Ajaloo kokkuvõte 1-6 (0)

• Mesoliitikumi asulapaigad.IX aastatuhande algusest eKr pärinev muistse asulakihiga Pulli asula on kõige vanem praegu teada olev inimeste peatuspaik Eestis. Ühelaadsete leidude ja muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, (ka etnilist ühtekuuluvust) nim arheoloogiliseks kultuuriks.Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn.Kunda kultuuri.Levinud on see kultuur Läänemere idaranniku maades,alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni.Nad rajasid asulad veekogude lähedusse (kalapüük, küttimine), paremad liiklemisvõimalused (järved, jõed) kui tihedad metsad, elati ritvadest püstitatud püstkodades, püstkoja keskel tulekolle, rahvas pärit lõunast, Euroopast, soome- ugri hõimude esindajad, protoeurooplased (sõnad – meri, mägi, haug , rääbis, eile, häbi, must, sugu, jt), europiidne päritolu; rändav eluviis
  

• Tööriistad ja tegevusalad.Valmistati tööriistad kivist,luust ja sarvest,aga kindlasti ka puust. Kivimitest kasutati eelkõige tulekivi ,mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi.Kuna seda leidi Eestis vähe kasutati arvukalt ka kvartsitükke. Suuremaid tööriistu valmistati kristalsetest kivimitest(lihviti) – kivikirved (ebakorrapärane kuju, rihmade abil kinnitati varre külge), talb (väike kirves , sarvest kirvepea vahel).Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele, kõige rohkem õnnestus tabada põtru ja kopraid.Nesoliitikumi algus.Noorem kiviaeg ehk.nesoliitikum algas keraamika kasutuselevõtuga.Kujult meenutasid nõud suuri teraneva põhjaga padasid,mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk. Kammkeraamika kultuur U 3300 eKr jõudis Eestisse, Savinõude välispinda kaunistati lohukeste ja täketest ridadega (kammi meenutava riistaga). Matmiskombed -surnud sängitati nüüd asula territooriumile,vahel isegi elamu põranda alla.Lahkunutele pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehteid .Kõrge kunstitase -luust vahel ka merevaigust vooliti väikeseid loomade,lindude,madude ja inimeste kujukesi mida kasutati ehetena.Kammkeraamika kultuuriasukaid ei saa siiski veel pidada otseselt eestlasteks. Venekirveste kultuur III aastatuhande algul enne kristust jõudsid eestisse lõuna poolt uued hõimud.Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks.Omapärased matmiskombed: maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili,tugevasti kägartatud asendis, põlved vastu rindu surutud ja sageli üks käsi pea all.Nad tundsid juba mõningaid kultuuritaimi ja tegelesid algelise loomakasvatusega.Indoeurooplased.Hakkasid kujunema Balti hõimud- hilisemate leedulaste,lätlaste ja preislaste eelkäijad.Laensõnad (härg, oinas, hein, hernes , seeme, vagu , kirves)
  

Pronksiaja algus

• 3500 a tagasi jõudsid Eestisse esimesed metallesemed - vanimad pronksriistad – odaots ja sirp
  
• - pronksesemed kallid, muretseti vaid kõige vajalikumaid tööriistu (kirveid)
  
• arenesid kivi, luu ja sarve töötlemisoskused
  
• polnud murrangut majanduse ja ühiskondlike suhete arengus nagu mujal
  

Kindlustatud asulad

• hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga
  
• Asva kultuur (Asva kindlustatud asula Saaremaal tuntuim)
  
• Peamiseks elatusalaks karjakasvatus ( lambad , kitsed , veised , vähem sigu ja hobuseid)
  
• Maaviljelus kõrvalalaks (kõplapõllundus)
  
• Küttimine ja kalapüük elatuslisaks (hülged)
  
• Osati pronksi ümber valada, küllalt keerulised putkega kirved ja odaotsad , valmistati ehteid
  
• Kaubavahetus (sissetoodav metall)
  

Vanimad raudriistad

• Varem kõplapõllundus väikestel maalappidel; metallkirved – aletamine (mets raiuti maha, põletati, tuhk väetiseks, kündi polnud vaja; alemaa viljakus mõne aasta järel langes – lasti mets peale kasvada)
  

• Vanem e rooma rauaaeg (hiiglasuur Rooma impeerium mõjutas kogu Põhja-Euroopat) - tõusuperiood
  
• Peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja põlluharimine (jõukus, rahvaarvu kasv, asustus tihenes)
  
• Käsitöö, eriti metallitöö ( peened pronksist ehted)
  
• Kaubandussuhted Rooma impeeriumiga (neid huvitas merevaik ja karusnahad, lõunast hangiti esmajoones pronksi)
  
• Vilja vahetus põhja- ja idapoolsete rahvastega
  
• Tarandkalmed – kivikalme, mille sisekonstruktsiooni moodustasid suurematest kividest laotud müürid, mis asetsesid ristkülikukujuliselt; surnuid maeti põletatult
  
• Rahulik sõdadeta ajajärk – edusammud majanduses
  

Eestlaste esmamainimine

• Rooma geograafid kirjeldasid Läänemere rannikul elavaid rahvaid
  
• 98 pKr pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas “ aestid ” (arvatavasti balti hõimud) ja “ fennid ” (soomlased) – ei ole kindel kelle hulka eestlased kuulusid
  
• Eesti jagunes 3 suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti (muistsed hõimupiirkonnad)
  

Linnuste rajamine

• Keskmisel rauaajal muutusid olud rahutuks – linnused
  
• Rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele, looduslikult vähekaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall (liiv + palkidest sein; paeplaatidest kuivmüür ilma sideaineta), vallist väljapoole kaevati kraav
  
• 120 muinaslinnust
  
• mägilinnused 8-11 saj rajati üksikutele igas küljest looduslikult kaitstud küngastele nt. Otepääl
  
• neemiklinnused 8-11 saj - püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale, 2 küljest ja 1 otsast olid nad looduslikult kaitstud, teisele otsale rajati kunstlik vall, nt Rõuge linnamägi
  
• Kalevipoja sängi tüüpi linnused 8-11 saj – rajati voortele, nende kõrgemale keskosale, külgedelt looduslikult kaitstud, vallid ja kraavid rajati otstele, nt Alatskivi ,
  
• Ringvall-linnused 12-13 saj – ümber kogu linnuseõue kõrge kunstlik vall, Saaremaal, Lääne - Eestis ( maalinnad ), nt Valjala
  

Kalmed ja peidetud varandused

• Keskmisel rauaajal maeti sageli olemasolevatesse tarandkalmetesse
  
• Uued kivikalmed lihtsamad
  
• Hauapanusteks ka relvad
  
• Al 5-6 saj sagenes ehete, relvade, tööriistade peitmine , ka hõbeaarded
  
• Peiteleiud
  
• Ehted, relvad peideti maasse hädaohu korral
  
• Linnuste rajamine, relvade esinemine ja suuremad peitleiud – sõjakuse tõus (üheks põhjuseks rahvaste liikumised)
  

Sündmused lõunaaladel

• Ida-Euroopat hakkasid mõjutama idaslaavlased
  
• Seni elasid Põhja-Lätis läänemeresoomlased, nüüd jõudis sinna rohkelt balti hõime, sulandusid
  
• Läti lääneosa jäi liivlastele
  
• Läti põhjaosas eestlaste etnilised saarekesed
  

Ohud mere tagant

• Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega (Skandinaaviast pärit leiud )
  
• Sõjaretked Eestisse
  
• U 600 a paiku tulnud rootslaste kuningas Ingvar väega Eestimaale – rüüstasid; eestlaste suur vägi purustas nad
  
• Viikingiajal (800-1050) suhted Skandinaaviaga tihenesid
  
• Eesti jäi Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede lähedusse ( araabia mündid, hõbemündid, osaotsad, mõõgad)
  
• Viikingite sõjakäigud – püsivat edu ei saavutanud
  
• 11 saj I poolel püstitai Rootsi ruunikiveEestis langenud viikingitele
  

Idakaare sugulashõimude saatuslikud sajandid

• Eestist ida ja kirde pool elasid soome-ugri rahvaste esivanemad
  
• 8-9 saj hakkas sinna saabuma idaslaavlasi , 13-14 saj-ks suutsid osa kohalikke enda hulka sulatada
  
• osa idaslaavlasi püüdis asuda Eestisse, idaslaavlastest sisserändajatega seostatakse liivast kuhjatud põletusmatustega kääpaid
  

Suhted Vana-Vene riigiga

• vene vanema kroonika “Jutustus möödunud aegadest ” põhjal kutsusid 862.a venelased ja mõned teised Põhja-vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaiks 3 venda – Rjurik, Sineus ja Truvor
  
• 9-10 saj olid eestlaste suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed (nende kroonikates nim meid jt läänemeresoomlasi tšuudideks)
  
• tšuudid aitasid Olegil Kiievit vallutada (siis sai alguse Vana-vene riik), osalesid sõjakäikudel, teenisid kindlustes
  
• 10.saj lõpul eestlaste suhted venelastega halvenesid – vene vürstid püüdsid oma valdusi Eesti arvel laiendada ja elanikke alistada
  
• 1030 tegi Jaroslav Tark sõjakäigueestlaste vastu, võitis need ja rajas tugipunkti Tartu kohale, mille nimetas Jurjeviks
  
• 1054 sõjakäigul said venelased lüüa
  
• 1060 maksustas vürst sossoliteks nimetatud eesti hõimud
  
• maksukogujad kihutati minema, Tartu vallutati tagasi ja tungisid Pihkvani, seal toimus suurem lahing
  
• 11.saj 30- 60ndad – löödi tagasi venelaste katse alistada Eesti, eestlased olid piisavalt organiseeritud ja tugevad, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu
  

• II aastatuhande algus – tõusuaeg (rahvaarv kasvas, u 150 000inimes, maa tihedalt asustatud, asustamata vaid soisemad alad, mererannik ja mõned saared)
  
• Mitmed kirjalikud allikad (Läti Henriku kroonika 1184 -1227)
  

Elatusalad

• Peamiseks tegevusalaks maaharimine – arenes kõrgele tasemele
  
• Küünipõllunduse areng – rauast teraga ader , mullakihi paksusele vastavad adrad (õhem kiht – konksader, paksem kiht – harkader )
  
• Varem kasvatati peamiselt otra , al 11.saj levis talirukis
  
• Maa suurust arvestati adramaades (sellise suurusega põllumaa, mida hariti 1 adraga), tavaliselt ühel talul 1 adramaa
  
• Kaheväljasüsteem – igal aastal üks osa põllust vilja all, teine osa puhkas (kesa)
  
• Talirukki levikuga – kolmeväljasüsteem (ühel osal talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks)
  
• Loomapidamine (veised, hobused , lambad, kitsed, sead, kanad )
  
• Küttimine ja kalapüük (sisevetel) – põdrad, kitsed, metssead , jänesed, koprad, kärbid, nugised, oravad
  
• Metsmesindus – mesi ainsaks magusaineks, vaha järele suur nõudlus
  

Käsitöö areng

• Vajalikud esemed valmistati ise, mõningad meistrid
  
• Raua tootmine ja töötlemine – kohalikud sepad valmistasid igapäevaseid tööriistu, kasutatu soomaaki
  
• Virumaal ja Põhja-Saaremaal rauatootmiskeskused (varustati ka teisi piirkondi)
  
• Relvasepad – ilustatud odaots, mõõgapidemed, jne
  
• Pronksehted, hõbeehted (hõbesepad)
  
• Savinõud – potikedra kasutuselevõtt
  

Kaubavahetus

• Kaubitsemine lähinaabritega ulatuslikumaks, kaubareisid ulatus ka kaugemale (Pihkvasse, Novgorodi jne)
  
• Saksa kaupmehed
  
• Vahetuskaubandus – sisse toodi hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, peenemaid riidesorte, luksuskaupu; välja viidi karusnahku, vaha
  
• Vahenduskaubandus – kaupa osteti ka edasimüügiks
  
• Hõbe üldtunnustatud vahetuväärtuseks
  
• Varalinnalised asulad – kesksed linnused, asulad, kus teed ristusid, kaubitsemiskohad nt Tartu
  

Elamud ja külad

• Elati valdavalt maal
  
• Elamu – palkidest hoone, ahjuga köetav tuba koda, vilja kuivatati ahjuga toas e rehes – hakkas kujunema universaalne rehielamu ( nii elu- kui ka tootmishoone )
  
• Moodustusid külad – Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eesti sumbkülad ( talud keset põldu tihedalt koos), Ida-Eestis ridakülad (talud ridamisi), Lõuna-Eestis hajakülad (talud üksteisest kaugel)
  

Kihelkonnad ja maakonnad

• Ühe piirkonna külad moodustasid kihelkonna (tähtsaim haldusüksus)
  
• 45 kihelkonda
  
• välisohu tõttu liitusid maakondadeks – 8 maakonda (Virumaa – Rakvere l; Rävala – Lindanise, Viru; Järvamaa – Jäneda, Äntu; Harjumaa – Varbola, Keava; Läänemaa – Lihula ; Saaremaa – Valjala; Ugandi – Otepää, Tartu; Sakala – Viljandi, Lõhavere e Leola)
  
• maakondade ühistegevus – riikluse kujunemise alged
  

Rahvakoololekud ja ülikud

• 11-12 saj elanikkond ühtne (valdav osa rahvast vabad ning varanduslikult ja õiguslikult võrdsed inimesed)
  
• rahvakoosolekud
  
• eraomanduse kasv (kaubitsemine, sõjakäigud, sõjavangid orjadeks /sulased) – varanduslik ebavõrdsus
  
• küla-ja kihelkondade vanemad – arukamad ja mõjukamad mehed, kõrgemal ühiskondlikul positsioonil
  
• hakkas kujunema ülikkond
  

Sõjaline tase

• suhted naabritega valdavalt rahumeelsed
  
• vastastikused rööv-ja sõjaretked
  
• olukord muutus naabruses kujunenud riiklike ühendustega – kujutasid ohtu iseseisvusele
  
• 11 saj jäeti väiksemaid linnuseid maha – rajati suuremaid ja võimsamaid ringvall-linnuseid
  
• eriti suure maalinnad Lääne-Eesti ja Saaremaal
  
• kindlustati linnuste väravaid – väravakäigud, kõrged kaitsetornid
  
• relvastus – tähtsal kohal odad (väiksed kerged viskeodad ja suure tugevad torkeodad); mõõgad (väheamlt ratsesõdalastel); sõjakirved ja –nuiad; vibusid ja nooli vähem; kilbid ; rikkamatel rõngassärgid
  
• põhiline väeüksus – malev (ratsa + jalamehed )
  
• tunti lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid
  
• saarlased osavad merel (viikingilaevu meenutavad alused)
  

• eestlaste ja latgalite vahel sagedased tülid ja relvakonfliktid (enam kannatasid latgalid)
  
• tugevaimaks vastaseks lõunas – leedulased (laastavad rüüsteretked)
  
• Rootsi ja Taani riigi- ja kirikuvõimude katsed Eestit alistada ja rahvast ristida – tulemusi polnud
  
• Aktiivsed sõjaretked Läänemere vastaskaldale
  
• 1170 Taani kuningas võitis eestlaste ja kurelaste väge
  
• 1187 vallutati ja põletati Sigtuna (Läänemere kalda rahvaste ühendväe poolt? Eestlased? jne)
  
• soomlaste, karjalaste, kurelaste ja Ojamaa elanikega head suhted
  
• ida poolt polnud suurt ohtu – Vana-vene riik oli lagunenud (Novgorodi feodaalvabariik oli üks tugevamaid, kui mitte piisavalt)
  
• venelased tegid mitmeid sõjaretki – püsivamaid vallutusi kaasa ei toonud; vastusõjakäigud
  
• Läänemere idakalda maades jõudude tasakaal
  

• Vaimse elu tähtsaim osa – usund
  
• Polnud ühtsed reeglid – erinevad tegevusalad, kontakt naabritega
  

Vägi

• Muinasusu üheks põhimõisteks, -elemendiks – vägi (kõigil elusolenditel eriline vägi/jõud)
  
• Vägi oli ka paikades, taevas, objektides, sõnades (loitsimine, nõidumine)
  
• Targad e nõiad – erilise väega ravitsejad (tundsid ravimtaimi, ennustasid
  
• Elusolenditel enam väge – peas, südames, küüntes, juustes, veres, karvades, hammastes (surmatu vanelasel raiuti pea maha või rebiti süda välja, et tema väge hävitada)
  

Hing

• Isikupära kandja, oluline keha elus hoidmiseks
  
• Magamisel lahkus hing kehast ajutiselt , surma korral jäädavalt
  
• Arvati et hing läheb putukatesse, jätkab elu hiies või kalmistul
  
• Usk hauatagusesse ellu – matmiskombestik (mälestussöömingud haual, hauapanused jms)
  
• Hingede aeg (kaeti hingedele laud, saun , vaikne aeg)
  

Suhtumine loodusesse

• Elu seotud loodusega – peeti end osaks loodusest (kõigil elusolenditel hing – elusa ja eluta looduse hingestamine e animism)
  
• Nagu mina talle nii tema mulle – ei peetud end looduse valitsejaks
  

Vaimud, haldjad, jumalad

• Kaitsesid loodust (metsaisad, -emad, põllu-, veevaimud, haldjad jne)
  
• Koduhaldjas Tõnn, viljasalves Peko – väikejumalad
  
• Kõrgjumalate vähesus
  
• Tarapitha (“ Taara , avita ”); Uku
  
• Ei hea- ega pahatahtlikud
  

Ohvripaigad

• Andide toomine, ohverdamine heatahtlikkuse saavutamiseks – kindlad kultuse- e ohvripaigad ( hiied , üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed, jõed, järved)
  
• Pühad puud – tamm, pärn, hiiepuu alune
  
• Ohvrikivid – looduslikud või inimeste poolt tehtud lohud
  
• Ohvriallikad – mitmesuguste nimetustega (vee omadused)
  
• Ohverdamine – pühade ajal, suuremate ettevõtmiste eel ja järel, sobivaim – neljapäev
  
• Andideks – piim, liha, veri, vill , vili, ka loomad
  

Ennustamine, nõidumine ja maagia

• Ohverdamise juures tähtis osa
  
• Ennustati ettevõtmiste tulemust, püüti seda nõidumise ja ohverdamisega mõjutada
  
• Maagia – arvati et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida saab mõjutada
  
• Ravimaagia – tervistavad allikad, allikal tuli vee eest ohverdada
  

Ristiusu mõjud

• Naabrite läbi
  
• Mõjud: Põletusmatuse kõrval ka laibamatus, ehete seas ristikesed,
  
• 11.saj määrati munk Hiltinus piiskopiks – misjonär – tulemusi polnud
  
• 1167 pühitseti Eesti piiskopiks munk Fulco – abiliseks eestlasest munk Nicolaus
  
• ristitutesse ei suhtutud esialgu vaenulikult , võitlus ristiusu vastu oli tingitud selle vägivaldsest pealesurumisest