Muinasaeg ja selle periodiseering (1)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni

Surnuid hakati kartma. Pronksiaeg: Eestis Asvakultuur Vanem pronksiaeg:Metall esemeid jõudis Eesti alale vähe ja need olid rohkem uhkustamiseks. Kasutati edasi veel neid kivist, luust ja sarvest materjale. Noorem Pronksiaeg: Ehitati Kindlustatud asulaid.-inimtekkeliste või looduslike takistuste tõttu raskendatud juurdepääs. Kuid elati ka ava asulates. Iru- kindlustatud asula- küngas, Asva ,,Linnamäe põld"Matmiskombed: rajati maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid- ringikujulised, selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu.- maaomanike perede matmispaik. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks- Rannikuppirkond ja sisemaa. Peamised elatusalad: karjakasvatus ja maaviljelus. Pronksitooret toodi Skandinaaviast.Jahve kivi- vilja jahuks muutmine. Üksiktaluline asustus ja varanduslik ebavõrdsus hakkas kujunema. Rauaaeg: Eelrooma rauaaeg:Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed. Kivikirst kalmed

Ajalugu

6

odt

Muinasaeg

· Sellele järgneb ajalooline aeg, mille kohta on juba rohkem kirjalikke allikaid. · Teadmisi saadakse peamiselt inimese rajatu või majajäetu põhjal NT: * kinnismuistised ­ asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted · Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 ­ u 5000 aastat eKr Noorem kiviaeg ehk neoliitikum u 5000 ­ u 1800 aastat eKr PRONKSIAEG Vanema pronksiaeg u 1800 ­ u 1100 aastat eKr Noorem pronksiaeg u 1100 ­ 500 aastat eKr RAUAEG

Ajalugu

5

docx

Muinasaeg ja selle tähtsamad perioodid

Muinasaeg ja selle allikad Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.saj lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud )

Ajalugu

3

doc

Muinasaeg (Eesti)

Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid ja sarvi, millest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht ­ kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande ­ taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr)

Ajalugu

8

pdf

Eesti muinasaeg

AJALOO KT muinasaeg Eesti muinasaeg: Kiviaeg - keskmine kiviaeg - uuem kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg - vanem rauaaeg (eelrooma, rooma rauaeg) - keskmine - noorem - viikingiaeg - hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :))

Ajalugu

6

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

hoburaudsõled, kaelavõrud, sõrmused, mõlema käe ümber käevõrud. muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted, esile kerkisid hõbesepad. KAUBANDUS Üha enam lülituti rahvusvahelisse kaubandusse. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Eestisse: hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid, luksuskaup. Vastu: karusnahku, vaha. Ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjaks edasimüügiga. vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele vilja, selle eest saadud karusnahad, vaha jms viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Kaubavahetus tulus ­ maasse peidetud hõbemüdid ja ehted. Hõbe üldtunnustatud vahetusväärtus. varalinnaline asula tähtsamate teede ristumiskohas kujunenud kaubitsemiskoht Tartus. TALUD, KÜLAD Suitsutuba 4-6x6m palkidest hoone, köeti korstnata kerisahjuga. Vilja kuivatati samas ruumis. Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis sumbkülad ­ talud keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel talud ridastikku ­ ridakülad

Ajalugu

4

doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

Kiviajas eristatakse veel vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega, pronksiajas vanemat ja nooremat pronksiaega, rauaajas vanemat( eelrooma rauaaeg rooma rauaaeg), keskmist ja nooremat( viikingiaeg ja hilisrauaaeg)rauaaega. Ajalooliseks ajaks nim Eestis perioodi keskaja algust kuni tänapäevani. Perioodid: Uusaeg , alustab Liivi sõjaga. Varauusaeg, uusajast esimene periood, mis kestab kuni 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Lähiajalugu, on uusim ajajärk ja selle alguseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal Arheoloogilise kultuuri alla on ühendatud ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Kunda kultuuri kuulub ka varaseim mesoliitikumi asula ­ Pulli. Asulad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada ja küttida veekogu äärde jooma tulnud metsloomi ja samuti olid liiklemisvõimalused paremad. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4jast perest

Ajalugu

6

docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr.

Ajalugu

Kommentaarid (1)