laad, naaberhäälikute kestused, kuulumine rõhulisse või rõhuta silpi, sõna pikkus, kõnetempo, hääliku asukoht sõnas. 49. Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon)? Kestus: järgsilbi vokaali kestus on esisilbi vokaali kestusega pöördvõrdelises seoses. Põhitooni liikumine: 1 v: vokaali tõus esimeses kolmandikus, 2 v: 2/3 ulatuses, 3 v : tõus esimeses kolmandikus ja siis järsk langus 50. Missugune on eesti keele vältesüsteem ja kuidas seda on käsitletud fonoloogiliselt (hääliku-, silbi- ja taktivälteteooria)? Eesti keeles on kolm väldet, välde iseloomustab sõna pearõhulist silpi. Häälikuvälteteooria: välde on seotud häälikukestusega, s.t et igal häälikul on 3 väldet. Silbivälteteooria: rõhulise silbi kestuslikud erinevused on piisavad, et eristada välteid omavahel. Taktivälteteooria: välde on takti tugevast ja nõrgast osast moodustuv fonoloogiliselt oluline
Nt kooppas > koopas. See toimus ilmselt 15. sajandil. Sulghäälikute ja s-i nõrgenemine helilise hääliku järel sõna sees silbi algul leenishäälikuks. Nt sapa > saba, selkä > selg. Muutuse täpsemat aega on raske määrata. Sõnalõpulise n-i kadu. Nt seemen > seeme, matalan > madala. Põhjaeesti murretes jäi kadu ainsuse 1. pöörde lõpus toimimata. Muutus sündis 15.-16. sajandil. 16. Eesti keele kvantiteedi- ja rõhusüsteemi muutumine. Eesti keele vältesüsteem on maailma keelte hulgas tähelepanuväärne, kuna haruharva leidub kvantiteedisüsteeme, mis ei oleks pelgalt binaarne lühikese ja pika vokaali opositsioon. Kolmevältesüsteeme on teada umbes kümnekonnas keeles ja enamasti eristavad need ainult vokaalide pikkust. Eesti vältesüsteem on osutunud aga oluliselt keerukamaks. Kolmese vastanduse võivad moodustada nii vokaalid (nt sada – saada – saada), konsonandid (nt kada – kata – katta)
2) põhitooni liikumine: I välte puhul on vokaali esimesel kolmandikul toonikontuuris järsk tõus, järgneb langus ülejäänud sõna jooksul; II välte puhul on tõus 2/3 sõna ulatuses, järgneb langus ülejäänud sõna jooksul; III välte puhul tõuseb põhitoon esimesel kolmandikul, siis langeb järsult. 3) intensiivsuskulg III välde erineb II-st pingsuse poolest. 47. Missugune on eesti keele vältesüsteem ja kuidas seda on käsitletud fonoloogiliselt (hääliku-, silbi- ja taktivälteteooria)? Välde on tähtis sõnade tähenduse ja sõnavormide eristamises. Välde iseloomustab sõna pearõhulist silpi. 1) Häälikuvälteteooria välde on seotud häälikukestusega, st igal häälikul on 3 väldet: sada saada saada. Probleem: diftongid, konsonantühendid ja välde.
50. Mis avaldab mõju häälikute kestusele? 1. hääliku kestus sõltub tema enda laadist (kõrged häälikud on kestuselt lühemad) 2. naaberhäälikute mõju (täishäälikud on sulghääliku eest lühemad kui nasaali ees) 3. kestus oleneb silbist (rõhulise silbi häälikud on tavaliselt pikemad) 4. sõna pikkusest (mida pikem sõna, seda lühem esimese silbi vokaal) 5. aeglases kõnes on häälikud pikemad kui kiiremas kõnes 51. Missugune on eesti keele vältesüsteem ja kuidas seda on käsitletud fonoloogiliselt? Eesti häälikute kestus sõltub palju sellest, missuguses silbis ja missuguses silbi osas häälik esineb. Eesti keeles on kolme tüüpi rõhulisi silpe: ülipikad (III välde), pikad (IIvälde), lühikesed (I välde). Rõhulisele silbile järgneva rõhutu silbi vokaali kestus sõltub eelnevast rõhulisest silbist, mida pikem on esimene silp, seda lühem on teise silbi vokaal ja vastupidi, taktid hääldatakse alati enamvähem
täsihääliku esimesel kolmandikul toonikontuuris järsk tõus, millele järgneb langus kogu ülejäänud sõna jooksul; II välte puhul on tõus 2/3 sõna ulatuses ning sellele järgneb langus ülejäänud sõna jooksul III välte puhul tõuseb põhitoon esimesel kolmandikul ja langeb siis järsult. 3) intensiivsuskulg kolmas välde erineb teisest pingsuselt. 48. Missugune on eesti keele vältesüsteem ja kuidas seda on käsitletud fonoloogiliselt (hääliku-, silbi- ja taktivälteteooria)? Välde on eesti keeles tähtis sõnade tähenduse ja sõnavormide eristamise seisukohalt. Välde iseloomustab sõna pearõhulist silpi. On kolm välteteooriat: 1) häälikuvälteteooria välde on seotud häälikukestusega, st, et igal häälikul on 3 väldet: sada saada saada. Probleemiks on diftongid, konsonatühendid ja välde 2)
2) naaberhäälikute laad 3) häälikute asend silbis ja sõnas 4) rõhk 5) häälikute loomupärane kestus 6) järjendi mõju, mille koosseisu häälik kuulub (häälikute kestus pöördvõrdelises seoses sõna pikkusega) 7) häälikute kestust võidakse kasutada mingi sõna eriliseks rõhutamiseks 8) kõne tempomuutused. 47. Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon)? 48. Missugune on eesti keele vältesüsteem ja kuidas seda on käsitletud fonoloogiliselt (hääliku-, silbi- ja taktivälteteooria)? Eesti keeles on läbi aegade räägitud kolmest erinevast välteteooriast: · Häälikuvälteteooria välde seotud häälikute kestusega st igal häälikul 3 väldet (Veske, Hermann, Ariste). Välte määramisel aluseks sõna sisehäälikud, mis algavad pearõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees
Q3: ülipikk vaeglühike (silpide suhe 2-2,5) põhitooni liikumine: I välte puhul on täishääliku esimesel kolmandikul toonikontuuris järsk tõus, millele järgneb langus kogu ülejäänud sõna jooksul II välte puhul on tõus 2/3 ulatuses ning sellele järgneb langus ülejäänud sõna jooksul III välte puhul tõuseb põhitoon esimesel kolmandikul ja langeb siis järsult intensiivsuskulg kolmas välde erineb teisest pingsuselt 48. Missugune on eesti keele vältesüsteem ja kuidas seda on käsitletud fonoloogiliselt (hääliku-, silbi- ja taktivälteteooria)? Välde väljendab eelkõige seda, kuidas vastavat keelt emakeelena rääkiv inimene kvantiteeti tajub. Eesti keeles on välde eriti tähtis sõnade tähenduse ja sõnavormide eristamise seisukohalt. Traditsiooniliselt räägitakse eesti keeles kolmest vältest (rahvusvahelised lühendid Q1, Q2, Q3). Välde iseloomustab sõna pearõhulist silpi On kolm erinevat välteteooriat:
annaabi.ee 
