Muinasaeg ja selle periodiseering (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

MUINASAEG
Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200.

mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg

neoliitikum ehk noorem kiviaeg

vanem pronksiaeg

noorem pronksiaeg

eelrooma rauaaeg

rooma rauaeg

kesmine rauaaeg

viikingiaeg

muinasaja lõpp
Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt.
Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine . Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee.
Tööriistad olid kivikirved ja talvad. Riistade valmistamiseks kasutati ka luid ja sarvi. Kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsi
Esmaasukad tulid siia lõunast või kagust, nende keelest on jäänud meie keelde tundmatu päritoluga sõnu.
Järgmine periood on noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000-1800 eKr).
Toimuvad olulised muudatused. Võetakse kasutusele keraamika .
Idast saabuvad soome-ugri hõimud, sellele viitab kammkeraamika levik meie aladel.
Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede järvede ääres.
Arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused.
Peamised elatusalad olid endiselt küttimine ja kalapüük, korilus .
Eesti põllumajanduse algus. Tekib kõpla ja peenrapõllundus.
Käsitöö sai alguse. Vanim haud pärineb neoliitikumist.
Maeti magamisasendis asulasse maja lähedale, panused vähesed.
Teine kultuur, mis neoliitikumi ajal tekkis 3000 eKr oli nöörkeraamika kultuur, savinõusid ilustati
nöörijäljenditega. Seda aega on nimetatud ka venekirveste kultuuriks .
Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ka maaviljelus muutus tähtsaks. Nöörkeraamika elanikud paiknesid looma kasvatuseks soodsates kohtades.
Läänemerest kuni kaug siberini on levinud soome-ugri ja samojeedi keeled, mis lähtuvad ühisest uurali algkeeltest, olles tänepäevalgi omavahel suguluses. Meiele kõige lähedasemad sugulasrahvad on vadjalased .
Järgmine periood on vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr.
Metallesemeid leidus Eestis veel vähe, siin jätkus kivikirveste valmistamine. See aeg oli Eestis üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Esimesed pronksesemes jõudsid siia vahetuskaubana või kingitustena. Eesti vanimad pronksesemes on peamiselt kirved .
Järgmine periood on noorem pronksiaeg 1100-500 eKr.
Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit sellest ajast.
Kõige rohkem muutus elu Põhja ja Lääne Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde nind oldi kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga.
Muinaspõllud tekkisid adra kasutuselevõtuga.
Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid
kalmeehitisi – kivikirstkalmeid.
Enamik inimesi elas taludes . Elati kas rannikupiirkonnas või sisemaal.
Kindlustatud asulates elas mitu peret, neid asulaid on leitud vaid rannikupiirkonnast ja Saaremaalt .
Enamik Eesti pronksiaja leidudest on pärit kindlustatud asulatest.
Pronks sai kivi asemel noorema pronksiaja jooksul peamiseks terariistade valmistamise
materjaliks .
Peamised elatusalad olid maaviljelus ja karjakasvatus .
Järgneb eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr.
Umes 500. aasta paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesed rauast asjad.
Jätkusid mitmed pronksiaja traditsioonid : maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive jne.
Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti siiski maha.
Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega.
Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kivimüüridest, mille vahele
asetati surnud.
Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega, kasutusele võeti rauamaak .
Jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud ,
millel oli võim oma ümbruskonna üle.
Järgneb rooma rauaaeg 50-450 pKr.
Iseloomulikud tarandkalmed – korrapärased ristkülikud, mida piirasid kividest müürid. Surnuid
maeti sinna põletatult.
Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitsenguks.
Põhilised elatusalad olid põlluharimine ja karjakasvatus.
Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine.
Pronksi jõudis Eestisse juba suurtes kogustes. Hakati valmistama palju ehteid .
Eesti elanike kaubandushuvid suundusid nüüd lõunasse, Rooma impeeriumi poole.
Kauplemine lõunaga toimus ennekõike balti hõimude vahendusel.
Sõjalised konfliktid puudusid, rahulik aeg.
Järgneb keskmine rauaaeg 450-800.
Ühiskonna stabiilsuse vähenemine: ehitati linnuseid ning maasse peideti ohtralt väärisesemeid.
Mujal maailmas algas rooma rauaeg rahvasterännuga.
Tekkisid külad. Põllud olid talude vahel ära jaotatud. Levis kaheväljasüsteemis põlluharimine.
Kujunes välja kolm linnusetüüpi : neemiklinnused , Kalevipika sängid, ringvall- linnused .
Jätkus tarandkalmetesse matmine, kuid neid enam juurde ei ehitatud. Rajati uues kivikalmed
ebakorrapäraste kiviaredena. Endiselt maeti luud kalmetesse enamasti põletatult. Hauapanusteks
hakati panema ka relvi .
Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kuhjatud kääpad, mis olid väheste panustega.
Elavnesid sidemed ülemeremaadega. 600. aasta paiku tegi rootslaste kuningas esimese rüüsteretke
Eestisse.
Järgneb viikingiaeg 800-1500.
Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest
Eestisse.
Kasutusel olevad linnused olid ehitatud juba keskmisel rauaajal, viikingiajal ehitati neid suuremaks .
Viikingiaja linnustes elati pidevalt. Linnustes ja nende juures olevates asulates tegeleti käsitööga.
Tavaelamud olid üheruumilised ristpalkhooned.
Peamised relvad odad ja kirved, uhkema väljanägemisega kui varem. Levima hakkasin kahetervalised mõõgad.
Hakati laialdaselt tegelema rauasulatamisega.
Kuna skandinaavlased kauplesid Venemaaga otse, ei jäänud Eestil transiitmaana erilist tähtsust.
Eesti oli kaubandusest kõrvale jäetud.
Matmisviisis toimusid suured muutused, hauapanustena hakati panema rohkelt relvi ja ehteid.
Uue kombena levis Eestis viikingiajal põletatud surnu matmine maa alla.
Viikingiaegseid peitleide on leitud soodest .
Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid üldjuhul rahumeelsed, kuid 10. saj lõpul need teravnesid. Jaroslav Tark tegi 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti.
1054. a sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa.
Aastad 1030-1061 olid tähtsad Eesti ajalood – nurjati venelate tõsine vallutuskatse. Eestlased muutusid väga tugevaks .
Eestlased muinasaja lõpul.
Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas, asustus tihenes.
Peamine tegevusala oli maaharimine .
Maa suurust arvestati adramaades . Põlluharimisse tuli kolmeväljasüsteem – ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili, kolmas oli kesaks.
Tegeleti loomapidamisega, küttimise, kalapüügiga. Tõusis esile metsamesindus.
Vajalikud riistad valmistas iga pere ise oma jõuga, kuid raskemate asjade jaoks olid omaette meistrid.
Muinasaja lõpul kujunesid suuremad rauatootmiskeskused.
Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang, nad valmistasid kvaliteetseid relvi.
Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele, muinasaja lõpul, mil moodi läksid hõbehted, kerkisid esile hõbesepad.
Üha enam kaubeldi rahvusvaheliselt. Läänemere kaubanduskeskuseks kujunes Visby .
Tegelgi peamiselt vahetuskaubandusega. Sisse toodi soola, hõbe, pronksi, luksuskaupu, välja viidi
karusnahku ja vaha.
Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus.
Eestlaste elamuks oli suitsutuba , palkidest hoone. Tegemist on rehielamu eelkäijaga.
Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Eestis levisid erinevad külatüübid – sumbkülad, ridakülad ja hajakülad.
Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaks haldusüksuseks.
Kihelkonnad liideti kokku maakondadeks, neid oli 8.
Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. 11. sajandi paiku hakati rajama suuremaid ring- vall linnuseid. Hoolikalt kindlustati linnuste väravaid.
Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Tõhusaks relvaks oli sõjakirves.
Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes jala ja ratsameestest.
Suhted liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega oli väga head.
Lõuna pool elavate naabritega tekkis tülisid, suured vastased olid leedulased .
Muinasusund
Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund .
Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist.
Muistse usundiga seostuvad kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad.
Üheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi. Arvati, et väge omavad kõik elusolendid , mõned objektid, paigad ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai ravida, nõiduda jne. Inimestel, kes seda oskasid, pidi olema eriline vägi, neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Targad omasid põlvest põlve kogutud tarkusi. Inimestel ja loomadel oli väge kõige enam pead, orjadel ajati pead paljaks, see tähendas nende väe äravõtmist. Noortel naistel lõigati abiellumisel juuksed ära, et nad täielikult mehele alistuksid.
Loomade siseelundite ja vere söömisel-joomise abil üritati neis peituvat väge endale saada.
Hing oli inimese isikupärs kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing ringi rännata,surma ajal lahkus see jäädavalt.
Üldiselt arvati, et peale sruma hing jätkab oma elu uues kodus, hiies või kalmistul.
Tähtsalt kohal oli usk hauatagusesse ellu. Sellepärast pandi surnutele kaasa palju panuseid. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku.
Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust.
Kõikjal esines teatud vaime ja haldjaid. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad .
Tuntud olid koduhaldjas Tõnn, jumal Taara, jumal Uku.
Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vastu ei hea ega pahatahtlikud. Heatahtlikkust üritati saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad – hiied, puud, allikad, kivid .
Ohverdamine leidis aset tavaliselt pühade ajal. Ohverdamise juures oli tähtsal kohal ennustamine , nõidumine, maagia .
Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud eestlaste kommete muutmises. Hakkas levima rohkem laibamatmise komme . Hakati matma peaga lääne poole. 12. sajandil kanti juba ehetena pronksist ristikesi.
Alates 11. sajandist tundis katoliku kirik juba huvi eesti ristiusustamise vastu.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 34 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ddropdeadd Õppematerjali autor

materjal kontrolltööks õppimisel

muinasaeg muinasusund mesoliitikum neoliitikum vanem pronksiaeg noorem pronksiaeg eelrooma rauaaeg rooma rauaaeg keskmine rauaaeg viikingiaeg eestlased muinasaja lõpul

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni

Surnuid hakati kartma. Pronksiaeg: Eestis Asvakultuur Vanem pronksiaeg:Metall esemeid jõudis Eesti alale vähe ja need olid rohkem uhkustamiseks. Kasutati edasi veel neid kivist, luust ja sarvest materjale. Noorem Pronksiaeg: Ehitati Kindlustatud asulaid.-inimtekkeliste või looduslike takistuste tõttu raskendatud juurdepääs. Kuid elati ka ava asulates. Iru- kindlustatud asula- küngas, Asva ,,Linnamäe põld"Matmiskombed: rajati maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid- ringikujulised, selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu.- maaomanike perede matmispaik. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks- Rannikuppirkond ja sisemaa. Peamised elatusalad: karjakasvatus ja maaviljelus. Pronksitooret toodi Skandinaaviast.Jahve kivi- vilja jahuks muutmine. Üksiktaluline asustus ja varanduslik ebavõrdsus hakkas kujunema. Rauaaeg: Eelrooma rauaaeg:Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed. Kivikirst kalmed

Ajalugu

odt

Muinasaeg

· Sellele järgneb ajalooline aeg, mille kohta on juba rohkem kirjalikke allikaid. · Teadmisi saadakse peamiselt inimese rajatu või majajäetu põhjal NT: * kinnismuistised asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted · Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 u 5000 aastat eKr Noorem kiviaeg ehk neoliitikum u 5000 u 1800 aastat eKr PRONKSIAEG Vanema pronksiaeg u 1800 u 1100 aastat eKr Noorem pronksiaeg u 1100 500 aastat eKr RAUAEG

Ajalugu

docx

Muinasaeg ja selle tähtsamad perioodid

Muinasaeg ja selle allikad Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.saj lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud )

Ajalugu

doc

Muinasaeg (Eesti)

Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid ja sarvi, millest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr)

Ajalugu

pdf

Eesti muinasaeg

AJALOO KT muinasaeg Eesti muinasaeg: Kiviaeg - keskmine kiviaeg - uuem kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg - vanem rauaaeg (eelrooma, rooma rauaeg) - keskmine - noorem - viikingiaeg - hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :))

Ajalugu

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

hoburaudsõled, kaelavõrud, sõrmused, mõlema käe ümber käevõrud. muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted, esile kerkisid hõbesepad. KAUBANDUS Üha enam lülituti rahvusvahelisse kaubandusse. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Eestisse: hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid, luksuskaup. Vastu: karusnahku, vaha. Ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjaks edasimüügiga. vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele vilja, selle eest saadud karusnahad, vaha jms viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Kaubavahetus tulus maasse peidetud hõbemüdid ja ehted. Hõbe üldtunnustatud vahetusväärtus. varalinnaline asula tähtsamate teede ristumiskohas kujunenud kaubitsemiskoht Tartus. TALUD, KÜLAD Suitsutuba 4-6x6m palkidest hoone, köeti korstnata kerisahjuga. Vilja kuivatati samas ruumis. Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis sumbkülad talud keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel talud ridastikku ridakülad

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

Kiviajas eristatakse veel vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega, pronksiajas vanemat ja nooremat pronksiaega, rauaajas vanemat( eelrooma rauaaeg rooma rauaaeg), keskmist ja nooremat( viikingiaeg ja hilisrauaaeg)rauaaega. Ajalooliseks ajaks nim Eestis perioodi keskaja algust kuni tänapäevani. Perioodid: Uusaeg , alustab Liivi sõjaga. Varauusaeg, uusajast esimene periood, mis kestab kuni 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Lähiajalugu, on uusim ajajärk ja selle alguseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal Arheoloogilise kultuuri alla on ühendatud ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Kunda kultuuri kuulub ka varaseim mesoliitikumi asula Pulli. Asulad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada ja küttida veekogu äärde jooma tulnud metsloomi ja samuti olid liiklemisvõimalused paremad. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4jast perest

Ajalugu

docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid