HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS (0)

HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS

Sisukord

Sissejuhatus 3
1Haldusõiguse mõiste 4
2Haldusmenetluse mõiste 5
2.1Menetluse algus 5
2.2Haldusmenetluse seaduse sünd 6
2.3Haldusmenetluse seaduse koht õigussüsteemis 6
2.4Haldusmenetluse seaduse eesmärgid 7
3Haldusmenetluse eesmärk 8
3.1Haldusmenetluse põhimõtted 8
4Haldusmenetlus ja põhiõigused 10
Kokkuvõte 12
Kirjanduse loetelu 13

Sissejuhatus

Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mille järgimine ühiskonnaliikmete poolt peaks inimestele endile kasu tooma ning mittejärgimise korral järgneb karistus .Õiguse funktsioone või olemust kätkeb endas selline õiguse haru nagu analüütiline õigus.
Käesoleva referaati eesmärk on valja uurida haldusmenetluse mõiste ja sisu.
Referaat koosneb neljast osast. Esimeses osas antakse ülevaade haldusõigusest. Räägitakse selles mõistest.
Teises osas vaadeldakse haldusmenetluse mõiste ja tunnused.
Kolmas osas räägitakse haldusmenetluse eesmärgist.
Neljas osas antakse ülevaade kuidas puutub haldusõigus põhiõigustega.

Haldusõiguse mõiste

Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Viimane vastandub eraõigusele. Et täpsemalt määratleda haldusõigust, on vaja leida kriteeriumid avaliku aõiguse, s.h. haldusõiguse eristamiseks eraõigusest. Avaliku õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ning tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nendeaktuaalseid või potensiaalseid huvikonflikte. Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s.o. riigi-ja haldusõiguse, objetkiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Avaliku õiguse eesmärgiks on määratleda ning piiritleda riigiorganite pädevust. See ei välista muidugi seda, et riik ei osale eraõiguslikes suhetes, ei kasuta eraõiguse vorme. Viimast tuleb vaadata siiski kui erandit , peale selle puudub riigil privaatautonoomia. (Kalle Merusk, 1995)

Haldusmenetluse mõiste

HMS §2 lg 1 defineerib haldusmenetluse järgmiselt : “ haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.”
Haldusorganiteks loetakse kõiki täitevvõimu struktuuriüksusi: riigiasutusi, - ametnikke ja kollegiaalorganeid, kohalike omavalitsuse üksuste asutusi ja organeid, iseseisvaid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, samuti avalike üledandeid enda nimel täitvaid eraisikuid (nt notarid)
Haldusmenetluse ei ole aga mitte igasugune haldusasutuse tegevus, vaid üksnes see, mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega.
Haldusmenetluse põhieesmärk on kaitsta kodanikke võimu omavooli eest, loetakse haldusmenetluseks vaid see osa riigi tegevusets, mis ka kodanikke puudutab. Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine (nt ülemuse korraldused alluvatele). Seevastu avaliku teenistuse raamesantavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust.
Legaaldefinitsiooni kohaselt on haldusmenetluseks vaid haldusorgani tegevus haldusotsuste tgemisel, sest haldusorgan on haldusmenetluse läbiviijaks. (Anno Aedmaa, 2004)

Menetluse algus

Haldusmenetlus võib alata kahel moel:
- haldusotsuse tegemisest huvitatud isiku taotusel;
- asutuse initsiatiivil – menetluse algushetkeks loetakse esimest menetlustoimingut, enamasti on selleks puudutatud isikute tedvitamine menetluse algatamisest.
Taotluse esitamine on tvaline seal, kus isik soovib riigilt saada mingit hüve või soodustust, nt kauplemisluba, ametnikuna teenistusse võtmist, detailplaneeringu algatamist või pensioni. Asutuse initsiatiiv on reegliks seal, kus menetluse eesmörgiks on isikule kohustuste või keeldude pealepanel, seniste õiguste piiramine, sanktsioneerimine või summi kasutamine – nt ehitusjärelevalve poolt ebaseaduslike ehitise lammutamise ettekirjutuse tehemine või kauplemisloa kehtetuks tunnistamine.
Asutuse ja kodaniku suhtlemine on reeglina vormivaba: nii isik kui ka asutus võivad üksteise poole pöörduda nii suuliselt, kirjalikult jui ka sidevahendide abil. (Anno Aedmaa, 2004)

Haldusmenetluse seaduse sünd

Haldusmenetluse seaduse juured Eestis ulatuvad tagasi Esimese Maailmasõja eelsesse aega. Vajadus haldustegevuse õldiste aluste määratlemiseks ning riigi ja kohalike omavalitsuste tegevusjooniste üthlustamiseks tekkis juba vahetult pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist.
Eesti Vabariigi esimene haldusmenetlust üldseadusena reguleeriv seadus – administratiivnemenetluse seadus.
Kokkuvõtvalt võib märkida, et vaatamata haldusõiguse üldosa väljatöötamise läpetamisele ei saa haldusmenetlust lugeda lõplikult välja kujunenuks, sest haldusõigus on pidevalt arenev nähtus.

Haldusmenetluse seaduse koht õigussüsteemis

HMS on osa Eestis kehtivast haldusõigusest. Haldusmenetluse seadus on keskseks , kuid mitte ainsaks haldusmenetlust reguleerivaks õigusaktiks. Reegleid haldusmenetluse kohta sisaldab enamik seadusi ja määrusi. Nad kõik puudutava aga menetlust mingis konkreetses valdkonnas. HMS eesmärk ei olnud kõiki neid menetlusreegleid asendada , vaid selekteerida välja üldisemad, paljudes seadustes ja määrustustes korduvad põhimõtted. (Anno Aedmaa, 2004)

Haldusmenetluse seaduse eesmärgid

HMS §1 kohaselt on see seadus suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtlikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise abil. Õiguste kaitsmine on seega HMS põhieesmärk.
Teiseks HMS kehtetamise eesmärgiks ole senise menetluse lihtsustamine ja ebamõistlike reeglite kaotamine.
HMS –s on palju üritatud juurutada tänapäevase klienditeeninduse põhimõtteid, mis on samuti osaks heast haldustavast.
Hms tagab kodaniku õiguste parema kaitse, kuid eeldab, et ka kodanik ise peab olema piisavalt hoolikas. HMS üritab senisest tugevamini kaitsta kord langetud haldusotsuste kehtivust.
Ning lõpetuks, koos hilisema rakendusseadusega oli HMS eesmärk ja erinevate Eestis läbiviidavate haldusmenetluse harmoniseerimine, jättes HMS-st erinevad menetlusnormid kehtima vaid põhjendatud vajaduse korral. See võimaldab nii asutustel, tavakodanikel kui ka neid abistavatel juristidel paremini orienteerudaa erinevate protseduuride rägastikus. (Anno Aedmaa, 2004)

Haldusmenetluse eesmärk

Kõige laeimas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfuktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi.
Haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse määratluse järgi haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Määrus, haldusakt ja haldusleping on suuremal või lähemal määral piiritlevad kategooriad ning mõistetavamad kui toiming. (Merusk, 2011)

Haldusmenetluse põhimõtted

Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.
Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.
Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme.
Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel.
Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel .
Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, HMS seaduse §-s 36 sätestatud selgitused jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. (Riigikogu, 2012)

Haldusmenetlus ja põhiõigused

Põhiõigustega puutub haldusmenetlus kokku erineval viisil. See kehtib nii materiaalsete kui ka menetluslike põhiõiguste kohta. Põhiõiguste ja vabaduste kaitse haldusmenetluses on küllaltki reljeefselt sätestatud haldusmenetluse seaduses.
Haldusmenetluse seaduse §3 lõige 2 sätestab haldusakti ja toimingu proportsionaalsuse nõude – halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning seatud eesmärgiga proportsionaalne. See haldusmenetluse seaduse säte näeb proportsionaalsuse printsiibi rakendamisel ette kolmeosalise testi.
Haldusmenetluse käigus võidakse riivata ka neid materiaalseid põhiüiguse, mis ei ole otseselt seotud haldusmenetluse tulemusega, s.t. otsusega, mis ühel või teisel määral riivab põhiõigusi. Siia kuuluvad menetlusosaliste nn üldised personaalsed õigused, mida võidakse rikkuda menetlustoimingutega ning ametnike ebadiskreetse tegevusega. Haldusmenetluse aspektist on aktuaalne eelkõige menetlusosalise väärikuse kaitse menetluses.
Haldusmenetlusel on kokkupuutepunktid ka nn menetluslike põhiõigustega. Siinjuutes on olulise tähtsusega juba eespool käsitletud põhuseaduse parg 14, mille järgi õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Siit tulenevalt on täidesaatval võimul kohustus tagada isiku põhiõigused ka menetluse normeerimisega. See tähendab eelkõige seda, et isikul on õigus efektiivsele õiguste kaitsele ausa ja õiglase menetluse kaudu.
Menetluse regulatsioonide kehtestamisel on olulise tähtsusega ka põhiseaduse parg 10, mis sätestav demokraatliku õigusriigi põhimõtte. Sellest tulenevalt nõuab menetlus selgeid ja ühemõttelisi reegleid, menetlusosaliste õigusliku seisundi täpset kindlaksmääramist, nende õiguste tagamist, õiguskindluse ja usalduse kaitse põhimõtetest kinnipidamist, samuti menetlust läbiviiva haldusorgani pädevuse kindlaksmääramist ja erapooletuse ganatiisid.
Haldusmenetluse regulatsioonid peavad lähtuma põhiseaduses sätestatud nõuetest ning neid täpsustama ja sisustama. Järgnevalt tulevad käsitlemisele haldusmenetluse seaduses sätestamist leidnud ja põhiseadusest tulenevad olulisemad menetlusosaliste õigused.
(Merusk, 2011)

Kokkuvõte

Referaat näitas, et haldusmenetluse ei ole aga mitte igasugune haldusasutuse tegevus, vaid üksnes see, mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega.
Haldusmenetluse põhieesmärk on kaitsta kodanikke võimu omavooli eest, loetakse haldusmenetluseks vaid see osa riigi tegevusets, mis ka kodanikke puudutab.
Seni haldusmenetluse eriliike reguleerivad seadused on menetlusosaliste õiguste tagamisele pööranud väga vähe tähelepanu. Olemasolevad regulatsioonid ei ole süsteemsed ning on lünklikud.

Kirjanduse loetelu

Anno Aedmaa, E. L. (2004). Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda.
Kalle Merusk, I. K. (1995). Haldusõigus. Tallinn: Juura.
Merusk, K. (2011). Menetlusosaliste õigused haldusmenetluse seaduses. Juridica, 519-528.
Riigikogu. (13. 12 2012. a.). Haldusmenetluse seadus. Allikas: Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008?leiaKehtiv