Silbipiir läheb Insurance kindlustus. Division jaotus. Conference konverents, nõupidamine. geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles Manufacturing tööstus, tootmis. Deputy asetäitja. Arrangements ettevalmistused, on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele väikseim korraldused. Section osakond. Industry tööstus. Assistant Manager abijuhataja.. I am rütmiüksus. Häälikupikkus ja välde on erinevad nähtused. Välde an engineer. I work for an insurance company. Do you work in the sales department? I am the Assistant Sales Manager. I work in an office in the centre of town.. My office is on the iseloomustab ainult rõhulisi silpe. Eesti keele välte uurimises on veel first floor. We are in the car industry. We are working on a new product. Is business going lahendamata probleeme
e o e o ä a a läti keel vene keel i ü u Eesti keel on naaberkeeltest keerukama vokaalisüsteemiga + e ö o veel häälikupikkus ja välde (n läti ja soome k välde puudub) ä a soome keel Prosoodilised vahendid Prosoodia häälikujärjendite erineval viisil hääldamine Intonatsioon (lause tasand) langev neutraalne tõusev imestus lainetav iroonia Rõhk (sõna tasand) Tähenduse eristus (traktorist seestütl; traktorist kes?) Toon (hääle kõrgus sõna või silbi hääldamisel kannab
1.silp 2.silp 3.silp 4.silp - e k s a - m i - t e ks LÜHIKE SILP: 1. Puudub lõpp ja 2.tuumas lühike vokaal PIKK SILP:1. Lõpp olemas või 2. tuumas on kaks vokaali Sõnavälde 1. Silbitan sõna ning määran rõhulised ja rõhuta silbid ning kõnetaktid /e-la-ma/ /saar/ /ra-hu/-/lik-kus/ 2. Ühesilbiline kõnetakt on alati III välde Saar III välde 3. Kahe-ja kolmesilbilistes kõnetaktides tuleb vaadata esimese silbi pikkust e-la-ma I välde a) Kui esimene silp on lühike, siis on sõna esimeses vältes. Ta-ru, ke-na, tu-le-ma I välde b) Kui esimene silp on pikk, tuleb vaadelda kõnetakti teiste silpide pikkussuhteid. Soo-la-ne II välde Ka-pi II välde Kap-pi III välde 4. Sõna välte määrame viimasest kõnetaktist.
Kinnistel aga on silbi lõpp. Rõhk. Rõhk on keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi. Eesti keeles on rõhu ülesanne tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele kõige väiksem rütmiüksus. 1) Rõhulisele silbile järgneb üks rõhutu silp : e-ma 2) Rõhulisele silbile järgneb kaks rõhutut silpi : Tüd-ru-kud Välde. Lühike häälik : g,b,d. Pikk häälik : k,p,t. Ülipikk : kk,pp,tt. 1 välde. esineb ainult lühikutes silpides. Nt: ka-la ( 1.välde on lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus) 2.välde.- pikkades silpides.Nt:väl-de. (2.välde on pika silbi pikkuse tinglik nimetus.) 3.välde. ekstra rõhk. Nt: lau-lu. Lühike - Silp - Pikk | |
ülipikk (vill). Astmevaheldus on sisuliselt tüvemuutus (tüvevaheldus), mille puhul sõnatüvi on kord tugevas (III välde), kord nõrgas (II välde) astmes, nt lutti (mida?) luti (mille?). Astmevaheldus jaguneb kaheks: 1.) vältevaheldus, 2.) laadivaheldus. Kui sõna tugevusaste (hääldus) on igas vormis sama, on sõna astmevahelduseta! 2. Välted ja vältevaheldus Enamasti määratakse terve sõna välde. Eesti keeles on häälikul või selle ühendil (ka sõnal) 3 väldet ehk hääldustugevust: · I välde sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t olemasolul esisilpides ning häälikuühendi puhul rõhulistes silpides: kala, kanala, sõdima, lagunema. · II välde sõna (häälik või häälikuühend) on pikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, v
(lamba/lammast). Eesti keele sõnad on 1-, 2- või 3-silbilised ja nende arvu tuleb lugeda A-tüvest. Mall Tüüpsõna Ains. os. Mitm. om. Mit. os. I Õpik (3 silpi, astmevahelduseta) (60%) Hammas (astmevaheldus, kujuvaheldus, s-lõpp) II Liige (astmevaheldus, kujuvahelduseta, III välde) Aasta (2 silpi, astmevahelduseta) Suur (2 s A-t II välde või 1 s B-t III v, AV, l-, n-, r-, s- -t -te -id lõpp) -t -te Vokaal Harjutus (2 silpi, I välde, ne- või s-lõpp) III Tubli (2 silpi, II välde, astmevahelduseta) Kõne (2 silpi, I välde, astmevahelduseta, e-lõpp) -t -de -sid IV Idee (1 silp, lõpp pikk vokaal v.a
Mitmuse osastav 1) -id a) 3-silbilised sõnad (silpe arvestatakse omastavas käändes) nt. õpik, füüsik, kollane, keemik, tumekollane, nelik b) 2-silbilised sõnad, III välde nt. aasta, aare, peegel, soo, muie, vilgas, soodus, kobras 2) -sid a) I välde, astmevahelduseta, e- või u-lõpulised sõnad nt. kõne, karu, Ene, emu, jume, ime, karu b) II välde, astmevahelduseta nt. Tiina, Riina, Teele, sigma c) 1-silbilised sõnad, mille lõpus on täishäälikuühend e diftong nt. mai, kai, hai 3) V a) ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik b) 2-silbilised, ne- või s-lõpulised sõnad nt. ümmargune, joonistus, kallistus, kirjutis, proosaline, kirjutis c) AV, kujuvaheldus nt. saar, kaar, seen, keel, meel 4) -id / -sid a) 1-silbilised, pikk vokaal lõpus nt
Eesti keele struktuuri arvestus Pülseemia-ühel sõnal mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust(mitmetähenduslikkus) Homonüümia-kahel keelemärgil samakõlalised tähistajad, erinev tähendus(samakõlalisus) Sünonüümia-ühel tähistataval mitu erinevat tähistajat, sama tähendus, erinevad vormid(samatähenduslikkus) Antonüümid-vastandid Paronüümid-kirjapilt sarnane, tähendus erinev (pärast-peale jne) Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt. See põhineb ladina tähestikul, mis on kohandatud eesti keelele.Eesti tähestikus on 32 tähte: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSsZzTUVWÕÄÖÜXY C, Q, W, X, Y- võõrtähed, kasutatakse ainult võõrnimede, võõrnimetuletiste ja võõrkeelsete sõnade (tsitaatsõnade) kirjutamiseks. F, S, Z, Z-esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü-9 vokaali. F, H, J, K, L, M, N, P, R, S, s, T, V-17 konsonanti. P, T, K- klusiilid. K, P, T, S, s, F, H-heli...
Eesti os'idel on rõhk enamasti esimesel silbil, mida nim. pearõhuliseks silbiks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 12 rõhutut silpi. Ühe, kahe ja kolme silbilistel sõnadel on 1 rõhk ning 4 ja enamasilbilistel sõnadel on 2 või 3 rõhku. VÄLDE väljendab rõhulise silbi pikkust. Rõhutud silbid on välte suhtes määratlemata. Lühike silp-I VÄLDE, pikk silp II(tavaline rõhk) JA III VÄLDE(ekstra rõhk). Kõik ühesilbilised sõnad on alati III vältes. Välde tuleb alati määrata ka kond jalik liites ning sõna mõlemas osas.
Kodutöö 186 p 178 p, arvestatud 1) Mitmendas vältes on järgmised märksõnad? (10 p) 10 p aula, harjus, karikatuur, kirkus, kriis, kümnis, maotu, punkarlus, valjus, 3 õilis Vastused: aula <7>, .aula <8> - 2/3. välde; harjus - 2. välde; karika.tuur 3. välde; .kirkus 3. välde; kriis 3. välde; .kümnis <12 ja 13:-e> 3. välde; .maotu <8> 3. välde; (.)punkarlus <12:-e> - 2. / 3. välde .valjus <12 ja 13:-e> - 3. välde õilis <36 2. välde 2) Kas märksõnades kandidaat ja mantel on n palataliseeritud? Aga märksõnades pudel ja padi d? (4 p) 3 p Vastus: kan'di.daat <20: - n on palataliseeritud; .mantel <9 palataliseeritus puudub. Märksõnades pudel ja padi d puudub n; märksõnas pudel <9:-i> - puudub palataliseeritus; märksõna padi d puudub ÕS-is, aga kui eeldada, et tegemist on märksõnaga padi, siis
I välde II välde III välde h, l, m, n, r, s, a, e, i, o, u, hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, ää, öö, üü õ, ä, ö, ü ää, öö, üü tsehhid, kallata, kassa, kuurid tsehhide, kallama, kasse, kuuride
inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ainult häälduse alusel: II välde III välde laulu (sõnad) laulu (lauldes) karja (juht) karja (minnes) matka (siht) matka (alustades) teade heade (te) toote toote (hind) kommi (maitse) kommi (süües) Kirjakeele normi järgi on III vältes: `suhkur `jäine `põhjus `tee`mantide `Tal`linn `köömen `luine `raskus `kont`sertide `voodi `öine `käitis `vistrikud `soine `mitmikud -`päine Kirjakeele normi järgi on II vältes:
Raha 0.1 Käibevara kokku 1.2 Põhivarad 0.8 Põhivarad kokku 0.8 Aktiva kokku 2 Koguvarade käibekordaja 2 Lühiajalise võla kattekordaja 2 Põhivarade käibekordaja 5 Raha laekumise välde (360p) 9 Tootmisvarude käibekordaja 3 Müügitulu 4 Realiseeritud toodete kulu netokäibes 0.75 Kohustiste ja omakapitali suhe 1 Miljonites 0.8 Põhivara = müügitulu/põhivara käibekordaja 2 Koguvara = müügitulu/ koguvara käibekordaja 1
Kohustused=0,3*319557=95876,1 eur Omakapital=varad-kohustused Omakapital=319557-95876,1=223 689,9 eurot Omakapitali puhasrentaablus=31955,8/223689,9=0,143=14,3% Omakapitali puhasrentaablus=38346,84/223689,9=0,17=17% 5. Möödunud aasta kogurentaablus 25% ja netokäive 575 202 eurot. 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Ettevõtte käibevara väärtus on 95 868 eurot, Nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot. Tootmisvarude käibesagedus 9 korda Leida: Raha laekumise välde? Uus debitoorne võlgnevus kui raha laekumise välde väheneb 20 päevani? Tootmisvarude suurus? Müüdi krediiti: 0,75*575 202=431 401,5 eurot Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 431 401,5/35 791=12,05=12 Raha laekumise välde= 360 päeva/lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 360/12=30 Kui raha laekumise välde lüheneb 20 päevani Lühiajalise võlgnevuse käibeokordaja= 360päeva/raha laelumise vältega Siis 360/20=18 Keskmine lühiajalise võlgnevus= 431 401,5/18= 23 966,75 eurot
· Võlakordaja = 2 525 000 / 3 925 000 = 0,64 · Omakapitali võlasiduvus = 2 525 000 / (600 000 + 800 000) = 1,8 V: Võõrkapitali kasutus firmas oli ebaefektiivne ning pärast laenu saamist läks olukord pisut hullemaks. Ülesanne 2: Ettevõtte Terminal X käibe kogurentaablus oli möödunud aastal 25% ja netokäive 9 miljonit eurot. 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Ettevõtte käibevara oli 1,5 miljonit eurot. Arvutada: 1) keskmine raha laekumise välde päevades, kui nõudeid ostjate vastu oli 560 000 eurot; 2) debitoorse võlgnevuse (nõuete) summa, kui võlgnevus oleks 20 päeva; 3) tootmisvarude suurus, kui nende käibesagedus on 6 korda. Lahendus: 1)Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360 / debitoorse võlgnevuse käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibekordaja = krediitimüük / debitoorne võlgnevus = (9 000 000 * 0,75)/560 000 = 12,05 Keskmine raha laekumise välde päevades(debitoorse võlgnevuse käibevälde) = 360 / 12,05 ~
juriidilisim ; lööv löövam löövaim ; uus uuem uusim c) tüvevokaali vahelduse ülivõrre e Aaviku ülivõrre sõnad peavad olema kas: * nõrgeneva astmevaheldusega * 2-silbilised ja I vältes (v.a. U-tüvi) ! i-tüvelistest sõnadest Aaviku ülivõrret moodustada pole võimalik!x nt. must mustem mustim ; järsk järsem järsim ; ohtlik ohtlikum ohtlikem ; mungalik mungalikum mungalikem VÄLTED 1) I välde * sisehäälikuid saab olla vaid kaks, millest üks peab olema vokaal ja teine konsonant * tähed peavad olema lühikesed * sisehäälikutes ei tohi olla järgnevaid tähti: k, p, t, f, s 2) II välde * sisehäälikutes võib olla täishäälik ja teine täishäälik kõrvuti, kuid sisehäälikud ei tohi olla sõna lõpuni. Juhul, kui sisehäälikud on siiski sõna lõpuni, on tegemist kolmanda vältega. * teises vältes olevat sõna saab teha kindlaks ka hääldamise järgi 3) III välde
Eesti keele tutvustus · Eesti keele kujunemine sai alguse 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest. · Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid (muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg). · Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid): 1. Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali. 2. Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). 3. Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. 4. Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. 5. Prosoodias (kõnelõikude nähused) on oluline: intonatsioon kõnemeloodi...
L P L P P P L P P P L L P P L L P P Autobussi sisenes piletikontroll- Au/to/bus/si Si/se/nes pi/le/ti/kont/roll P L P L PL P L PL P P KÕNETAKT on kõnes esinev rütmiüksus. 1) + - tragi, kala 2) +- - kollane, tormakas, punane 3) + ma, pink, poiss, kehv, kõhn Harjutus: a)- + banaan, halvaa b)- + - artikkel, orkester, paranks c) - - + egoist, d)- + - - geograafia, bioloogia, fantastika VÄLDE Esineb ainult rõhulises rilbis. 1. välde esined lühikestes rõhulistes silpides. NT: Sina, nina, tragi, kala, tumeroheline 2. ja 3. välde esinevad pikkades rõhulistes silpides. NT: kallas ja kallas. ÜHESILBILISED SÕNAD ON ALATI 3. VÄLTE. Vormiõpetus. Maja+ de+ ni eba+maja+nd+us+lik aglutinatsioon-vormi moodustud, kus süna tüvele lisatakse tunnuseid, liiteid ja lõppe. Süsi söe süt+t asi asja süda sõdame südan+t oda oda osa flekstioon-muutub sõna tüvi VV-välte vahetus (2.pauna, 3.pauna) LV-laadi vahetus
moodustatav, [anterioorsus] e. eespoolsus labiaalsus või dentaal-alveolaarsus, [pidevus] suus ei ole täielikku sulgu, [lateraalsus] õhk voolab välja piki keelekülgi, [sisisevus], [helilisus], [larüngaalsus]. Segmentaalfoneemid - vokaalid: kõik 9 - konsonandid: kõik 17 Suprasegmentaal- e. prosoodilised foneemid on seotud häälikutest suuremate üksustega (rõhk) rõhuastmed pearõhk, kaasrõhk, nõrk rõhk ja (välde) eriline silbikvantiteet III välde. Segmentaalfoneemid ahelduvad sõnavormides üksteise kõrvale ning annavad silpe, millega liituvad prosoodilised foneemid. Foneemisüsteemi probleemid - piirifoneemid: kindlalt on olemas silbipiirifoneemid, kas on vaja ka kõnetaktipiiri- ja sõnapiirifoneemi? - Pikkade foneemide olemasolu: morfoloogilise segaduse vältimiseks loetakse pikad vokaalid kahe ühesuguse foneemi järjendiks. Pikad konsonantfoneemid on samadel põhjustel jagatud kaheks osaks (geninaatkonsonant).
Ülesanne 2 Koostage ettevõtte bilanss tuginedes alljärgnevatele andmetele: Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu
Ülesanded sõnaraamatuga (ÕS) 1. Anna võõrsõnadele konsensus ja munitsipaal(omand) eestipärane vaste või pikem tähendusselgitus. Konsensus ehk üksmeel. Grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus. Munitsipaal(omand)- omavalitsusele kuuluv vara. 2. Mitmendas vältes on sõnad kodu, ammune, õitseb, põld, kangelane? Kodu- I välde Ammune-II välde Õitseb-II ja III välte vaba vaheldumine (reegel: pöördsõna olevikus) Põld-II välde Kangelane II või III välte vaba vaheldumine (reegel: kolme-ja enamasilbilistes sõnades, mille muutumist välde ei mõjuta) 3. Kuidas tähistatakse Õsis sõna soovitatust või mittesoovitatavust? 1) Sõnad ja väljendid, mida ei peaks kasutama on looksulgudes ja väiksemas kirjas N.{ koheselt} kohe 2) Kehvema keelendi juurest juhatab parema juurde sõna parem N. vastustama < 52 >, parem: .vastu panema, vastu olema, .vastu tegutsema
3) sidesõnad ja , ning , et , või 4) hüüdsõnad oi , ahah , ehee , hurraa Astmevaheldus ASTEMEVAHELDUSETA SÕNAD ASTEVAHELDUSLIKUD SÕNAD LAAD JA VÄLTEVAHELDUSLIK Sõna pööramisel või käänamisel ei muutu Muutuvad häälikud Muutub ainult sõna sõna tüvehäälikud ega välde sõna tüves, välde . sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära. Üldreeglina kasutame koma järgmiste sidesõnade ees : AGA KUID ENT VAID ET KUI KUNA SEST KUNI KUIGI EHKKI Üldreeglina ei ole koma järgmiste sidesõnade ees : JA NING EGA EHK VÕI
Puhasrentaablus 5% 5/1=X/639 116 = 0,05*639 116 = 31955,8 ROA = varade rentaablus= puhaskasum/keskmised varad= 31955,8/319 557 = 0,1= 10% Muutus 12%= X/319 557 = 38346,8 NetoKäive= 38346,8/X= 5% X=766936 ROE = omakapitali rentaablus= puhaskasum/omakapital= 319 557 /(70%*319 557)= 0,14 2. Firma käibe kogurentaablus möödunud aastal - 25% netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966 3) Tootmisvarude käibesagedus= NK/varud=> 575202/X= 9 korda varud= 575202/9= 63911
Eesti keele iseloomustus 1. Eesti keele ajalugu · Eesti keel hakkas kujunema 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest. · Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid: muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg. 2. Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid): · Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali. · Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). · Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. · Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. · Prosoodias (kõnelõ...
suhteliselt eespoolne, hääldusintensiivsuse poolest keskmine. Aktsent võõrkeele kõnelemisel avalduv emakeele hääldusaluse mõju. g,b,d,s häälduvad eesti keeles helitult. Vaid heliliste häälikute vahel on nad poolhelilised. Häälikut f tuleb hääldada vaid sõnades, mille kirjapildis ta esineb. Sõnades süüa, lüüa, müüa, tuleb häälikujärjendit üü hääldada üi. Sõnaalguline jä-on sõnades jätkama, jätkuma, jänn JA jändama. Rõhk, välde, palatalisatsioon. Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel. Rõhu põhiülessanne on muuta kõne rütmiliseks. Eesti keeles on sõnarõhk tavaliselt esimesel silbil. Kõnetakt Rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Eestikeeles on kõnetakte kolme liiki ühe(kass)-, kahe(rau-da)-ja kolmesilbilised(ki-ri-kus). Ühesilbilised kõnetaktid on alati kolmandas vältes.
ASTMEVAHELDUS Astmevahelduse liigid: Laadivaheldus: sõna tugeva astme teise silbi alguses klusiil või „s“. LV liigid on kadu, asendumine, assimilatsioon (sarnastumine). Vältevaheldus: II ja III astme vaheldumine (ainult II ja III, mitte I). Jaguneb vältemuutuseks ja pikkusmuutuseks (nõrgenev ja tugevnev). Määramine: LV – tugevas astmes on klusiil või „s“ säilinud, nõrgas astmes pole või on asendatud VV – tugevas astmes III välde, nõrgas astmes II välde LN – laadivahelduse nõrk vorm LT – laadivahelduse tugev vorm VN – vältevahelduse nõrk vorm VT – vältevahelduse tugev vorm V? – jääb lahtiseks, nt eranditega I välte puhul Testvormid AV leidmiseks: Käändsõnad: ainsuse nimetav – omastav – osastav Erandid : põder (I) - põdra (II, nõrk) - põtra (III, tugev) nali – nalja – nalja
· Pearõhk: kõik eestikeelsed sõnad (v.a hüüd-, võõr- ja liitega sõnad) · Kaasrõhk (paaritu arv silpidel): ma-ga-ma(t)-ta · Rõhuta 43. Milleks on vajalik lauserõhk? Lauses olulise ja uue info välja toomiseks. Eesti keeles on rõhk lause lõpusosas. 44. Missugune on kvantiteedi foneetiline ja fonoloogiline külg (kestus ja välde)? Kvantiteet ehk pikkus jaguneb kestuseks ehk füüsikaliseks kvantiteediks ja välteks ehk lingvistiliseks kvantiteediks. Välde väljendab seda, kuidas mingit keelt emakeelena rääkiv inimene kvantiteeti tajub; iseloomustab pearõhulist silpi. 45. Mis avaldab mõju häälikute kestusele? 1) hääliku laad: kõrged häälikud on kestuselt lühemad 2) naaberhäälikute mõju (nt vokaal on sulghääliku ees lühem kui nasaali ees) 3) silbi liik (rõhulise silbi häälikud on tavaliselt pikemad) 4) sõna pikkus 5) kõne kiirus: aeglases kõnes on häälikud pikemad kui kiiremas. 46
· Foneetika on teadus, mis uurib häälikute füüsikalisi omadusi. · Fonoloogia on teadus, mis uurib häälikuid kui keeleüksusi. · Foneem on hääliku kujund. · Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. · Silbi tuum on täishäälik või täishäälikuühend. · Lühike on silp, millel puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. · Pikk on silp, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. · Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. · Esimene välde on see, mis esineb ainult lühikestes rõhulistes silpides. · Teine välde on see, mis esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. · Kolmas välde on see, millel on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi. · Fonotaktika on see, mis määrab millised häälikujärjendid on keeles lubatud, millised mitte. · Sõnaliik on keeles ühtmoodi käituvate sõnade hulk. · Muutuvad sõnad on need, millele on võimelik liita tunnuseid ja lõppe.
tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusesse · Nt: pua-ne · Sõnu: onu, oli, ema, isa ei saa poolitada 14. Rõhk ja selle ülesanne eesti keeles! · Rõhk- keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi · Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust 15. Missugustes silpides esineb esimene välde? · Lühikesed rõhulised silbid on alati esimeses vältes · Nt: ka- la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma 16. Missugustes silpides esineb teine ja kolmas välde? · Teine välde esineb ainult pikkades rõhulistes silpides Nt: väl-de, koe-rad, ham-mas-te · Kolmas välde esineb sammuti ainult pikkades rõhulistes silpides Nt: üht koera 17. Mille poolest erineb kolmas välde teisest? · Teise ja kolmanda väte erinevus on tingitud hääldusest 18
ladu, lao, ladu - sõna tüves muutuvad häälikud; kool, kooli, kooli - sõna tüves häälikud ei muutu, küll aga muutub sõna häälduse intensiivsus - sõna väide. Sõnad jagunevad tüvemuutuse poolest järgmiselt: ASTMEVAHELDUSETA ASTMEVAHELDUSLIKUD SÕNAD SÕNAD ; Sõnade pööramisel või kääna- LAADIVAHELDUSLIKUD SÕNAD misel ei muutu sõna tüve- Muutuvad häälikud sõna tüves, häälikud ega välde. sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära. VÄLTEVAHELDUSLIKUD SÕNAD Muutub ainult sõna välde. . . Käändsõnade puhul ilmneb astmevaheldus, kui võrrelda sõna ainsuse nimetavat ja ainsuse omastavat vormi, nt pill pilli, raamat raamatu, kallis kalli, lind linnu.
lähutdes. Palatalisatsioon peenendus, l,n,s,t hääliku puhul, eriti kui neile järgneb i täht. Võõrtäht Võõrsõnades esinev täht. Foneem Hääliku kõigi häädusvariantide üldistus. Keelemärk sümbol, koosneb kahest osast, tähistajast ja tähistatavast. Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Silbituum täishäälik, täishääliku ühend. Max. Kaks. 3. Välde Eesti keeles esineb kolm väldet. 1. välde esineb ainult lühikestes silpides, ja välde määratkse sõna rõhulises silbis. Kui sõna esimene silp on lühike siis see sõna ongi esimes vältes. 2. ja 3. välte sõna kirjapilt on täpselt ühesugune, seega 2. ja 3. välde esineb pikades sõnades, aga kolmanda välte sõnu saab hääldada intensiivsemalt. 4. Fonotaktika reeglid
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes).
...........................................................................................................6 Lõppsilbi sulghäälik................................................................................................................7 SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT...................................................................................................7 Polüseemia, homonüümia, sünonüümia, välted, astmevaheldus.....................................................9 Välde............................................................................................................................................9 Sünonüümia, homonüümia, polüseemia. ..................................................................................10 Astmevaheldus...........................................................................................................................10 Laadivaheldus....................................................................
· Ühesilbiline saab olla vaid kolmandavälteline sõna. · Silbid on lühikesed lahtised (tuumaks lühike vokaal ja puuudb silbilõpp) ning pikad kinnised (silbilõpuga) või lahtised. 42. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? · Kõne rütmistatakse ja liigendatakse foneetiliselt kõnetaktideks, mille pikkus on 1-3 silpi. · Kõnetakt on kõne lõik, mille piires realiseeruvad prosoodilised üksused: rõhk ja välde. · Kõnetakt algab üldiselt rõhulise silbiga, kõnetakti teised silbid on rõhutud. · Pearõhk on tavaliselt 1. silbil, kaasrõhk 3., 5. jne silbil, paarisarvulised silbid on reeglina rõhutud. · Kõnetaktipiir on enamasti rõhulise silbi ees. · Eesti keeles on 2-taktiline (-jalaline) traditsioon. 43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? · Rõhu mõjuala on tavaliselt silp.
Eesti omasõnadel ja eestipärastel laen- ning võõrsõnadel on põhirõhk esimesel silbil. Võõrapärastel võõr- ja laensõnadel on rõhk vastavalt lähtekeelsele sõnale. Vältus on hääliku hääldamise suhteline kestus. Eesti keeles on enamikul häälikuist kolm väldet -- I, II ja III ehk lühike, pikk ja ülipikk, kuid on ka erandeid. Sõnavälte ja astmevahelduse tundmine on aluseks käänamisele ja pööramisele. Sõna välde oleneb sõna sisehäälikute vältest. Astmevahelduseks nimetatakse sõna sisehäälikute muutumist käänamisel ja pööramisel. Astmevaheldus jaguneb välte- ja laadivahelduseks. Vältevahelduse korral muutub sõna sisehäälikute välde (II välde vaheldub III-ga). II-vältelist vormi loetakse nõrgaks, III-vältelist aga tugevaks astmeks. Laadivahelduse korral mõni sisehäälik kaob või muutub teiseks häälikuks -
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel · Eesti keeles eristatakse kolme erineva rõhulisuse astmega silpe: pearõhuline, kaasrõhuline ja rõhuta silbid · Eesti keeles on pearõhk tavaliselt esimesel silbil (v.a võõrsõnad, hüüdsõnad, nt du- ell,, bioloogia, or-kes-ter; Ohoo! Ahaa! Hurraa!) · Kaasrõhk asub tavaliselt paaritutel silpidel (kolmandal ja viiendal silbil) kir-ju-ta-da 16. Kirjeldage eesti vältesüsteemi (I, II, III välde koos näidetega). Kõnetakt ja välde on tihedalt seotud _ igal kõnetaktil on oma välde · Välteid tähistatakse lühenditega: I, II, III välde või Q1, Q2, Q3 (rahvusvaheline lühend) · Ühesilbilised kõnetaktid on alati III vältes · Kahe- ja kolmesilbilised taktid võivad olla I, II ja III vältes Välted on kahesilbilised taktisuurused prosoodilised üksused, mille distinktiivsed kestusmallid põhinevad taktisiseste naaberhäälikute kestussuhete erinevatel kombinatsioonidel
vokaali kestusega pöördvõrdelises seoses 2) põhitooni liikumine: I välte puhul on täsihääliku esimesel kolmandikul toonikontuuris järsk tõus, millele järgneb langus kogu ülejäänud sõna jooksul; II välte puhul on tõus 2/3 sõna ulatuses ning sellele järgneb langus ülejäänud sõna jooksul III välte puhul tõuseb põhitoon esimesel kolmandikul ja langeb siis järsult. 3) intensiivsuskulg kolmas välde erineb teisest pingsuselt. 48. Missugune on eesti keele vältesüsteem ja kuidas seda on käsitletud fonoloogiliselt (hääliku-, silbi- ja taktivälteteooria)? Välde on eesti keeles tähtis sõnade tähenduse ja sõnavormide eristamise seisukohalt. Välde iseloomustab sõna pearõhulist silpi. On kolm välteteooriat: 1) häälikuvälteteooria välde on seotud häälikukestusega, st, et igal häälikul on 3 väldet: sada saada saada
Halvemini sobiksid: klena, lenak, nalek, ankle Üldse ei sobiks: nkale, nleka, enlka, leakn, naekl V õõrsõnade kodunemisel ning tsitaatsõnade mugandamisel osalevad fonotaktikareeglid pidevalt saksa Schleif > eesti lehv muinasvene gramata > eesti raamat inglise rap > eesti räpp Konsonantühendid, mis algavad b-, d- ja g-ga, ei järgne kunagi lühikesele vokaalile III- vältelistes sõnades, nt padja, kabja, kõblas, kobras II välde aga patja, kapja, kõpla, kopra III välde v ja j ei ole kunagi konsonantühendis esimeseks konsonandiks sõna lõpus, v esineb küll konsonantühendi esimese konsonandina vokaalikao tulemusel (vr, vl), nt röövel : röövli h ei ole kunagi omasõnades konsonantühendis viimaseks konsonandiks: nt puhta, lahke, kohmakas, kõhna, kahvel, kahju; vrd nt soome karhu > eesti karu, aga eL metateetiline vorm kahr; võõrsõna parh `riidesort' Reeglina järgnevad klusiilid nasaalidele, kuid ei eelne neile, v.a nt kn: nt akna,
tähenduste eristamine, uue info eristamine, sõnapiiri näitamine seotud rõhuga. 45. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Pearõhk, kaasrõhk, rõhutu. Tooge näiteid! 46. Milleks on vajalik lauserõhk? Olulise ja uue info rõhutamiseks, esiletõstmiseks, tunderõhk, moodustajastruktuur. 47. Missuguse kahe erineva külje vahel tehakse vahet kvantiteedi puhul (kestus ja välde)? Kvantiteet e pikkus. Kestus e füüsikaline kvantiteet, välde e lingvistiline kvantiteet. 48. Mis avaldab mõju häälikute kestusele? Hääliku enda laad, naaberhäälikute laad, naaberhäälikute kestused, kuulumine rõhulisse või rõhuta silpi, sõna pikkus, kõnetempo, hääliku asukoht sõnas. 49. Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon)? Kestus: järgsilbi vokaali kestus on esisilbi vokaali kestusega pöördvõrdelises seoses.
sõnajärje ja abisõnadega (inglise, hiina) Agultinatiivne keel- sõnavorm moodustab sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel (eesti, türgi) tuba-de-le Polüsünteetiline keel- pikad sõnavormid, mis väljendavad sageli tervet lauset (tsuktsi) Laadivahelduslikkus-muutuvad häälikud sõna tüves(mille?mida?), sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära. Nõrgas astmes ei ole sulghäälikut või s-i. Tugevas astmes on sulghäälik või s. Vältevahelduslik- muutub ainult välde. Tugevas-sõna hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt. Nõrgas-sõna hääldatakse lühemalt ja vähema intensiivsusega. Astmevahelduseta-sõnade käänamisel või pööramisel ei muutu sõna tüvehäälikud ega välde. Vokaalivaheldusega mitmuse osastav. Leppasid>leppi. MIDA? Semantlised käänded: Sisekohakäänded:sisseütlev,seesütlev,seestütlev. Väliskohakäänded: alaleütlev, alalütlev, alaltütlev. Erikohakäänded: saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev.
fonotaktika-määrab,millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised mitte palatalisatsioon-peenendus,mis on tingitud naaber häälikutest võõrhäälikud on häälikud,mis esinevad vaid võõrsõnades,võõrtähed esinevad võõrsõnades,tsitaatides,võõrapärastes pärisnimedes. Silp-silp on väiksem kõnes esinev hääldusüksus jagunevad lühikesteks ja pikkadeks silpideks,pikkad omakorda lahtisteks ja kinnisteks. välde- I välde on lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus ka-la,ko-li II välde on pika silbi pikkuse tindlik nimetus lau-lu,koo-li III välde on erinev I ja II, mis tulenevad lihtsalt silbi ehituse iseärasusest lau-lu,koo-li Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v
9. Dante kirjutised on mõjutanud ka itaalia ühtse kirjakeele kujunemist 10. tema kirjanduslik järeltulija oli Petrarce. 11. kirjutas itaalia keeles 12. Allegoolirine poeem (mõistukõne) 13. peategelast saadab dante lemmikluuletaja vergilus 14. jumelik komöödia sisaldab müstilisi nägemusi mille kaudu dande kritiseerib tolleaja kriitilist elu. 15. dante vihkab konkreetseid tegelasi. Kes kasutasid oma võimu kurjasti. Rõhk ja välde Rõhk ja välde Eesti keeles on rõhk tavaliselt esimesel silbil, teine silp on tavaliselt rõhuta silp, kolmas silp on kaasrõhuline, neljas rõhuta jne Võõrsõnades võib rõhk olla ka mujal. Eesti keeles on kolm väldet see tähendab, et häälikuid saab hääldada lühikeselt pikalt ja ülipikalt. Välde määratakse sõna sisehäälikutes
Püüdsid nii teha, et poleks üldse mingeid erandeid. Märgukiri algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes - de Saussure, kaitses seda. Larüngaalne hüpotees. Saussure kadus lõpuks aastakümneteks ära, õpetas keeli Genfis. Avastas Saussure seaduse. Pani tähele, et element, mida ei ole, mõjutab neid, mis on. Nt eesti keele 3 väldet, probleem, kust see 3. välde tuli, teistes soome-ugri keeltes pole. Võrreldes eesti ja soome keelt, sõnades, kus on 3. välde on, üks silp lühemad. Kadus ära silp, andis oma rõhu eelnevale silbile – puudumine on oluline, mis oli Saussure mõte. Et kõik elemendid, mis pole süsteemis esindatud, on olulised. Keel ja kõne Saussure põhiline idee seisneb selles, et keeleteadus ei tegelenud keelega, kõige muuga, aga ei olnud uuritud keelt. Saussure jaotab keele valdkonda. Jaotub * keeleks ja * kõneks. Keel on abstraktne süsteem, mis on kõne aluseks. Keelt me ei õpi. Keel ei sure, keelega ei juhtu midagi.
Esimene viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning teine pigem likviidsete varade olemasolule (raha, pangakonto). Maksevõime on pigem pikemas perspektiivis mõelduna. Likviidsus hetkeolukorda arvestades. Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne. Kuidas hinnata? 17. Rahatsükkel (ka konversioonitsükkel) - mis on selle komponendid ning mida see näitaja iseloomustab? Rahatsükli komponentideks on varude välde, debitoorse võla välde ning kreditoorse võla välde. Ettevõtte rahatsükkel iseloomustab ajavahemikku sellest hetkest, mil ettevõtte tasub oma arved kuni selle hetkeni, mil laekub debitoorne võlgnevus. Mida pikem on rahatsükkel, seda suurem on vajalik investeering puhtasse käibekapitali, et ettevõtte igapäevane toimimine sujuks tõrgeteta. Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde – kreditoorse võla välde. 18. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab?
Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest? a) helilised konsonandid [v,m,n,r,l] b) klusiilid [p,t,l,b,d,c] õhuvoolu läbipääs täielikult suletud c) frikatiivid [f,v,s,x,h] ahtuses tekib kahin 42. Kuidas eristuvad üksteisest akustiliselt eesti keele palataliseerimata ja palataliseeritud konsonandid? 43. Missuguseid prosoodianähtusi tead? Rõhk, välde (kvantiteet), intonatsioon (kõnemeloodia) 44. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide! Silp on ühe hääldusliku pingutuse perioood, akustilise intensiivsuse vaheldumine (silbi piiril intensiivsus nõrgem). Silbil on algus, tuum (täishäälikud) ja lõpp. Nt skaut: sk algus, au tuum, t lõpp. 45. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti?
Välted Eesti keeles on kolm väldet I, II ja III välde. Vältus on hääliku hääldamise suhteline kestus. Kõige lihtsam on määrata kahesilbilisi sõnu. Kui kahesilbilise sõna esimeses silbis on ainult lühike vokaal ja silbi lõpus konsonant puudub, siis on sõna I vältes. Esimese välte sõnad on näiteks ema, kala, madu, kodus. Kui sõna esimeses silbis on pikk vokaal või lõpeb silp konsonandiga, siis võib see olla kas II või III vältes. II ja III välte erinevus tuleneb sellest kuidas sõna hääldatakse
Tekstid koosnevad lausetest, need omakorda sõnadest, sõnad moodustatakse häälikutest. Kõigis on täis- ja/või kaashäälikud. Loov süsteem, milles on võimalik moodustada lõpmatu arv lauseid. Eristatakse nimisõnu ja tegusõnu. Peaaegu kõigis on sõna ainsus- ja mitmusvorm einevad. Eesti keele omadused: Ei ole eraldi tulevikuvorme Ei ole nais- ja meessoo kohta erinevat asesõna I, II ja III välde Vältevaheldus Laadivaheldus 14 käänet Liitsõnade rohkus Palju tuletisi Rõhk sõna esisilbil Tagasõnad Sõnades palju täishäälikuid Onomatopoeetilised sõnad
Mitu ühikut müügitulu teeniti ühe varasse investeeritud ühiku kohta. Mida suurem tulemus seda parem. Arvväärtuse adekvaatsus sõltub olulisel määral firma tegevuse spetsiifikast (kas on kapitalimahukas või mitte). 7. Kreditoorse võlgnevuse näitajad Kreditoorse võlgnevuse käibesagedus näitab kordade arvu aruandeperioodil, mil firma tasus oma kreditoorset võlga. Kreditoorse võlgnevuse välde näitab kui kiiresti (päevades) ---firma oma tarnijatele tasub. Enamasti jääb see näitaja 20 – 90 päeva vahele. NB! Sarnaselt deb.võlaga tuleb eraldada võlgnevuses käibemaksu osa. 8. Talitustsükkel s.o ajaperiood, mil vastavad tootmisvarud konverteeritakse valmiskaupadeks ja need omakorda veel nõueteks ostjate vastu. Tootjaettevõttes see hõlmab järgmist ahelat: toore, materjal- pooltoodang- valmistoodang laos- valmistoodangu lähetamine ostjale / arve
p, t ja f ühekordselt Kõiki kõikki, sest ei teata reeglit. Diftongis peab olema kõrvuti kaks või enam erinevat täishäälikut 2. Kaashäälikuühendis Kaslane Kirjutatakse valesti kuulmise järgi, kirjutatakse kõik tähed Kristalne näiteks kaslane. Tuleb määrata välde ühekordselt Trepjas 3. Kui liide algab sama tähega, Keskkond Kirjutatakse valesti, kuna näiteks millega lõpeb sõna, siis ei Õhkkond sõnades keskkond ja õhkkond kahte kao ükski täht (KÜ erand) k-d ei hääldata eraldi 4. Pärast l, m, n, r kirjutatakse Morss Eksitakse, kui ei teata reeglit kaks s-i (KÜ erand) Valss 5
(s, adj, n, pr) (kt gen ehk om; 1- (kt omastavat ja (1-tüv: kõik vormid (laadivaheldus või (muutuvad arvus ja silbiliste sõnade osastavat) vokaaltüvelised) vältevaheldus) käändes) puhul ka part ehk silpide arv pikimast (2-tüv: kt ains os ja (kt, kas klusiil või os) variandist mit om; osa vorme välde muutub) eesti omasõnades moodus-tub pole „o“ tüvevok, konsonanttüvest); sel juhul kt kt ka rööpvorme, nt osastavat; oksa/de ja oks/te tüvevok võta kõigepealt om-st, kui ei saa, siis os-st
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
