Ohmi seadus-voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.( (I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus). 2.Ohmi seadus- voolutugevus vooluringis on võrgeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. (I-voolutugevus, -elektromotoorjõud, R-väliskeha takistus, r-vooluallika sisetakistus, R+r-kogutakistus). Lühis leiab aset siis, kui väliskeha takistus saab väga väikeseks, mille tulemusena voolutakistus muutub hirmus suureks. Jadaühendus- I=I=I=..., U=U+U+..., R=R+R+... (I-voolutugevus, R-kogutakistus, U-pinge).Rööpühendus- I=I+I+..., U=U=U=..., ... Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrgeline tema ristlõikke pindalaga ning sõltub materjalist. (R-takistus, -juhi eritakistus, l-juhi pikkus(m), S-juhi ristlõike pindala). Eritakistus näitab sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ühikulise ristlõikke pindalaga juhtme takistust)
Terase korrosioonikiirus merevees on 110m/y voolutihedusel 100mA/m2 Kui korrosioonikiirus on kuni 0,01mm/y, siis korrosiooni ei toimu. Kui d=1mm/y siis vaja kasutada korrosioonitõrjet, kuna materjal pole kasutuskõlblik. Korrosiooni ohjeldav protsess. Elektrokeemiline protsess koosneb kolmest lihtsast protsessist: · anoodiprotsess · katoodiprotsess · elektrivoolu teke Elektrokeemilise korrosiooni kiirusele vastab korrosioonivool I, mille väärtuse määrab voolutakistus. Ohjeldavat protsessi määratakse polarisatsioonikõverate katseliselt saadud diagrammidelt või statsionaarse potentsiaali mõõtmiste tulemuste põhjal eelnevate arvutuste abil. Passiveerumine Metalli passiivsus on metalli vastupidavus korrosioonile, mida põhjustab elektrokeemilise korrosiooni anoodiprotsessi suur pidurdus. Pidurdus tekib korrosiooni tulemusena. Metallipinnale tekkiv kile toimib kui
soojus mju. Kondetsiaat on vedelsaadused mis tekivad suitsugaasi temperatuuri langemisel veeauru kastepunkti tasemele vi madalamale. Vuuk on kahe korstna osa vaheline hendus. Korstna tulepsivus on korstna vime vltida klgnevate plev materjalide sttimist ning takistada tule levimist klgnevatele aladele. henduslr on ktteseadme vljavoolu ala ja korstnat hendav osa vi osad. Klmumis-sulamiskindel korsten on korsten mis talub klmumise, sulamise mju. Korstna voolutakistus on rhu langus mis tuleneb suitsugaasi voolamisest antud temperatuuri ja voolukiirusel. Korstna klassifikatsioonid on: 1. rhk 2. temperatuur 3. kondentsioonikindlus 4. korrosioonikindlus 5. tahmakindlus 6. kaugus plev materjalist. Vundamentimine: 1. korstna vundament peab alati pinnasele toetuma 2. Puitprandaga majas peab korstnal olema oma lejnud ehitisest eraldi vundament. 3. Korsten ja sellele pinnasele toetuv vundament tuleb teineteisest isoleerida, bituumenvbaga 4
11 tihendiveejuhe (kõrgsurvepumpadel) 12 võllitihend Joon. 1. Tsentrifugaalpumba skeem [1] Pump ja selle imitoru tuleb enne käivitamist täita veega. Selleks on väiksematel pumpadel spiraalkambri kõrgeimas punktis vastav ava 10 (joon. 3.3.1), imitoru alumises otsa on aga põhjaklapp 5. Et põhjaklapi voolutakistus on suur, siis suurtel pumpadel seda ei kasutata ja imitoru täidetakse vaakumpumba abil. Üha enam kasutatakse sukelpumpasid, mis töötavad pumbatava vedeliku sees. Nii pole töökamber kunagi tühi ning nad ei vaja imitoru, põhjaklappi ega vaakumpumpa. 3.3.2 Pumba juhtimine Veevarustussüsteemis peab veetarbimise (vooluhulga) muutumisel olema võimalik pumpa(sid) automaatselt sisse ja välja lülitada. Kui süsteemis on hulk eraldipaiknevaid pumbajaamu, on tavaliselt vaja kaugjuhtimist
m=0. Nõlvustegur m sõltub nõlva kõrgusest ja pinnasest, võetakse tabelist. Ruutparabool B=22ph, A=2/3*hb, =B, R=2/3*h. Liitprofiil koosneb erinevatest ristlõikedest, mis arvutatakse eraldi. 2.Hüdrauliliselt soodsaim ristlõige: niisugune ristlõige, mis laseb läbi suurima vooluhulga teatud kareduse, pindala ja sängi langu juures. Või ristl, mis antud kareduse, langu ja vooluhulgaga on kõige väiksem. Mida lühem on seda väiksem on voolu ja sängi kokkupuutepind, väiksem voolutakistus, suurem läbilaskevõime. Kõige väiksem on poolrinrkujulise sängi juures, aga ta ei püsi. Trapetslõige. Pinnasest sõltub nii nõlvustegur m, kui ka ristl lamedus s. Rs=hos/2. Paraboolristlõige. Hüdrauliliselt soodsaim suhe hos/p=1,89. Niisugust parabooli ei saa pinnasesse kaevata, nõlv on liiga järsk. 3.Kanalite arvutamise tüüpülesanded: Variandid: on teada voolusäng mõõtmed, pinnas, lang, vaja teada saada läbilaskevõime; on teada Q, i pinnas, vaja projekteerida voolusäng.
Siledus-seest sile muidu tekib hõõrdetakistus,rõhukadu mõjutab pumpasid ja ekspluatatsiooni Korrosioonikindlus-oleneb omadustest väga oluline näitaja tagamaks tõõkindlust ja kasutusiga kindlus-peab säilima tugevusnäitajad ka kõrgematel temperatuuridel Torude liigid: Plasttoru-tarbeja reovee-.gaasi-,drenaazi-,kaablikaitsetorustikes. Eelised: Pikk kasutusaeg 50-100a kannatab pinnases sööbivaid kemikaale.KK sõbraslik,taaskasutus Siledus-väiksem voolutakistus,kergem puhastatvus Piisav tugevus ja elastsus-talub siserõhku 1,6MPa,ringsurve 10kn/m2.Tänu elastsusele deformeerub koormuse või to mõjul suurtes piirides pragunematta. Väike kaal-kiire montaaz,kerge tõõdelda,lihtsad töövahendid Puudusteks on suur to joonpaisumine ja madal kuumakindlus(pehmenemistäpp 80c) Valmistatak kindlaks otstarbeks Torud ühendatakse muhv ja äärikliitega või el. soojuskeevitusega(muhv ja põkk keevitus200-300o) El.soojusmuhv keevitus:
Vedelik juhitakse takistuskohta 3 takisti südamikus olevate kanalite 1 kaudu. Sele 9.5 Reguleerimiskarakteristikud Takistuskoht moodustub südamiku ja hülsi 4 vahel. Hülsi pööramisega saab 9.2 Takistid takistuse suurust sujuvalt muuta. Voolutakistus toimub mõlemas suunas Vooluhulk läbi takisti sõltub rõhkude (sele 9.6). Vajadusel takistada vedeliku vahest takistil, mida suurem rõhkude voolamist ainult ühes suunas lisatakse vahe seda suurem on vooluhulk. takistile mittetagasivoolu ventiil. Kohtades, kus ei vajata konstantset vooluhulka kasutatakse takisteid, kuna vooluhulka reguleerivate ventiilide maksumus on kõrge. Takisteid kasutatakse juhtudel kui: - koormus ahelas on konstantne
14). Kui seda, et torustikus tekib rõhulangus. suurendada vedeliku voolukiirust, siis Rõhulangust tähistatakse p (sele 2.13). teatava kriitilise kiiruse juures voolamise Mida suurem on hõõrdetakistus tüüp muutub ja voolavas vedelikus vedelikus endas, seda suurem on tema tekivad pöörised (sele 2.15). Sellise viskoossus voolamise korral suurenevad järsult voolutakistus ja hüdraulilised kaod. Seetõttu ei ole turbulentne voolamine praktikas soovitud. 20 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused See kriitiline voolukiirus ei ole teistel juhtudel: konstantne suurus, vaid ta sõltub vedeliku viskoossusest ja toru ristlõike- dh = 4 × A/U
Verevool konkreetsesse piirkona on kõige enam määratud rõhkude erinevuse ja veresoone diameetri poolt. Veri voolab kõrgema rõhuga piirkondadest madalama rõhuga piirkondadesse. Vere voolamine organismis sõltub rõhkude vahest kardiovaskulaarsüsteemis. Rõhk väheneb voolutakistuse tõttu (tuleneb sisehõõrdumisest). Kuna organismi eri piirkondade ainevahetuslikud vajadused on muutuvad, peab ka piirkonane verevarustus olema paindlikult reguleeritud. Voolutakistus sõltub: veresoonte arvust, piikusest, läbimõõdust, hargnemisest ja vere viskoossusest. voolutugevus = rõhkude vahe / voolamistakistus V = dP/R Vere voolamine jaguneb laminaarseks ja tubulentseks (takistatud). Peamine faktor voolutakistuse mõjutamisel on veresoonte läbimõõt. Takistus on pöördvõrdeline raadiuse neljanda astmega. Suurimaks takistusallikaks on arterioolid - need on sümpaatikuse aktiivsuse tõttu pidevas toonuses.
BIOENERGEETIKA Tüüpilised tasakaalulised membraanipotentsiaalid: 0.1-0.2 V Sellele vastab elekriväljatugevus 105 V/cm. Miks? Kui suurt ioonide kontsentratsiooni erinevust on selle potentsiaali hoidmiseks vaja? Vee kadu läbi taime pinnanimetatakse transpiratsiooniks. Kuidas see veevarustus toimib? Vesi liigub puus mõnekümne mikromeetrilise läbimõõduga ksüleemtorudes. Et kapillaarjõudude abil kõrgemaid puid varustada peaksid torud ~100 x peenemad olema. Ei ole, sest torude voolutakistus kasvab proportsionaalselt 1/r4 Miks Maa üle ei kuumene ega lõpuks ära ei põle/aura? Mis on fotosüntees? Miks peavad rakud sisaldama suure arvu molekule? Hinnanguliselt peab rakk metaboolsete protsesside kindlustamiseks sisaldama vähemalt 120 valku, tema genoomseega vähemalt 120 geeni. Miks on rakud (üldiselt) väikesed? Kuna rakkude ainevahetus toimub suurelt ostalt difusiooni teel. Rakus difusioonikonstant on
Oluliseks näitajaks on diislikütusel viskoossus. Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Määrdeaine vähesus kiirendab kütusepumpade kulumist. Diislikütustes leiduvad parafiinid hakkavad teatud temperatuuril kristalliseeruma ja kütuse voolavus halveneb. Sellega kaasneb voolutakistus kasv torudest, kütusefiltritest ja pihustitest. Optimaalne viskoossus suvisel kütusel on 3...6 mm ²/ s , talvisel 1,8...3 mm ² / s. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. 20 11 MPa juures on viskoossus 2 korda suurem ja 100 MPa juures 10 korda suurem, kui normaalrõhul. Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust
määramine. Erütrotsüütide tihedus (1,096 g/cm3) on suurem kui plasmal (1,027 g/cm3), mistõttu need seisvas, hüübimatuks muudetud veres aeglaselt setivad. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt Westergreni meetodit. Veri muudetakse hüübimatuks naatriumtsitraadi lahuse lisamisega. Veri viiakse peenesse kapillaari ja jälgitakse kihtide eraldumist: ülemine kiht vastab plasmale ja alumine kiht erütrotsüütidele ja nendest moodustunud suurematele agregaatidele. Nende agregaatide voolutakistus on väiksema efektiivse pinna tõttu ruumalaühiku kohta väiksem ja seetõttu setivad nad kiiremini. Kiirust määratakse visuaalselt ja mõõdetakse mm/h. Veri on mittenjuutonvedelik, st vere viskoossus sõltub nihkepingest. See on tingitud sellest, et vere aeglase voolamise korral on soodustatud rakk-rakk ja valk-valk adhesiivsed interaktsioonid. Vereplasma suhteline viskoossus on 1,9-2,3 ja see on seotud valkude sisaldusega plasmas.
Suure vereringe arterites on veri hapnikurikas, aga veenides hapnikuvaene, väikeses vereringes aga on veri arterites hapnikuvaene ja veenides hapnikurikas. Verevool konkreetsesse kehapiirkonda on kõige enam määratud rõhkude erinevuse ja veresoone diameetri poolt. Vere voolamine organismis sõltub rõhkude vahest kardiovaskulaarsüsteemis. Veri voolab kõrgema rõhuga piirkondadest (arter) madalama rõhuga piirkondadesse (veen). Rõhk väheneb voolutakistuse (sisehõõrdumise) tõttu. Voolutakistus sõltub veresoonte arvust, pikkusest, läbimõõdust, hargnemistest ja vere viskoossusest. Südame parem ja vasak pool on vereringes järjestikku ühendatud pumbad. Vere ühesuunalise liikumise tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad kodedevatsakeste e atrioventikulaar e.hõlmased klapid, ning poolkuuklapid, e.semilunaarklapid. Südameklapid paiknevad mõlema vatsakese sisse- ja väljavooluavades ning tagavad vere ühesuunalise liikumise. v
2 7 Rõhu-mahu graafiku puhul tuleb arvestada ka sellega, et toimub hüsterees- mitteelastse deformatsiooni tõttu sõltub mahu väärtus eelmisest mahu väärtusest. Lisaks elastsele takistusele tuleb ületad mitteelastne takistus, mille peamine vorm on voolutakistus hingamisteedes lisaks koetakistus kopsude ja rinnaõõne seina poolt õhu ja kudede inerts. 37) Organismi tugiaparaadi (skelett, liigesed, lihased) biomehhaanika, selle koordineerituse vajalikkus stabiilseks kehaasendiks ja liikumiseks ruumis. Biomehaanika on teadus, mis käsitleb elusolendite liikumist ja liigutusi ning nende põhjuseid. Organismi tugiaparaati kuuluvad luud, liigesed ja lihased. Lihased moodustavad umbes 40-50% kehakaalust
Lihtsaima veejuhtivuse määramise seadme skeem on esitatud joonisel 3.1. Seda nimetatakse püsiva rõhuga permeameetriks. Läbi toru, mille ristlõike pindala on A ja pinnasega täidetud osa pikkus L, voolab aja t vältel püsiva rõhkude vahe h korral Darcy valemi järgi vee hulk h Q = qAt = kA t (3.2) L Kuna voolutakistus pinnases on tunduvalt suurem kui toru pinnasega mittetäidetud osas, ei ole rõhu languga viimases vaja arvestada. Kui veehulk Q mõõta, saab filtratsioonimooduli arvutada valemiga QL k= (3.3) Aht Püsiva rõhuga permeameetriga saab määrata suhteliselt jämedateralise pinnase veejuhtivust
atmosfääriga. 18. Kirjeldage filtratsioonimoodulimääramist laboris ja looduses. Lihtsaima veejuhtivuse määramiseks kasutatakse püsiva rõhuga permeameetrit. Läbi toru, mille ristlõike pindala on A ja pinnasega täidetud osa pikkus L, voolab aja t vältel püsiva rõhkude vahe h korral Darcy valemi järgi vee hulk h Q = qAt = kA t L Kuna voolutakistus pinnases on tunduvalt suurem kui toru pinnasega mittetäidetud osas, ei ole rõhu languga viimases vaja arvestada. Kui veehulk Q mõõta, saab filtratsioonimooduli arvutada valemiga QL k= Aht Püsiva rõhuga permeameetriga saab määrata suhteliselt jämedateralise pinnase veejuhtivust. Peeneteralistel pinnastel võib veejuhtivus olla sedavõrd väike, et osutub võimatuks tagada reaalselt vastuvõetava aja vältel
Oluliseks näitajaks on diislikütusel viskoossus. Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Määrdeaine vähesus kiirendab kütusepumpade kulumist. Diislikütustes leiduvad parafiinid hakkavad teatud temperatuuril kristalliseeruma ja kütuse voolavus halveneb. Sellega kaasneb voolutakistus kasv torudest, kütusefiltritest ja pihustitest. Optimaalne viskoossus suvisel kütusel on 3...6 mm ²/ s , talvisel 1,8...3 mm ² / s. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. 20 MPa juures on viskoossus 2 korda suurem ja 100 MPa juures 10 korda suurem, kui normaalrõhul. Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide
Oluliseks näitajaks on diislikütusel viskoossus. Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Määrdeaine vähesus kiirendab kütusepumpade kulumist. Diislikütustes leiduvad parafiinid hakkavad teatud temperatuuril kristalliseeruma ja kütuse voolavus halveneb. Sellega kaasneb voolutakistus kasv torudest, kütusefiltritest ja pihustitest. Optimaalne viskoossus suvisel kütusel on 3...6 mm ²/ s , talvisel 1,8...3 mm ² / s. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. 20 MPa juures on viskoossus 2 korda suurem ja 100 MPa juures 10 korda suurem, kui normaalrõhul. Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide
1. Seda nimetatakse püsiva rõhuga permeameetriks. Läbi toru, mille ristlõike pindala on A ja pinnasega täidetud osa pikkus L, voolab aja t vältel püsiva rõhkude vahe h korral Darcy valemi järgi vee hulk h Q = qAt = kA t (3.2) L Kuna voolutakistus pinnases on tunduvalt suurem kui toru pinnasega mittetäidetud osas, ei ole rõhu languga viimases vaja arvestada. Kui veehulk Q mõõta, saab filtratsioonimooduli arvutada valemiga QL k= (3.3) Aht
annaabi.ee 
