Haldusõiguse kodutöö - kaasus (0)

KAASUS 1. Martin Tamm on õigustatud saama X Vallavolikogu 16.11.2010. a määruse nr 37
„X   valla   eelarvest   toimetuleku   kindlustamiseks   peretoetuste   maksmise   ja   lapse
koolitee kulude hüvitamise korra kinnitamine” (edaspidi nimetatud  Määrus) alusel
makstavat koduse mudilase toetust. Toetuse suurus on 120 eurot kuus. Oktoobrikuu
eest Martin aga toetust ei saanud. Martin hakkas uurima, milles asi. 2. X vallavalitsuse ametnik vastas talle järgmiselt: „Kuna Teie perel oli X  valla ees
maksetähtaja   ületanud   võlgnevus,   siis   antud   perioodi   eest   ei   ole   õigust   koduse
mudilase   toetusele.   Teie   koolis   käiva   lapse   Marta   klassijuhataja   saatis   Jaana
Tammele   (lapse   ema)   e-kirja,   milles   teatati,   et   vald   kavatseb   osta   lastele
õpilaspäevikud, mille ligikaudne  maksumus pidi olema 3 eurot. Neil, kes ei soovi
päevikut osta, paluti sellest õpetaja e-postile teada anda. Jaana Tamm  sellest teada
ei andnud, kuid raha ka ei tasunud.“  3.  Martin   Tamm   on   hämmingus.   Kõiki   seniseid   muid   kooliga   seonduvaid   arveid
(söögiraha)   on saadetud   lapse  ema  e-posti  aadressile  ja   need  arved  on kõik  kätte
saadud ja tasutud. Pakkumine päevikut osta tehti lapse ema e-posti aadressile, kuid
arve päeviku eest maksmiseks saatis vald Martin Tamme e-posti aadressile. Seda e-
posti ta kasutas vaid lapse kooli minnes e-kooli keskkonna kasutajaõiguste saamiseks.
Kuna ta seda aadressi enam aktiivselt ei kasutanud, ei saanud ta arve olemasolust ka
teada. Kui Martin Tamm oleks arve maksmise kohustusest teadlik olnud, oleks ta
enda sõnul selle tasunud, sest summa oli väike: 2 eurot 50 senti. Mingit meeldetuletust
tasumata arve eest ka ei saadetud. Martin Tamme sõnul on jabur, et 2 euro ja 50
sendise võlgnevuse eest kaotas ta õiguse 120 eurosele toetusele.  4. Kui Martin esitas mõni päev hiljem valda teabenõude, saadeti talle ka väljavõte X
vallavalitsuse 01.10.2019. a korraldusest nr 1144, mille õigusliku alusena oli toodud
Määruse § 3 lõike 15 punkt 1 ning korraldus ise sõnastatud järgmiselt: „Lõpetada X
valla   koduse   mudilase   toetus   (ema   ja   lapse   nimed).   Märkus:   võlgnevus   2.50
(õpilaspäevik).“ 5.  Määruse § 3 lõike 15 punkt 1 sätestab: „Paragrahv 2 lõige 1 punktides 2 ja 7
makstava toetuse ja kuluhüvitise puhul on X Vallavalitsusel õigus maksmine peatada
juhul, kui käesolevas lõikes nimetatud toetuse või kuluhüvitise saaja(te)l on toetuse
või   kuluhüvitise   maksmisele   eelneva   kuu   viimase   kuupäeva   seisuga   maksetähtaja
ületanud võlgnevus X Vallavalitsuse või selle allasutuse ees, välja arvatud juhul kui
võlgnevus on ajatatud.” Määruse § 2 lõike 1 punktis 2 on sätestatud koduse mudilase
toetus ning punktis 7 õpilase sõidukompensatsioon. 6.  Palun hinnake X vallavalitsuse korralduse nr 1144 õiguspärasust, määrates
esmalt haldustegevuse liigi.


LAHENDUS: A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) Vallavalitsus on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1 mõttes) ning vallavalitsust võib  määratleda kui volikogu poolt moodustatud täitevorganit.  Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte  tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt  (antud juhul Vallavalitsus). Haldusorgan ehk Vallavalitsus on õigussuhtes  positsioonil, milles eraisik ei saa olla. (Subjektiteooria) Välismõju on olemas - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni  (haldusväline/eraisik).  Regulatiivsus on olemas - antud juhul  õiguslikuks tagajärjeks oli see, et X  vallavalitsuse ametniku vastusest lähtuvalt M.Tammil pole õigust koduse mudilase  toetuse saamiseks. See viivitus on suunatud õiguse/kohustuse tekitamisele,  muutmisele või lõpetamisele. Regulatsioon  Martin Tamm on konkreetne isik, kellele see haldustegevus on suunatud.  See on üksikjuhtum, kuna haldustegevus on suunatud ainult ühele isikule, see  ei ole levinud teistele inimestele.  Puudub kokkupele. Sellest tuleneb, et tegemist on ühepoolse regulatsiooniga. Käesoleval juhul Martin Tamm on ainukeseks adressaadiks HMS § 11 lg 1 p 2  mõttes. Sellest tuleneb, et tegemist on üksikregulatsiooniga. Vahekokkuvõte: X vallavalitsuse poolt tehtud korralduse puhul on tegemist  haldusaktiga. B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS I. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus X vallavalitsusel on pädevus olemas HMS § 8 lg-st 1 tulenevalt.  2. Menetlusnõuded


Käesoleval juhul Martin Tamm on adressaadiks HMS § 11 lg 1 p 2 mõttes, kuna X  vallavalitsuse poolt tehtud haldusakt on suunatud talle.  Teavitamiskohustus on üks hea halduse põhimõtetest, mis peab kindlasti olema  täidetud. HMS §-st 35 lg 1 p-st 2 tuleneb, et haldusorgani initsiatiivil algatatud  haldusmenetluse peetakse algatuks juhul, kui menetlusosaline on menetluse  algatamisest teavitatud. HMS § 35 lg 1 p 3 sätestab, et haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluse  peetakse algatuks juhul, kui menetlusosaline sai teada sellest tema suhtes esimese  menetlustoimingu sooritamisega.  Ehk eeltoodud HMS paragrahvidest tuleneb, et Martin Tamm ehk pidi olema  teavitatud sellest, et tema suhtes haldusmenetlus läbi viiakse. Kaasuse tekstist on  selge, et Martin Tamm ei teadnud, et tema suhtes oli haldusakt tehtud ning sai sellest  teada ainult siis, kui ei saanud mudilase toetust ühe kuu eest. Ta ise hakkas asja  uurima ja sai X vallavalitsuse ametniku poolt vastust, et enam ta toetuse ei saa oma  võlgnevuse tõttu. Seega kuna ei olnud Martin Tamm haldusmenetlusse kaasatud, ei  ole teavitamiskohustus täidetud. Ärakuulamispõhimõte: HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab  haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus  sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaasuse tekstist tuleneb, et X  vallavalitsus ei andnud võimalust Martin Tammile oma arvamust avaldada kirjalikus,  suulises või muus talle sobivas vormis. Antud juhtum ei ole ka ärakuulamise erandiks vastavalt HMS §-ile 43. Eeltoodust lähtuvalt ärakuulamise kohustus ei ole täidetud. Uurimispõhimõte: HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama  menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks  tõendeid oma algatusel.  Käesoleva kaasuse tekstist on selge, et X vallavalitsuse jaoks mudilase toetuse mitte  maksmiseks olulise tähendusega asjaoluks oli see, et Martin Tammil on olemas  maksetähtaja ületanud võlgnevus kooli suhtes, mille suuruseks oli 2,5€.  Haldusorgani erapooletus: HMS §-s 10 sätestatud eeldused ei ole täidetud ehk  haldusorgani erapooletus on täidetud.


3. Vorminõuded Käesoleval juhul ei ole võimalik järeldada kas haldusakti vorminõuded olid täidetud.  Haldusorganisatsioonis oli see M.Tammi asi läbi vaadatud ning kuna see määrus oli X vallavalitsuse poolt tehtud, teoreetiliselt  oli see kirjalikus vormis valmistatud.  (vastavalt HMS §-ile 55 lg 2). Lisaks, kuna kaasuse tekstis ei ole teisiti kirjutatud  meie eeldame, et X vallavalitsuse poolt on tehtud kirjalik haldusakt. Kaasuse tekstis ei ole piisavalt informatsiooni ning ei ole võimalik hinnata kas  haldusakt oli selge, üheselt mõistetav ja põhjendatud vastavalt HMS §-le 55 lg 1,  HMS §-le 56. Vahekokkuvõte: X vallavalitsuse poolt välja antud haldusakt ei ole formaalselt  õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus 1. Õiguslikuks aluseks ehk volitusnormiks on X vallavalitsuse määruse nr.37 §  3 lg 15 p 1 kooskõlas § 2 lg 1 p 2 ja 7.  2. Proportsionaalsus: HMS § 3 lg-st 2 tuleneb, et  halduse õigusakt ja toiming  peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.  Proportsionaalsuse põhimõte järgi võib isiku õigus ja vabadusi piirata üksnes  siis, kui see on äärmiselt vajalik. Antud juhul X Vallavalitsus seadis  eesmärgiks seda, et võlgnikud maksaksid oma võlgnevused välja. Seega  teguviis võiks olla sobiv eesmärgi saavutamiseks. Kuid aga teguviis on  ülekoormav, sest võiks kasutada Martin Tammi suhtes alternatiivi ehk nõuda  tema käest võlga väljamaksmist ning määrata tähtaega kohustuse täitmiseks.  Vastasel juhul mudilase toetus võiks olla peatatud. X Vallavalitsuse teguviis ei ole vajalik.  Võlgnevuse suurus (2,5€) ning mudilase toetuse suurus (120€) ei ole  võrreldatavad. Seega toetuse äravõtmine ei ole proportsionaalne ega  põhjendatud, kuna toetus 48 korda suurem, kui Tammi võlg kooli ees, mida  saab hästi kiirelt likvideerida.  3. Kaalutlus: HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on  haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida 


erinevate otsustuste vahel. Kuna proportsionaalsuse põhimõte kontrollimisel  on tuvastatud, et X Vallavalitsuse teguviis ei ole vajalik ehk on olemas ka  teine vähemkoormav vahend Martin Tammi võlgnevuse likvideerimiseks, pole X Vallavalitsus kaalutlust teostatud. Vahekokkuvõte: X vallavalitsuse poolt välja antud haldusakt ei ole materiaalselt  õiguspärane. III. KOKKUVÕTE X vallavalitsuse poolt välja antud haldusakt on formaalselt ja materiaalselt  õigusvastane.