oleks täidetud. 6. Mis on energia ja mis ühikutes seda mõõdetakse? Formuleeri energia jäävuse seadus. Energia on mateeria liikumist ja interaktsiooni kirjeldav kvantitatiivne mõõde, mida mõõdetakse dzaulides. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. 7. Nim klassikalise aatomi orbitaalmudeli põhiraskusi. Kuidas kaasaegne kvantmudel neist üle saab? 1) Klassikalise aatomimudeli kohaselt peaks elektron oma energia ära kiirgama tuumale kukkuma, tegelikult seda ei juhtu, kuna elektron ei liigu mööda kindlat orbiiti. Tegelikkuses seda ei toimu, sest aatomid on stabiilsed ja tavaliselt ei kiirga energiat. 2) Sama elemendi aatomid on üksteisega eristamatult sarnased. Klassikaline mudel seda ei eelda. Elektron võiks tiirelda igasugustel kaugustel tuumast. Seega peaks ka igasuguse suurusega aatomeid olemas olema. 8. Mis ühendab tööd ja soojust, mis eristab?
Gravitatsioon ja ilmaruum • Igapäevaelus me ei pane gravitatsiooni tähele. Aga kui järele mõelda, siis on selle mõju kõikjal. Anname siin vaid ühe lihtsa näite, räägime põlemisest - kui ei oleks gravitatsiooni, siis ei tekiks ka konvektsiooni ja leek lämbuks omaenda tekitatud süsinikdioksiidi "mullis". Kuulooded • Veel maapealsetest asjadest.Kuu ja Päikese gravitatsiooniline tõmbumine põhjustab maailmamere loodeid ehk tõuse ja mõõne. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike ja Kuu paiknevad samal pool Maad viimasega ühel sirgel, st kuu loomise ajal. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Kuna vesi saab voolata, siis koguneb see rohkem Maa Kuu-poolsele küljele ja tõstab meretaset. Pöörlemisel tekivad inertsijõud, mis püüavad kõike pöörlemisteljest eemale paisata. Kuust kaugeimas punktis avaldub see kõige märgatavamalt, kuna seal on Maa kaaslase
Teiste kehade poolt samaväärse mõjutamise puhul võib ühe keha kiirus muutuda kiiresti, teise keha kiirus samades tingimustes aga märgatavalt aeglasemalt. Võib öelda, et teine keha on inertsem ehk teisel kehal on suurem mass. Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõdetakse keha massi kilogrammides (kg). Jõud on kehade vastastikmõju kvantitatiivne mõõt. Jõud on keha kiiruse muutumise põhjus. Newtoni mehaanikas võib jõududel olla erinev olemus: hõõrdejõud, raskusjõud, elastsusjõud jne. Jõud on vektorsuurus. Kehale mõjuvate kõikide jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Jõudu mõõdetakse dünamomeetri vedru venimise põhjal (joon. 5.1). Joon. 5.1 Jõu mõõtmine vedru venimise põhjal. Tasakaalu korral Newtoni 1. seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni teine seadus on dünaamika põhiseadus
.........................................................................10 1.5. Kehade vastastikune mõju..............................................................................................11 1.5.1. Jõud..............................................................................................................................11 1.5.2. Gravitatsioonijõud.......................................................................................................11 1.5.3. Hõõrdejõud.................................................................................................................. 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk..........................................................................................
kiirus, mis tuleb anda kehale, et ta hakkaks tiirlema tehiskaaslasena ümber Maa on arvutatav valemiga V o2=Rg. Kui kiirus muutub suuremaks 1. kosmilisest kiirusest, siis ületab keha jõu Maa külgetõmbe jõu ja ta hakkab liikuma väljaspool Maa külgetõmbe jõu piirkonda. Päikese süsteemist lahkumiseks on vaja anda kehale kiirus ca 16,7 km/s. 3. kosmiline kiirus, siis ta lahkub meie planeetide süsteemi mõju piirkonnast. Hõõrdejõud. Kehade vahel mõjuvate elektromagnetiliste jõudude üks liike on hõõrdejõud. Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kokkupuutel, kui üks keha liigub mööda teise keha pinda ja on suunatud piki kehade kokkupuute pindu vastassuunas keha liikumisega. 1. Seisuhõõrdumine. 2. Hõõrdumine libisemisel liuglev hõõrdumine. 3. Hõõrdumine veeremisel veerev hõõrdumine. Hõõrdumine on tingitud pinna konaruste haakumistest üksteise taha
3 4. Elektronmikroskoopia on liikuvate elektronide kasutamine väikeste objektide uurimiseks 5. Miks ei ole võimalik üheaegselt määrata mikroosakese asukohta ja kiirust? Sest mikroosakese koordinaat ja impulss ei saa olla üheaegselt täpselt teada 6. Mida tähendab, et laserikiirgus on koherentne? Üksikute aatomite poolt kiiratud lained on samas faasis 7. Milles seisneb aatomi planetaarmudelis peituv vastuolu? Tiirlev elektron kiirgab elektromagnetlaineid, seega kaotab energiat ja mõne aja pärast kukub tuumale 8. Mida kirjeldab kvantmehaanika põhivõrrandis, Schrödingeri võrrandis esinev lainefunktsioon? osakese leidmise tõenäosust erinevates ruumipiirkondades 9. Kas on õige väide "Aatom kiirgab footoni, kui aatomituum läheb kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele"? Väär see kehtib elektroni puhul 10. Mis on -, - ja -kiired? a
Eespool toodud valem (7a) annab molekuli keskmise kinee-tilise energia. Et vastavalt definitsioonile ideaalse gaasi mole-kulidel vastasmõju potentsiaalne energia on null, siis ühe kilomooli gaasi siseenergia võib kirja panna kui 1 1 Uk m = ikT N= i RT . (18) 2 2 Gaasihulgale massiga m vastab siseenergia i m i U= RT = RT . (19) 2 µ 2 Töö ja soojus Üks keha võib teisele energiat üle anda kahel viisil - kas töö või soojuse kaudu. Töö on ühelt kehalt (süsteemilt) teisele makroskoopiliselt kanduv energia. Töö tegemine kujutab endast korrapärase liikumise energia ülekannet ning selle tulemusena võivad vahetult muutuda kõik meile seni tuntud energialiigid (po-tentsiaalne, kineetiline ja siseenergia). Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandumise mikroskoopiline moodus. Siin kandub
süsteemis, kus ei toimu ka aine vahetust ümbritseva keskkonnaga (näiteks suletud termospudel). Suletud süsteemis kehtib termodünaamika esimene printsiip: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks , mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A, kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia suurenemine ja A välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. Sellist sõnastust tuntakse energia jäävuse seadusena. 4.4. Termodünaamika II printsiip Termodünaamikas käsitletakse kahesuguseid protsesse: ühed on pööratavad, teised mittepööratavad. Pööratavaks protsessiks nimetatakse niisugust protsessi, mis saab kulgeda ka vastupidises järjekorras, nii et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski, ainult
gravitatsioonijõud. Massi ühikuks on 1 kilogramm (kg), mis on võrdne rahvusvahelise massietaloni massiga. Kilogrammi oli algul määratud 1 dm 3 ( 1 liiter ) puhta vee massiga temperatuuril 4°C, mis erineb natukene praeguse etaloni massist. Praktikas kasutatakse massi määramise viisiks keha kaalumist kangkaalude, st. võrreldame vaadeldava keha massi kaaluvihi massiga. Mõningaid masse ( kg ): elektron 10 30 ühe tähe trükivärv 10 9 Maa 6×10 24 vase aatom 10-25 inimene 80 Päike 2×10 30 punane verelible 10 -13 supertanklaev 4×10 8 Kehad mõjutavad üksteist alati vastastikku. Kui kehale mõjub mingi jõud, peab kindlasti eksisteerima selle jõu tekitajana ka mingi teine keha. Uurides jõu mõju millelegi, ei pane me tihti ,, teist osapoolt " tähele. Kui näiteks veame nöörist kelku või
Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Välisplaneedid(hiidplaneedid) Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustati Pluuto ümber kääbusplaneediks.
süsteemi kirjeldus) [2] 18 Üldine energiajäävuse seadus suletud süsteemi koguenergia on ajas muutumatu. [6] Dissipatiivne süsteem = mittekonservatiivne süsteem (nt süsteem, kus mõjuvad takistusjõud). E kogu - kogu energia; U meh - mehaaniline energia U soojus - soojusenergia U sise - siseenergia 25. Perioodiliste liikumiste üldised iseloomustavad suurused periood ja sagedus (definitsioon, valem, valemianalüüs), nende sisuline erinevus/sarnasus? Periood on millegi korduva muutuse tsükli kestus. Perioodi tähistatakse enamasti suure ladina tähega: T. Selle ühik SI-süsteemis on: 1 s (sekund) Periood on pöördvõrdeline sagedusega: 1 T= f kus T on periood
laineimpulss li P-impulss h- Plancki konstant 4. Elektronmikroskoopia on liikuvate elektrinide kasutamine väikeste objektide uurimiseks 5. Miks ei ole võimalik üheaegselt määrata mikroosakes asukohta ja kiirust? mikrooskeste kiiruse mõõtmiseks ei ole mõõtevahendit 6. Mida tähendab, et laserkiirus on koherentne? üksikute aatomite poolt kiiratud lained on samas faasis 7. Milles seisneb aatoni planetaarmudelis peituv vastuolu? Tiirlev elektron kiirgab elektromagnetlaineid, sega kaotab energiatja mõne aja pärast kukub tuumale 8. Mida kirjeldab kvantmehaanika põhivõrrandis, Scrödingeri võrrandis esinev lainefunktsioon? osakese leidmise tõenäosust erinevates ruumispiirkondades 9. Kas on õige väide “Aatom kiirgab footoni, kui aatomituum läheb kärgemalt energiataselelt madalamale energiatasemele? vääralfa- 10. Mis on alfa-, beeta-, ja gammakiirgus? a. alfakiired heeliumi aatomi tuumad b
Tooge 2 näidet. Kui alus või riputusvahend on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on keha kaal võrdne raskusjõuga. 8.5. Milliste tööde juures tuleb arvestada keha kaalu ja raskusjõu erisusi, et vältida tööõnnetusi? ? 8.6. Kiirusega 8 m/s liikuv jalgratas peatus. Arvutage pidurdusteekond, kui kiirenduse absoluutväärtus oli 2 m/s 2. 9. P 9.1. Kuidas mõjub hõõrdejõud kehade liikumisele? (tooge vähemalt 3 näidet koos joonistega, kuhu on märgitud hõõrdejõud) Hõõrdejõu üldine võrrand ja võrrand raskusjõu korral. Hõõrdejõud on väga oluline, kuna mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdejõude ei kompenseeri. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et
Füüsika üldmudeliks on näiteks keha ja ka punktmass. Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu, elektriväli sunnib juuksed peas püsti tõusma ning elektri- ja magnetvälja koos mõjutavad silma närvirakke selliselt, et tajume valgust. Mitteainelisteks ehk väljalisteks objektideks on veel näiteks heli ja soojus. Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Kehade juures saab uurida: koostist ja ehitust ning omadusi. 6.Mis on füüsikalise mõttes ruum? Ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. 7.Nimeta liikumise üldmudelid. Liikumise üldmudeleid võib olla kuni kuus: kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, mahu muutumine, võnkumine ja laine. 8.Mille poolest sarnanevad ja milles erinevad aine ning väli?
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe..........................................................................................................................
v = (3 + ) m/s = 23 m/s, s = (3 5 + ) m = 65 m . 0,5 2 0,5 Vastus: 5 sekundit peale jõu mõjumise algust on keha kiirus 23 m/s ja keha on läbinud 65 m. Antud ülesanne on näiteks selle kohta, et kiirendusega liikumisel mõjub kehale mingi jõud ja see jõud annabki kehale kiirenduse. 2.2 Kehadele mõjuvaid jõudusid Mehaanikas on peamisteks jõududeks raskusjõud, elastsusjõud ja hõõrdejõud. Raskusjõud P = mg , kus g on raskuskiirendus ja m on vaadeldava keha mass. Maa pinnal on raskusjõud tingitud peamiselt Maa ja keha vahelisest gravitatsioonijõust. Elastsusjõud F = -k x , kus k on jäikus, x deformatsiooni suurus ja märk näitab seda, et elastsusjõud on alati deformatsiooniga vastassuunaline (suunatud tasakaaluasendi x = 0 poole). Hõõrdejõud Ühe keha libisemisel teise keha pinnal mõjub kehale liikumissuunale vastupidine hõõrdejõud
Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega 2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. PEAB TEADMA, KUIDAS TOIMUS: Suur energia eraldus (kõrge temp) ja oli palju osakesi, mis hakkasid omavahel moodustuma
Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim seisuhõõrdejõud on võrdne selle jõu suurusega, mis keha paigalolekust välja viib). 3.Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ja impulss ei
Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1. Keha seisab paigal, Mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Tegemist on seisuhõõrdejõuga. F=-F 2. Keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga rõhumisjõuga. Rõhumisjõud on sama suur aga vastassuunaline toereaktsioonile. Fh = µN . Tegemist on liughõõrdumisega. Kui keha on horisontaalsel pinnal ja talle ei rakendata lisajõudu, siis N=mg Hõõrdetegur ( µ ) sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. Hõõrdumise 2 põhjust: 1. pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. 2
ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine,
Maksimaalne seisuhõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga : F hm = N (N) Kui keha hakkab jõu mõjul liikuma, mõjub sellele liugehõõrdejõud. Liugehõõrdejõud võrdub maksimaalse seisuhõõrdejõuga. F h = N (N) Hõõrdetegur sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest, materjalist, töötlusest jne. ning määratakse eksperimentaalsel teel. Hõõrdejõud on alati suunatud kiiruse vastu (vastassuunaline keha liikumisele), seega hõõrdejõud pidurdab liikumist. Kui kehale mõjub ainult hõõrdejõud, jääb keha lõpuks seisma. Keha seismajäämiseni läbitavat vahemaad kutsutakse pidurdusteeks. v 20 Pidurdustee pikkuse leidmine üldjuhul: s x= . (l ja s on pidurdustee, on algkiirus) 2 g 12. Jõumoment. Momentide reegel. Tasakaalu tingimused.
ühtlaselt.ja sirjooneliselt, kannab Galilei relatiivsusprinsiibi nimetust. Näit. Astudes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, ilma tõugeteta liikuva rongi vagunis, ei saa me kindlaks teha, kas vagun liigub või mitte, kui me ei vaata aknast välja. Vaba langemine, visatud kehade liikumine ja kõik teised mehaanika nähtused, toimuvad samuti nagu seisvas vagunis. 6.Jõud: Gravitatsioonijõud, raskusjõud, hõõrdejõud, elastsusjõud Maa külgetõmbe mõjul langevad kõik kehad maapinna poole ühesuguse kiirendusega, mida tavaliselt märgitakse tähega g. See tähendab, et maaga seotud taustsüsteemis mõjub igale kehale massiga m jõud P = mg mida nimetatakse raskusjõuks. Kui keha on Maa suhtes paigal (jõud P on tasakaalustatud toe- või riputusvahendiga), siis jõudu millega keha mõjub riputusvahendile või toele nim. keha kaaluks.
kehale mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on keha mehhaaniline energia jääv. Sama kehtib 7 mehhaanilise süsteemi korral, mille kehade vahel mõjuvad vaid konservatiivsed sisejõud ja millele mõjuvad ainult konservatiivsed välisjõud. Süsteemi suletus ei ole nõutav. Peale konservatiivsete jõudude on olemas mittekonservatiivsed jõud, mille olulisemaid esindajaid on hõõrdejõud. Hõõrdejõud takistavad alati liikumist, mõjudes liikuvale kehale selle kiirusega vastassuunas; nende jõudude töö muundab mehhaanilist energiat kehade siseenergiaks (soojusenergiaks), st. molekulide kaootilise liikumise energiaks. Hõõrdejõud mõjuvad üksteise suhtes liikuvate tahkete kehade kokkupuutuvatele pindadele (kuiv hõõre), üksteise suhtes liikuvate vedeliku või gaasi kihtidele (sisehõõre e. viskoosne hõõre), samuti
Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on ülikuum, asub pilvekihist 60 km allpool. Olemas on tardkivimid (graniit, basalt). 34. Mis on "välisplaneet"? Planeedid, mis jäävad Maast ja Päikesest kaugemale. Need planeedid, mis ei jää Maa ja Päikese vahele. 35. Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär). Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal.
Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1. Keha seisab paigal, Mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Tegemist on seisuhõõrdejõuga. F=-F 2. Keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga – rõhumisjõuga. Rõhumisjõud on sama suur aga vastassuunaline toereaktsioonile. Fh N . Tegemist on liughõõrdumisega. Kui keha on horisontaalsel pinnal ja talle ei rakendata lisajõudu, siis N=mg Hõõrdetegur ( ) sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. Hõõrdumise 2 põhjust: 1. pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. 2
Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1. Keha seisab paigal, Mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Tegemist on seisuhõõrdejõuga. F=-F 2. Keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga rõhumisjõuga. Rõhumisjõud on sama suur aga vastassuunaline toereaktsioonile. Fh N . Tegemist on liughõõrdumisega. Kui keha on horisontaalsel pinnal ja talle ei rakendata lisajõudu, siis N=mg Hõõrdetegur ( ) sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. Hõõrdumise 2 põhjust: 1. pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. 2
paisumisel teeb tööd ja paneb kolvi liikuma. Soojusmasina kasutegur, valemid Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast = (Akas /Q1)*100%=(Q1-Q2/Q1)*100%=(T1- T2/T1)*100% Mida tähendab protsesside iseeneslik kulg looduses? Suletud süsteemis saavad kuumad kehad vaid jahtuda, külmad kehad soojeneda. Soojus levib soojemalt kehalt külmemale. Milline on soojusvahetuse suund? Kui kaua see kestab? Soojusvahetus toimub soojemalt kehalt külmemale, kuni kehade temperatuurid on võrdsustunud. Mis on entroopia? Entroopia on energia kvaliteedi kirjeldamise suurus. S=Q/T (Q= üleantav soojushulk J; T= süsteemi temperatuur -K) Mida korrastatum süsteem on, seda väiksem on entroopia. Mida väiksem on süsteemi korrastatus, seda suurem on entroopia. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Loojani Pragmaatilise mõtlemisviisi korral toimub info töötlemine vaid indiviidi isikliku heaolu tagamise nimel, seadmata eesmärgiks ulatuslikemate põhjuslike seoste otsimist. Piltlikult öeldes huvitab pragmaatikut vaid see, milliste aktsiate hind lähiajal tõuseb. Ta ei tunne huvi põhjuste vastu, mis tingivad ühtede aktsiate hinna tõusu ja teiste hinna langemist. Prag- maatilise mõtlemisviisi kohaselt on süvaseoste otsimine kasutu ajaraiskamine ("… oskate küll seda füüsikat või keemiat, aga palka saate ikkagi vähe"). Pragmaatiline mõtlemisviis ei tegele teadmiste süsteemi loomisega, vaid keskendub taktikalistele eesmärkidele ja peab üldiste, sealhulgas looduse seaduspärasustega tegelemist kasutuks. Täppis- ja loodusteadusliku (TTMV ja LTMV) mõtlemisviisi sarnasused ja erinevused. Loodusteaduslik mõtlemisviis (LTMV) on teadusliku mõtlemisviisi liik, mille korral
1) Maakoore all asub tahke, u 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks. Mantel koosneb Fe ja Mg sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. 2) Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb niklisisaldusega Fe-st. 3) Kõige all on jällegi tahke tuum. Tahkes olekus on see tänu suuremale rõhule. 9. Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust? * Mandrite triiv * maavärinad * vulkaanipursked 10. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast; erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Maal on vaba hapniku suur hulk ja CO2 on vähem (CO2 keemiline sidumine vee abil). 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. 21
FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti)
Mees on kärul ja tõmbab rakse esemega käru enda poole. Mehega käru liigub kiiremini. Jõud on sama aga mõjub erinevale poole. Kehtib ainult kahe keha korral. Resultantjõud Resultantjõud on kehale mõjuvate jõudude vektorsumma. R=F1+F2, R-kehale mõjuv resultantjõud, F1;F2-kehale mõjuvad jõud. Auto sõidab mööda teed, soodustab veojõud. liikumisel mõjuvad talle takistavalt hõõrdejõud ja õhu takistusjõud. Gravitatsioon ja gravitatsiooniseadus Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad. Gravitatsioon mõjub alates väikestest objektidest nagu aatomid ja footonid, kuni suurte kehadeni nagu seda on planeedid ja tähed. Gravitatsiooniseaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F12=G*(m1*m2/r²)
A* - välisjõudude töö 1J TD I seadus kehtib ainult suletud süsteemides. TD II SEADUS Seadus väidab, et protsesside iseeneslikul kulgemisel on kindel suund. Seda printsiipi ei saa tuletada, aksioom, see kirjeldab paljukordselt katseliselt kinnitust leidnud looduse omapära. Termodünaamika II seadus on statistiline seadus, mille kohaselt süsteemis kulgevad iseeneslikud protsessid oleku tõenäosuse suurenemise suunas. · Soojus ei saa minna iseenesest üle külmemalt kehalt kuumemale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. · Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. · Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. ISOPROTSESS Isoprotsess on TD-line protsess, mille käigus üks olekuparameetritest p, V, T on jääv. Kui jääv on rõhk p, nimetatakse protsessi isobaariliseks, jääva ruumala V korral
Kuu nähtamatu e. tagakülg). See ei tähenda, nagu Kuu ei pöörleks ümber oma telje. Nagu kerge veenduda, näeksime siis kuu aja jooksul Kuud kõigist külgedest. Sellise olukorra põhjustab hoopis asjaolu, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis kulub tal ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. See pole Päikesesüsteemis mingi erandnähtus, seda esineb ka teiste planeetide kaaslastega. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
