Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas (1)

4 HEA

TALLINNA ÜLIKOOL
Õigusteaduskond
Oksana Tšuiko
II aasta päevaõpe
Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas
Referaat
Õppeaine: Haldusõigus ja -menetlus
Juhendaja : Ardi Rebane
Tallinn 2012
Sisukord
Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3

Haldusmenetluse mõiste ja eesmärk...................................................................... 4

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine.......................................... 5

Seaduslikkus ja selle rakendamine......................................................................... 5

Proportsionaalsus ja selle rakendamine................................................................. 5

Kaalutlusõigus ja selle rakendamine...................................................................... 7

Vormivabadus, eesmärgipärasus ja tõhusus. Nende rakendamine..................... 9

Uurimispõhimõte ja selle rakendamine................................................................ 10

Avalikkus ja andmekaitse ...................................................................................... 11
Kokkuvõte............................................................................................................................ 13
Kirjanduse loetelu ................................................................................................................ 14
Sissejuhatus
Haldusmenetlus lähtub ideest , et haldusorgani ülesanne on teha sisult korrektseid otsuseid. Selleks on vaja sisse seada haldusasja õiglase menetlemise kord, mis on kvaliteetse otsuse tegemise ja selle tunnustamise vältimatu eeltingimus. Praeguseks on Eestis vastu võetud ning jõustunud haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS), kuid see ei tähenda, et seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme. Haldusmenetluse seadus on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest, näiteks taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja tähtajad, tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest.
Haldusmenetlusel on esmajoones tähtsust ametiasutuste jaoks. Kuid menetluse üksikasju peaksid teadma ka isikud, kelle õigusi ja kohustusi menetlus mõjutab, sest seadusega ettenähtud õiguste teostamine ja kohustuste täitmine sõltub suurel määral haldusorgani õiglasest tegutsemisest.

HALDUSMENETLUSE mõiste ja eesmärk

Kõige laiemas tähendduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sooritamist, samuti organi nii avalikõiguslikke kui ka eraõiguslikke tahteavaldusi, lepingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi jne.
Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 2 lõikele 1 on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Sama paragrahvi lõige 2 välistab haldusmenetluse mõistest väärteomenetluse ja süütegude kohtueelse uurimise. ( Merusk 2001: 519)
Haldusmenetluse seaduse § 106 lõike 1 järgi on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhetes. Seega tuleb haldusorgani toimingute all mõista kõiki neid toiminguid, mis ei ole õigusaktise andmine. Õigusaktid on vahetult suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele , see tunnus aga toimingul puudub. Toiminguteks on näiteks arvamused, teadaanded, hoiatused, aruanded , maksuselgitused, õiendid asjade juriidilise või faktilise olukorra kohta, mitmesugused aktid , samuti kinnitused , heakskiidud, kooskõlastused, aga ka näiteks palga väljamaksmine, maja lammutamine , haldushoone rajamine jne. (Merusk 2001: 520)
Haldusorgani poolt õigusaktide andmise ja toimingute sooritamise ning sellega orgaaniliselt seotud haldusmenetluse eesmärgiks on eelkõige seaduste efektiivne ning õigusriigi põhimõtetest lähtuv elluviimine . Haldusmenetluse üheks peamiseks eesmärgiks on seega haldusorgani otstarbeka ja õiguspärase tegevuse tagamine haldusotsustuste leidmisel ja tegemisel. Nimetatud eesmärk ei ole eristatav haldusmenetluse teisest põhieesmärgist, milleks on isikute õiguste tagamine ja materialiseerimine haldusotsuste abil. (Merusk 2001: 520)
Nimetatud eesmärk on haldusmenetluse seaduses esiplaanile tõstetud ja erilist rõhutamist leidnud. Seaduse § 1 kohaselt on seadus suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel.

HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE

Seaduslikkus ja selle rakendamine
HMSi § 3 konkretiseerib haldustegevusele omast seaduslikkuse põhimõtet, mis lähtub põhiseaduse §-dest 3 ja 11. Haldusmenetlus nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti – seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon . Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma tegevuses põhiseadusest ja Riigikogus vastuvõetud seadustest (vt PS § 3). Reservatsioonipõhimõtte järgimine eeldab, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes seaduses ettenähtud alusel (nt soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamine. HMSi § 3 sõnastus võib tekitada küsimuse, kas soodustavate haldusaktide andmine ilma õigusliku aluseta on seadusega kooskõlas, kui HMSi § 3 lg-s 1 räägitakse üksnes põhiõiguste ja -vabaduste piiramisest. Põhiseadusest lähtudes võib siiski öelda, et täielikult seadusliku aluseta toimivat haldust ei ole olemas. Ka toetuste andmine tugineb (mõnevõrra kaudsemalt kui koormavate haldusaktide puhul) seaduses ettenähtud alusele.
Rakendamise näide
Riik otsustab, et erandkorras määratakse toetus maailmarekordi püstitanud Eesti sportlasele, ent puudub eriseadus, mis sellisel juhul näeks ette toetuse andmise alused ja korra. Seaduslikkuse põhimõtet oleks täpselt järgitud siis, kui: riigieelarve seaduses oleks ette nähtud raha Eesti sportlastele erandkorras rahaliste preemiate maksmiseks; riik kasutaks Vabariigi Valitsuse reservfondi vahendeid, mis on kindlaks määratud riigieelarves. Riigieelarve seaduse § 30 lg-te 1 ja 2 kohaselt tehakse reservfondist eraldisi ettenägematuteks kulutusteks ning eraldised on sihtotstarbelised ja nende kasutamist kontrollitakse.

Proportsionaalsus ja selle rakendamine
Proportsionaalsuse põhimõte on seotud seaduslikkuse printsiibiga: põhiseaduse § 11 teises lauses väljendatud mõõdupärasus on sama paragrahvi esimesest lausest tuleneva seaduslikkuse idee loogiline jätk. Mõõdupärasus lähtub seisukohast , et riik võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas möödapääsmatud. Mõõdupärasuse tähtsusele on Riigikohtu lahendites esmakordselt viidatud 1997. aastal seoses alaealiste liikumisvabaduse piiramisele hinnangu andmisega. Aja jooksul on Riigikohus mõiste sisu edasi arendanud ning 2002. aastal tehtud lahendis on antud ilmselt kõige ülevaatlikum käsitlus mõõdupärasuse sisust Eesti õiguses: „Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 2. lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollib kolleegium järjestikuselt kolmel astmel – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses e. mõõdukust.“ Mõõdupärasuse printsiibi põhisisu on seega esitatud kohtulahendis ja seda on käsitletud ka HMSi § 3 lg-s 2.
Abinõu sobivus
Halduse tegevus peab soodustama seatud eesmärkide saavutamist ja isikut tuleb kaitsta halduse tarbetu sekkumise eest. Enamasti rakendatakse eesmärgi saavutamiseks sobivaid abinõusid. Juhtumeid, kus eesmärkide saavutamiseks kasutatakse sobimatuid vahendeid, tuleb ette suhteliselt harva.
Näide
Kui haldusele on pandud ülesanne vähendada liiklusõnnetuste arvu, võib selle eesmärgi saavutamiseks suurendada järelevalvet teostavate politseinike arvu, tõhustada töö koordineerimist, paigaldada liikluskorraldusvahendeid, teha selgitustööd meedia vahendusel jne. Ebasobiva meetmena võib käsitada näiteks prefektuuri hoone ülevärvimist või maanteesõidu piirkiiruse kaotamist.
Abinõu vajalikkus
Halduse tegevus on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik isikut vähem koormavat, ent vähemalt sama mõjuvat abinõu rakendades saavutada. Haldus peab alati arvestama riigi rahaliste võimalustega: abinõu võib küll olla väga tõhus, kuid riigi rahakotile võib selle rakendamine mõjuda väga rängalt. Vajalikkuse hindamisel on tihti abiks varasemad kogemused ja teiste riikide praktika.
Näide
Liiklusõnnetuste arvu vähendamiseks riigi kulutusi ette nähes tehakse otsus, mille kohaselt on eesmärgi saavutamise mõjusaim vahend liiklusjärelevalve tõhustamine, liiklusjärelevalve patrullide arvu kahekordistamine ja elanike hulgas selgitustöö tegemine.
Abinõu proportsionaalsus
Kolmas, enim kaalumist nõudev osa on abinõude proportsionaalsus kitsamas mõttes: kehtestatud piirangud ei tohi isikute õigusi ja vabadusi piirata rohkem, kui see on vältimatult vajalik. Asja tuleb kaaluda sisuliselt ning hinnata, kas piirang ja selle kohaldamise eesmärk on omavahel mõistlikus vahekorras. Et suurel määral on tegemist väärtushinnangutel põhinevate seisukohtadega, siis on abinõu mõõdupärasuse üle otsustada kõige keerulisem. Asjaomaste kohtuasjade lahendamisel on aga tehtav lahend tihti sellisest kaalumise tulemusest sõltuv.
Näide
Riigikohus on seisukohal, et ülemäära range õiguste ja vabaduste piiramine väljendub haldusorganile pandud kohustuses tunnistada alkoholi müügiluba kehtetuks, kui poe omanik või töötaja on rikkunud alkoholimüügieeskirja ning pannud seega toime õigusrikkumise. Ebaproportsionaalseks on kohus tunnistanud ka relvaseaduse sätte, mille alusel on haldusorganil keelatud anda relvaluba isikule, kes on toime pannud ükskõik millise tahtliku kuriteo. Nagu eespool öeldud, on mõõdupärasuse hindamise põhiprobleem hindamise subjektiivsus . Et tegemist on väärtusotsusega, sõltub otsus selle tegemise ajast ning sel hetkel kehtivatest väärtushinnangutest ning seetõttu on raske järgida ühtseid hindamiskriteeriume. See asjaolu ei tohi haldusülesannete täitmist siiskitakistada. Proportsionaalsuse kaalumine on eeskätt seadusandja ülesanne. Täitevvõim peab otsuseid tehes püüdma leida vastuse küsimusele, kas vahend, mida haldusorgan eesmärgi saavutamiseks kasutab või kavatseb kasutada, on tõhusaim ning kas see ei ole menetlusosalise ja kolmandate isikute seisukohast vaadatuna ülemäära koormav .

Kaalutlusõigus ja selle rakendamine
Kvaliteetse ja õiglase otsuse tegemiseks peab ametnik järgima seadust. Seadusest tulenevad volitus , tööülesanne ja piirid, mille ulatuses ametnik haldusülesandeid täidab. Kolmikjaotusest nähtub, et seaduste täitmise korraldus võib oludest ning õiguste piiramise võimalikkusest sõltuvalt olla väga erisugune. Erisused väljenduvad õigusliku regulatsiooni täpsuses.Mõnikord on seadusandjal võimalik anda haldusele teatavas olukorras tegutsemiseks kindlad juhised ja siis ei ole haldusorganil võimalik käitumisvõimaluste vahel valida. Sellisel juhul on tegemist jäikade normidega, mida järgides peab asutus andma haldusakti või tegema haldustoimingu. Jäigad normid võivad olla sõnastatud kohustavalt, näiteks peab ja on kohustatud vms, või kirjeldavalt, nagu tehakse ettekirjutus või antakse luba.
Näide
Riiklike peretoetuste seaduse § 22 lg 1 teise lause kohaselt määratakse peretoetus taotlejale, kelle puhul on peretoetuste seaduse nõuded täidetud. Kui taotleja nõuetekohasus on tuvastatud, jääb ametnikule selle sätte kohaselt vaid üks käitumisviis – määrata taotlejale peretoetus seaduses ettenähtud ulatuses ja tingimustel.
Halduse kaalutlusõigus võib väljenduda ka haldusorgani õiguses kasutada määratlemata õigusmõistet, mille sisustamisel on seadusandja jätnud haldusele teatava vabaduse. Näiteks võib tuua mõisted otsene hädaoht, hea maine ja avalik huvi. Mõistete sisu ei ole kindlalt määratletud ja see jätab haldusorganile võimaluse anda neile selge sisu üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes. Haldusorgan on kohustatud kaalutlusõigust seadusega ettenähtud olukordades kasutama ja ta vastutab selle õiguse seaduspärase teostamise eest. Diskretsiooni korral tuleb arvestada ka proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttega ning õiguse muude üldpõhimõtetega. HMSi § 54 kohaselt on kaalutlusvigade puudumine haldusakti õiguspärasuse eeldusi . Enamasti on kaalutlusõiguse teostamine kaheastmeline protsess. Esimeses astmes on haldusorgani pädevuses otsustada, kas tema sekkumine on vajalik ja võimalik. Sellist kaalutlemist võib nimetada otsustusdiskretsiooniks.
Näide 1
Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik kaalutleb , kas järelevalves tuvastatud puudused ja muud asjaolud on piisavalt kaalukad selleks, et alustada haldussunnimenetlust – näiteks teha ettekirjutus –, või ehk piisab olukorra lahendamiseks üksnes mitteametliku suulise hoiatuse tegemisest.
Näide 2
Vabariigi Valitsus arutab kabinetiistungil, kas premeerida rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalenud sportlasi. Kui esimeses astmes on jõutud otsusele, et haldus peab tegutsema, järgneb teine aste: haldusorgan kaalutleb, millist seadusliku volituse piiresse jäävat abinõurakendada ja kuidas seda teha. Sellist kaalutlemist võib pidada valikudiskretsiooniks.

Vormivabadus, eesmärgipärasus ja tõhusus. Nende rakendamine
Haldustegevuses seaduste järgimine ei tohi tekitada olukorda, kus seaduse mõttest tulenev eesmärk jääb täitmata menetluse vorminõuete puuduliku täitmise või nõuete mitmetimõistetavuse tõttu. Täitevvõimu tegevuse paindlikkuse ning pidevuse tagamiseks on HMSi § 5 lg-s 1 seepärast ette nähtud, et haldusmenetluse üksikasjad, sealhulgas menetlustoimingu vormi määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Praeguseks on enamik haldusmenetluse üksikasju – taotluse esitamise kord, haldusorgani ja menetlusosalise suhtlemise vorm jms – kindlaks määratud HMSis, valdkonna eriseaduses või selle alusel antud määrustes. Kuid HMSi § 5 lg 1 vajalikkus avaldub olukorras, kus seadusandja ei ole valdkonna uudsuse tõttu või ülereguleerimise vältimise huvides menetlustoimingute vormilisi üksikasju, näiteks poolte suhtluse vormi kindlaks määranud. Menetluse eesmärki ja ulatust ning õiguse üldpõhimõtteid arvestades on haldusorgan sel juhul õigustatud täpsustama menetluse vormilisi üksikasju ja ta võib omal algatusel rakendada seaduse ulatuses abinõusid menetluse sujuvuse ja paindlikkuse suurendamiseks .
Näide
Seadus näeb ette ühekordse õppetoetuse maksmise avalik-õiguslike ülikoolide esimese kursuse üliõpilastele, ent puudub seaduse volitusnormi alusel antud rakendusmäärus. See asjaolu ei tohi üliõpilastel takistada teostada nende subjektiivseid õigusi ja seetõttu on haldusorgan kohustatud kaalutlusõiguse ulatust ning eesmärke arvestades ise määrama õppetoetuse väljastamise vormi ning kaaluma, milliseid abinõusid rakendada menetluse sujuvuse ja paindlikkuse suurendamiseks.
HMSi § 5 lg 2 võib esialgu tunduda liialt üldise ning deklaratiivse normina, ent tegelikult väljendub selles sättes haldusmenetlust iseloomustav hea halduse põhimõte. Põhiseadusele tuginev õigusriigi põhimõte ei tohi olla formaalne loosung; haldusorgan peab oma tegevuses järgima seaduses ettenähtud vorminõudeid ja arvestama seaduse üldiseid põhimõtteid, milleks haldusmenetluse puhul on menetluse eesmärgipärasus, tõhusus, lihtsus, kiirus ja säästlikkus ning isikule ülemääraste ebameeldivuste tekitamisest hoidumine. Tänapäeval ei ole korrektne käsitada halduse ja isiku haldusõigussuhet alluvussuhtena. Pigem on tegemist partneritega, kes omavahel suheldes järgivad head ametkondliku suhtlemise stiili. Hea halduse põhimõtet kordab ka HMSi § 5 lg 3, mille järgi tuleb menetlustoimingud teha võimalikult kiiresti. Toimingute tegemise aja ülempiir sätestatakse seaduses või määruses.
Haldusmenetluse tõhusus tuleneb menetluse eesmärgipärasusest: haldustegevuses valitav abinõu peab kaasa aitama halduse üldisemate eesmärkide saavutamisele. HMSi § 3 lg-s 2 esitatud mõõdupärasuse põhimõttest on vahetult tuletatud menetluse lihtsuse ja kiiruse printsiip. Asja menetlev haldusorgan peab tegutsemisvõimaluste seast välja valima sellised, mis on muudest variantidest lihtsamad ja eesmärgi saavutamist kiirendavad ning säästlikud. Et hea halduse põhimõte on Eesti õiguskorras veel suhteliselt uus, siis ei ole sel alal veel märkimisväärset kohtupraktikat, ent Riigikohus on siiski mõningates lahendites hea haldustava põhimõtet täpsustanud. Üldise suundumuse kohaselt on ka halduskohtud hakanud oma otsuseid põhjendades ja haldustegevuse eesmärke seades üha rohkem kasutama hea halduse ehk hea haldustava mõistet.

Uurimispõhimõte ja selle rakendamine
Erinevalt tsiviilkohtumenetlusest tuntud põhimõttele, mille kohaselt menetlusosalised “suunavad“ menetluse tulemust omal algatusel tõendeid esitades , kehtibhaldusmenetluses nagu halduskohtumenetluseski uurimispõhimõte – haldusorganil lasub kohustus omal algatusel selgitada menetletavas asjas tähtsad asjaolud ja kohustus vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). Uurimispõhimõtte sisu HMSi § 6 konkreetsemalt ei käsitle, ent sisu on võimalik tuletada haldusmenetluse seaduse teistest sätetest. Näiteks on HMSi §-s 38 ette nähtud tõendite kogumise alused ja kord, HMSi §-s 39 eksperdi ja tunnistaja seisund haldusmenetluses jne. Kuid viidatud sätted ei ava uurimispõhimõtte sisu täielikult ning seetõttu tuleb halduskohtumenetluses lähtuda uurimispõhimõtte kohta väljendatud seisukohtadest. Uurimispõhimõtte kohaselt ei või asutus piirduda menetlusosaliste endi algatusel esitatud tõenditega, vaid ta peab asjaoludest ülevaate saama ning faktid tuvastama tõendeid ise kogudes või selgitades menetlusosalistele vajadust esitada tähtsateasjaolude kohta lisatõendeid nende valdkonda kuuluvates asjades. Seega on seadus andnud haldusorgani käsutusse piisavalt laia valiku vahendeid, mille abil selgitada asja lahendamise seisukohast tähtsaid asjaolusid. Kuid uurimispõhimõtte rakendamise tõhusus sõltub esmajoones siiski haldusorgani enda aktiivsusest nende tõendite kogumisel.
Asjaolude uurimise käigus kogutud tõendite võrdlemist HMS ei reguleeri ning seetõttu tuleb vastus sellele küsimusele leida analoogia korras, HKMSi alusel. HKMSi § 16 lg 3 väljendab kohtumenetluse – ka tsiviilkohtuliku võistleva menetluse – üldpõhimõtet, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu: tõendeid hinnatakse nende kogumis ja vastastikuses seoses. Sama järelduse võib teha ka haldusmenetluse puhul. Haldusorgan hindab kogutud tõendeid iseseisvalt ning teeb nende põhjal lõpliku otsuse, kasutades selleks talle antud kaalutlusõigust. HMSi § 6 sõnastus „haldusorgan on kohustatud välja selgitama...“ ei tähenda siiski, nagu oleks tõendite kogumise koormus pandud üksnes haldusorganile. Uurimispõhimõtte teostamist ning menetlusosaliste osalemist toetab HMS § 38 lg 3, mille kohaselt menetlusosalisel lasub kohustus esitada haldusorganile talle teada olevad ning menetluses tähtsad asjaolud ja tõendid- Selle kohustuse täitmata jätmise korral on soodustava haldusakti andmise menetluses võimalik jätta isiku taotlus läbi vaatamata.

Avalikkus ja andmekaitse
Haldusmenetluse seaduse ettevalmistamise ajal 1990ndate aastate lõpus olid Eesti õigusloomes teravalt päevakorrale tõusnud dokumentide avalikustamisega seonduvad küsimused. Seepärast peeti eelnõu ettevalmistamisel vajalikuks lisada selle üldsätetele haldusmenetluse põhimõttelist avalikkust rõhutav säte. Kõnealune probleem lahenes 2000. aasta novembris vastu võetud ning 1. jaanuaril 2001 jõustunud avaliku teabe seadusega, mis sätestas üldkasutatava teabe avalikkuse ning teabe saamise võimaldamise nõude. Nii pandi alus avalikkuse kontrolliõiguse teostamisele ja halduse avalikkusele. Seaduse vastuvõtmise järel langes ära vajadus reguleerida avaliku teabe avalikustamist haldusmenetluse seaduses. Seega on § 7 ennekõike haldusmenetluse põhimõtteid väljendav säte. HMSi § 7 sõnastus on küll lakooniline , ent tõstab tabavalt esile haldusmenetluse avalikkusega seonduvad tähtsaimad aspektid. Üldjuhul on haldusmenetlus avalik, dokumentide avalikustamise piiramine on erandjuhtum. Menetluse avalikkus väljendub nii passiivses vormis – HMSi § 37 kohane menetlusosalise õigus tutvuda dokumentidega – kui ka aktiivses vormis, mis HMSi § 7 lg 2 järgi tähendab menetluse seisukohast tähtsa teabe avalikustamise kohustust ja § 36 järgi haldusorgani selgitamiskohustust.
Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta. Need andmed on järgmised:

riigisaladust sisaldavad andmed. Üksikasjalikud alused tulenevad riigisaladuse seadusest;
ärisaladust sisaldavad andmed. Üldine ning ammendav mõistemääratlus Eesti kehtivas õiguses puudub. Siiski võib väita, et ärisaladusena saab käsitada teavet, mille on selliseks tunnistanud ettevõtja ning mida sel põhjusel ei tohi üldsusele avaldada;
asutuseseiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. Selline teave on määratud asutusesiseseks kasutamiseks AvTSi § 35 kohaselt;
eraelulised isikuandmed . Kaitstakse kõiki isikuandmeid, sest nende avaldamine võib riivata eraelu puutumatust. Kui andmed on kogutud asutuse ülesandeid täites, võib need uue IAKSi § 14 lg 2 järgi teha teatavaks kolmandale isikule tema taotluse alusel, ent tegemist on huvide kaalumist nõudva otsusega. Ka nende andmete suhtes kohaldatakse AvTSi, täpsemalt selle § 37, ning delikaatseid isikuandmeid ja nende töötlemise korda üksikasjalikumalt käsitlevatisikuandmete kaitse seadust.

Kokkuvõte
Üldiselt, olen uurinud haldusmenetluse põhimõttetest, millise sisu on järgmisel.
Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.
Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.
Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.
Haldusmenetlus on avalik.

Kirjanduse loetelu

Haldusmenetluse seadus

Kalle Merusk.Menetlusosaliste oigused haldusmenetluse seaduses. Juridica, 2001, nr 8
Riigiteataja
Õppejõu konspekt

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 295 allalaadimist

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas #1

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas #2

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas #3

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas #4

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas #5

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas #6

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas #7

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas #8

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas #9

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas #10

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas #11

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas #12

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas #13

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas #14

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas #15

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

295 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

oksanasilver Õppematerjali autor

Haldusmenetlus Riigikohtu õigus

Sarnased õppematerjalid

docx

Haldusmenetlus

TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus Marten Lepanurm HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS Teadusreferaat Juhendaja: Kalle Liiv Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD.........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED..................................4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK........................................5

Haldusõigus

docx

Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu lahendites

TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu lahendites Referaat Õppeaine: AKJ6007.YK Haldusõigus ja -menetlus; Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Haldusõiguse mõiste..............................................................................................

Haldusõigus

docx

Haldusõiguse põhimõtted ja nende rakendamine kohtupraktikas

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on haldusmenetlus?..........................................................................................................4 1.1 Haldusmenetluse eesmärk..................................................................................................4 2. Haldusmenetluse põhimõtted..................................................................................................5 2.1 Proportsionaalsus põhimõte...............................................................................................5 2

Õigus

doc

Haldusõiguse konspekt

3. õigusemõistmine e jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus; halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teisekordne lahendamine (kohtud). Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1. PS par 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. 2. Ametiisikud arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. 3. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine.

Õigus

docx

Haldusõigus ja -menetlus konspekt- kordamisküsimused

Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus)

Haldusõigus

doc

Haldusõiguse konspekt

Haldusõigus

122

ppt

Haldusmenetlus I

Eesti Vabariigi põhiseadus § 13 “Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides.  Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.“  Kaitseõigus riigi ja kolmanda isiku tegevuse eest.  Seos PS §-ga 14 – “[r]iigil on PS § 14 järgi kohustus luua põhiõiguste kaitseks kohased menetlused” *  * RKPJKo 14.04.2003, 3-4-1-4-03, p 16. 3  Haldusmenetluse peaeesmärk ei ole mitte menetluse läbiviimine ise, vaid menetluse lõppeesmärgi saavutamine.  “Õige menetlus aitab kaasa õige tulemuse saavutamisele.  Mida tõhusam on menetlus põhiõiguste tagamiseks, seda paremini realiseeruvad põhiõigused praktikas.”  Vt PS kommentaar, 2008, lk 157. 4 Materiaalõigus ja menetlusõigus  Materiaalõigus ütleb, millise otsuse peab ametnik tegema.

Haldusõigus

docx

HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS

HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS Sissejuhatus Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mille järgimine ühiskonnaliikmete poolt peaks inimestele endile kasu tooma ning mittejärgimise korral järgneb karistus.Õiguse funktsioone või olemust kätkeb endas selline õiguse haru nagu analüütiline õigus. Käesoleva referaati eesmärk on valja uurida haldusmenetluse mõiste ja sisu. Referaat koosneb neljast osast. Esimeses osas antakse ülevaade haldusõigusest. Räägitakse selles mõistest. Teises osas vaadeldakse haldusmenetluse mõiste ja tunnused. Kolmas osas räägitakse haldusmenetluse eesmärgist. Neljas osas antakse ülevaade kuidas puutub haldusõigus põhiõigustega. 1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Viimane vastandub eraõigusele

Haldusõigus

Rohkem sarnaseid