Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents (0)

VI seminar



VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib 
palju vigu
Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid
Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva 
viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist 
nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu  V-ga summas  20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist
8,5  %  aastas  tagasimaksmisega  hilinemise  korral.   V maksis   kokkulepitud   tähtajal   20 000
eurot  ja  märkis  sellele,   et  palun  arvestada   makstud  summa   esimeses  järjekorras  põhivõla
katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põhivõla
katteks. Nii jäi V võlgnevuse suuruseks 3404.64 + 8010.93 + 40 eurot, kokku 11455,57 eurot. A saatis V-le teate, et pärast makse tegemist on võlgnevus ikka 11455,57 eurot ning teatas, et
kui V ei maksa kahe nädala jooksul võlgnevust, loeb A tähtaja möödumisel lepingu lõppenuls.
Kui A ei maksnud võlgnevust A poolt määratud tähtajal, esitas A nõude põhivõla tasumiseks
koos intressiga, põhivõlalt arvutatud viivise tasumiseks alates 1.01.; põhivõlalt ja kuni
1.01. arvestatud intressilt viivise ning alates 1.01. arvutatud intressi tasumiseks.  V keeldub nii suure summa tasumisest, põhjendades seda sellega, et A pidi arvesse võtma
tema juhist kustutada makstud summast esimeses järjekorras põhivõlg. A omakorda vaidles
vastu, et  kuna lepingule  ei  laiene  tarbijakrediidi  sätted,  siis ei  ole V-l õigust võlgnevuse
kustutamise järjekorda määrata. Kas   A-l   on   õigus   nõuda   V-lt   põhivõla,   sellelt   arvestatud   intressi,   põhivõlalt   alates   1.01
arvestatud   viivise,   põhivõlalt   ja   kuni   1.01.   arvestatud   intressilt   viivise   ning   alates   1.01.
arvutatud intressi maksmist?
 Hüpotees:  A-l on õigus nõuda põhivõlga VÕS § 108 lg 1, intressi VÕS § 108 lg 1 ja § 94
alusel ja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel
Eeldused: võlasuhe, rikkumine, vastutus, ÕKV eeldused
Intressi jaoks ei ole eraldi ÕKV - kasutatakse VÕS § 108 lg 1. KOGU AEG 108 JA 113, ÜKS
ON TÄITMINE JA TEINE VIIVIS. Pärast kokkulepitud tähtpäeva ei maksta enam intressi!
Pärast   tähtaega   tekib   viivise   nõudmine.   Kuni   kokkulepitud   kuupäevani   intress,   pärast
kuupäeva viivis. Võlasuhe - Lepingu liik – Tegemist on laenulepinguga VÕS § 396 lg 1. A andis V-le 20 000 ja V
on kohustatud selle tagasi maksma.  - Lepingu   sõlmimine   ja   kehtivus–   (VÕS   §   9)   kaasuse   teksti   kohaselt   on   pooled
lepingu   sõlminud.   Kaasusest   ei   järeldu,   et   lepingul   oleks   sisu-   või   vormipuudusi
järelikult on leping kehtiv. Rikkumine - Poolte   kohustused  –   A-l   oli   kohustus   anda   laenu,   V   on   kohustatud   selle   tagasi
maksma. Lisaks oli V kohustatud maksma intresse VÕS § 401 lg 1 järgi. Ja kohustuste
täitmisega viivitamise korral viivist intressi ja põhivõlapealt 1


- Kohustuste rikkumine – VÕS § 76 lg 1 kohustust pole täidetud õigel ajal ja V rikkus
kohustust, sest ei ole laenu täies ulatuses tagasi maksnud (VÕS § 401 lg 1) – tegemist
on mittekohase täitmisega VÕS § 100. VÕS § 396 järgi kohustus tasuda summa. VÕS
§ 82 lg 2 ja lg 7 -  ei täitnud kokkulepitud tähtpäevaks. Nõue peab olema muutunud
sissenõutavaks, see ei pruugi alati järgnenud kohustuse täitmise kuupäevale. - Kohustuse rikkumisele tuginemine – A võib rikkumisele tugineda, sest rikkumine ei
tulene temast, tema teost ega sündmusest, mille riisikot kannab tema VÕS § 101 lg 3.  VÕS § 77 läheb ka rikkumise alla, kui tegu on kvaliteedi küsimusega
Kohustuse rikkumise rikkumise def - § 100
Konkreetsekohustuste rikkumine tuleks teistest sätetest
Vastutus - kõikide ÕKV sätete on vastutuse norm sama - Vastutusstandard – Reeglina võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest VÕS § 103
lg 1 järgi. - Vastutuse   välistamine  –   kohustuse   rikkumine   ei   ole   vabandatav,   sest   võlgnik   ei
rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu VÕS § 103 lg 2 - Kokkulepped  – Pooled ei ole sõlminud vastutusest vabastamise või selle piiramise
kokkulepet VÕS § 106 lg 1. - VÕS §88 lg 8 – ei leppinud kokku, kokkulepet ei saavutatud, järelikult rakendub ikka
see järjekord. Reguleerib ühe kohustuse sees olevaid kohustusi, see §on laiem kui
pealkiri näitab. Kui oleks mitu laenulepingut siis kohalduks lg 4. kui kumbi ei vali ss
lg 6.  - 397 ög 1 ja lg 3- nad on kokku leppinud intressimäärs - 113 lg 1- ei täinud õigeks ajaks - 113   lg   6   –   ei   saa   a   nõuda   v-lt   põhivõla   ja   kuni   1.01   arvestatud   intressilt   viivise
maksmist - 113 lg 7 – al on õigus nõuda arvutatud intressi tasumist v-lt - Vabandatavad asjaolud - VÕS  ÕKV eeldused  Viivise nõudmisel peab olema tegemist rahamaksmise kohustusega  Formaalsed eeldused: teatamine ja mõistliku aja jooksul Võlgniku   vastuväide  -   A   pidi   arvesse   võtma   tema   juhist   kustutada   makstud   summast
esimeses järjekorras põhivõlg VÕS § 88 alternatiivkohustused. Erand on lg 8 pooled saavad
kokkuleppida erinevas täitmisjärjekorras - dispositiivne säte. Praegu võlgnik tegi ettepaneku,
täitmisjärjekorra   muutmiseks.   Praegu   ei   ole   võlausaldaja   tegevusetus   nõustumus.
Tarvijakreedipuhul läheb põhivõlg enne maha kui teised kohustused, aga tavaolukorras on
vastupidi VÕS § 415 lg 2 – praegu ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga Tingimused on need tingimused, mis on erikokkuleppe  kohta viivise kohta, seega kui on
kaasuses välja toodud, tuleb hinnata kas tegu on tüüptingimusega, kas see on saanud lepingu
osaks ja kas see on kehtiv
Järeldus: A-l on õigus nõuda põhivõlga VÕS § 108 lg 1, intressi VÕS § 108 lg 1 ja § 94
alusel ja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel Täiendavad küsimused:
(a) millal muutub sissenõutavaks viivis, kui tasumine on kokku lepitud arve esitamisest?
Kohustuse sissenõutavaks muutumisega algab reeglina ühtlasi vastava nõude aegumistähtaeg 2


(TsÜS § 147 lg 2 ja § 149). TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt muutub nõue
sissenõutavaks   alates   ajahetkest,   mil   õigustatud   isikul   on   õigus   nõuda   vastava   kohustuse
täitmist. Riigikohus on oma 2.04.2014 lahendis muutnud senist käsitlust, mille kohaselt loeti,
et kohustus muutus sissenõutavaks alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise
tähtpäevale. Ehk kui arve saadakse kätte, siis muutub tasu sissenõutavaks järgmine päev ja kui
tasu   on   muutunud   sissenõutavaks,   saab   nõuda   viivist   (alates   kohustuse   sissenõutavaks
muutmisest kuni kohase täitmiseni) Kui   arvet   ei   ole   10   tulnud,   kas   siis   11.   on   õigus   nõuda   kohustuse   täitmist   ja   kohustuse
rikkumise pealt viivist? Ei saa nõuda, kui kohustuse täitmine põhineb arve esitamisel, kui
peaks arve esitama.  Saab   esitada,   kui   on   muutunud   sissenõutavaks.   Kui   VÕS   §82prim     lg   1   p1   –   muutub
sissenõutavaks 30p jooksul. See ei kohaldu, laenuleping ei ole vastastikune. Vastastikune – st
ajaline seotus. (b) millist viivise % on Riigikohus lugenud tühiseks tüüptingimuses VÕS § 42 lg 3 p 5
järgi? Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski
tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline
tarbijaga   sõlmitud   viivisekokkulepe,   kus   kokkulepitud   viivisemäär   ületab   kolmekordset
seadusjärgset viivisemäära.  0,5% päevas on liiga kõrge; maj-kutsetegevuses 20x võib olla.
Intressi   kallale   minna   ei   saa,   viivise   kallale   saab;   siis   kohaldatakse   seaduses   ettenähtud
viivisemäära kui käesolev viivis on vastuvõetamatu. Viivisemäär on ebamõistlikult kõrge või
kogusumma  (kogunenud viivise summa on nii suur, et see on ebamõistlikult  suur; kohtu
diskretsioon) (c) kuidas on selgitanud RK laenu refinantseerimisel intressi arvutamise õigust? Laenu
refinantseerimise   puhul   ei   ole   tegemist   mitte   uue   laenuga   (seda   juhul   kui   vana   laenu
maksmiseks võetakse samalt laenuandjalt uus laen, aga raha reaalselt uue laenuga laenuvõtja
kontole ei kandu), vaid varasema laenulepingu muutmisega ning seetõttu ei tohi arvestada nn
“uue laenu” viiviseid vana laenu viiviste ning intresside pealt. Viiviseid saab arvestada üksnes
vanalt põhivõlalt. (d)   millistel   asjaoludel   võib   kohus   viivist   vähendada?  VÕS   §   113   lg   8   järgi   viivise
maksmiseks   kohustatud   isik   võib   nõuda   selle   vähendamist   VÕS   §   162   (käib   leppetrahvi
kohta, aga sobib ka viivisele) alusel. Kohus võib viivist vähendada siis, kui kohustatud pool
seda nõuab ja siis kui viivis on ebamõistlikult suur.
Kohus peab arvesse võtma kohustuse täitmise ulatust;  Kohtukaalutlusõigus - kohus võib otsustada leppetrahvi vähendada
Kui tahta viivist vähendada, peab võlgnik seda nõudma, kohus ise ei alanda.
Kui viivis on väiksem kui põhivõlg on võlgniku tõendamiskoormis, kui ületab põhivõlga on
võlausaldaja tõendamiskoormis
Tegemist   on   erandliku   situatsiooniga,   kui   viivise   nõue   on   heausupõhimõtte   vastane,   aga
esineb kui pikka aega on jäetud viivise nõue esitamata või käitutakse vastuoluliselt, näiteks
kui nõutakse mitu aastat ainult põhisummat ja paari aasta pärast tuleb võlausaldaja üllatusega
välja - voilaa sul on ka viivist maksta 3


2. H jäi kahe laenulepingu järgi pangale LKM võlgu. 29. mail 2014 sõlmiti leping varasemate laenulepingute   järgsete   võlgnevuse   refinantseerimiseks,   millega   loeti   juba   tekkinud   laen
kustutatuks. Uue laenu suuruseks kujunes varasemate laenude põhivõlgnevuse, intressi ja
viivise   kogusumma.   H   jäi   ka   uue   laenu   tasumisega   hiljaks.  Kas   pank   võib   arvestada
kogusummalt   viivist   ja/või   intressi?   Selgitage   VÕS   §   113   lg   6   kohaldamist   laenu
refinantseerimise korral.  Hüpotees: Kas pank võib arvestada lepingult viivist ja/või intressi VÕS § 113 lg 1 alusel? 1. Võlasuhe
 Kas sõlmitud leping?  Jah, VÕS § 9 lg 1 mõistes on leping sõlmitud. Tegemist on
laenulepinguga VÕS § 396 lg 1 mõistes, kuna üks annab laenu ja teine on kohustatud
selle tagasi maksma.  Kas leping kehtib? Sisust ega vormist puudusi ei esine. 2. Rikkumine
 Kohustuse sisu?  VÕS § 76 kohustust tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
VÕS § 396 lg 1 tulenes H-le kohustus tagastada laen.  Milles rikkumine seisneb? H jäi laenu tagastamisega hiljaks. VÕS § 82 lg 1 mõistes
rikkus kohustust, kuna kohustus tuleb täita ettenähtud ajaks. VÕS § 82 lg 7 kohustus
on muutunud sissenõutavaks ning on viivitus. VÕS § 100 mõttes on tegemist täitmise
viivitamisega ehk kohustuse rikkumisega.  Kas   võib   rikkumisele   tugineda?  VÕS   §   106   lg   1   –   puudub   vastutust   välistav
kokkulepe H ja LKM-I vahel. 3. Vastutus
 Kas võib viivist nõuda?    VÕS § 101 lg 3 – jah, võib nõuda, LMK ei põhjustanud
rikkumist ja rikkumine ei tulenenud temast.  Kas esineb vabandatavaid asjaolusid VÕS § 103 järgi?  Ei esine, kaasuses ei ole
toodud vabandavaid asjaolusid.  Järelikult  vastutab rikkumise  ees VÕS § 103 lg 1
mõistes. 4. ÕKV kohaldamise eeldused
 Tüüptingmus kehtiv? Ei ole toodud ühtki tüüptingimust, mille kehtivust kontrollida.  VÕS § 113 lg 1 sisu – rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel saab nõuda viivist.  Vastuväide:  VÕS § 113 lg 6 – keeld võtta intressilt ja viiviselt viivist; kõrvalekalduv
kokkuleppe on tühine.  o Riigikohus leiab, et VÕS § 113 lg 6:
o Keelab   nimetatud   kokkulepped   nii   etteulatuvalt   kui   ka   pärast   intressi   (sh viivise) sissenõutavaks muutumist; o Kohaldumist   ei   saa   vältida   nt   maksetähtaja   pikendamisega   (olemasoleva lepingu muutmine); o Ei keela kogu seniselt võlgnevuselt (sh sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt) intressi nõudmist; o Kohaldamine on välistatud, kui kokkuleppega muudetakse võlasuhet, millega mh lepitakse kokku viivise arvestamises sisenõutavaks muutunud võlgnevuselt
(Kompromissleping VÕS §578 lg 1);  Kui   pikendati   ainult   tähtaega,   siis   on   tegemist   laenulepingu
muutmisega mitte kompromisslepinguga ning siis on kohaldatav VÕS
§ 113 lg 6.  LKM refinantseeris ehk asendas ühe kohustuse teisega. Seega on VÕS § 113 lg 6
alusel keelatud sellest viivist ja intressi võtta. 4


Järeldus:  pank ei saa arvestada lepingult viivist ja intressi VÕS § 113 lg 1 alusel. INTRESSI
SAAB   SIIT   ARVUTADA,   AGA   VIIVIST   EI   SAA!   SELLEKS   TA   PEAKS
LAENUKOHUSTUSE LAHTI HARUTAMA. Kompromissleping - mõlemad pooled peavad
tegema järeleandmisi.
Viivis allub kontrollile nii tüüptingimuste kui ka VÕS §113  järgi.
Seadus ei ütle midagi viiviset intressi arvestamise kohta ja intressilt intressi arvestamise kohta
Kui   uue   kogusumma   maksmisega   võlgnevusse   jääd,   siis   ei   saa   enam   küsida   viivist,   aga
intressi võib küsida   Kas pank saab arvestada kogusummalt viivist ja/või intressi?  VÕS § 113 lg 6 sisu ja kohaldumine – ei ole lubatud   nõuda  intressi  tasumisega
viivitamise korral. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine  Seadus   piirab   viivise   arvestamist   intressilt   ja   viiviselt,   aga   ei   keela   arvestada
sissenõutavaks muutunud viiviselt ja intressilt intressi  RKTKo  3-2-1-175-14 – refinantseerimise kokkulepe on lubatav ehk sissenõutavaks
muutunud intressid kapitaliseeritakse ja sellest arvestatakse intressi  Lubatud ei ole aga uue viivituse tekkimisel refinatseeritult intressilt ja viiviselt uuesti
viivise arvestamine. See on VÕS § 113 lg-ga 6 vastuolus ja seega tühine Erand - milliste juhtudel võib VÕS § 113 lg 6 kohaldamine olla välistatud  VÕS § 113 lg 6 kohaldamine võib olla välistatud, kui poolte uus kokkulepe võlasuhte
muutmiseks,   mille   tulemusena   muu   hulgas   lepitakse   kokku  viivise  arvestamises
sissenõutavaks   muutunud   võlgnevuselt,   on   sisuliselt   käsitletav  VÕS   §   578   lg   1
nõuetele vastava kompromissilepinguga   VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping  õiguslikult vaieldava või ebaselge
õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte  vastastikuste järeleandmiste  teel.
Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama
§ lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled
oma nõudest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused  Kui   poolte   kokkulepe   ainsaks   eesmärgiks   on   tähtaja   pikendamine,   siis   võib
eeldada, et tegemist on laenulepingu muutmisega, mitte kompromissilepinguga 5


K müüs H-le 10.04.2016  kinnistu  suurusega  1000 ruutmeetrit, makstes selle eest  100 000
eurot. Kinnistu  turuhind  müümise ajal oli  120 000 eurot. Kuu aja pärast hakkas H tegema
kinnistul haljastust ning mõõtis kinnistu üle. Selgus, et kinnistu suurus ei langenud kokku
maakatastris   märgitud   suurusega   ning   maatükil   tähistatud   piiridega.   Ülemõõtmisel   ilmnes
lahknevus 200 ruutmeetri ulatuses. 
H   teatas   K-le,   et   alandab   hinda   hinna   alandamisest   200   ruutmeetri   hinna   võrra.   Hinna
alandamise avalduse tegi H 10.10.2016 ja nõudis enammakstu tagastamist. Väiksema kinnistu
turuhind müümise ajal oli 60 000 eur. 
  1.  Kas H -l on õigus alandada hinda?     Hüpotees:  H-l on õigus hinda alandada VÕS § 112 lg 1 alusel.  (Hinna alandamine ei ole
nõue,   seetõttu   ei   saa   kirjutada   “H-l   on   õigus   nõuda   hinna   alandamist”) 1. Müügileping (võlasuhe) 1. Kas leping on sõlmitud?      Kaasuse tekstist tuleb välja, et müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 järgi. 2. Kas   leping   on   kehtiv?      Kaasuse   tekstist   ei   tule   välja,   et   esineks   sisu-   või vormipuudusi. Kinnisasja  võõrandamise  leping  peab AÕS § 119 lg 1 järgi
olema notariaalselt tõestatud. Poolte vahel on sõlmitud kehtiv müügileping.   2.  Kohustus 1. Kohustuse sisu.     VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seadusest, täpsemalt VÕS §-st 217 lg 1 tuleb kohustus tagada, et
ostjale üle antav asi vastaks lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi,
liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Müüja kohustus oli tagada, et maatükk vastaks
oma  koguselt  lepingutingimustele   ehk oleks  täpselt   1000 ruutmeetrit.   Ostja
maksis ostusumma täies ulatuses.  1. Põhikohustused     => VÕS § 208 lg 1 järgi tuleb 1) ostjal maksta ostu hind ja võtta asi vastu; 2) müüjal anda asi ja omand üle. 2. Kõrvalkohustus      =>   VÕS   §   217   lg   1   järgi   peab   asi   vastama lepingutingimustele ja VÕS § 77 lg 1 teine lause järgi peab asi vastama
keskmisele kvaliteedile. 2. Rikkumine    .   VÕS   §   100   mõttes   on   selles   kaasuses   tegemist   kohustuse mittekohase täitmisega. Lepingu rikkumine seisneb ostjale lepingutingimustele
mittevastava   asja   üleandmises.   Kontrollin   VÕS   §   217   järgi,   kas   lubatust
väiksem maatükk on asja mittevastavus lepingutingimustele: 1. Kas asjal puuduvad kokkulepitud omadused (VÕS § 217 lg 2 p 1)  (+)  Müügilepinguga   lepiti   kokku,   et   kinnistu   suurus   on   1000
ruutmeetrit   ning   ostja   maksis   sellele   vastavat   ostuhinda.   Kaasusest
tuleb välja, et hiljem selgus, et maatükk oli 200 ruutmeetrit väiksem.
Selle kohta saab öelda, et maatükil puudusid kokkulepitud omadused.
Järelikult ei vasta maatükk lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 1
kohaselt.  2. Kas   asi   on   vähemalt   keskmise   kvaliteediga   VÕS   §   77   lg   1 tähenduses  (+). Kuna selle kohta vaidlust selles kaasuses ei ole, siis
saab järeldada, et kinnistu on vähemalt keskmise kvaliteediga. 3. Kas   lepingutingimustele   mittevastavus   eksisteeris   asjal   juba   selle   ostjale     üleandmise   ajal?  Kaasuses  on kirjas,  et  kinnistu   suurus ei  langenud   kokku
maakatastris märgitud suurusega ning maatükil tähistatud piiridega. Seetõttu 6


eksisteeris mittevastavus asjad juba selle ostjale üleandmise ajal. Kinnistu ei
saanud   iseenesest   väiksemaks   muutuda.  VÕS   §   214   lg   1   järgi   oli
mittevastavus   olemas   juba   siis,   kui   asi   üle   anti.   Mittevastavuse   korral
tuleb alati juurde lisada, millal oli mittevastavus olemas. (VÕS § 214 lg 1 +
2)!! OLULINE.   3. Vastutus  1. Vastutusstandard.      Ei ole tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele ja vastav puudus esines
asjal selle ostjale üleandmise ajal, siis VÕS § 218 lõike 1 kohaselt vastutab
selle   eest   müüja.   Mõlemad   eeldused   on   täidetud   ja   neid   kontrollisin
varasemalt. Müügilepingu puhul kui tegemist on lepingule mittevastavusega on
vastutusstandard 218, kui rikkumiseks on mitte üle andmine, siis on tegu 103. 2. Vastutust välistavad asjaolud.      1. ostja   teadis   või   pidi   teadma   lepingu   sõlmimisel   asja lepingutingimustele mittevastavusest (VÕS § 218 lg 4). (-) Ostja ei pea
oskama silma järgi mõõta täpset ruutmeetrite arvu. Tegemist võis olla
inimesega, kes ei ole tegelenud kinnistutega ning ta ei pruugi üldsegi
200 ruutmeetrisest erinevusest silmaga aru saada. 2. ostja   ei  teata   müüdud  asjal  esinevast  puudusest  mõistliku   aja jooksul pärast puuduse avastamist (VÕS § 220 lg 1) (-) Kaasuse tekstist
ei tule välja, millal ostja müüjale puudusest teada andis. Kaasuse tekstis
on ainult, et hinna alandamise avalduse esitas oktoobris. Kuna ei tea,
siis panen, et teatas mõistliku aja jooksul. 3. Müüja raske hooletus, tahtlus, asjaolust teatamata jätmine (VÕS § 221 lg 1) (-) Seda samuti ei tule kaasuse tekstist välja. Ei saa väita, et
müüja tegi seda tahtlikult  või jättis tegeliku kinnistu suuruse ostjale
teatamata. Müüja võis samuti eksida. 4. pooled on kokku leppinud müüja vastutuse piiramises seaduses sätestatud üldise vastutusrežiimiga võrreldes (VÕS § 106 lg1) (-) Järelikult pole müüja vastutust välistavaid asjaolusid ning müüja vastutav
asja   lepingutingimustele   mittevastavuse   eest   VÕS   §   218   lg   1   kohaselt.
  4. Täiendav tähtaeg (hea usu põhimõte) Kuigi seadus ei nõua, et ostja peab enne ostuhinna alandamist andma müüjale VÕS § 114 lg 1
alusel täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks (asja lepinguga kooskõlla viimiseks), võib
selline kohustus tuleneda hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1). (RKTKo 3-2-1-156-11)
Ostjal ei ole võimalik täiendavat tähtaega anda, kuna seda kinnistut ei ole võimalik lepinguga
kooskõlla viia. See tähendaks justkui kellegi teise kinnistu vähendamist siis ostja kinnistu
arvelt. Võimalik on ainult maakatastris kinnistu suurust parandada, kuid see ei viiks kinnistu
suurust lepinguga kooskõlla.
  5. Mittekohase täitmise vastuvõtmine Mittekohasus ei välista seda, et ostja loeb lepingu täidetuks. VÕS § 112 lg 1 I lause kohaselt
võtab lepingupool  hinna alandamisega kohustuse mittekohase  täitmise  vastu. Kaasuses on
kirjas, et ostja alandas hinda. Ta ei soovinud kinnistust lahti saada ehk lepingust taganeda,
vaid   kinnistu   endale   jätta.   Seetõttu   soovis   ostja   mittekohase   täitmise   vastu   võtta,   aga
ostuhinda alandada.
  6. Väärtuste vahe olemasolu 7


TsÜS § 65 järgi on eseme harilik väärtus selle turuhing. Meil peaks olema võimalik välja tuua
selle täitmise keskmine turuhind, kui oleks täidetud nõuetekohaselt. Siis peame välja tooma
puudusega asja turuhinna. 
Nõuetekohase asja keskmine turuhind müümise ajal oli 120 000 eurot.
Puudusega asja turuhind müümise ajal oli 60 000 eurot. 7. Formaalne tingimus: Hinna alandamise avaldus, VÕS § 112 lg 1.     (+) Ostja esitas hinna alandamise avalduse müüjale 10.10.2016. Seadus ei näe ette hinna alandamise õiguse
kasutamiseks tähtaega (RKTKo 3-2-1-126-13, p 9). Järelikult on hinna avaldamise avaldus
kehtiv. Järeldus: H-l on õigus hinda alandada VÕS § 112 lg 1 järgi.
  2.  Milline oleks antud asjaoludel alandatud hind? Alandatud hind = (eseme väärtus koos puudusega x kokkulepitud hind) /   eseme väärtus
puuduseta 
Alandatud hind = (60 000€ x 100 000€) / 120 000€ = 50 000€  3.  Kas H võib lepingust pärast hinna alandamist taganeda?      Ei saa, kuna VÕS § 112 lg 1 I lause kohaselt võtab lepingu pool hinda alandades kohustuse
mittekohase   täitmise   vastu.   Seetõttu   ei   ole   samad   kinnistu   puudused   käsitatavad   enam
mittekohase   täitmisena   ja  seega   lepingu   rikkumisena,   mis  on  aga   taganemise  eelduseks.   4.  K soovis pärast hinna alandamist kahju hüvitamist nõuda, kuna ta pidi naabrilt maad juurde ostma hinnaga 150 eurot ruutmeeter. Kas tal on selleks õigus? VÕS § 101 lg 2 II lause põhjal saab kahju hüvitamist koos teise õkv-ga kasutada. 
Hinna alandamist ja kahju hüvitamist aga ei saa pool samadele puudustele tuginedes sama
tagajärje   kõrvaldamiseks   korraga   nõuda   (RKTKo   3-2-1-100-15,   p   24).   Selle   põhjal   saab
järeldada, et H ei saa nõuda kahju hüvitamist, et naabri maad juurde osta.
 
 
 
Variant: 
H avastas kinnistule haljastuse rajamisel, et pinnasesse oli õhukese mullakihi alla maetud
ehitusjäätmeid.   Ehitusjäätmete   (millest   osa   olid   keskkonnaohtlikud)   kõrvaldamine   läks
maksma 4000 eurot. 
Kas H võib kinnistu hinda alandada 4000 euro võrra? 
  1. Müügileping (võlasuhe) 1. Kas leping on sõlmitud?      Kaasuse tekstist tuleb välja, et müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 järgi. 2. Kas   leping   on   kehtiv?      Kaasuse   tekstist   ei   tule   välja,   et   esineks   sisu-   või vormipuudusi. Kinnisasja  võõrandamise  leping  peab AÕS § 119 lg 1 järgi
olema notariaalselt tõestatud. Poolte vahel on sõlmitud kehtiv müügileping. 2.  Kohustus 1. Kohustuse sisu.     VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seadusest, täpsemalt VÕS §-st 217 lg 1 tuleb kohustus tagada, et
ostjale üle antav asi vastaks lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi,
liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Müüja kohustus oli tagada, et kinnistu vastaks 8


oma   kvaliteedilt   lepingutingimustele   ehk   oleks   keskkonnaohtlikke
ehitusjäätmete vaba.  1. Põhikohustused     => VÕS § 208 lg 1 järgi tuleb 1) ostjal maksta ostu hind ja võtta asi vastu; 2) müüjal anda asi ja omand üle. 2. Kõrvalkohustus      =>   VÕS   §   217   lg   1   järgi   peab   asi   vastama lepingutingimustele ja VÕS § 77 lg 1 teine lause järgi peab asi vastama
keskmisele kvaliteedile. 2. Rikkumine    .   VÕS   §   100   järgi   on   selles   kaasuses   tegemist   kohustuse mittekohase täitmisega. Lepingu rikkumine seisneb ostjale lepingutingimustele
mittevastava   asja   üleandmises.   Kontrollin   VÕS   §   217   järgi,   kas
ehitusjäätmetega maatükk on asja mittevastavus lepingutingimustele: 1. Kas asjal puuduvad kokkulepitud omadused (VÕS § 217 lg 2 p 1) (-) Kaasusest ei tule välja poolte kokkulepe. 2. Kas asi on ostja poolt silmas peetud kasutuseesmärgiks sobiv ja kas ostja võib tugineda müüja erialastele teadmistele või oskustele  (-)
Kaasusest ei tule välja ostja eriline otstarve kinnistule, samuti müüja
erialased teadmised. 3. Kas   asi   ei   sobi   otstarbeks,   milleks   seda   liiki   asju   tavaliselt kasutatakse (VÕS § 217 lg 2 p 2) (+) Kinnistul olid keskkonnaohtlikud
jäätmed,   millest   tuleb   vabaneda.   See   on   omakorda   kulutus.   Ei   saa
kuidagi öelda, et see asi sobiks üldse millekski enne, kui need jäätmed
on eemaldatud.  4. Kas   asi   on   vähemalt   keskmise   kvaliteediga   VÕS   §   77   lg   1 tähenduses  (-)  Keskkonnaohtlike   ehitusjäätmetega   kinnistut   ei   saa
nimetada keskmise kvaliteediga kinnistuks.  Järelikult ei vasta kinnistu lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 II poole ja §
77 lg 1 II poole kohaselt. 3. Kas   lepingutingimustele   mittevastavus   eksisteeris   asjal   juba   selle   ostjale     üleandmise   ajal?  Kaasuses   on   kirjas,   et   ostja   avastas   ehitusjäätmed   alles
kinnistule haljastust rajades. Need ehitusjäätmed olid järelikult seal kinnistul
juba enne selle ostjale üleandmist. VÕS § 214 lg 1. 3. Vastutus  1. Vastutusstandard.      Ei ole tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele ja vastav puudus esines
asjal selle ostjale üleandmise ajal, siis VÕS § 218 lõike 1 kohaselt vastutab
selle   eest   müüja.   Mõlemad   eeldused   on   täidetud   ja   neid   kontrollisin
varasemalt.  2. Vastutust välistavad asjaolud.      1. ostja   teadis   või   pidi   teadma   lepingu   sõlmimisel   asja lepingutingimustele mittevastavusest (VÕS § 218 lg 4). (-) Ostja ei saa
näha   mulla   alla.   See   võis   olla   hästi   varjatud   ning   seetõttu   ei   saa
eeldada, et ostja seda pidi märkama asja ülevaadates. 2. ostja   ei  teata   müüdud  asjal  esinevast  puudusest  mõistliku   aja jooksul pärast puuduse avastamist (VÕS § 220 lg 1) Kaasuse tekstist ei
tule välja, millal ostja müüjale puudusest teada andis.  3. müüja raske hooletus, tahtlus, asjaolust teatamata jätmine (VÕS § 221 lg 1) (+) Müüja pidi teadma nendest ehitusjäätmetest, kuna need
olid õhukese mullakihi all ning järelikult sinna maetud. Müüja müüs
seda   kinnistut   ning   see   oli   tema   kohustust   sellest   teatada.   Siin   on
tegemist kas raske hooletuse või tahtlusega. 9


4. pooled on kokku leppinud müüja vastutuse piiramises seaduses sätestatud üldise vastutusrežiimiga võrreldes  (VÕS § 106 lg 1)(-) Müüja   vastutab   VÕS   §   221   lg   1   p   2   kohaselt. Olen leidnud, et tegemist oli lepingu mittekohase täitmisega ning kaasusest tuleb välja,
et ostja soovib mittekohast täitmist vastu võtta. Seetõttu on ostjal õigus hinda aladada
VÕS § 112 lg 1 kohaselt. Hinda võib alandada aga võrdeliselt kohustuse mittekohase
täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse VÕS § 112 lg 1 I lause kohaselt.  Järeldus: H võib kinnistu hinda alandada 4000 euro võrra.  10


Hinna alandamine Täiendav kaasus 2019/2020 Suurbritannias   pikka  aega  elanud   ja  töötanud  Mart   otsustas   2019  kevadel   Eestisse  tagasi
kolida. Mart leidis kinnisvaraportaalist tema ootustele vastava korteri Tallinna vanalinnas.
Mart lendas ka korra Eestisse, käis päeval korteriga  tutvumas ja järgmises päeval  sõlmis
notariaalse võlaõigusliku  müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Korteri müügihind oli 145 000
eurot ning kuna Mart oli hoolega raha kogunud, ei pidanud ta pangalaenu võtma ning tasus
korteri eest müüjale OÜ-le Luxx Estate notari deposiidi vahendusel. Korteri võtmed sai Mart
kätte pärast müügilepingu sõlmimist samal päeval.
Kuigi Mart väga soovis Eestisse tagasi kolida, pidi ta siiski kuus kuud veel Suurbritannias
viibima pooleliolevate projektide lõpetamiseks. 2019. detsembris jõudis Mart lõpuks Eestisse
ning esimesel ööl enda korteris ööbides avastas ta, et korterisse kostub tugevalt kõrvalmajas
(millel on Mardi korteriga sama sein) asuvas pubis mängitav muusika. Mart tunneb ennast
petetuna, sest keegi ei olnud talle midagi mürast rääkinud. Mart tellib eksperthinnangu ning
selgub, et seina helikindlaks tegemine läheb maksma 30 000 eurot ning sellise müraallikaga
korteri turuhind on 120 000 eurot, kuid ilma mürata oleks korteri hind 135 000 eurot.  
Mart teavitab müüjat puudusest jaanuaris 2020 ning koos avaldusega, et alandab hinda 20 000
euro ulatuses. 
Müüja vaidleb Mardile vastu, sest asjaolu, et Tallinna vanalinnas võib olla õhtuti kärarikas, ei
ole korteri puudus vaid antud piirkonna eripära. 
Ülesanne: 
Kas Mart saab hinda alandada 20 000 euro ulatuses? Hüpotees: Mart saab hinda alandada 20 000 euro ulatuses VÕS § 112 lg 1 järgi.
Eeldused:   leping,   rikkumine,   vastutus,   ostja   võtab   vastu   kohustuse   mittekohase   täitmise,
täiendav tähtaeg, hinna vahe olemasolu, avaldus Võlasuhe - Lepingu liik – tegemist on müügilepinguga VÕS § 208 lg 1, mille kohaselt ostis Mart müüjalt korteri, müüja andis omandi üle ja Mart maksis raha.  - Lepingu   sõlmimine  –   kaasusest   on   välja   toodud   asjaolu,   et   sõlmiti   notariaalne võlaõiguslik müügileping ja asjaõigusleping. - Lepingu kehtivus  – kaasuse tekstist ei ole toodud välja, sisu ega vormi puudusi – leping on kehtiv  Rikkumine  - Lepingupoolte kohustused – müügilepingust (VÕS § 208 lg 1) tulevad asjaüleandmis tasumaksmis   kohustus,   lisaks   peab   Mart   võtma   asja   vastu   ja   müüja   tegema
võimalikuks   omandi  üle  minemise.  Lisaks  oli  müüjal   kohustus  teatada  asjaoludes,
mille vastu Mardil võiks olla ära tuntav huvi (VÕS § 14 lg 2).  ÜHE KOHUSTUSI
VAATAME   SIIN.   VÕS   §   217   LG   1   –   peab   vastama   kogusele   ja   kvaliteedile
kokkuleppe järgi. Kui midagi ei ole kokku lepitud siis küsimus on kvaliteedis, siis
tuleb siin tugineda § 77 lg-le 1 – peab vastama keskmisele kvaliteedile. - Kohustuste rikkumine – Müüja ei teavitanud Marti kärarikkast pubist kõrvalmajas. Tegemist on mittekohase täitmisega (VÕS § 100), sest müüja ei teavitanud kostjat
kõikidest asjaoludes, mille vastu oleks Mardil ära tuntav huvi olnud (VÕS § 14 lg 2)  - Rikkumist välistavad asjaolud – VÕS § 101 lg 3 Mardi ei ole rikkumist põhjustanud ehk Mart võib rikkumisele tugineda 11


Vastutus:  - Vastutusstandard – Müüja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 103 lg 1) 
- Vastutuse   välistamine  –   kohustuse   rikkumine   ei   ole   vabandatav,   sest   võlgnik   ei rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu VÕS § 103 lg 2 - Vastutust   välistavad   asjaolud  –   poolte   vahel   ei   ole   vastutusest   vabastamise   või vastutuse piiramise kokkulepet ehk vastust välistavaid asjaolusid ei esine. - 218 vastutab nende asjade eest jnejne ja siis alles vastuväited. Vastuväidete ajal saab öelda, et jah need puudused olid juba olemas enne. - VÕS §218 lg 4 – ostja ei teadnud ega pidanud teadma- see on vastuväide - 2   prim   annab   eelise:   eeldatakse,   et   2   aastat   oli   riisiko   ülemineku   ajal-   oluline müügilepingute puhul. - 218 lg 1   müüja vastutab puuduste eest, mis olid riisiko ülemineku ajal (juhusliku kahjustumise või hävimine). Riisiko läheb üle kui asi antakse üle. - 101 lg 3 kontrollida? Pigem mitte - 219 ka kontrollida - ÕKV lisaeeldused - Mittekohane täitmise vastuvõtmine – Müüja andis puudustega korteri omandi üle ja Mart võttis selle vastu. Seega Mart võttis mittekohase täitmise vastu - Täiendav   tähtaeg  –   Mart   ei   anna   aan   täiendavat   tähtaega.   Ta   saatis   hinna alandamiseavalduse koos teatega puudustest See kohustus ei esine alati, aga kindlasti
siis, kui täiendava tähtaja mitte andmisel põhjustatakse müüjale ebaproportsionaalseid
kulutusi.   Praegusel   juhul   hinna   alandamisega   peab   ostja   tegema   väikseimaid
väljaminekuid (20 000 eurot) kui seina helikindlaks tegemise puhul (30 000 eurot) - Hinnavahe olemasolu  - müraallikaga korteri turuhind on 120 000 eurot, Mart ostis korteri 145 000 euro eest, seega vahe on 25 000 eurot. - Avaldus – jaanuar 2020 koos puudustest teavitamisega tegi ta ka avalduse alandada hinda 20 000 võrra 16112 saab alandada! Järeldus: Mart saab hinda alandada 20 000 euro ulatuses VÕS § 112 lg 1 järgi. Variant: Vaidluse 2020 veebruariks on korter muutunud Mardi jaoks armsaks ning ta mõtleb,
et parem oleks hoopis korter helikindlaks teha. Mart saadab müüjale teate, et loobub hinna
alandamise   avaldusest   ning   palub   hüvitada   korteri   seina   helikindlaks   tegemise   eeldatav
maksumus 30 000 eurot. 
Ülesanne: Kas Mart saab kaasuse asjaolusid arvestades nõuda hinna alandamise asemel
ehitustööde maksumuse hüvitamist?
Kui juba hind on ära alandatud läbi väärtuste vahe, siis enam kahju hüvitamist nõuda
ei saa. Hüpotees:  M-il on õigus nõuda OÜ-lt ehitustööde maksumuse hüvitamist VÕS § 115 lg 1
alusel.  12


VÕS §127 lg 1 
Lg 2-korter elamiseks 
Lg 3 - ehitustöid on võimalik ettenäha 1. Võlasuhe  1.   Leping   on   sõlmitud   –   jah,   OÜ   ja   M-i   vahel   on   sõlmitud müügileping   VÕS   §   208   lg   1   järgi.   OÜ   ja   M   jõudsid
kokkuleppele VÕS § 9 lg 1 mõistes. OÜ andis üle korteri ning
tegi   võimalikuks   omandi   ülemineku,   ostja   ehk   M   tasus
ostuhinna ja võttis asja vastu.  2.  Leping on kehtiv – jah, sisust ja vormist puudusi ei ilmne. VÕS § 11 lg 2 – kui lepingut peab sõlmima teatud vormis, siis peab
seda järgima. Järgitud on vorminõudeid AÕS § 119 lg 1 mõistes
ning tehtud leping notariaalselt. 2. Rikkumine 1. Kohustuse sisu – VÕS § 76 lg 1 järgi peab kohustust täitma vastavalt   seadusele.   Lepingust   ega   seadusest   midagi   ei
tulene.   VÕS   §   77   lg   1   järgi   peab   vastama   asi   keskmisele
kvaliteedile.   VÕS   §   217   lg   1   järgi   peab   ostjale   üleantav   asi
vastama lepingutingimustele.  2. Kas   kohustust   on   rikutud?   –   VÕS   §   100   järgi   kohustuse mittekohane täitmine.  VÕS § 217 lg 1 järgi peab asi ehk korter
vastama lepingutingimustele, mh ka kvaliteedi osas, korter ei
vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 järgi kuna :  P1 – kokkulepitud omaduste puudumine; ei  P2   –   ei   vasta   otstarbele,   mida   ostja   soovis   kasutada   või
otstarbele,   milleks   neid   asju   tavaliselt   kasutatakse;   jah,
tegemist on eluruumiga ning seal peab saama puhata  P3 – kasutamist takistavad õigusakti sätted; ei  P4 – kolmandal isikul on asja suhtes nõue; ei   P5 – vallasasja mittevastavus; ei  P6 – tarbijalemüük; ei Järelikult OÜ täitis oma kohustuse mittekohaselt VÕS § 100 mõistes, kuna ta ei rääkinud
ostjale mürast. 3. Kas võib rikkumisele tugineda? – jah:
 Rikkumine  esines enne riisiko üleminekut VÕS § 218 lg 1 ja
VÕS § 214 lg 2 mõistes.   M   ega   temast   tulenevad   asjaolud   ei   põhjustanud   rikkumist
VÕS § 101 lg 3 mõistes.   Samuti puudub rikkumise eest OÜ vastutust välistav või piirav
kokkuleppe VÕS § 106 lg 1 mõistes.  3. Vastutus  1. VÕS   §   218   lg   1   –   müüja   vastutus   asja   lepingutingimustele mittevastavuse   korral.   Eeldus:   puudus   on   olemas   juhusliku
hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS §
214 lg 2). Müraallikas oli olemas enne asja üleminekut ostjale. 2. Vastutust välistavad asjaolud  VÕS § 218 lg 4 – ostja teadis või pidi mittevastavusest teadma; ei, M
ei teadnud ega pidanud teadma mittevastavusest. Ülevaatamise ajal
ei olnud aru saada, et kostab läbi, kuna ülevaatus ei toimunud öösel. 13


 VÕS   §   220   lg   1   –   ei   teatata   mõistliku   aja   jooksul   müüjale
mittevastavusest;   ei   M   sai   mittevastavusest   teada   6   kuud   hiljem
ning teatas sellest kohe.   VÕS § 222 lg 1 – M vaatas asja üle, kuid mittevastavus oli müüja
hooletuse   tõttu   (lg   1)   ning   müüja   teadis   sellest,   kuid   ei   öelnud
midagi (lg 2)   Puudub vastutust välistav kokkulepe (VÕS § 106 lg 1) Seega   OÜ   vastutab   mittevastavuse   eest   VÕS   §   218   lg   1   järgi.   M   saab
tugineda mittevastavusele VÕS § 221 lg 1 p 2 järgi. 4. Õiguskaitsevahend eeldused: 
-   täiendava tähtaja andmine – M andis võimaluse OÜ-le hinda alandada, kuid OÜ ei teinud
seda. Seega VÕS § 115 lg 3 mõistes ei pidanud täiendavat tähtaega määrama, kuna sellel ei
oleks olnud tulemust. Müraallikas oleks ikkagi alles jäänud.
-   kahju olemasolu – VÕS § 127 lg 1 M-i peab asetama olukorda, milles ta oleks olnud, kui
rikkumist ei oleks esinenud (ehk olukorda, kus pubi müra läbi ei kostu). VÕS § 128 lg 1, lg 2:
tegemist on varalise kahjuga. VÕS § 128 lg 3 tegemist on otsese varalise kahjuga, kulutused,
mida M peab kandma, et rikkumist lahendada.
-   kahju on hõlmatud rikutud kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2)
-    lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).  M ei
oleks korterit sellise hinnaga ostnud või ei oleks üldse ostnud, kui oleks teadnud müraallikast.
 
Järeldus:  M-il on õigus nõuda OÜ-lt ehitustööde maksumuse hüvitamist VÕS § 115 lg 1
alusel. Riigikohtu otsused:
Viivis:  1. RKTKo 3-2-1-162-12, II osa – viivise vähendamine 
2. RKTKo  3-2-1-41-07   –   viivisenõude   esitamine   kui   õiguste   kuritarvitamine (diagnostikakeskus).  3. RKTKo 3-2-1-69-08, p 24 - leppetrahvilt viivise arvutamine
4. RKTKo 3-2-1-43-13, p 13-15 – aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanek, hea usu põhimõte kui vastuväide viivisenõudele 5. RKTKo 3-2-1-2-14, p 13, 14 - viiviselt intressi arvutamine võlatunnistuses
6. RKTKo  3-2-1-175-14, p 16, 17 - viivise  arvutamine  intressilt  – lubatud  ja mittelubatud kokkulepped) 7. RKTKo 3-2-1-47-15, p 14 – viivise vähendamise nõude esitamine
8. RKTKo 3-2-1-118-16 p 18, 19; 3-2-1-25-16, p 13 – viivisemäär tarbijalepingus
9. RKTKo   2-15-8794, p  12   - viivise määr VÕS § 113 lg 1, eristamine leppetrahvist (üürivõlglane) Hinna alandamine:  10. RKTKo 3-2-1-85-13, p 14-16– hinna alandamine ja kulutuste arvestamine (seenega
maja) 11. RKTKo 3-2-1-100-15, p 24 - hinna alandamine ja kahju hüvitamine (eelmise sajandi
maja) 12. RKTKo 3-2-1-126-13, p 9 – hinna alandamise tähtaeg (Maardu maja katus) 13. RKTKo 3-2-1-145-14 p 30 – konkludentne hinna alandamine (renoveeritud maja) 14. RKTKo  3-2-1-16-17 p 19, 22, 28, 29-32 – hinna alandamine ja taganemine, kahju
hüvitamine (väike korter) 14


Võlaõigusliku nõude kontrollskeem
Hüpotees: H-l võib K-lt nõuda viivist VÕS § 
113 lg 1 alusel.  
1. Võlasuhe 
1.1.   Leping   on   sõlmitud/võlasuhe   on   tekkinud muul   alusel   (nt   lepingueelsed
läbirääkimised) 1.2.   Leping  on  kehtiv,   ei   ole   lõppenud  (nt   on lõppenud tasaarvestusega) 2. Rikkumine
2.1. Kohustuse   sisu   -   tegemist   on   rahalise kohustuse rikkumisega; täitmise tähtaeg 2.2. Kas   kohustust   on   rikutud   –   viivitusse sattumine VÕS § 82 lg 7 3. Vastutus 
3.1. Kas võib viivist nõuda (VÕS § 101 lg 3 jj)
3.2. Kas esineb vabandatavaid asjaolusid VÕS § 103 järgi; kohaldatakse muud standardit 4. Õiguskaitsevahend
Kas on tüüptingimusena kehtiv VÕS § 42 lg 3 p 5
järgi. 
Nõude   sisu:  VÕS   §   113   lg   1   ja   6,   §   94
(tarbijakrediidilepingu puhul piirang tulenevalt VÕS §
415 lg-st 1)
Võlgniku võimalus nõuda viivise vähendamist, § 113
lg 8, 162 järgi; erinorm - VÕS § 1131 Hinna alandamine, VÕS § 112 lg 1
Eeldused: 
1. Kehtiv leping
1.1. Leping   on   sõlmitud/võlasuhe   on   tekkinud muul alusel (nt lepingueelsed läbirääkimised) 1.2. Leping   on   kehtiv,   ei   ole   lõppenud   (nt   on lõppenud tasaarvestusega) 2. Kohustuse rikkumine (kohustus, rikkumine)
3. Vastutus (VÕS § 103 218 lg 1 jne) VÕS § 105 4. Täiendav tähtaeg (hea usu põhimõte)
5. Mittekohase täitmise vastuvõtmine
6. Väärtuste vahe olemasolu
Formaalsed tingimused: 
7. Hinna alandamise avaldus, VÕS § 112 lg 1
8. ajaline piirang puudub RKTKo 3-2-1-156-11
Alandatud hind: VÕS § 112 lg 1
kokkulepitud   hind   X   mittekohase   täitmise   väärtus   :
kohase täitmise väärtus = uus hind
Kui hind on tasutud – ülemääraselt tasutu  Või: ülemäära makstu tagasinõudmise õigus, VÕS   §
112 lg 3 15

Document Outline

• Õiguskaitsevahendid (III)