Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING (4)

Q: Millised on muinasaja ajaloo allikad koos selgitustega?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING

4 HEA

Esitatud küsimused

Millised on muinasaja ajaloo allikad koos selgitustega?

10
I. EESTI MUINASAEG :

EESTI AJALOO PERIODISEERING:
Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg (X at.eKr. – 13.sajandi algus). Muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi:
KIVIAEG

Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. – IV at. II veerand eKr.)
Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. – II at.kp.eKr.)

PRONKSIAEG
II at.kp.eKr. – 6.saj.eKr.
RAUAAEG

Varane rauaaeg (6.saj.eKr. – 1.saj.pKr.)
Vanem e. rooma rauaaeg (1.saj. – 5.saj.)
Keskmine rauaaeg (5.saj. – 8.saj.)
Noorem rauaaeg (9.saj. – 13.saj. algus)

Muinasaja lõpuks loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi:
KESKAEG
Alates kaotusest muistses vabadusvõitluses 1227 kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558.
SÕDADE AJAJÄRK
Alates Liivi sõja algusest 1558 kuni Rootsi-Poola sõdade lõpuni 17.sajandi algul
ROOTSI AEG
17.sajand kuni 18.sajandi algus.
VENE AEG
18.sajandi algusest kuni 1918.
EESTI VABARIIK
1918 –1940.
NÕUKOGUDE OKUPATSIOON
1940 – 1991
EESTI VABARIIK
Alates Eeti Vabariigi taasiseseisvumisest 1991.

MUINASAJA AJALOO ALLIKAD:

NB! Muinasaeg (e. esiaeg)- Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu tänapäeva Eesti territooriumile (X at.eKr.?) kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 13.sajandil.
Muinasaja kohta on annavad teavet järgmised allikad:

Arheoloogilised allikad:

irdmuistised- tööriistad, tarbeesemed , relvad, ehted jne.

kinnismuistised - asulakohad, linnused , kalmistud, ohverdamiskohad, jäljed põldudest jne.

Täppisteadused, näiteks radioaktiivse süsiniku hulga mõõtmine arheoloogilistel kaevamistel leitud esemetest selle vanuse kindlakstegemiseks.

Loodusteadused, näiteks dendroloogiline skaala (puude aastaringide) abil palgijupi oletatava vanuse fikseerimine.

Antropoloogia , näiteks rassilise kuuluvuse uurimine luustike järgi.

Numismaatika , mis uurib münte ning võimaldab anda teavet kaubandussidemete ja kontaktide kohta Euroopa erinevate piirkondadega.

Etnoloogia ehk rahvateadus, mis võimaldab leida muinasajast pärinevaid kombeid ja nähtuseid hilisemate sajandite eestlaste igapäevaelust.

Rahvaluule , mis võimaldab pärimustest leida viiteid mingitele sündmustele või avada esivanemate maailmapilti.

Keel ja selle seosed teiste keeltega.

Geneetika , mis uurib pärilikkust ja võimaldab näiteks tuvastada lähimaid sugulasrahvaid.

Kirjalikud allikad. Muinasaja kohta pärinevad kirjalikud allikad naaberrahvastelt ning kajastavad sündmuseid ainult muinasaja viimaste sajandite kohta.

Foto, film , helisalvestised, kunstiteosed jne.

KIVIAEG EESTIS:

Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, hõlmates ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu Põhja-Euroopas ~X at.eKr. kuni esimeste pronksist esemete kasutusele tulekuni II at.kp.eKr. Kiviaega Eestis jagatakse kaheks perioodiks: keskmine kiviaeg e. mesoliitikum ning noorem kiviaeg e. neoliitikum.
Mõiste: arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust ning arvatavasti ka etnilist ühtekuuluvust.

Arheoloogiline kultuur
Elatus- ja tegevusalad
Matmiskombed (kuhu ja kuidas maeti)
Elanike päritolu ja muud iseloomulikud tunnused
Mesoliitikum
Kunda kultuur
(X-IV at.eKr.)
Neoliitikum
Kammkeraamika kultuur
(IV at.eKr.-III at.kp.eKr.)
Venekirveste kultuur
(III at.kp.eKr.-II at.kp.eKr.)

PRONKSI- JA RAUAAEG EESTIS:

Esimesed pronksist esemed jõudsid Eesti alale II at.kp.eKr. Vanimad rauast tööriistad pärinevad varasest rauaajast 6.sajandist eKr. Kuna esialgu rauast esemeid oli väga vähe ja nende kasutamine ei toonud endaga kaasa suuremaid muutuseid tollaste inimeste elulaadis, siis on neid kahte perioodi ka sageli nimetatud ühise nimetajaga varane metalliaeg.

Elatus- ja tegevusalad
Matusekombed (kuhu ja kuidas maeti)
Muud perioodile iseloomulikud tunnused
Pronksiaeg (II at.kp.eKr.- 6.saj.eKr.)
Varane rauaaeg (6.saj.eKr.- 1.saj.pKr.)
Vanem e. rooma rauaaeg (1-5.saj.pKr.)
Keskmine rauaaeg (5-8.saj.)
Noorem rauaaeg (9-13.saj.algus)
MÕISTED:

Väikeselohulised kultusekivid - varasel metalliajal rajatud kultusliku tähendusga rändrahnud (~1500 tk), mille külgedele on uuristatud 5-10 cm läbimõõduga süvendeid (suurimatel kuni 200). Kivide täpsem funktsioon ja tähendus on selgusetu.
Aletamine- põlluharimise viis, kus mets raiutakse maha ja põletatakse ning saadud tuhk on väetiseks. Sellisel viisil rajatud põld oli viljakas 4-5 aastat. Aletamist kasutati Kesk- ja Lõuna-Eesti metsarikkamatel aladel.
Söödiviljelus (e. põlispõllundus)- põlluharimise viis, kus osa põllust jäetakse sööti (e. kesa alla), et maad mitte välja kurnata ning põllu teisel osal kasvatatakse mingit kultuuri. Järgmisel aastal haritakse ülesse seni söötis olnud põllulapp. Söödiviljelust kasutati peamiselt Loode- ja Lääne-Eesti õhema mullakihiga aladel ning seal, kus metsa oli vähem.
Kaheväljasüsteem- põlluharimise viis, kus põld on jaotatud kahte osasse - ühel kasvatatakse teravilja ja teine on jäetud sööti. Järgmisel aatal põllupooled vahetatakse .
Kolmeväljasüsteem- põlluharimise viis, kus põld on jaotatud kolme osasse- ühel kasvatatakse suvivilja, teisel kasvatatakse talivilja ja kolmas osa on jätud sööti. Kolmeväljasüsteem hakkas levima nooremal rauaajal.
Tacitus - Vana-Rooma ajaloolane ja geograaf, kes oma 98.a.pKr. valminud teoses “Germania” kirjeldas aeste ja fenne. Tacitust loetakse eestlaste esmamainijaks.
Tšuudid- Vana-Vene kroonikates kasutatud termin läänemeresoomlaste kohta. Hiljem kasutati mõistet ainult eestlaste kohta.
Adramaa - maa suuruse ühik. Põllumaa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oli ühe talupere valduses üks adramaa. Suurimate muinasaja maakondade (Viru, Ugandi, Sakala, Saaremaa) suurus oli ~3000 adramaad.
Aolinn- varalinnaline asula muinasajal; tähtsamate kaubateede ristumiskohtadesse rajatud suuremad asulad, kuhu oli koondunud palju käsitöölisi. Aolinnadeks loetakse Tallinnat , Tartut ja Otepääd.
Rehielamu - elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba . Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida.
Vanemad- varandusliku kihistumise käigus esile kerkinud rikkamad ja mõjukamad külade- ja kihelkondade juhid, kes juhtisid ka sõjakäike.
Malev- kihelkonna ja maakonna tasandil moodustatud sõjaline üksus muinasajal.

5. EESTLASTE MUINASUSUND :

Muinasususundi uurimise problemaatika :
- Ühtne ja reglementeeritud usund puudus, seetõttu on olid olemas piirkondlikud erinevused.
- Aja jooksul inimeste usulised vaated muutusid, mille olulisemaks põhjustajaks oli peamiste tegevusalade muutumine – kütist ja korilasest sai põlluharija ja karjakasvataja.
- Laenud naabritelt, näiteks kalmete ehitamisel (laevkalmed).
- Kirjalikes allikates on juttu eesti muinasusundist vähe ja see võib olla tendentslik, kuna oli kirja pandud tavaliselt kristlastest vaimulike poolt.
- Palju materjali võib saada 19.sajandi II poolel ja 20.sajandi algul kogutud rahvaluulest ja pärimustest, aga see võib olla teisenenud ja on omandanud kristlikke lisandusi.
- Arheoloogiline materjal uskumuste kohta on napp ja raskesti tõlgendatav.

Muinasusundi põhimõisted:

VÄGI- elujõud, karisma ; pole samastatav füüsilise jõuga (samas, kellel on palju väge, see võib ka tugev olla). Väge leidus- inimestes, elusolendites, teatud piirkondades, ja objektides, taevas jne. Kõigil pole väge ühepalju (täiskasvanul rohkem kui lapsel; mehel rohkem kui naisel).
Elusolendil leidus väge kõige rohkem:
- veres (joodi selliste loomade verd, kelle elujõudu taheti või on teada ka vere tarbimise keelud - mõningatel andmetel ei tarvitanud saarlased toidus loomaverd, kuna selles veres olevat looma hing).
- juustes (abiellumisel naiste juuste pügamine; orjade pügamine).
- suguelundis (mida suurem selle omanik oli, seda suurem vägi tal oli).
- küüntes ja hammastes (looma küünte ja kihvade kandmine kaelas).
- süljes (sülitamise keeld, et oma väge säilitada).
- Südames (suure väega looma või inimese südame söömine, näiteks 1223 sõid sakslaste vastu ülestõusnud Sakala mehed ära Järva foogt Hebbe südame).
Väge võib omandada, kaotada; suurendada, vähendada; siirdada ühelt kehalt teisele:
- küünte lõikamisel tuli hoolega jälgida, et need võõra kätte ei sattuks (ristimärgi tegemine; küünte põletamine; muinasjuttude kuradi küüntest kübar).
- juuste ja habeme pikaks kasvatamine neis leiduva väe tõttu; juuste põletamine; juuste sissesöötmisega armsaks tegemine.
- Silmad, mille kaudu pääseb vägi ümbritsevasse maailma (N: kaetamine , kuri silm, kõõrdsilmsete kartmine).
- Suu, mille kaudu vägi pääseb nii sisse kui välja (N: suudlemisel ).

Väge leidus ka osades looduslikes objektides (aga mitte kõigis). Näiteks osad kivid (ohvrikivid); puud (hiiepuud); järved ja allikad (pühad järved ja ohvriallikad).
Väge leidus ka sõnades ( NB! vägisõnad), millega eriti osavad olid ümber käima- TARGAD / MANATARGAD / NÕIAD- omandatud teadmisi andsid nad edasi põlvest põlve suguvõsa sees. Vene kroonikates juttu sellest et tšuudid olnud väga osavad nõiad.
Targad:

viisid läbi ohverdamisi ja liisuheitmisi; kuulutasid tulevikku; ravisid inimesi.
arvatavasti andsid lastele nimesid .
hoolitsesid pühapaikade eest.
olid vahemeesteks jumalate ja inimeste vahel; vabastasid kurjast nõidusest.

HING: oli inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks.
Hinges (hingeõhus) leidus väge- N:”puhuja”- ravitseja tähenduses; haigele kohale puhumine .
Eestlastel, liivlastel ja vadjalastel on hing tähendanud ka inimest- “Kodus ei olnud ühtegi hingelist”; Lõuna-Eestis on tehtud isegi vahet sellel, et “inimesel on hing, tõpral (loomal) on toss”.
Surma korral arvati, et:

hing lahkub kehast ( suremine = hingusele minek; hinge heitma, tossu välja laskma ; suure väega inimese surma korral (N:nõia) tekib suur tuulehoog (hingetuul).
surnu hing siirdub putukaisse (=siirdhing)- N: hingeloomad- ämblikud ja sipelgad või jätkab surnu hing elu uues kodus- hauas, hiies ,kalmistus (Hiis / hiiela = surnute kodu; paralleelnimetusena on kasutatud ka manala ja toonela ).

Usuti hauatagusesse ellu; seda tõendavad ka:

matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne).
kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa hingede eest hoolitsemise (matusesööming kohaga surnu hingele; setudel haudadel söömine / joomine).
hingede aja tähistamine sügisel.

Muinaseesti usund oli ANIMISTLIK- kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks (st. et puudel, kividel , veel, loomadel jne.on hing). Seetõttu kehtis põhimõte- “nagu mina muile, nii muud minule”, ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga- uputada, eksitada, haigestada jne. (tüüpiline arusaam loodusrahvaste juures). N: puud raiudes paluti puu hingelt vabandust valutegemise pärast; uue maja ehitades tuuakse vanast majast üks palgitükk, milles elab vana maja hing; asjade lõhkumine hauda kaasa pannes (et nende asjade hinged saaksid surnuga kaasa minna).

OHVERDAMINE:

Ohverdamise eesmärk- saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus.
Kus ohverdati:

pühad puud (hiied; tammed ja pärnad).
ohvrikivid (kas suurelohulised või isegi väikeselohulised kivid).
ohvriallikad (pühad-, tervise-, ilma-, silma- jne.allikad).

Milliseid ohvreid eristatakse:

palveohver
tänuohver
lepitusohver (süü lepitamiseks)

Parimad päevad ohverdamiseks:

pühad (jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev).
neljapäev (ehk muinaseestlaste pühapäev).
suurte ettevõtmiste eel

Mida ohverdati:

vereohvrid (nimeseohver, lapsi (viimane kirjalik teade Eesti alalt pärineb 17.sajandist), koduloomi). N: 11.sajandi Breemeni Adami kroonikas on kirjutatud-“eestlased ostsid võõrastelt kaupmeestelt sõjavange ja vaatasid ostes hoolega järele, et vangid oleksid täiesti ilma veata. Neid ostetud vange ohverdanud nad lohemadudele ja lendvatele”. Läti Henriku kroonikas kirjeldatakse eestlaste katset ohverdada preester Hartwici.
mitteverised ehk aineohvrid (piim, juust, mesi, vaha, vili, mõdu, jahu, ohvrileib jne.)

Ohverdamisega on seotud ka ENNUSTAMINE ja NÕIDUMINE. Leiti, et asjade ja nähtuste vahel on seoseid , mida saab mõjutada. N: ravimaagia (tervistavad allikad); ohvrilooma langemise külje olulisus (parem ja pahem külg).

RISTIUSU MÕJUD:

Muinasajal oli kindlalt valitsevaks usundiks kohalik muinasusund; samas kontaktidest naaberaladega hakkas vähehaaval sisse imbuma ka ristiusule omaseid nähtuseid:

muinasaja lõpul hakkas vähesel määral taas levima laibamatus.
laibamatuse korral peaga läände matmine (varem maeti põhja-lõuna suunaliselt).
12.sajandi haudadest on hauapanustena avastatud väikeseid ristikesi.
Alates 11.sajandist võimalik kirikute või kabelite olemasolu (N: Tartu ülikooli peahoone juures).

11.sajandist kasvas ka katoliku kiriku huvi ristiusu levitamiseks Baltikumis. See tõi enesega kaasa üksikute munkade külastusretked (N: 1167 olevat Eestimaa piiskopiks pühitsetud munk Fulco, kellel olevat olnud eestlasest abiline Nicolaus Stavangeri kloostrist Norrast ja kes olevat ~1170 külastanud ka Eestit).
Eestlaste hulgas võis muinasaja lõpusajanditel olla ka üksikuid ristiusulisi.

EESTLASTE SUHTED NAABRITEGA MUINASAJA LÕPUL:

Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud . Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9-6.sajandist eKr., kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga ( Asva kultuur).
Alates keskmisest rauaajast (5-8.sajand) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud:

Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku ~120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid 4 erinevat tüüpi- mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused ja maalinnad e. ringvall-linnused.
Arheoloogilistel kaevamstel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja relvade katkeid.
Matustel hakati surnule hauapanustena kaasa panema relvi .
Sagenes väärismetallist ehete , müntide ja relvade peitmine (nn. peiteleiud).

Suhted Skandinaaviaga:

Kuni 7.sajandi alguseni olid suhted Skandinaaviaga rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega.
Alates 7.sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale.
Viikingiajal (800-1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Saagad ja ruunikivid annavad teavet ka paljude viikingite langemisest sõjaäikudel Eestisse.
Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjaretked raugesid.
Alates 12.sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased (eestlaste viikingiaeg), kes käisid sageli rüüstamas Taani ja Rootsi rannikualasid ja põletasid 1187 maha Rootsi tähtsaima kaubalinna Sigtuna .

Suhted slaavlaste ja Vana-Vene riigiga:

6-7.sajandil algas idslaavlaste väljaränne oma algkodust Visla ja Dnestri jõe piirkonnast põhja poole. 8.sajandiks olid idaslaavlased jõudnud ka Peipsi järve tagustele aladele , kus elasid soome- ugri hõimud ( karjalased , vepslased, merjalased, muromlasd jt.). Järk-järgult algas soome-ugrilaste ja slaavlaste segunemine , mis viis 14.sajandiks enamiku soome-ugri hõimude assimileerumiseni.
Vastavalt Vana-Vene kroonikale “Jutustusi möödunud aegadest ” olevat slaavlased ja teised Peipsi taga elanud rahvad kutsunud endale 862.a. Rootsist kolm viikingist venda valitejaks (Rjurik, Sineus ja Truvor).
882.a. vallutas Rjuriku kaaskondlane Oleg ( Helge ) ära Kiievi linna ja viis sellega lõpule Venemaa põhja- ja lõunapoolsete alade ühendamise. Sellega pandi alus Vana-Vene riigile.
Esialgu olid slaavlaste ja tšuudide suhted rahumeelsed. Tšuudid olevat osalenud vene vürstide korraldatud sõjaretketel ja kaitsnud piiriäärseid kindlusi rändrahvaste kallaletungide eest.
Alates 11.sajandi algusest eestlaste suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Aastal 1030 tuli suurvürst Jaroslav Tark ja vallutas ära Tartu, rajades sinna tugipunkti, mille ta nimetas Jurjeviks. Venelase katseid järgmistel aastakümnetel mõjualuseid territooriume laiendada saatis ebaedu ja 1061 vabastasid eestlased (vene kroonikates sossolid) Tartu.
Vana-Vene riigi lagunedes 11.sajandi lõpul kergenes eestlaste olukord märgatavalt, sest edaspidi tuli sõdida väiksemate Vene vürstiriikide vastu ( Novgorod , Pihkva ). Vastastikustes rüüsteretketes 12.sajandil keegi püsivat edu ei saavutanud.

Suhted balti hõimudega:

Suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osa balti hõimudest segunes slaavlastega, osad üritasid omakorda liikuda slaavlaste eest ära.
Alates 7.sajandist tegid läti hõimud Põhja-Lätis katseid nihutada oma senist asuala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu-Eestisse hulk linnuseid.
Osad seni Põhja-Lätis elanu läänemeresoomlastest segunesid läti hõimudega; vaid liivlased säilitasid oma asuala Läti lääneosas.

KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED:

Eesti ajaloo periodiseering.

Millised on muinasaja ajaloo allikad (koos selgitustega)?

Kiviaja perioodide lühiiseloomustus.

Pronksi- ja rauaaja perioodide lühiiseloomustus.

Eestlaste muinasusund:

vägi

hing

ohverdamine

ristiusu mõjud muinasajal

Eestlaste suhted naabritega muinasaja lõpul.

Mõisted: muinasaeg, mesoliitikum, neoliitikum, arheoloogiline kultuur, ird- ja kinnismuistis , alepõllundus, söödiviljelus, kahe- ja kolmeväljasüsteem, adramaa, väikeselohulised kultusekivid, tšuudid, aolinnad , vanemad, malev, animism , Tacitus.
Peep Reimer

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 135 allalaadimist

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING #1

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING #2

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING #3

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING #4

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING #5

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING #6

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING #7

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING #8

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING #9

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

135 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Amelie Õppematerjali autor

eesti muinasaeg kiviaeg pronksiaeg rauaaeg

Sarnased õppematerjalid

docx

Konspekt

10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST):

Ajalugu

docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk-

Ajalugu

rtf

Muinasaeg ehk esiaeg

muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r.,valmistati töö- ja tarberiistu kivist,sarvest ja luust. Neoliitikum-noorem kiviaeg,mis algas V aastatuhandel e.K.r. ja lõppes II aastatuhande keskel e.K.r

Ajalugu

doc

Eestimaa muinasaeg

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f

Ajalugu

doc

Muinasaeg ja selle periodiseering

1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad. Riistade valmistamiseks kasutati ka luid ja sarvi. Kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsi

Ajalugu

docx

Eesti muinasajal

MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted

Ajalugu

pdf

Eestlased muinasaja lõpul

relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena kaasa panema relvi · Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine nn peitleiud Suhted Skandinaaviamaadega: · kuni 7. sajandini olid suhted rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega · alates 7. sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale · viikingiajal (800- 1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viiva kaubatee ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Saagad ja ruunikivid annavad teavet ka paljude viikingite langemisest sõjakäikudel Eestisse. · Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjakäigud lõppesid · alates 12. sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased (eestlaste

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

.............2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156-161, 162-167....................15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167..................................

Ajalugu

Rohkem sarnaseid