Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"impuls" - 20 õppematerjali

impuls

Kasutaja: impuls

Faile: 0
Praktikum 8-Impulsimomendi jäävuse seadus-2012
0
zip

Praktikum 8, Impulsimomendi jäävuse seadus (2012)

docstxt/13338762802120.txt

Füüsika → Füüsika
115 allalaadimist
Elektrilised tööriistad
8
doc

Elektrilised tööriistad

Käigu pikkus: 23 mm Maks. saagimissügavus puidus: 80 mm alumiiniumis: 15 mm terases (legeerimata): 6 mm Suurus: P185×K200 mm Kaal: 2.1 kg . 3. AKUTRELLID Akutrell BZ 12 SP 2 akut 12V/1,4 Ah,30 min. laadija AC 30, 0400/01450p/min, 18/35Nm, 10 mm padrun Metabo akutrell 12 Impuls Metabo akutrell BSZ 12 Impuls 1,4 Ah akudega. 2 akut 12V/1,4Ah, laadija L 60, 0400/01350p/min,22/26/52Nm, padrun: kuni 13mm Akutrell BSZ 12 Impuls 2 akut 12V/2,0Ah, 30 min. õhkjahutusega laadija AC 30, 0-400/0-1350p/min, väändemoment 22/26/52Nm, 13mm padrun 4. Metabo akutrell BS 14,4 Li 2 Liitiumakut 1,3Ah, 30 min laadija ASC30; 2 kiirust: 0-450/0-1600; väändemoment max: 40 Nm. Akulööktrell Bosch GDR 10,8V

Elektroonika → Elektrimasinad
39 allalaadimist
Füüsika I kt1 kordamine --Mehaaniline liikumine
5
docx

Füüsika I kt1 kordamine - Mehaaniline liikumine

punktmassile mõjuva jõuga. Jääva massi korral võrdub massi ja kiirenduse korrutis jõuga. a® = SFi®/m või F® = m*a® . §14.N. III seadus. Jõud millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised ja on rakendatud erike-hadele. F1®= -F2® F1®¯ F2® 1)Jõud esinevad alati paarikaupa 2)Pole oluline , mis tüüpi jõududega on tegemist. Impulsi jäävuse seadus. Seadus: Isoleeritud süsteemi impuls on jääv:m1v1®+m2v2®=m1u1®+m2u2®. Impulsi jäävuse seaduse sisu : p®=mv® meh. süsteem, sisejõud ­jõud, mis mõjuvad süsteemi kuu-luvate kehade vahel, nende summa on alati 0. Välisjõud on jõud, mis on tingitud süsteemi mittekuuluvate kehade mõjust. Isoleeritud süs.- välisjõud ei mõju; Avatud süs.- välisjõud mõjuvad. Vaatleme meh. süs. N-kehas, mille massid on m1...mn ja kiirused on v1...vn N II s. iga keha jaoks, mis on süsteemis:

Füüsika → Füüsika
279 allalaadimist
Kesknärvisüsteem
1
doc

Kesknärvisüsteem

närvirakkudest e neuronidest.Neuron-Närvirakud on loomade ühed pikimad rakud, ei jagune, asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine.Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse.Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid ­ närviimpulsid. Sünaps-Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele.Mõnel neuronil üle 10000 sünapsi st, samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber.sünapsis s liigub impuls vaid ühes suunas. Sünaptiline summatsioon-Närvirakku saabub mitu erutussignaali mis kantaks edasi kesknärvisüsteemi. Erutus. Postsünaptiline pidurdus-Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist mis kesknärvisüsteemi edasi ei kanta.Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu mis paiknevad:nahal,nahaaluses koes,liigestes,organismi sisekeskkonnas Refleksikaar Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine),Aferentne närvikiud

Bioloogia → Bioloogia
89 allalaadimist
Füüsika arvestus 2011 teooria
23
doc

Füüsika arvestus 2011 teooria

 Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.  Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat. 15.Keha impuls ja impulsi muut Keha impuls ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega Impuls: p=mV (p- keha impuls, V-keha kiirus ja m- keha mass ühik kg m/s ) Impulsi muut on võrdne talle üle antud jõuimpulsiga. (valem langeb kokku) 16.Jõumoment. Kiigu tasakaalutingimus? Jõumoment on jõu ja tema õla korrutis. Jõuõlaks nim. Jõu mõjumise sihi kaugust põõrlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha põõrlemisele. Ehk jõumoment on jõu

Füüsika → Füüsika täiendusõpe
19 allalaadimist
Computer im Kinderzimmer - ja oder nein-Arutlev Kirjand
1
doc

Computer im Kinderzimmer - ja oder nein? Arutlev Kirjand

Sie werden nervös und aggressiv, wenn sie nicht den Computer einschalten dürfen. Zuletzt sollte an dieser Stelle noch erwähnt werden, dass der Computer schädlich für die Augen ist. Leider können die Kinder sich nicht in Grenzen halten. Sie geraten bei den Computerspielen in Schwung und sie verstehen nicht, wenn es über die Grenze geht. Bei Kindern, bei denen ihre Augen noch im Wachstum ist, besteht der Verdacht, dass durch das zeitlich lange Spielen dem PC der Augapfel einen Impuls bekommt, der ihn veranlasst, in die Länge zu wachsen und man dadurch kurzsichtig wird. In der obigen Analyse wurde die Frage untersucht, ob der Computer im Kinderzimmer sein sollte. Es wurde deutlich, dass es zahlreiche Argumente gibt, die für und gegen den Computer sprechen. Obwohl die Kinder mit seiner Hilfe schneller Lesen lernen können und der Computer in vielen Berufen notwendig ist, gibt es auch manche Nachteile. Der Computer macht uns abhängig und schadet den Augen.

Keeled → Saksa keel
11 allalaadimist
Füüsika KT 2
6
docx

Füüsika KT 2

 NEWTONI SEADUS 2-iga keha puhul on kiirendus võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline tema massiga  NEWTONI SEADUS 3-Kaks keha mõjutvad üksteist jõududega mis on suurusselt võrdsed ja vastassuunalised  IMPILSUSI JÄÄVUSE SEADUS –Suletud süsteemis on kõigi kehade impulside summa jääv  Ainepunktide isoleeritud süsteemi impulss on jääv (impulsi jäävuse seadus )  IMPULS-on keha liikumis olekut iseloomustav suurus p=mv  TÖÖ- on füüsikaline suurus mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka A=f*s*cosa dzaul  VÕIMSUS-on energia liikide muundumise kiirust iseloomustav suurus (nätab kui palju tööd sooritakse ajaühiku kestel) mis võrdub töö ja selle sooritamiskes kulunud aja suhtega N=A/t w –vatt  KINEETILINE ENERGIA- on energia mis on tingitud keha liikumisest teiste

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
Elektroonika komponendid
18
doc

Elektroonika komponendid

varju seinapaksus valitakse sõltuvalt pooli töö sagedusest järgmise tabeli alusel. Transformaatorid ja trosselid Toite trahvod ­ kasutatakse vajalike elektripingete saamiseks vahelduvpinge võrgust 230V Sobitus trahvod on ettenähtud signaali allika väljund takistuse sobitamiseks koormusega või sisendi sobitmaiseks signaali allika sisetakistusega. Juhul kui võimendi väljund sobidakse koormusega näiteks kõlaridega on trahvo nimetuseks väljund trahvo. Impuls trahvod on ettenähtud ajaliste lühikeste impulsside pinge muutmiseks ja kujundamiseks Kui pinget on vaja transformeerida väikeses ulatuses näiteks kuni 1,5 korda kasutatakse mõnikord autotrahvot mis koosneb ainult ühest mähisest ja seetõttu on energia allikas ehk sisend kalvaaniliselt ühendatud väljundiga mida tuleb ilmtingimata teada ohtuse seisukohalt. 1 1´

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
70 allalaadimist
Rakenduselektroonika konspekt
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

võimendus asub leegi regulaatoris. Eriti kitsa ribaga võimendeid kasutatakse raadio tehnikas vastuvõtja häälestamiseks soovitavale jaamale st. need võimendid peavad olema ümber häälestatavad. Tavalised valitakse selektiivseteks võimenditeks ja kui nad baseeruvad häälestatavatel võnkeringidel, siis ka resonants võimenditeks. 1.1.4. Lairiba võimendi Lairiba võimendit kasutatakse impuls signaalide võimendamisel, sest impulsilised pinged koosnevad harmoonilistest ja kui soovitakse, et impulsi kuju võimendamisel ei moonutuks tuleb võrdeliselt võimendada kõiki hormoonilisi. Taoliste sageduste karakteristika on kujult fo sarnane madalsagedus karakteristikaga, kuid võimendatav

Tehnika → Elektrotehnika
156 allalaadimist
Rakenduselekroonika
50
doc

Rakenduselekroonika

2.12 Komparaator Kompraatoriks nimetatakse lülitust mis teostab pingete võrdlemist seega on komparaatoril alati 2 sisendit üks on nii nimetatud tugipinge sisend kuhu antakse see pinge mille suhtes sisendpinget võrreldatakse ja teine on võrdluspinge sisend kuhu antakse see muutuv pinge mida me soovime ette antud tugipingega võrrelda. Pingete võrdsuse saavutamisel tekib väljundsignaalis hüpe või formeeritakse väljund impuls. Joonis 2.12.1 skeem ja graafik Kuna opvõimendil on 2 vastandtoimega sisendit siis saab teda väga lihtsalt panna toimima komparaatorina. Kui tugipinge on sisendpingest suurem ja ta on ühendatud mitteinventeerivasse sisendisse siis pääseb maksumusele MI sisendi toime ja väljunpinde läheb positiivsesse küllastusse, kus väljundsignaal on praktiliselt võrdne positiivse toitepingega. Kui sisendpinge ületab tugipinge ajahetkel t1 siis

Elektroonika → Rakenduselektroonika
129 allalaadimist
Rakendus elektroonika 3 spikk
2
doc

Rakendus elektroonika(3)spikk

täpselt ajastatud. siis jääks taoline lülitus stabiilsesse olekusse ükskõik kui kauaks. Tegelikult aga esinevad laengu Ajahetkel t1 kui algab sisend impuls algab ka kondensaatori laadimine. Kuna kandjate soojuslikust liikumisest tingitud voolu kõikumised keskväärtuse ümber ja need voolukõikumised vallandavadki võnkeprotsessi. Oletame et mingil põhjusel suurenes teise transi

Elektroonika → Rakenduselektroonika
39 allalaadimist
Aatomifüüsika küsimused ja vastused
5
doc

Aatomifüüsika küsimused ja vastused

*mingil ajahetkel mõõtes nende ruumilist ulatust ehk lainepikkust. * mingis ruumipunktis mõõtes nende ajalist kestvust ehk laine perioodi. 34)Mida mõeldakse ,,lainejada ehk lainepaketi" nime all? Lainejada ehk lainepakett tähendab erinevate lainepikkustega lainete liitumise tulemust, millel on ruumis piiratud ulatus. 35)Mida võib füüsikas tähendada mõiste ,,laineimpulss"? Laineimpulsi all mõeldakse erinevate perioodidega lainete liitumise tulemusel tekkivat piiravat ajavahemikku. (Impuls üldiselt tähendab füüsikas laine massi ja laine kiiruse korrutist). 36)Selgita määramatuse printsiipi ehk täpsuspiirangut. Kirjuta neid iseloomustavad seosed ja selgita seoste sisu. Määramatuse printsiip ehk täpsuspiirang tähendab seda, et laineliste omadustega mikroosakestel on kaks omaduste paari, milles mõlemad ei ole üheaegselt täpselt määratavad. Nendeks suurusepaarideks on : *energia ja ajahetk, millal

Füüsika → Füüsika
288 allalaadimist
Laserite kasutamine silmakirurgias
54
ppt

Laserite kasutamine silmakirurgias

tsentrilisus ja morfoloogilisus, tehes minimaalse struktuurse kahjustusi ja muutmisi. Millal sobib FemtoLasik ? Lühinägevus kuni 15,0 D Kaugnägelikkus + 6,0 D Astegmatism kuni ± 3,0 D Etapid Sarvkesta lapike tehakse ainult 6 sekundi jooksul laseri abil, mitte mehaaniliselt nagu teiste meetodite puhul. Rakendatakse laseri impulsid femtosekundi(1015 s) kestvusega, mis tekkivad mikrolõikamised. Laseri IR impuls eraldab koed kindlal sügavusel, "Fotolõikamine". Tehakse tuhandeid selliseid lõikamisi, mis paiknevad üksteisega kõrval. Tehakse nii nimetatud kihistamine sarvkesta sees pool. Lapikese servad tehakse terava nurga all, mis võimaldab pärast seda kinnitada täpselt samal kohal, nagu ta oli enne lõikamist. Peale kihistamist lapike nihutatakse eemale. Ja toimub tavaline kudude ablatsioon eksimeer laseriga. Sarvkesta ehitus Epiteelia kiht

Meditsiin → Meditsiin
6 allalaadimist
FÜÜSIKA EKSAM
14
pdf

FÜÜSIKA EKSAM

● III seadus ehk mõju ja vastastikmõjuseadus- kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. 8. Gravitatsiooniseadus ● kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 9. Punktmassi ja süsteemi impulss. ● punktmassi impulsimoment koordinaatide alguspunkti suhtes on L=r*p=r*mv, kus r osakese kohavektor, v kiiruse vektor, m mass ja p=mv impuls ● Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss (sinna kuluvate kehade summa) on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv (p1+p2+p3+…+pn= mv1+mv2+mv3+…+mvn =const; ). Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist 10. Impulsi jäävuse seadus. ● välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv. ● Impulsi jäävuse seadus kehtib Newtoni mehaanikas kui ka kvantmehaanikas. 11

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
Staatika ja kinemaatika
10
docx

Staatika ja kinemaatika

sellist olekut ei muuda. II-seadus - keha kiirendus a on võrdeline ning samasuunaline talle mõjuva jõuga F pöördvõrdelised F tema massiga M. a= m III-seadus e kehade vastasmõju seadus – vastasmõjus olevad kehad mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ning vastasuunaliste jõududega 2. Keha liikumishulk, impulsi jäävuse seadus. Liikumishulk ehk impuls on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa e koguimpuls on jääv nende kehade mistahes vastasmõjul. 3. Mehaaniline töö ja võimsus, mehaaniline energia. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke (läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A=Fscosα, kus nurk on jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Jõu ühik on J(dšaul)

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
Teedeehituse tehnoloogia kordamisküsimused
9
docx

Teedeehituse tehnoloogia kordamisküsimused

14) vibro-rull lisaks staatilisele koormusele tekitatakse lisa koormus vibratsiooni abil. Vibratsiooni iseloomustatakse sageduse ja amplituudiga. -Amplituud-vibreeriva valsi maksimaalne vertikaalne liikumis kiirusühe täis tsükli jooksul. -Sagedus-raskuse pöörete arv ümber pöörlemis telje teatud ajaühiku jooksul. -VR võivad olla silevaltsiga või tappvaltsiga -sile valts tekitab 3 tüüpi jõudu: 1staatiline koormus 2 dünaamiline impuls 3 vibratioon Vibrorullid sobivad sõmerate liiv ja kruus pinnaste tihendamiseks raskete savide tihendamiseks. Ühtlase terastikulise koostisega liiva saab efektiivselt tihendada ainult vibrorulliga. - rulli tihendamis võime sõltub: vibro amplituudist, sagedusest, rulli liikumis kiirusest 15) tihendamine toimub kahes etapis: 1- puistatakse ja tihendatakse toru all olev kaitse kiht paigaldatakse toru ja tihendatakse toru kõrvale puistatud kaitse kiht

Ehitus → Teedeehitus
73 allalaadimist
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA
28
pdf

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA

4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS ehk lähenemine VS vältimine)- reag keskk tulenevatele pos ja neg stiimulitele, st reward ja punishment BIS- käitumusliku inhib süst- ebameeldivate sündmuste vältimine, hirm karistada saada. Serotoniin ja noradrenaliin, negatiivsed emots: ärevus ja neurootilisus BAS- akt süst- eesmärkide järgimine, saavutamine, motiveeritavus, pos emots: impulsiivsus ja ekstraverts. Dopamiin - Mida suurem BAS seda impuls. Kõrge BIS ja madal BAS-> depressioon. Kõrge BAS madal BIS-> antisots isiksus - ekstravertsematel inimestel on paremaks soorituseks vaja rohkem virgutust/stimulatsiooni paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega- Kõrge ärevus= kõrge neur ja madal ekstraverts 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. - limbiline süsteem, amügdala - monoamiinide närviteed, suguhormoonid

Psühholoogia → Isiksusepsühholoogia
161 allalaadimist
Elektroni kiirguse lainepikkus
9
docx

Elektroni kiirguse lainepikkus

kui paat kaldast eemale. Pall kukub käest põrandale ja põrkub sealt elastselt tagasi. Kui suur impulss anti edasi põrandale? Näita,et impulsi jäävuse seadus kehtib. Elastne on põrge, mille järel kehad täielikult taastavad oma kuju. Kehade siseenergia seejuures ei muutu. Elastsel põrkel jääb seega nii kehade summaarne impulss kui ka nende summaarne kineetiline energia muutumatuks. Põrandale anti edasi impuls p (mv) p1+p2+p3+...+pn= const Kuidas liigub kõrgest tornist alla lastud kivi? Kas kaugus torni vundamendist sõltub sellest, kui kõrgelt kivi alla visati? Objektid, mis langevad teatud kõrguselt maale (v.a. poolustel) nihkuvad veidi itta (~3.2 cm 100 m kõrgusest tornist visatuna). Põhjus on selles, et torni otsa joonkiirus on veidi suurem kui torni alusel. ( Vabalangemise trajektoor on ruutparabool!!! Kui suure algkiirusega peab pumpama vett, et purskkaevu juga kerkiks 30 m kõrgusele?

Füüsika → Füüsika
25 allalaadimist
KINESIOLOOGIA KIRJALIK EKSAM
9
doc

KINESIOLOOGIA KIRJALIK EKSAM

66.KIRJELDAGE INFO LIIKUMISE TEED PÖIA LIHASTE SEISUNDIST JALAST PEAAJU KOORDE Impulss liigub ühispindluu- ja sääreluunärve pidi istmikunärvi, sealt läbi vaagna istmikumulgu ristluupõimikusse. Ristluupõimikust seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalsesse ossa ­ õrnkimpu. Õrnkimp viib impulsi edasi posttsentraalsesse (tumesin.) kääru suuraju koores. 67.KIRJELDAGE INFO LIIKUMISE TEED SÕRMEDE LIHASTE SEISUNDIST KÄEST PEAAJU KOORDE Impuls liigub küünarluu-, kodarluu- ja keskpidist närve pidi ülespoole õlavarrepõimikusse. Õlavarrepõimikust seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalsesse ossa ­ talbkimpu. Talbkimp viib impulsi edasi posttsentraalsesse (tumesin.) kääru suuraju koores.

Meditsiin → Anatoomia
109 allalaadimist
Füüsika I eksami piletid
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Arvestades, et klassikalises mehaanikas on mass m konstantne suurus, võib viia ta tuletise märgi alla ning kirjutada järgmiselt: d(mv)/dt = f. Vektorilist suurust p = mv nimet. ainepunkti impulsiks. JÕUIMPULSS -- Kasutades impulsi mõistet saame teise seaduse võrrandi kirjutada kujul: dp/dt=f. Def: ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. §16. Impulsi jäävuse seadus. Seadus: Isoleeritud süsteemi impuls on jääv:m 1v1+m2v2=m1u1+m2u2. Impulsi jäävuse seaduse sisu : p=mv meh. süsteem, sisejõud ­jõud, mis mõjuvad süsteemi kuu-luvate kehade vahel, nende summa on alati 0. Välisjõud on jõud, mis on tingitud süsteemi mittekuuluvate kehade mõjust. Isoleeritud süs.- välisjõud ei mõju; Avatud süs.- välisjõud mõjuvad. Vaatleme meh. süs. N-kehas, mille massid on m 1...mn ja kiirused on v1...vn N II s. iga

Füüsika → Füüsika
1111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun