Sissejuhatus õigusesse (0)

1 Hindamata

Õigus-riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises.

Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus)

Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus) Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad nimetatakse õigusinstituutideks.(valimisõigus riigiõiguses).

Õigusakt-kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum, mis annavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigused ja panevad kohustusi. Jaguneb üld- ja üksik aktideks. Üldaktid e. Normatiiv aktid e. Õigustloovad aktid-sisaldavad üldkohustuslike õigusnorme nt. Seadused ,määrused. Üksikaktid e. Õigustrakendavad aktid-sisaldavad õigust rakendavaid üksiknorme, mis sätestavad õigusnormi kohaldamise individuaalsetele elulistele asjaoludele. nt. Kohtuotsus, VV korraldus.

Hierarhia -Madalamal seisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemal seisvate üldaktidega samuti üldaktidega peavad olema kooskõlas ka üksikaktid ja eraõiguslikud lepingud .

Õigusallikad-mingisuguses tajutavas vormis avalduvad allikad, mis sisaldavad endas õigusnorme ja omavad teavet kehtiva õiguse kohta. Õigusallikad jagunevad kohustuslikeks(Rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud) ja soovituslikeks õigusallikateks( kohtulahendid , maa, haldus, ringkonna).Õiguse rakendaja on rangelt seotud ja ei ole seotud. Kehtivusala järgi: siseriiklikud ja rahvusvahelised õigusallikad.

Õigussuhe-õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Juriidiline fakt-õigusnormi hüpoteesis tekkiv asjaolu või tingimus, millega seadusandija seob juriidilise tagajärje tekkimise.

Õigusnorm-käitumisreegel mis sisaldub õigusaktis. Kehtestatakse riigi pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjes. Abstraktsus -kohustusi ja õigusi luuakse üldiselt, mitte kellelegi otseselt üldkohustuslikkus-kõigile täitmiseks. Liigid: subjekti järgi-kes kehtestas (riigikogu, VV),ajalise kehtivuse, territoriaalse kehtivuse ja Täidetava funktsiooni järgi- regulatiivsed (tsiviilõiguslikud) ja kaitsvad(järgneb karistus).

Iga käitumisreegel vastab loogilisele struktuurile: Hüpotees(kui)tingimused õigusnormi kehtivuse kohta(aja, subjekti kohta), Dipositsioon(siis)näitab ära vajaliku käitumise, Sanktsioon(vastasel juhul)näitab riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõute rikkumise eest hüpoteesi tingimustes.

Õiguse rakendamine:Tõlgendamine-on tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika sisu ehk mõte. Lünga ületamine-Analoogia(ühe või mitme õigusliku alusega õigusnormide rakendamine mitte piisavalt või üldse reguleerimata elulise asjaolu suhtes),Rõhutamine(reguleerimata asjaolud loetakse oma olemuselt hõlmatuks reguleeritud asjaoludega) Vastandamine (kui seaduses antud juhtum pole reguleeritud, siis ei soovitud seda reguleerida seega antud juhtumil puudub õiguslik tähendus)Vastuolu ületamine-kõrgema õigusjõuga akt on üle madalamast, hilisem õigusakt on üle varasemast, Eriseadus on üle üldseadusest. Määratlemata õigusemõiste-Seadusse on teadlikult jäetud avara tähendusega mõiste, millega tagatakse haldusorgani tegevuse paindlikus. Faktiline koosseis-Eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi keelatud, lubatud või käsitud. Subsumeerimine-normi rakendamine peale faktide kogumist.

Diskretsioon e. Kaalutlusõigus annab õiguse haldusorganil seaduse eesmägist olenevalt ise otsustada tagajärgede suhtes,rakendada või mitte või rakendada mitut.

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Oslik666 Õppematerjali autor

aktid õigusakt üldaktid õigusharu asjaolud õigusfinants üksikaktid analoogia

Sarnased õppematerjalid

docx

Avalikuõiguse tööks õppimise konspekt

sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited." ) pädevusnormid - on sellised konstitutiivsed õgiusnormid, milles määratakse, milline haldusorgan on seaduse rakendamiseks või mingis tegevuse valdkonnas pädev (nt : "Riiklikku tuleohutusjärelevalvet teostab Päästeamet kogu riigi territooriumil") Sekkumisnormid - sekkumist õigustavate normidega määratakse, kuidas haldusorgan võib isiku subjektiivsesse õigusesse sekkuda ( nt : "Politsei võib töödelda isikuandmeid, tehes kirjaliku või elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks") Karistusnormid - näevad ette karistuse õiguserikkumise eest Legaaldefinitsioonid - õigusnormid, millega seadusandja defineerib seaduses olulisemad terminid Õigusnormi struktuur

Avalik õigus

doc

Eksamiküsimuste vastused

Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Õigus on riigi tahteakti

Õigus

doc

Õiguse alused loengu põhjalik konspekt

Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskond sama vana

Politoloogia

docx

Õiguste aluste eksam

teostavad pädevad riigiorganid (Kiris jt 2012:90). Peab olema seaduslik Põhistatud Otstarbekohane Õiglane Õigusrikkumine Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt Subjektiivne koosseis isiku suhtumine on toimepandud teosse, teistesse isikutesse ja õigusesse. ( selles seisneb, et kas ta on süüdi või mitte) Objekt õigushüved, mille vastu on õigusrikkumine suunatud Objektiivne koosseis - aktiivne tegu või tegevusetus Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: · Hädakaitse ründe tõrjumine, hädaseisund tekitatakse väiksem kahju, et ära hoida suurem kahju, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine ainult kohtu loal, kohutuste kollisioon tuleb teha valik?.

Õigus alused

pdf

õpiku peatükid 1-7 vastused

suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja harud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit 21. Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse? · Eraõigust sinna kuuluvad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute või subjektide vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset meetodit. 22. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse? · Avalikku õigust kuumuvad need normid, instituudid ja õigusharud, kus üheks suhte pooleks on riik. Ja reguleerimis meetodina on kasutusel autoritaarne meetod. 23. Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt

Õigusõpetus

docx

SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE

normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil Õigusloome Õigus saab alguse olukorras, kus sotsiaalsetes suhetes puudub vajalik kindlus ja ettenähtavus. Kehtiva õiguse tekkimine – ajas ja ruumis muutuvad väärtused tekitavad sotsiaal-poliitilisi diskussioone ning vajaduse ilmnemisel võetakse neid arvesse õigus-poliitiliste otsuste tegemisel ehk kantakse üle kehtivasse/positiivsesse õigusesse. Seaduste väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiumeid: Seaduse algatamine Seaduseelnõu arutamine Seaduse vastuvõtmine Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine Õigusnormi jaotus ÕIGUSNORM- on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse

Sissejuhatus õigusteadusesse

doc

Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused

tähtsam on kohtulahend. Kontinentaalõiguse ehk romaanigermaani õigus kujuned välja euroopa mandirl alates 12. sajandist ja rooma õiguse rakendamise alusel. Selles õigussüteemsi on põhirõhm pandudd õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis vastab õiguse ja moraali normidelja kindlustama ühiskonnas vastava korra. 20. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest? Ja 21. ning 22. Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse, millised avalikku õigusesse? Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mid aiseloomustab subjektide vaheline subodrinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. 23

Õigusõpetus

doc

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon N

Sissejuhatus õigusteadusesse

Rohkem sarnaseid