Avalikuõiguse tööks õppimise konspekt (0)

Õiguse mõiste ja õiguse idee
Õigus – riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid, mida vajadusel tagatakse sunniviisiliselt (õigus koosneb kohustuslikest reegleist e. õigusnormidest)
Objektiivne Õigus – kirjapandud käitumisreeglite kogum
Subjektiivne õigus – Subjektiivne õigus tekkib siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda. ( nt : võlausaldaja ei pea enda võlga sisse nõudma, see on tema subjektiivne õigus)
Õigusidee : õiglus->
1)võrdsustatud õiglus
2) õiguslik (= garanteeritus – see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist.
3) õiguse eesmärgi pärasus – (eesmärk – seaduse max. täitmine)
Õiguse erinevad liigid
Avalik õigus – vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants , karistus , protsessõigus).
Eraõigus – privaatautonoomia põhimõte. Kordinatsiooni võrdsus. Dispositiivsus . Individuaalsuhe. (Tsiviil, äri ja tööõigus).
Siseõigus – kehtib konkreetses organisatsioonis. Siseõiguse normid reguleerivad organisatsiooni seesmist tegevust. (sisekirjad, eeskirjad)
Välisõigus – moodustavad seadused, määrused. Välisõiguse normid on adresseeritud abstraktsetele hulgale.
Materiaalne õigus- on sisuline. Materiaalõiguse normidega määratakse kindlaks õigussuhtes osalevate isikute õigused ja kohustused.
Formaalne õigus - on menetlusõigus. Formaalse õiguse normidega määratakse kindlaks pädeva riigiorgani tegevus (õigused ja kohustused) materiaalõiguse normide rakendamisel.
Õigusharu ja õigusinstituut
Õigusharu - on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist.
Näide: tööõigus,perekonnaõigus, finantsõigus.
Õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad, nimetatakse - õigusinstituutideks.
Näide: valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses.
Õigusakti mõiste, Liigid
Õigusakt- dokument, milles riigiorganid kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi a panevad peale kohustusi
1)Normatiivsed - on õigustloovad aktid (üldaktid), mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õgisunorme, mis kehtivad määratlemata isikute suhtes ja kuulvad rakendamisele määratlemata arv kordi . Riik loob läbi õigusnormide objektiivset õigust ehk loob õigust
2)mitenormatiivne - on üksikakt( haldusakt ), mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või isikute ringile . NB! Siin rakendatakse õigust mitte ei looda ( NT : Otsus, käskkiri, korradlus)
Üldakt – õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid.
Üksikakt – õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad.
Õigusaktide hierarhia
*madalamalseisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemate üldakidega
*Üksikaktid peavad olema kooskõlas üldaktidega
*üldaktidega peavad olema kooskõlas ka eraõiguslikud lepingud
PS - VL - seadus/seadlus - vabarigivalitsuse määrus - ministri määrus
Õigus allikad
Kohustuslikud õigus allikad :
1)rahvusvahelised lepingud
2)Euroopa liidu alusdokumendid, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid
3)Seadused
4)Määrused
5) Riigikohtu lahendid alama astme kohtule
Soovituslikud allikad
1) riigikohtu, maa- ja ringkonnakohtu lahendid
2)Astuste väljatöötatud juhised, halduspraktika
3)Õigusteadlaste arvamused ja komentaarid
Organi tegevuse sisu alusel :
Seadusandliku - võimu teostavate organite aktid
Täidesaatvat - võimu teostavate organite aktid
Kohtuvõimu - teostavate organite aktid
Sisu alusel liigitamine :
üldiste juhtude - liiklusseaduses
üksikjuhtude - SKA direktori käskkiri
õigusvaidluste - kohtuotsused
Õigussuhe ja juriidiline fakt
õigussuhe - on õigusliku tähedust omav konkreetne eluline suhe vähemalt kahe isiku vahel, kus ühel tekivad teise suhtes mingid subjektiivsed õigused ja teisel isikul juriidilised kohustused .
Ühepoolne õigussuhe - selle tekkimiseks on vajalik ainult ühe subjekti tahteavaldus.(NT : politseinik käsib autol peatuda )
Mitmepoolne õigussuhe - tekkimiseks on vaja kahte või enamat isikut, kelle kokkulangevad tahteavaldused üheskoos moodustavad õigussuhte. ( nt ostu-müügileping )
juriidiline fakt - elus asetleidnud juhtum, sündmus või inimese kätumisakt, mille tulemuseks on mingite subjektiivsete õiguste või juriidiliste kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine, või inimese vastutusele võtmine . NT ( liiklusõnnetus - tekib õgius nõuda hüvitist, nt ostad maki ja siis läheb katki ning õgius, et see tehakse korda)
Õigusnormi tähendus, liigid, tunnused
Õigusnorm – üldkohustuslik käitumisreegel, kehtestatakse riigi poolt, tagatakse riigi sunniga
Liigid:
Subjekti järgi – vastavalt, kes norme on kehtestanud (Riigikogu, Vabariigi Valitsus jne)
Ajalise kehtivuse järgi
Territoriaalse kehtivuse järgi
Täidetava funktsiooni järgi – regulatiivsed (tsiviilõiguslikud) ja kaitsvad (õigushüvede rikkumisele järgneb karistus)
Kohustavad/Keelavad/õigustavad
Konstitutiivsed – määrab, kuidas õigussuhtes osalevate isikute tegevuse toimub e määravad kindlaks õigusaktis mõistete sisu, riigivõimu pädevuse ja võimu kasutamise tingimused, menetluse normid.
Regulatiivsed õigusnormid ehk primaarnormid - on käitumisnormid, mis reguleerivad inimeste käitumist. Nad sätestavad, mida antud õiguslikku tähendust omavas olukorras võib ja peab tegema või tegemata jätma
ehtne lünk - kui situatsion peaks olema seadusandja poolt reguleeritud, kuid ei ole.
näiv lünk - seadusandja polegi kavatsenud teatud elulisi asjaolusid reguleerida. Siin õiguse rakendaja ei tohi seda ületama asuda
Analoogia - ühe või paljude õigusliku tähenduega õigusnormide rakendamine mittereguleeritud või ebapiisva täpsusega regleeritud eluliste asajolude suhtes.
Menetlusnorm - määravad ära, millised on menetlusnõuded . ( nt : “Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.” )
pädevusnormid - on sellised konstitutiivsed õgiusnormid, milles määratakse, milline haldusorgan on seaduse rakendamiseks või mingis tegevuse valdkonnas pädev (nt : “Riiklikku tuleohutusjärelevalvet teostab Päästeamet kogu riigi territooriumil”)
Sekkumisnormid - sekkumist õigustavate normidega määratakse, kuidas haldusorgan võib isiku subjektiivsesse õigusesse sekkuda ( nt : “Politsei võib töödelda isikuandmeid, tehes kirjaliku või elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks”)
Karistusnormid - näevad ette karistuse õiguserikkumise eest
Legaaldefinitsioonid - õigusnormid, millega seadusandja defineerib seaduses olulisemad terminid
Õigusnormi struktuur
Õigusnormi loogiline struktuur :
Kui ( hüpotees) - siis( dispositsioon ) - vastasel juhul ( sanktsioon)
Hüpotees - eeldused, et miskit juhtuks ( nt : veeavarii)
Dispositsioon - näitab, kuidas peab õigussubjekt käitua hüpoteesi tingimuste olemasolul ehk keelab või lubab miskit (nt : alkoholi jooves ei tohi sõidukit juhtida )
Täielik õigusnorm - on olemas hüpotees, dispositsioon või sanktsioon.
ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID
1) Õigusliku küsimuse esitamine (nt: Kas on relvaloa taotlemis alused täidetud ?)
2)Faktiliste asjaolude väljaselgitamine ( nt: millal, kus, kuidas ja mis juhtus ?)
3)Asjakohase õigusnormi valik ehk kohaldatava õiguse kindlakstegemine
*Seaduse sätte tõlgendamine
*seaduse lünkade(Analoogia) ja vastuolude ületamine(hilisem varsemast üle, kõrgem madalamast üle, erinorm on üle üldnormist)
*määratlemata õigusmõiste rakendamine
4) Subsumeerimine - tegeliku olukorra ja faktilise koosseisu võrdlemine (Analüüs)
5)Õigusliku tagajärje kindlakstegemine ja kohaldamine
Määratlemata õigusmõiste -Liiga laialdane , jätab valiku seaduserakendaja teha
Diskretsioon
Siduv tagajärg - Haldusorgan rakendab õigusnormis sätestatud tagajärge
Valikudiskretsioon – õigusnormis on kaks või enam õiguslikku tagajärge, mille vahel haldusorgan valib otstarbekama õigusliku tagajärje.
Otsustusdiskretsioon – ametnikul on õigus otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte.