(Kalle Merusk 1997) Kõige üldisemas plaanis tähendab diskreditsioon administratsiooni pädevust vabalt hinnata situatsiooni ning teha sellele vastav otsus. Diplomaatias tähendab seda õigust vabalt valida liitlasi, lepingupartneried jne. Diskreditsioon on iseloomulik ka haldusele, näiteks valib kohaliku omavalitsuseüksuse administratisoon oma äranägemise järgi tänavatele nimesid. Eesti õiguskorras pole legaanle administratsioon seadusest vaba diskretsioon. Määrav on siin PS § 3 lg 1 – riigivõimu teostattakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Õiguse rakendamine toimub nelja üksteisele järgneva toimingu kaudu: 1. faktiliset asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on tegelikult juhtunud, millega on tegemist? 2. seaduse abstraktse teokoosseisu sisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb seaduse abstraktne teokoosseis? 3
tulemuslikuks ja jätkusuutlikuks tegutsemiseks teatud valdkonnas. Pädevused on õpitavad, aga nad ei kujune välja mingi konkreetse aine õpingute tulemusena. Üks pädevuste olulisi omadusi on ülekantavus - pädevus pole rakendatav vaid ühes kindlas kontekstis. Nii loovad pädevused aluse elukestvaks õppeks. 2010 riiklikus õppekavas eristatakse üld- ja valdkonnapädevusi. Mitmetes riikides on välja toodud ka võtmepädevused Diskretsioon See tähedab, et tuleb kindlaks teha, kas ühenduse institutsioonidel on kaalutlusõigus, s.t kas nad on õigustatud või kohustatud mingis valdkonnas meetmeid vastu võtma. Diskretsioon Diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorgan ile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Haldus võib seaduses sätestatud faktilise koosseisu rakendamisel valida erinevate käitumisviiside vahel.
KAALUTLUSÕIGUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL SISSEJUHATUS Kaalutlusõigus (MKS ja HMS kohaselt) Kaalutlusõigusest üldiselt Kaalutlusõiguse rakendamine Näiteid kaalutlusõigusest ning selle kasutamisest Kokkuvõte KAALUTLUSÕIGUS EHK DISKRETSIOON SEADUSTES Diskretsioon- seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Valik erinevate käitumisviiside vahel. Kasutatakse volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega MKS §12 HMS §4 SEADUSTES KASUTATAKSE: MKS §111 ja §114 kaalutlusõiguse alusel toimub maksvõla ajatamine ja kustutamine. MKS §107 tagastusnõude peatamine, samuti
KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min
ületamine-kõrgema õigusjõuga akt on üle madalamast, hilisem õigusakt on üle varasemast, Eriseadus on üle üldseadusest. Määratlemata õigusemõiste-Seadusse on teadlikult jäetud avara tähendusega mõiste, millega tagatakse haldusorgani tegevuse paindlikus. Faktiline koosseis-Eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi keelatud, lubatud või käsitud. Subsumeerimine-normi rakendamine peale faktide kogumist. 11. Diskretsioon e. Kaalutlusõigus annab õiguse haldusorganil seaduse eesmägist olenevalt ise otsustada tagajärgede suhtes,rakendada või mitte või rakendada mitut.
menetlus mõjutab, sest seadusega ettenähtud õiguste teostamine ja kohustuste täitmine sõltub suurel määral haldusorgani õiglasest tegutsemisest. 3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti
*Seaduse sätte tõlgendamine *seaduse lünkade(Analoogia) ja vastuolude ületamine(hilisem varsemast üle, kõrgem madalamast üle, erinorm on üle üldnormist) *määratlemata õigusmõiste rakendamine 4)Subsumeerimine - tegeliku olukorra ja faktilise koosseisu võrdlemine (Analüüs) 5)Õigusliku tagajärje kindlakstegemine ja kohaldamine Määratlemata õigusmõiste -Liiga laialdane , jätab valiku seaduserakendaja teha Diskretsioon Siduv tagajärg - Haldusorgan rakendab õigusnormis sätestatud tagajärge Valikudiskretsioon õigusnormis on kaks või enam õiguslikku tagajärge, mille vahel haldusorgan valib otstarbekama õigusliku tagajärje. Otsustusdiskretsioon ametnikul on õigus otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte.
– Ebaõige teave – Ebaviisakus Hea halduse tava osaks on: seaduslikkuse põhimõte PS § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. HMS § 3 lg 1: Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus HMS § 4. Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus • Kui õigusnorm annab tagajärje kohaldamisel ametnikule valikuvõimaluse, tähendab see:
Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus – realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon – valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 3.2 Halduse diskretsioon ja määratlemata õigusmõiste. 3.2.1 Diskretsioon HMS § 4 käsitleb kaalutlusõigust. Diskretsioon on omane nii haldusefunktsiooni teostamisel kui ka teiste funktsioonide teostamisel. Antakse võimalus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastavalt otsus. Asutus “võib” midagi teha, mitte ei “pea” midagi tegema. Õigusvaba ruum - kas haldusorgan on täiesti vaba otsuste vastuvõtmisel või on
haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.” HMS § 5 lg 2: „Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.” HMS § 6: „Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.” II Diskretsioon ja määratlemata õigusmõisted15 1. Mõisted Loe lisaks: K. Merusk. Administratsioon diskretsioon ja selle kohtulik kontroll. Tallinn 1997, lk 25-31. HMS § 4 lg 1: „Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.” Eristatakse: - otsustusdiskretsioon (kas üldse otsust teha); - valikudiskretsioon (milline õiguslik tagajärg valida). RKPJKo 13.06
määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Määrus, haldusakt ja haldusleping on suuremal või lähemal määral piiritlevad kategooriad ning mõistetavamad kui toiming. 3.1 Haldusmenetluse põhimõtted Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
Vastasel juhul mudilase toetus võiks olla peatatud. X Vallavalitsuse teguviis ei ole vajalik. Võlgnevuse suurus (2,5€) ning mudilase toetuse suurus (120€) ei ole võrreldatavad. Seega toetuse äravõtmine ei ole proportsionaalne ega põhjendatud, kuna toetus 48 korda suurem, kui Tammi võlg kooli ees, mida saab hästi kiirelt likvideerida. 3. Kaalutlus: HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kuna proportsionaalsuse põhimõte kontrollimisel on tuvastatud, et X Vallavalitsuse teguviis ei ole vajalik ehk on olemas ka teine vähemkoormav vahend Martin Tammi võlgnevuse likvideerimiseks, pole X Vallavalitsus kaalutlust teostatud. Vahekokkuvõte: X vallavalitsuse poolt välja antud haldusakt ei ole materiaalselt õiguspärane. III
regulatsiooni. Ei keela kehtestamast uusi regulatsioone, vaid nõuab nende vajalikkust. Tuleb vältida spontaanseid muudatusi. Isikutel peab jääma piisav aeg oma tegevuse kohandamiseks (seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg). Õiguse tagasiulatuva jõu rakendamise keeld, eriti koormavate õigusnormide puhul. Haldusaktiga antud soodustusi ei või ära võtta. Eesti õiguses see printsiip kehtib. Euroopa Liidu õiguses on usalduse kaitse vähenenud. §8 Halduse diskretsioon ja määratlemata õiguse mõiste 1. Diskretsioon HMS § 4 käsitleb kaalutlusõigust. Diskretsioon on omane nii haldusefunktsiooni teostamisel kui ka teiste funktsioonide teostamisel. Antakse võimalus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastavalt otsus. Asutus "võib" midagi teha, mitte ei "pea" midagi tegema. Õigusvaba ruum - kas haldusorgan on täiesti vaba otsuste vastuvõtmisel või on nendel ka mingisugused piirid
tervidekaitse ja arstiabisüsteem 4. keskkonnakaitse, säästlik loodusvarade kasutamine. Peab tagama ökoloogilise eksistensi miinimumi. 5. riigi ja majanduse teatud põimumine, riigipoolne intervensioon (riik tagab sotsiaalse õiguse põhimõte, nt konkurentsiseadus) ja suvensioon (toetused). 6. prognoosimine ja planeerimine, oleviku ja tuleviku vajaduste silmaspidamine. 9. §9 Halduse diskretsioon ja määratlemata õiguse mõiste 1. 1. Diskretsioon HMS § 4 lg 1: ,,Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel." Halduse diskretsioon ehk kaalutlusõigus kujutab endast seadusandja poolt haldusorganile antud volitust valida kahe või mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Diskretsioonivolitus antakse haldusorganile seetõttu, et elu on
Avaliku teabe seadusest tuleb võimalus, et kui on ilmne, et tegemist on ärisaladusega, võib teha ettepaneku, et kohaldada ärisaladuse regulatsiooni. a) seaduspärasus. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik, proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. b) kaalutlusõigus. Diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist (otsustusdiskretsioon) või valida erinevate otsustuste vahel (valikudiskretsioon). Diskretsiooni kasutamine peab olema kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega. Arvestada tuleb olulisi asjaolusid ning kaaluda põhjendatud huve. c) vormivabadus ja eesmärgipärasus. Menetlustoimingu vormi ja muud
Kevad 2011 Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Haldusorgan kannab haldusmenetluses tõendamiskoormust: koormava haldusakti andmisel peab asutus suutma tõendada, et esinevad haldusakti andmiseks vajalikud faktilised eeldused. DISKRETSIOON-kaalutlusõigus Olemus: kaalutlusõigus e diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Liigid: diskretsioon jaguneb kaheks: · Otsustusdiskretsioon st on valida, kas üldse otsust teha · Valikudiskretsioon st valida mitme võimaliku õigusliku tagajärje vahel Määratlemata õigusmõistega on teatavasti tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse
regulatsiooni. Ei keela kehtestamast uusi regulatsioone, vaid nõuab nende vajalikkust. Tuleb vältida spontaanseid muudatusi. Isikutel peab jääma piisav aeg oma tegevuse kohandamiseks (seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg). Õiguse tagasiulatuva jõu rakendamise keeld, eriti koormavate õigusnormide puhul. Haldusaktiga antud soodustusi ei või ära võtta. Eesti õiguses see printsiip kehtib. Euroopa Liidu õiguses on usalduse kaitse vähenenud. §8 Halduse diskretsioon ja määratlemata õiguse mõiste 1. Diskretsioon HMS § 4 käsitleb kaalutlusõigust. Diskretsioon on omane nii haldusefunktsiooni teostamisel kui ka teiste funktsioonide teostamisel. Antakse võimalus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastavalt otsus. Asutus "võib" midagi teha, mitte ei "pea" midagi tegema. Õigusvaba ruum - kas haldusorgan on täiesti vaba otsuste vastuvõtmisel või on nendel ka mingisugused piirid
meetmetega - tasakaal meetme ja eesmärgi vahel ETTEVAATUSPRINTSIIP JA SAASTAJA-MAKSAB PRINTSIIP Sageli maksab selle tegelikult kinni tarbija. EÜ asutamisleping art 87 sätestab, et riigiabi, mis kahjustab konkurentsi, nii on kokkusobimatu nivõrd, kuivõrd see kahjustab riikidevahelist kaubandust. Ühisturuga peetakse kokkusobivaks: - üleeuroopaliset tähtsate projektide elluviimiseks - teatud maj.tegevuste või piirkondade arengu soodustamiseks. DISKRETSIOON Definitsioon: Kontekst : Märkus: VLDI: Kuigi Õigusleksikon annab suvaõiguse sünonüümiks diskretsiooniõigus ja suva sünonüümiks diskretsioon, peavad juristid terminit 'suvaõigus' ebaõnnestunud vasteks. Printsiibid, millest komisjon diskretsiooniõiguses lähtub: - vajalikkuse printsiip riigiabi skeem peab olema teatud keskkonnaalase eesmärgi saavutamsieks vajalik - proportsionaalsuse printsiip riigiabi skeemi positiivne mõju keskkonnaseisundile peab
Vastandamine põhineb seisukohal, et kui seaduses ei ole antud juhtumist reguleeritud, siis ei tahetud sellist juhtumit reguleerida ja järelikult ei oma see juhtum õiguslikku tähendust. VASTUOLUDE LAHENDAMINE (JA LAHENDAMISE REEGLID) * Üld -ja erinormi vastuolu. - Hilisem norm murrab varasema normi. * Hilisema ja varasema normi vastuolu. - Erinorm murrab üldnormi. * Kõrgema ja madalama normi vastuolu. - Kõrgem norm murrab madalama normi. KAALUTLUS ÕIGUS Kaalutlusõigus ehk diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (HMS § 4 lg 1). Kaalutlusõigusest saab seega rääkida üksnes menetlus-, sekkumis- ja karistusnormi puhul. Kaalutlusõiguse sisu järgi eristatakse kahte liiki kaalutlusõigust: 1) volitus kaaluda otsustuse tegemist (otsustusdiskretsioon) tähendab seda, et haldusorgan ei ole kohustatud õigusnormiga
põhimõttega /.../. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab liikmesriigi poolt EL õiguse alusel loodud sanktsioonisüsteem vastama nii tõhususe, võrdse kohtlemise kui ka proportsionaalsuse põhimõtetele /.../." [4] 4 RKHKo 18.12.2014, 3-3-1-77-14, p 17. 7 3.2 Kaalutlusõigus Selleks, et haldusorganid saaksid teha sobiva ja õiglase otsuse on ette nähtud kaalutlusõigus. Kaalutlusõigus ehk diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Lihtsamalt öeldes tähendab kaalutlusõigus, siis õigust otsustada, kas haldus peab teatavas olukorras sekkuma, ja kui peab, siis kuidas sellises olukorras peab tegutseda. Seega annab
jaoks esinevad hüvedena. Kõik need seemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. õiguse rakendamine- selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne.) õigusotsustus- ehk adjudikatsioon on ala loovutamine/omandamine rahvusvahelise kohtu, vahekohtu vm ühenduse otsuse alusel. kaalutlusõigus- ehk diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnuv teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. subsumeerimine- õiguse rakendamine kui tegevus (kui protsess). Olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas.
riigina ei ole Eesti taotlenud EL pakendidirektiivi täitmiseks ajapikendust või üleminekuperioodi. Eestis on tänaseni välja arendamata pakendijäätmete sorteeritud kogumise süsteemid ja elanike teadlikkus pakendijäätmete sorteerimise vallas on väga madal. 15 9. KAALUTLUSÕIGUSEST PAKENDISEADUSES Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
üksikasjalikumalt käsitlevatisikuandmete kaitse seadust. 13 Kokkuvõte Üldiselt, olen uurinud haldusmenetluse põhimõttetest, millise sisu on järgmisel. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
loobub detailsete ettekirjutuste andmisest aktis, delegeerides normi täpsustamise õigusnormi rakendajale. Kui on tegemist määratlemata õigusmõistega, peab haldusorgan seda tavapärasest põhjalikumalt põhjendama. Peamine mõte on muuta avaliku halduse teostamine paindlikumaks ja tagada konkreetses olukorras sobiva ja õiglase lahenduse leidmine. Halduse kaalutlusõigus Halduse kaalutlusõigus ehk diskretsioonon õigusnormi õigusliku tagajärje tunnus, mis võimaldab normi rakendamisel valida erinevate toimimisviiside vahel. Kaalutlusõiguse liigid: otsustuskaalutlus - õigus valida, kas üldse rakendada õigusnormiga lubatud tagajärge. valikukaalutlus - õigus valida õigusnormi rakendamisel erinevate tagajärgede vahel Kaalutlusõiguse redutseerumine (vähenemine) nullini - konkreetsetel asjaoludel on võimalik ainult üksõiguspärane otsustus, kaalutlusõiguse olemasolu on näiline (nt
tagajärgi tühja-tähja pärast, vaid ainult siis, kui see on hädavajalik. Seotud mõõdupärasusega - hindamisekriteeriumid; Abinõu sobivus - meetme kohasus (eesmärgipärasuse saavutamine); Abinõu vajalikkus - meetme vajalikkus (hädavajalikkus); meetme mõõdukus - ei tohi teda kohaldada, kui kahju või muu koormav tagajärg, mida isikule põhjustatakse, on tunduvalt suurem, kui meetmega saavutatavad positiivsed tulemused. ● Kaalutlusõigus - (diskretsioon) (kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel); Kooskõla haldusametniku volitustega - tegevus peab peab olema proportsionaalne. Vastama etteantud/kirjutatud õigusnormide kooskõlale (olemasolu võimaldab teha õiglase otsuse. ● Vormivabadus ja eesmärgipärasus - volitab haldusorganit otsustama menetlustoimingu vormi kaalutlusõiguse alusel. Isikute jaoks lihtsam, kuna sageli
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6
Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 24. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ja reaaltoimingud Haldustoimingud e. haldusmenetlus haldusorgani (valitsusasutuse, volikogu või isiku...) tegevus: · Määruse või haldusakti andmine · Halduslepingu sõlmimine · Toimingu sooritamine Haldusmenetluse põhimõtted: (4) 13 · Uurimispõhimõte haldusorgan selgitab välja asjaolud · Kaalutluspõhimõte e. diskretsioon ei ole olemas sarnaseid olukordi · Vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõte oluline on tulemus, mida saavtutatakse kõige efektiivsemal ja eesmärgipärasemal viisil, ei ole seotud konkreetse menetluse toimingu reeglitega (vormivaba) · Õiguskaitse põhimõte Haldustoimingute liigid: 1) Õigustoimingud toimingud, millega muudetakse õiguskeskkonda, pädev organ annab norme a
õiguslikku ideoloogiat sisaldavad normid kollisiooni – kui on valida, mis õigusnormi rakendada, siis kollisiooninorm annab teavet selle kohta, millist normi sellel juhul rakendada Kaalutlusnormide olemus e mõiste seondub diskretsioonivolitusega – need on ametnikele antud normid, mis lasevad neil õiguslikku tagajärge rakendada või mitte. St ametnikule õiguse poolt antud mänguruumi. Diskretsioon jaguneb: * otsustusdiskretsioon – ametnikule või ametiasutusele on antud õigus otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte * valikudiskretsioon – vastavas normis nähakse ette 2 või enam võrdväärset õiguslikku tagajärge, ametnikul või ametiasutusel on õigus oma otsustuse alusel valida 1 neist Sõnastus on teistsugune: sees on sõna „võib”, „on õigus” vms. Ametnikul lasub otsustamiskohustus, otsustus mänguruumi ulatuse kohta on õigusest tulenev.
organ annab norme Mä ä rus – ü ldakt, rakendab võ i tä psustab seadust, annab vä lja minister, Vabariigi Valitsus, KOV Haldusakt - ü ksikakt Haldusleping 2. Reaaltoimingud – toimingu sooritamine, millega ei kaasne muutusi õ iguskorras, sellega ei kaasne kohustusi, ei teki õ iguslikku suhet Haldusmenetluse põhimõtted: • Uurimispõ himõ te – haldusorgan selgitab vä lja asjaolud • Kaalutluspõ himõ te e. diskretsioon – ei ole olemas sarnaseid olukordi • Vormivabaduse ja eesmä rgipä rasuse põ himõ te – oluline on tulemus, mida saavtutatakse kõ ige efektiivsemal ja eesmä rgipä rasemal viisil, ei ole seotud konkreetse menetluse toimingu reeglitega (vormivaba) • ON iguskaitse põ himõ te 4.Mis on korruptsiooni sisusus? Kuidas väljendub korruptsioon Eestis, mis on selle süü ja kuidas seda parandada? on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil
Antud riive piirab SN-i põhiõigus kodu puutumatusele. MTA tugineb sellele, et TsÜS § 14 lg 1 järgi elukohaks on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab ning SN ei ole oma majas peamiselt, kuna ta jääb päris tihti oma sõprade koju. See ei ole mõistlik selgitus, kuna sõltumata sellest, kuhu ta magama jääb, ongi ta elukohaks ehk kohaks, kuhu ta võib alati tagasi tulla ning kodu omada on talle kuuluv kinnisasi. Diskretsioon pole jäänud kasutamata.Maksuhaldur on kaalutlusõigust kasutanud. Diskretsioonipiire pole ületatud. Tegemist on otsustusdiskretsiooniga. Mitte kõik olulised asjaolud on arvestatud. Esitatud on diskretsiooniviga. 1. Põhiõiguse või vabaduse tuvastamine:õigus kodu puutumatusele (PS§ 33). 2. Legitiimsed eesmärgid:ühetaoline maksustamine ning riigikassa täitmine. 3. Sobivus:on sobiv ehk soodustab eesmärgi saavutamist. 4
elemendiks on avaliku ülesande (haldusülesande) täitmine, seda õigussuhet reguleerivad avaliku õiguse normid 4) Avaliku võimu pädevus. Etteantud raamid (PS, seadus)- Seadusest tulenevad volitused ja piirid, mille ulatuses ametnik haldusülesandeid täidab, sh sunni rakendamine. 5) Seaduste elluviimine. Rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtumite reguleerimiseks. 6) Halduse seotus. Seotud haldus. Halduse kaalutlusõigus (diskretsioon)- volitus kaaluda otsuse langetamist või valida erinevate otsustuste vahel 7) Kontrollisüsteem teenistuslik järelevalve, haldusjärelevalve, kohtulik kontroll, avalik arvamus 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine Seadusandlus ja haldus - VV annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi Kohtuvõim ja haldus Väärteod, seadusega loodavad organid VV ja haldus juhtimine, elluviimine 44
kohustuste tekitamine (üksnes praktil sammude astumisest ei piisa); milliseid sätteid ei pea üle võtma (mis on adress EÜ Nõukogule või Euroopa Komisjonile või mis regul LRde ja EÜ omavah suhteid); milline on ülevõtmise meetod (kkkokkulepped e vabatahtlikud kokkulepped kk kaitselistel eesmärkidel); terminoloogia; kohustuste faktiline täitmine ei ole küllaldane (liialt avar diskretsioon või regul tegevust LRs ei toimugi LR võiks vabaneda EÜ õiguse ülevõtmise kohustusest üksnes siis, kui dirga keelatud tegevus ei saa LRs objektiivselt toimuda [titaandioksiiditööstus Eestisse]). Kkkokkulepped peavad kõikidel juhtudel: Olema kirjaliku lepingu vormis, millele laienevad tsiviil või haldusõiguslikud lepingu täitmise tagamise mehhanismid. Sis täpseid kvantitatiivseid
valida. Kodanik seostub kodaniku ja riigi vaheliste õiguste ja kohustustega. Kodanikul on identiteet, staatus, väärikus ja ta on ühiskonna võrdne liige. Kodanik on aktiivne turul osaleja ja ta mõjutab riiki tagamaks heaolu, samuti kujundav kodanikud avliku huvi. Kodanikuga seotub ka ühiskonna ja riigi majanduslik, poliitiline ning sotsiaalne areng. 40. Milles seisneb Borodkini väitel diskretsiooni õigus olemus heaoluriigi reformides? Diskretsioon kaalutlusõigus, otsustusvabadus (valikute vahel) Diskretsoon on justkui dialektiline protsess. Tõstatab küsimuse kui palju või vähe peaks olema otsustusvabadust, nt kui palju või vähe peaks olema ühe ametniku töös otsustusvabadust, kuivõrd peaksime me ametniku tööd reguleerima seadustega. Seaduse ja ametniku töö puhul on aga nende vastavust raske kontrollida, puudub tehnoloogia ja eksisteerib ebamäärasus. Läbi aegade on
Eksam 120 min 2-osaline: 1 osa 1 punkt on teemaküsimus, mis annab 50%. 2 punkt on kogu materjali peale, mis annab 25%. 2 osa on kaasus, mis annab 25%. KOV on iseseisev (ainuvastutus), autonoomne, kaudne riigihaldur, detsentralisatioon, vertik võimude lahusus, subsidiaarne, partitsipatsioon, demok. Avalik haldus: vahetu riigihaldus (ministeerium; maavaldus), kaudne. Omavalitsuskorraldusõigus rajaneb riigiõigusel. KOV-l kaalutlusõigus ehk diskretsioon kohaliku ja riigi elu küsimustes PS § 154 lg 1 vs. lg 2. Kas KOV on suveräänne ja omab enesekorraldusõigust (ehk kaalutlusõigus ehk autonoomia)? KOV õigus kitsamas mõttes: kuulumine haldusõiguse eriossa. Laiemas mõttes: eraõiguslike suhetes osalemine. KOV õiguse mõiste, süstemaatika, piiritlemine, allikad Mõiste Assmann defineerib KOV õigust nende õigusnormide summana, mis käivad kogukondlike
tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. 0,5% päevas on liiga kõrge; maj-kutsetegevuses 20x võib olla. Intressi kallale minna ei saa, viivise kallale saab; siis kohaldatakse seaduses ettenähtud viivisemäära kui käesolev viivis on vastuvõetamatu. Viivisemäär on ebamõistlikult kõrge või kogusumma (kogunenud viivise summa on nii suur, et see on ebamõistlikult suur; kohtu diskretsioon) (c) kuidas on selgitanud RK laenu refinantseerimisel intressi arvutamise õigust? Laenu refinantseerimise puhul ei ole tegemist mitte uue laenuga (seda juhul kui vana laenu maksmiseks võetakse samalt laenuandjalt uus laen, aga raha reaalselt uue laenuga laenuvõtja kontole ei kandu), vaid varasema laenulepingu muutmisega ning seetõttu ei tohi arvestada nn “uue laenu” viiviseid vana laenu viiviste ning intresside pealt. Viiviseid saab arvestada üksnes vanalt põhivõlalt.
Kõik riigi täitevvõimu ja kohalike omavalitsuste asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja avalikke ülesandeid täitvad eraisikud. Samuti aga Riigikogu Kantselei ja kohtuasutused, kui nad täidavad abistava iseloomuga haldusülesandeid (nt tööle võtmine või teabenõudele vastamine). Ka üksik ametnik, kellel on pädevus mingit ülesannet täita ja ülesande raames otsustada, on haldusorgan (nt minister, maavanem, tervisekaitseinspektor, politseinik). 25. Halduse diskretsioon ja määratlemata õigusmõistete sisustamine Diskretsioon on kaalutlusõigus ametnik kaalub asjaolusid ja teeb sellest lähtuvalt otsuse. Ametniku otsustuspädevus teatud skaala, millel saab seda valida. 26. Põhiõiguste riive lubatavuse kriteeriumid ja selle kontrollmehhanism (eksamil ei tule vist) Põhiõiguste riive ja rikkumine toimub enamikul juhtudel avaliku võimu tegevuse tulemina, samas on põhiõiguste kaitse avaliku võimu põhiseaduslik kohustus.
Seaduse prioriteet seadusest madalamalseisvad õn peavad olema kooskõlas kõrgema õ-ga. Täidesaatvat võimu võib teosta siis, kui on olemas seaduse volitus. Seadus peab olema kättesaadav. N ei saa pidada s-ks seni, kuni teda pole formuleeritud küllaldase täpsusega. Seaduslikkuse printsiibiga oleks vastuolus see, kui täidesaatev võim teostaks oma võimu piiramatult. · Demokraatia pr eeldab kokkulepet ja vähemustega arvestamist. Halduse diskretsioon Administratsiooni pädevus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastav otsus. Paljudes valdkondades (poliitika; diplomaatia puhul pädevus vabalt valida liitlasi, lepingupartnereid; sõjandus). Määrusandlus KOV puhul. Õigus otsustada õiguslike olukordade tagajärgede üle. Seaduslikkuse pr ainult see, mis on seadusega lubatud; halduse jaoks ei ole õigusvaba ruumi. Hd õn rakendamine. Vastav n
· tagab soodustused abivajajatele ja jaotab vahendeid · edendab ühiskondlikke ettevõtmisi 3. Avaliku halduse seotus seadustega. · Halduse seotus seadusega võib olla erineva intensiivsusega. See võib olla jäik, mille tagajärjel peab haldus seaduses ettenähtud teokoosseisu olemasolu korral vastavalt tegutsema. See võib aga ka lõdvem olla, nii et haldusele jääb seaduses ettenähtud teokoosseisu olemasolu korral teatud diskretsioon · Seevastu on seadusvaba haldus seadusega mittedetermineeritud ja võib tegutseda oma initsiatiivi ja ettekujutuste kohaselt, kusjuures enesestmõistetavalt tuleb ka sel juhul järgida üldisi õiguslikke piire ja kohustusi (pädevusnormid, põhiõigused, haldusõiguse printsiibid). 4. Haldus suhete õigustiku reguleerimise erisused. 64. juriidilise suhete vahendamise vormi, kus üks pool esineb haldaja ja teine hallatava rollis. Sellised suhted
vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Põhimõtted: Õiguste kaitse (1) Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. (2) Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vormivabadus ja eesmärgipärasus (1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
Vastastamine – kahte tunnistajat kuulatakse korraga üle. Nad on vastamisi ja üritatakse selgeks teha, miks esinevad vastuolud ütlustes. Ütluste seostamine olustikuga – kahtlustatav viiakse sündmuspaika ja ta näitab ette, kuidas see toimus. Tunnistaja profileerimine – millise inimesega on tegemist ja kui palju teda usaldada saab. „iseloomustavad andmed“ – võidakse küsida, kuidas tunnistaja joob või kedagi pettis, see on kohtuniku diskretsioon, kas seda lubada või mitte. Kohtulik eelistung Kohtunik ei kriminaaltoimikut. Uurimisel pannakse toimik kokku ja see jääb prokuröri kätte. Lubatavaid tõendeid ja muid materjale esitatakse kohtule istungi käigus. Üheks põhjuseks on see, et toimikut lugedes tekib eelarvamus. Teiseks on kriminaaltoimikus palju materjale, mis ei ole kohtukõlblikud. Probleem on selles, et kohtunik peab oskama aega planeerida. Selleks on kohtu eelistung. Vaja on planeerida kohtulik arutelu.
Materiaalne riigi jt halduse kandjate tegevus avaliku halduse ülesannete täitmisel/ avalike asjade korraldamisel. Sotsiaalselt kujundav tegevus. Orienteeritud avalikule/üldsuse huvile Avalik-õiguslik õigussubjekt Avaliku võimu pädevus Aktiivne, tulevikku suunatud tegevus Etteantud raamid (PS, seadus) seaduste elluviimine. Rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtumite reguleerimiseks. Seotud haldus. Halduse kaalutlusõigus (diskretsioon) Kontrollisüsteem teenistuslik järelevalve, haldusjärelevalve, kohtulik kontroll, avalik arvamus 39. Mis on haldus organisatoorses mõttes Organisatoorne haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem haldusülesannete täitmiseks 40. Mis on haldus formaalses mõttes Formaalne kõigi haldusasutuse tegevus. Arvestamata siin tegevust sisuliselt 41. Mis on haldus materiaalses mõttes.
väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Neljas staadium Tehtud otsuse täitmise tagamine. On vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid (kriminaalasjad). 27. Tutvusta õiguse kohaldamise järke ja iseloomusta neid lühidalt. 28. Mida tähendab kaalutlusõigus e diskretsioon? Iseloomusta diskretsiooni liike. kaalutlusõigus - haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 29. Mis on kaalutlusõiguse eesmärk ja kus on selle piirid? Diskretsiooni e. kaalutlusõiguse eesmärk on muuta ametnike otsustusprotsess paindlikumaks ja seeläbi elunõuetele paremini vastavaks. Samuti õigluse põhimõtet ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Eristada võib valiku- ja otsustusdiskreditsiooni
§ Esmalt tuvastama ohu rahule, rahu rikkumise või agressiooniakti § Seejärel lahendama probleemi rakendades asjakohaseid meetmeid: 1)ajutised meetmed 2)mittesõjalised meetmed 3)sõjalised meetmed -‐ tuleb tähele panna: § julgeolekunõukogu diskretsioon on väga lai § reageerida võib ka ohule, et ennetada või välistada võimalikku agressiooni § olukord ei pea olema isegi rahvusvahelise õiguse riikumine § Julgeolekunõukogu on poliitiline, mitte kohtulik organ
relvastatud jõu kasutamise) ❏ KUI ON NÄHA, ET MITTESÕJALISED MEETMED KUHUGI EI VII, SIIS JULGEOLEKUNÕUKOGUL ON ÕIGUS PÖÖRDUDA OTSE SÕJALISTE MEETMETE POOLE, AGA TÄNASENI POLE JULGEOLEKUNÕUKOGU NIIMOODI KÄITUNUD, VAID ON ALATI OLUKORDA ESKALEERINUD, ALUSTADES ESIALGSETEST MEETMETEST JNE !!! ❏ Tuleb tähele panna: - Julgeolekunõukogu diskretsioon on väga lai - reageerida võib ka ohule, et ennetada või välistada võimalikku agressiooni - olukord ei pea olema isegi rahvusvahelise õiguse rikkumine - Julgeolekunõukogu on poliitiline, mitte kohtulik organ ❏ Külma sõja ajal oli Julgeolekunõukogu sisuliselt blokeeritud, alustas reaalset tegevust alles pärast Iraagi-Kuveidi konflikti 13. Rahvusvaheline humanitaarõigus MÕISTE:
4.riigile vajalike vahendite kindlustamine. Maksud, lõivud, trahvid 5.haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine ja töötajate varustamine töövahenditega 79. Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele? 80. Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid? avaliku halduse seotus õigusega: ·seadustele allutatud tegevus ·seotud kas rangelt või lõdvalt: rangelt->seadusega ettenähtud konkreetse haldustoimingusooritamine ·diskretsioon ehk nn suvahaldus ehk seadusvaba haldus ->põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset halduse tegevust . puhast seadusvaba haldust aga pole. FUNKTSIOONID: 1.Põhifunktsioonid: a)üldfunktsioonid b)erifunktsioonid. 2. Abifunktsioonid. 1. Põhifunktsioon a) Üldfunktsioon 1
allikas; pretsedendid ehk prejudikaadid; tuntud juristide kommentaarid, USA näidiskriminaalkoodeks; ratio decidendi, obiter dictum (obiter dicta), stare decisis; prejudikaatide siduvus: ratio decidendi < > ratio legis, kasuistlik norm, õiguse analoog, teistmine, kohtuvigade parandus, apellatsioon (apelleerima), kassatsioon (kasseerima), sõltuvus - doktrinäärne, ametlik (ofitsiaalne); voluntaristlik suvaõigus, diskretsioon, tõkend, kvalifikatsioon; kohtuistungi protokoll, kohtu liikme eriarvamus. 38 TEEMA II. ÕIGUSSUHE § 1. Õigussuhte mõiste ja liigid P.1. Õigussuhte mõiste Õigussuhteks nimetatakse õigusnormide alusel tekkivat tahtelist seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks.
Mõiste: Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses . Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. (3) Vormivabadus ja eesmärgipärasus (1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse
kindlaks määratud. Näide: valla- ja linnavolikogude kehtestatud taksoveo eeskirjad, turul ja tänaval kauplemise eeskirjad, heakorraeeskirjad jt. Nende rikkumise eest on ette nähtud haldusvastutus.KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Seda saab teha selleks volitatud riigiorgani ja vastava volikogu vahelise lepinguga. KOV garantii kujutab endast riigi ja KOV suhet reguleerivat normikompleksi. NB! Diskretsioon! 4. Munitsipaalõigusnormid ja instituudid Munitsipaalõigusnormideks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad munitsipaalõiguse aine moodustavaid ühiskondlikke suhteid. Munitsipaalõigusnormidele on omased kõigi õigusnormide jaoks ühised tunnused. Samas on neil ka oma iseärasused. Näiteks märkimisväärne hulk munitsipaalõigusnorme sisaldub KOV organite õigustloovates aktides. Munitsipaalõigusnormid klassifitseeruvad:
suunatud tegevust Mõiste: Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses . Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. (3) Vormivabadus ja eesmärgipärasus (1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse
ütluste seostamisele olustikuga. Vastastamine kahte tunnistajat kuulatakse korraga üle. Nad on vastamisi ja üritatakse selgeks teha, miks esinevad vastuolud ütlustes. Ütluste seostamine olustikuga kahtlustatav viiakse sündmuspaika ja ta näitab ette, kuidas see toimus. Tunnistaja profileerimine millise inimesega on tegemist ja kui palju teda usaldada saab. ,,iseloomustavad andmed" võidakse küsida, kuidas tunnistaja joob või kedagi pettis, see on kohtuniku diskretsioon, kas seda lubada või mitte. Lapsohvri või lapstunnistaja küsitlemine Laste küsitlemine kriminaalmenetluses nõuab erireegleid, sest küsitlemine on noorte ohvrite jaoks suur katsumus, mis võib lapse psüühikat traumeerida. Mitmed ÜRO ja regionaalsete rahvusvaheliste organisatsioonide õigusaktid rõhutavad ja annavad juhiseid laste õiguste kaitseks kriminaalmenetluses: ÜRO lapse õiguste konventsioon;
annaabi.ee 
