kvantefektid bioloogias raskesti jälgitavad?
MOLEKULID
Arvutame elektroni kiirguse lainepikkuse, kui elektron saabub lõpmatu kaugelt vesiniku aatomi kõige sügavamale energianivoole, mille energia on-13.6 eV
Millises elektromagnetilise kiirguse spektri piirkonnas see joon asub?
Kõik teised üleminekud omavad lühemat?/pikemat?lainepikkust?

Osakese ristlõige iseloomustab tema takistust teiste osakeste liikumisele. Nt kui viskate vastastikku üksteisele tennisepalle või korvpalle. Millal on tõenäosus suurem, et pallid kokku põrkavad?
Miks on metsad rohelised?
Mis vahe on valguse peegeldamisel ja hajumisel?
Miks paistavad kauged mäed sinised?
Aga miks on piim valge?
Miks paistab päike õhtutaevas punane?
Miks ei paista tähed mustas taevas?
Miks paistab aknaklaas läbi serva vaadates värviline?
Miks on pipar, porgand ja tomat punast värvi?
MAKROSKOOPILINE AINE
Kui palju kaalub 1 mool valku, mille molekulkaal on 50 kD?
50 000 Da
50 000g.
Milleks kulub keha poolt neelatud soojus ?
Mikson nano -ja makromaailm nii erinevad?
Sellepärast, et kõik osalevad juhuslikus termilises tantsus
RT: Kas suur või väike ühik?
Miks võrreldakse BoltzmannifaktorisEa-d RT-ga, mitte3/2 RT-ga?
Sellepärast, et Boltzmanni faktor põhineb antud T-l kõige tõenäolisemal kiirusel vmax (mitte RMS)
Miks ei lenda kogu Maa atmosfäär maailmaruumi laiali? Kaant ju peal pole!
Atmosfääri molekulid on lõksus maa gravitatsiooni potensiaaliaugus. Tingimus Maa külgetõmbejõust vabanemiseks on
ehk .
Molekulide keskmine kiirus on umbes 10 korda väiksem II kosmilisest kkirusest 11,4 km/s. Seega tõenäosus, et molekulid omaksid sellist energiat on
Täpsematel rehkendustel tuleks arvestada ka molekulide jaotust energiate järgi
NB! Energia kasvab proportsionaalselt kiiruse ruuduga !
Kui mitme molaarneon õhk toatemperatuuril?
Kui üks mool on , siis ühes liitris on
Kui suur on seejuures hapnikukontsentratsioon?

Kui suur on CO2 kontsentratsioon?
[CO2]=0.00037·42 = 0.0153 mM = 15 μM.
Mitme molaarne on vesi? 1000/18=55.6 M
Ideaalgaasil puudub potentsiaalne energia Miks?
Ideaalgaasi postulaadiks on, et puuduvad molekulide vahelised inetraktsioonid seega ka positsioonienergia.
Miks on (paljud) taevakehad kerakujulised ?
Pindpinevuson pinna omaduskokku tõmbudaja väikseimat võimalikku pinda (st energiat) omandada. Eks ole olnud paljud taevakehad algselt vedelas olekus.
TERMODÜNAAMIKA
Jää on korrastatum kui vesi. Miks jää üldse eksisteerib?
Miks üleüldse kõik ained pole suurima entroopiaga gaasilises olekus?
Valemi vahena üleskirjutus iseenesest vihjab sellele, et mingi osa süsteemi energiast ei ole tööna kättesaadav. Miks?
Sest see energia on akumuleeritud molekulide soojusliku ( kaootilise ) liikumise näol. Soojusenergiat aga pole võimalik100%-lt tööks muuta ( Carnot ). Niipea kui süsteemile energiat juurde lisatakse või ära võetakse ilmneb see vastavalt kas temperatuuri tõusuna või langusena.
Võrreldes gaasidega on lahustes põrkesagedus vähemalt 3 suurusjärku suurem. Miks?
Kas isoleeritud süsteemis on endotermiline reaksioon võimalik?
On ikka, Universum on isoleeritud süsteem, eksotermilised reaktsioonid toimuvad ikka. Energia suurenemine kineetilse arvelt tähendab selle vähenemist potensiaalse energia koha pealt, ehk entroopia vähenemist.
Miks ained auravad?
Miks suletud anumasei aurustu kõik molekulid?
Mis juhtub, kui isoleeritud toas jätta külmutuskapi uks kauaks ajaks lahti?
Miks kohv jahtub?
Miks parfüümi lõhn levib kogu toas laiali?
Miks pole võimalik otseselt kasutada nt maailmaookeanis sisalduvat tohutut energiakogust?
Miks suhkrutükk lahustub kuumas vees kiiremini kui külmas vees?
Kui palju energiat saame, kui selle suhkrutüki ära sööme?
Mis vahe on soojusmasinal ja soojuspumbal ?
Mitu bitti sisaldab 1 mool gaasi?
Iga gaasi aatom salvestab informatsiooni oma asukoha ja kiiruse näol. Info arvuline väärtus sõltub nende suuruste mõõtmis täpsusest, millele seab piirid kvantmehaanika . Oletame, et iga gaasi aatomsalvestab 10+10=20 bitti (see vastab mõõtmise suhtelisele täpsusele 10-3)
1 mool gaasi salvestab seega 1025bitti
BIOENERGEETIKA
Tüüpilised tasakaalulised membraanipotentsiaalid: 0.1-0.2 V
Sellele vastab elekriväljatugevus 105 V/cm. Miks? Kui suurt ioonide kontsentratsiooni erinevust on selle potentsiaali hoidmiseks vaja?
Vee kadu läbi taime pinnanimetatakse transpiratsiooniks. Kuidas see veevarustus toimib?
Vesi liigub puus mõnekümne mikromeetrilise läbimõõduga ksüleemtorudes. Et kapillaarjõudude abil kõrgemaid puid varustada peaksid torud ~100 x peenemad olema. Ei ole, sest torude voolutakistus kasvab proportsionaalselt 1/r4
Miks Maa üle ei kuumene ega lõpuks ära ei põle/ aura ?
Mis on fotosüntees?
Miks peavad rakud sisaldama suure arvu molekule?
Hinnanguliselt peab rakk metaboolsete protsesside kindlustamiseks sisaldama vähemalt 120 valku, tema genoomseega vähemalt 120 geeni.
Miks on rakud (üldiselt) väikesed?
Kuna rakkude ainevahetus toimub suurelt ostalt difusiooni teel. Rakus difusioonikonstant on 10-10 cm2s-1, seega raku läbimiseks kulub umbes 1 sekund, kui rakk oleks näteks meetri kõrgune, siis läheks aega terve inimese eluiga.
Rayleigh hajumine toimub pisikestelt osakestelt (tolmukübemed, õhu aatomid ), mille suurus on palju väiksem valguse lainepikkusest (ca 10 korda väiksem). Kuna Rayleigh hajumise intensiivsus on tugevalt seotud hajuva valguse lainepikkusega (pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega), siis hajub sama suure läbimõõduga osakestel erineva lainepikkusega valguskiirgus erinevalt. Just valguse Rayleigh hajumine õhumolekulidelt teeb päikesepaistelisel päeval taeva siniseks ja hajumine atmosfääri alumistes kihtides olevatelt tolmukübemetelt õhtutaeva punaseks.
Ja miks püssikuulid pöörlevad? oli meelde jäänud, et täpsuse suurendamiseks , aga ma ei saa aru täpselt kuidas...
pöörlev keha üritab pöörlemistelje suunda säilitada, näiteks vurr peaks ju pikali kukkuma , kuid piisav pöörlemine hoiab teda püsti
Vasakule Paremale
Elektroni kiirguse lainepikkus #1 Elektroni kiirguse lainepikkus #2 Elektroni kiirguse lainepikkus #3 Elektroni kiirguse lainepikkus #4 Elektroni kiirguse lainepikkus #5 Elektroni kiirguse lainepikkus #6 Elektroni kiirguse lainepikkus #7 Elektroni kiirguse lainepikkus #8 Elektroni kiirguse lainepikkus #9
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KikuTsikkii Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega
46
pdf

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

oleks täidetud. 6. Mis on energia ja mis ühikutes seda mõõdetakse? Formuleeri energia jäävuse seadus. Energia on mateeria liikumist ja interaktsiooni kirjeldav kvantitatiivne mõõde, mida mõõdetakse dzaulides. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. 7. Nim klassikalise aatomi orbitaalmudeli põhiraskusi. Kuidas kaasaegne kvantmudel neist üle saab? 1) Klassikalise aatomimudeli kohaselt peaks elektron oma energia ära kiirgama tuumale kukkuma, tegelikult seda ei juhtu, kuna elektron ei liigu mööda kindlat orbiiti. Tegelikkuses seda ei toimu, sest aatomid on stabiilsed ja tavaliselt ei kiirga energiat. 2) Sama elemendi aatomid on üksteisega eristamatult sarnased. Klassikaline mudel seda ei eelda. Elektron võiks tiirelda igasugustel kaugustel tuumast. Seega peaks ka igasuguse suurusega aatomeid olemas olema. 8. Mis ühendab tööd ja soojust, mis eristab?

Bioloogiline füüsika
Mehaanika ll
108
pptx

Mehaanika ll

Mehaanika: dünaamika, perioodilised liikumised Dünaamika • Dr John Stapp, New Mexicos asuva Hollomani õhujõudude baasi kolonel, kinnitati 1954. aasta detsembris rihmadega üheksa raketiga rakettkelgu istmele. Kui raketid süüdati, kiirendas see teda viie sekundi jooksul kiiruseni 632 miili ehk 1018 kilomeetrit tunnis. Tõsisem katsumus kolonel Stappi jaoks oli siiski pidurdamine vesipiduritega, milleks kulus vaid 1,4 sekundit. 1958. aasta mais saavutas Eli L. Beeding jr sarnase kelguga kiiruse 72,5 miili (117 kilomeetrit) tunnis. Tema kiirus polnud küll märkimisväärne – see on maanteedel suhteliselt tavaline –, kuid märkimist väärib peatumiseks kulunud aeg, 0,04 sekundit, mis on sõna otseses mõttes vähem kui silmapilk. Vastastikmõju ja selle kirjeldamine • Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus. Siin on mitu võimalust – vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloo

Mehaanika
10-klassi üleminekueksam
21
odt

10. klassi üleminekueksam

1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaaniline liikumine on suhteline. Ühe ja sama keha liikumine erinevate kehade suhtes on erinev. Keha liikumise kirjeldamiseks tuleb näidata, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Taustkehaga seotud koordinaatide süsteem (x,y ja z telg, kulgliikumisel ka vaid x-telg) ja kell aja arvestamiseks moodustavad taustsüsteemi, mis võimaldab määrata liikuva keha asendit mis tahes ajahetkel. Igal kehal on kindlad mõõtmed. Keha eri osad asuvad ruumi eri kohtades. Siiski puudub paljudes ülesannetes vajadus näidata keha üksikute osade asendit. Kui keha mõõtmed, võrreldes kaugustega teiste kehadeni, on väikesed, siis võib seda keha lugeda ainepunktiks (punktmassiks). Nii võib näiteks toimida, uurides planeetide liikumist ümber Päikese. Liikumist, mille korral keh

Füüsika
Füüsika
27
doc

Füüsika

3. Magnetism - magnetnähtused ja elekter ning magnet koos juhatavad sisse järgmise kursuse. 5.1.1 Staatiline elekter * Elektrilaeng (q) - näitab ära, kuidas keha osaleb elektrimagnetilises vastastikmõjus. -) Sõna laeng kasutatakse keha omaduse väljendamisel. -) Elektrilaengud on positiivsed ja negatiivsed (nad on kokkuleppelised) ning samanimelised tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. *) Kõige väiksem laeng, mis looduses eksisteerib on elementaarlaeng, mida tähistatakse e'ga. Elektroni laeng on täpselt sama märgiga ja prootoni laeng on lihtsalt miinusmärgiga. Tegelikult on looduses olemas ka murdarvulised laengud ehk kvargid, mille laengud on 2/3 ja -1/3 ning nii elektronid, prootonid kui ka neutronid koosnevad kõik kolmest kvargist ehk siiani on elementaarlaengud ainsad laengud, mis saavad eksisteerida ka üksi, sest kvarke pole suutnud teadlased seni veel eraldada.

Füüsika
TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused
45
docx

TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused

Lained 64. Ristlained (kuidas levivad+ näited) Osakeste võnkumise suund on risti lainete levimissuunaga+ näiteks pillikeeltes; membraanides; vedelate ja tahkete kehade pinnal; ka elektromagnetlained 25 65. Pikilained (kuidas levivad+ näited) Osakesed võnguvad laine levimissuunas+ näiteks ruumilainetus(toimub aine sees); elastne laine(nt helilained) 66. Mis on lainepikkus ja mis periood lainetuse puhul? Mis erinevus on nende graafikutel? Mis sisuline erinevus neil on? Lainepikkus (λ))- Kaugus kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel v Lainepikkuse valem: λ=vT = (m); laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul. f Levimine toimub jääva kiirusega v. Lainetuse periood Perioodi/lainepikkuse valem+graafik+sisuline erinevus :

Füüsika
üldiselt füüsikast
12
doc

üldiselt füüsikast

Füüsika 1998/99 Mõisted. Tihedus §=m/V (kg/m3) mass/ruumala Rõhk on pindala ühikule mõjuv jõud, mis mõjub risti pinnale p=F/S (N/m2) rõhumisjõud/pindala Jõud on füüsikaline suurus, mille tagajärjel muutub keha kiirus või kuju F N (njuuton) Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. Deformatsioon on keha kuju muutus väliskehade mõjul Töö (mehhaanikas) on see, kui keha liigub temale rakendatud jõu mõjul A=FS (J) Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t (W ­ watt) Energia on keha võime teha tööd. Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo (K) 103

Füüsika
A-Sauga loengu küsimused-vastused
15
docx

A. Sauga loengu küsimused-vastused

5. Kui sundiva jõu sagedus langeb kokku süsteemi vabavõngete sagedusega, tekib resonants 6. Võnkumine, mille korral tänu hõõrdumisele võnkuva keha energia ja amplituud vähenevad, on sumbuv võnkumine 7. Nurga taga seisva auto mootori müra kuuleme me seetõttu, et lainete korral esineb difraktsioon 8. Kui heli sagedus on ühe ja sama amplituudi korral 2 korda suurem, siis heli intensiivsus on 2 korda suurem 9. Interferents on lainete liitumine 10. Suurema sagedusega lainetel on lainepikkus väiksem 11. Lainete liitumisel mõnedes ruumipunktides lained nõrgendavad, mõnedes ruumipunktides tugevdavad üksteist. 12. Millest sõltub matemaatilise pendli võnkeperiood? · Pendli pikkus · Raskuskiirendus 13. Kui võnkeperiood suureneb 2 korda, siis võnkesagedus väheneb 2 korda 14. Resonantsi korral · Sundiva jõu sagedus langeb kokku omavõnkesagedusega · Võnkeamplituud kasvab järsult · Süsteem võib puruneda 15. Häirituse levimine ruumis on laine 16

Füüsikaline maailmapilt
Termodünaamika õppematerjal
25
doc

Termodünaamika õppematerjal

TERMODÜNAAMIKA Molekulaarkineetiline teooria Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes eeldusest, et kõik kehad koosnevad suurest arvust molekulidest. Need molekulid on pidevas võnkumises (tahked kehad) või kaootilises liikumises (vedelikud, gaasid). Kehade omadusi seletatakse molekulide summaarse mõju kaudu. Molekulide suur hulk toob endaga kaasa statistilise meetodi kasutamise. Antud juhul tähendab see järgmiste eelduste täitmist: (1) Molekulide hulgal (kollektiivil) on sellised omadused, mis üksikmolekulil puuduvad. (2) Eksisteerib kindel kvantitatiivne seos molekulide kollek-tiivi omaduste ja üksikmolekuli iseloomustava füüsikalise parameetri keskväärtuse vahel. (3) Aine makroskoopiliste ning mikroskoopiliste omaduste vaheliste seoste leidmiseks on vaja teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit. Sisuliselt on ideaalne gaas antud definitsioon




Kommentaarid (1)

Liseteolen profiilipilt
Liseteolen: Jah olin
10:18 15-03-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun