Uurimustöö pakendi seadusest (8)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
ÕIGUSTEADUS
AVATUD ÜLIKOOL
Matrikli nr
E-post: ….
PAKENDISEADUS¹
UURIMUSTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS
Juhendaja Prof . Raul Narits
Lektor Silvia Kaugia
Tartu
2007
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS 3
2. PAKENDISEADUSE VASTU VÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, 4 JÕUSTUMINE
3. PAKENDISEADUSE EESMÄRK JA ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA 5
4. PAKENDISEADUSE KOHT „RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA 6 PÜRAMIIDIS“ JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA
5. PAKENDISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE 7
6. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8
7. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKE 12 ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS
8. ÜLIPOSITIIVSE ÕIGUSE JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD 15 PAKENDISEADUSES
9. KAALUTLUSÕIGUSEST PAKENDISEADUSES 16
10. JURIIDILISE VASTUTUSE LIIGID PAKENDISEADUSES 17
11. TEGELIKKUSE TRANSFORMEERIMINE ÕIGUSKEELDE 18
12. PAKENDISEADUSE RAKENDAMISE PRAKTIKA 19
13. KOKKUVÕTE 21
14. KASUTATUD KIRJANDUS 22
1. SISSEJUHATUS
Uurimustöö aluseks on võetud Pakendiseadus ¹ (edaspidi PakS), mis on vastvõetud Riigikogu poolt 21.04.2004. a seadusega, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 30.04.2004. a otsusega nr 628 ning jõustunud 01.06.2004. ¹
01.06.2004. a jõustunud seadus asendab 03.05.1995. a vastuvõetud ja 26.05.1995. a jõustunud Pakendiseadust (RT I 1995, 47, 739; 2002, 61, 375; 2002, 53, 336; 1997, 53, 836; 2004, 2, 6). Kuna eelmise PakS-e vajalikud muudatused olid väga mahukad, otsustati koostada uus PakS-s ning tunnistada senine seadus kehtetuks.
Uurimustöö eesmärgiks on PakS-e kui õigustloova akti juriidilise sisu ja olemuse analüüs.
Uurimuses on vaadeldud: PakS-e kohta Eesti Vabariigi seadusandluses ja Euroopa Liidu õiguskorras; erinevate õigusnormi liikide olemasolu seaduses; määratletud õiguse valdkond , kuhu uuritav akt kuulub; milline on akti õiguslik ideoloogia; kui täpselt on seaduseandja suutnud tegelikkust transformeerida õiguskeelde ning otsitud õigustloova akti rakendamispraktikat.
Uurimustöö on koostatud peamiselt tuginedes Raul Naritsa õigusteaduse õpikule „Õiguse entsüklopeedia“.
________________________________________________________________________
¹ Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278
2. PAKENDISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE
PakS on vastu võetud Riigikogu 21.04.2004. a seadusega, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 30.04.2004. a otsusega nr 628, Riigi Teatajas avaldatud 21.04.2004. a ning jõustunud 01.06.2004.
Eelmise PakS-e põhjaliku muutmise tingis vajadus anda õiguslikud alused pakendi ja pakendijäätmete üleriigilise kogumise ja taaskasutamise süsteemi moodustamisele ning süsteemi toimimiseks vajalike majandusmeetmete (tagasivõtmise kohustus, tagatisraha ja pakendiaktsiis) rakendamisele, samuti nõue viia seadus täielikku kooskõlla Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu pakendi ja pakendijäätmete direktiiviga 94/62/EÜ ning teiste EL pakendi- ja pakendijäätmealaste õigusaktidega. ²
___________________________________________________________________
² www.textile.ee/materjalid/214_70.pdf
3. PAKENDISEADUSE EESMÄRK JA ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA
Pakendiseadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. ¹
Seaduse eesmärk on vähendada tekkivate pakendijäätmete kogust, suurendada tekkinud pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist ning vältida pakendite sattumist loodusesse .
________________________________________________________________________
¹ Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278
4. PAKENDISEADUSE KOHT „RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS“ JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA
EV Põhiseaduse § 65 järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus võetakse vastu kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel (EV Põhiseadus § 105).
Formaalselt on seadus kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt, mis puudutab kodanike juriidilisi õigusi ja kohustusi. Materiaalselt tüpiseerib seadus elulised asjaolud ja seob need teatud õiguslike tagajärgedega.
PakS, kui alamalasetsev õigusallikas, on vastuvõetud ja kooskõlas EV Põhiseadusega, kui kõrgemalseisva õigusallikaga.
Seadus on viidus täielikku kooskõlla Euroopa Liidu Parlamendi ja EL Nõukogu pakendi ja pakendijäätmete direktiiviga 94/62/EÜ ning teiste EL pakendi- ja pakendijäätmealaste õigusaktidega. Euroopa Liidu õigusel on ülimuslikkus siseriikliku õiguse ees.
5. PAKENDISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE
Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kaheks peavaldkonnaks: era- ja avalikuks õiguseks.
PakS kuulub avaliku õiguse valdkonda ning seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. Seaduses nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
PakS-e täitmine kuulub riikliku järelvalve alla.
6. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS
TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID
Õigusnormide sotsiaalne sisu võimaldab neid liigitada regulatiivseteks õigusnormideks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks.
Regulatiivsed õigusnormid reguleerivad inimeste käitumist. Need normid kehtestavad juriidilised õigused ja kohustused.
Näited PakS-est:
Õigusnorm, mis kohustab teataval viisil käituma:
§ 24 Pakendi ja pakendijäätmete arvestuse pidamine
(2) Isik, kes müüb pakendatud kaupu, on kohustatud pakendimaterjali liikide kaupa pidama regulaarset arvestust väljaveetud pakendatud kauba pakendi kohta.
Õigusnorm, mis lubab teataval viisil käituda:
§ 23 Pakendi märgistamine
(3) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise, korduskasutuse ja taaskasutuse lihtsustamiseks võib pakendiettevõtja kanda pakendile või etiketile:
1) taaskasutusorganisatsiooni kuulumise märgistuse;
2) pakendimaterjali iseloomustava märgistuse vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 97/129/EÜ, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivile 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta kehtestatakse pakendimaterjalide identifitseerimissüsteem (ELT L 050, 20.02.1997, lk 28–31);
3) muid andmeid, mida pakendiettevõtja vajalikuks peab ja mis ei ole vastuolus seadusega ega raskenda põhiteksti mõistmist.
Õigusnorm, mis keelab teatud tegevuse:
§ 14. Raskmetallide sisaldus pakendis
(1) Raskmetallide plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi summaarne sisaldus pakendis ja pakendi koostisosades ei tohi ületada 100 milligrammi kilogrammi kohta.
Õigustkaitsvad õigusnormid näevad ette riiklikud sunni liigid ja määrad toimepandud õigusrikkumiste eest. Need õigusnormid sisaldavad sanktsioone.
Näide PakS-est:
§ 29 Pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmine
(1) Pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID
Õigusnormid, mis ei vasta oma struktuurilt täielikele õigusnormidele, tähistatakse mittetäielike õigusnormidena. Grammatiliste lausetena on need täielikud laused, kuid õiguslausetena (pidamislausetena) aga mittetäielikud.
Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks.
Seletavad õigusnormid määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu elemendi või täieliku õigusnormi õigusliku tagajärje.
Viitavad õigusnormid viitavad mõnes teises normis sisalduvale faktilisele koosseisule või selle elemendile või õiguslikule tagajärjele või selle elemendile. Viide võib olla otsene või kaudne. Otsene on viide sama seaduse eelnõu sättele või seaduse sättele. ¹ Kaudne on viide kohaldatavale seadusele. ²
Kitsendavad õigusnormid on selleks, et välistada olukorda, kus õigusnormi faktilises koosseisus olevat sõna, selle sõna mõttest lähtuvalt, ei saaks laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.
Näited PakS-est seletavate õigusnormide kohta:
§ 1 Seaduse reguleerimisala
(4) Käesoleva seadusega ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Norm selgitab, millistest teistest seadustest tuleb veel selle seaduse kohaldamisel lähtuda.
§ 1 Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Norm seletab seaduse reguleerimisala ulatust, aitab õiguse rakendajal otsustada, kas teda huvitav küsimus võiks olla selles seaduses reguleeritud.
§ 1 Seaduse reguleerimisala
(3) Käesolev seadus reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see on
reguleerimata jäätmeseadusega (RT I 2004, 9, 52). Kui pakendile on kehtestatud teiste õigusaktidega nõudeid, mis käsitlevad ohutust, tervisekaitset ja transporti, kohaldatakse
________________________________________________________________________
¹ Vabariigi Valitsuse 28.09.1999. a määrus nr 279 ( RT I 1999,73,695; 2001, 92, 562; 2004, 10, 61; 2005, 9, 37; 2005, 35, 272) „Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri“ § 14.
² Vabariigi Valitsuse 28.09.1999. a määrus nr 279 ( RT I 1999,73,695; 2001, 92, 562; 2004, 10, 61; 2005, 9, 37; 2005, 35, 272) „Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri“ § 15.
pakendiseadust nendest õigusaktidest tulenevate erisustega. Norm selgitab, mis on selle seaduse ülesanne.
§ 2 Pakend
Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani . Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. Norm selgitab mõistet „pakend“.
Näited viitavatele õigusnormidele PakS-es:
§ 11 Majandustegevuses osaleja
Majandustegevuses osaleja on käesoleva seaduse tähenduses pakendiettevõtja, pakenditootja, isik, kes tarnib, toodab või töötleb pakendimaterjali, käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel asutatud taaskasutusorganisatsioon , pakendijäätmekäitleja ning haldusorgan . Otsene viide sama seaduse sättele.
§ 7 Pakendijäätmete taaskasutus
(1) Pakendijäätmete taaskasutus on jäätmete taaskasutamine jäätmeseaduse § 15 tähenduses, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Kaudne viide teisele seadusele.
Näide PakS-est kitsendava õigusnormi kohta:
§ 8 Pakendijäätmete ringlussevõtt
(1) Pakendijäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel , kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus.
7. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS
Täielikud õigusnormid koosnevad abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest.
Faktiline koosseis on eluline(sed) asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õigusteoorias nimetatakse faktilist koosseisu hüpoteesiks.
Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Õigusteoorias liigitatakse õiguslik tagajärg dispositsiooniks ning sanktsiooniks.
Dispositsioon on selline õiguslik tagajärg, kus isikud on kohustatud või õigustatud millekski. Sanktsioon on aga selline õiguslik tagajärg, kus nähakse ette võimalikud karistuse määrad ja vahendid, kui isikud ei käitu õigusnormile vastavalt.
Faktiline koosseis võib olla: 1) lihtne- esineb üks eluline asjaolu; 2) keeruline- üheaegselt esineb mitu elulist asjaolu korraga; 3) alternatiivne - esineb mitu erinevat elulist asjaolu, kuid õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühest.
Õiguslik tagajärg võib samuti olla: 1) lihtne- tagajärg näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra; 2) keeruline- tagajärg näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki või määra; 3) alternatiivne- tagajärg näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi või määra kohaldamise võimaluse mitmest.
PakS-es esinevate õigusnormide struktuuri näited:
§ 7 Pakendijäätmete taaskasutus
(2) Pakendijäätmete taaskasutus toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena.
Eelpool toodud normis on lihtne faktiline koosseis (pakendijäätmete taaskasutus) ja alternatiivne dispositsioon (toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena).
§ 17 Taaskasutusorganisatsiooni akrediteerimine
(7) Kui akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon ei suuda osaliselt või täielikult täita temale käesoleva paragrahvi lõikes 4 pandud ülesandeid, võib keskkonnaminister tunnistada akrediteerimise otsuse kehtetuks.
Eelpool toodud õigusnormis on alternatiivne faktiline koosseis (Kui akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon ei suuda osaliselt või täielikult täita temale käesoleva paragrahvi lõikes 4 pandud ülesandeid) ja lihtne dispositsioon (võib keskkonnaminister tunnistada akrediteerimise otsuse kehtetuks).
§ 24 Pakendi ja pakendijäätmete arvestuse pidamine
(2) Isik, kes müüb pakendatud kaupu, on kohustatud pakendimaterjali liikide kaupa pidama regulaarset arvestust väljaveetud pakendatud kauba pakendi kohta.
Eelpool toodud õigusnormis on lihtne faktiline koosseis (Isik, kes müüb pakendatud kaupu) ja lihtne dispositsioon (on kohustatud pakendimaterjali liikide kaupa pidama regulaarset arvestust väljaveetud pakendatud kauba pakendi kohta).
§ 27 Pakendi valmistamise ja kasutamise nõuete täitmata jätmine
(1) Pakendi valmistamise ja kasutamise nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Eelpool toodud õigusnormis on keeruline faktiline koosseis (pakendi valmistamise ja kasutamise nõuete täitmata jätmise eest) ja lihtne sanktsioon (karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut).
§ 32 Pakendi kohta andmete esitamise korra rikkumine
Pakendi kohta andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest- karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
Eelpool toodud õigusnormis on alternatiivne faktiline koosseis (pakendi kohta andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest) ja lihtne sanktsioon (karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 kroon).
8. ÜLIPOSITIIVSE ÕIGUSE JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD PAKENDISEADUSES
Positiivne õigus on kehtivad õigusnormid, mis on kirja pandud reguleerivate reeglite kogumina. See õigusnormide kogum selgitab ühiskonnaliikmetele, milline käitumine on aktsepteeritav ja milline mitte.
Ülipositiivne õigus on loomuõigus või mõistuseõigus. Ülipositiivse õiguse puhul on tegu põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid kehtivad tõeselt ainult siis, kui nad vastavad ülipositiivsele õigusele.
PakS-e vastuvõtmisel ja muutmisel on arvestatud ühiskondlike käitumisnormidega ning nendest normidest kinnipidamine on tagatud riiklike sunnivahenditega.
Uus PakS on saanud hulgaliselt negatiivset vastukaja seoses sellega, et ainsa EL-ga liitunud riigina ei ole Eesti taotlenud EL pakendidirektiivi täitmiseks ajapikendust või üleminekuperioodi.
Eestis on tänaseni välja arendamata pakendijäätmete sorteeritud kogumise süsteemid ja elanike teadlikkus pakendijäätmete sorteerimise vallas on väga madal.
9. KAALUTLUSÕIGUSEST PAKENDISEADUSES
Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.
Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega , haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. ¹
PakS-e § 1 lõige 4 sätestab, et käesoleva seadusega ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
Otsest näidet kaalutlusõiguse rakendamise võimaluse kohta PakS-es ei leidnud.
________________________________________________________________________
¹ Haldusmenetluse seadus RT I 2001, 58, 354
10. JURIIDILISE VASTUTUSE LIIGID PAKENDISEADUSES
Õigusnormid on kirjalikus vormis esitatud käitumis- või otsustamisreeglid, millede mittetäitmise korral on ettenähtud juriidiline vastutus.
PakS sisaldab süütegusid, millede eest on sätestatud vastutus väärteomenetluse korras ehk tegemist on haldusõigusliku juriidilise vastutusega.
PakS §-des 27–32 nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid.
PakS §-des 27–32 nimetatud väärtegude kohtuvälisteks menetlejateks on Keskkonnainspektsioon ja valla- ja linnavalitsus ning §-des 27, 28 ja 31 nimetatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Tervisekaitseinspektsioon ja Tarbijakaitseamet .
11. TEGELIKKUSE TRANSFORMEERIMINE ÕIGUSKEELDE
Õiguskeel peab olema nii täpne kui ka üldiselt arusaadav selle ühiskonna liikmetele .
PakS-e õiguskeel on nii täielike õigusnormide kui ka mittetäielike õigusnormide osas koostatud täpselt, arusaadavalt, kergesti loetava ja mõistetavana. Õiguslikud tagajärjed, mis seadusest tulenevad, on üheselt mõistetavad.
12. PAKENDISEADUSE RAKENDAMISE PRAKTIKA
PakS-e rakendamise kohta õnnestus leida järgmist:
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-83-06, 13.oktoober 2006. a
Keskkonnainspektsioon karistas 15.septembril 2005. a OÜ Violia Team ’i kiirmenetluse otsusega PakS-e § 30 lõike 2 järgi 1500 krooni suuruse rahatrahviga. Kiirmenetluse otsuse kohaselt laekus 30.augustil 2005. Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnale väärteoteade, mille kohaselt ei võta Viimsi Nelgi tee 1 asuv OÜ-le Violia Team kuuluv kauplus vastu pandimärgiga pakendeid. Kontrollimisel tuvastati, et kõnealuses kaupluses müüakse tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa, kuid ei võeta vastu pandimärgiga pakendeid. Kaupluses väljas olnud teates paluti pakendid viia Ranna tee 46 asuvasse taaravastuvõtupunkti. Nimetatud taaravastuvõtupunkti haldava MTÜ Taara Liiduga oli osaühingul 15.juunil 2005. a sõlmitud koostööleping. Taaravastuvõtupunkt oli aga suletud. Eelnevast tulenevalt leiti kiirmenetluse otsuses, et OÜ Violia ei täitnud PakS § 20 lõiget 2, jättes korraldamata pakendimärgiga pakendite vastuvõtu müügikohas.
Keskkonnainspektsiooni otsusepeale esitas OÜ Violia Team Harju Maakohtule kaebuse, kus taotleti otsuse tühistamist täies ulatuses. Põhjenduseks toodi, et kaupluse ruumes ei olnud pakendite vastuvõtt võimalik hügieenilistel kaalutlustel . Iseseisva vastuvõtu punkti väljaehitamine hoones, kus pood paiknes, ei olnud aga võimalik. Seetõttu sõlmis osaühing lepingu MTÜ Taara Liiduga ja pani kauplusesse üles teate, millega suunati kliendid lähedalasuvasse taaravastuvõtupunkti.
Harju Maakohus jättis 1.märtsi 2006. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, kuna taaravastuvõtupunkt oli suletud juba mitu kuud ja oli suletud ka 6.septembril 2005. a läbiviidud kontrolli ajal.
Maakohtu otsuse peale esitati kassatsioon osaühingu kaitsja poolt. Kassatsioonis leitakse, et kohus on, jättes muutmata kohtuvälise menetleja otsuse, ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kuna menetlusalune isik korraldas pandipakendi vastuvõttu müügikoha vahetus läheduses, ei ole ta pannud toime tegu, milles teda süüdistatakse.
Oma seisukohti põhjendades heidab kassaator esiteks kohtule ette seda, et kohus ei ole võtnud arvesse kaebuses esitatud väiteid KarS §-le 30 vastava kohustuste kollisiooni kohta.
Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et PakS-e § 20 lõikest 2 ja 4 ei tulenegi kohustust võtta pandipakendeid vastu just kaupluses. Maakohus on otsuses märkinud, et osaühingul on kohustus võtta pandipakendeid vastu müügikohas või selle vahetus läheduses ning selle kohustuse täitmiseks on sõlmitud leping MTÜ-ga Taara Liit. Seega on kohus leidnud, et seadusest tulenevalt ei ole kohustust võtta pandipakendeid vastu kaupluse ruumes, vaid seda võib teha ka väljaspool kauplust, kuid selle vahetus läheduses.
Kuna Keskkonnainspektsioonile 30. augustil 2005. a saabunud teate kohaselt oli taara vastuvõtupunkt juba mitu kuud suletud, on faktiväide, mis peab KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt tuginema tõenditele. Väärteomenetluses võib tõendamiseseme asjaolusid tõendada KrMS §-s 63 lg-s 1 nimetatud tõenditega, arvestades VTMS §-des 32 ja 33 sätestatud erisustega. Kummaski otsuses ei olnud viidatud ühelegi tõendile, milles kajastuks eelnevalt esitatud väidet kinnitav info.
Tuginedes VTMS § 175 p-le 1 ja VTMS § 174 p-le 4 tühistas kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 1. märtsi 2006. a kohtuotsuse OÜ Violia Team väärteoasjas ja lõpetab väärteoasjas menetluse.
(Sarnase olukorra kohta vt Riigikohtu 10. veebruari 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-145-06 - RT III 2006, 7, 59).
13. KOKKUVÕTE
Antud uurimustöö eesmärgiks oli PakS-e analüüs läbi õigusnormi liikide, seaduse rakendamise käigus tekkinud õigussuhete ning õiguse juriidilise valdkonna määramise.
Uurimustöö andis mulle kasuliku ülevaate PakS-est, teoreetilistest lähenemistest ning rakendamispraktikast.
Kuna 01.jaanuarist 2008 hakkab kehtima rangem kord pakendijäätmete sorteerimise kohta, keelatud on olmejäätmete sortimata kujul prügimäele ladestamine, siis oli antud uurimustöö igati ajakohane ja teadmiste täiendamise poolest oluliselt vajalik.
14. KASUTATUD KIRJANDUS
Pakendiseadus¹ RT I 2004, 41, 278
Haldusmenetluse seadus RT I 2001, 58, 354
Õiguse entsüklopeedia. Raul Narits, Tallinn, Kirjastus Juura, 2004
Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn, Kirjastus Juura, 2005
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-83-06, 13.oktoober 2006. a
www.textile.ee/materjalid/214_70.pdf, Helle Haljak, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik
22