Büsants (2)

Q: Kuidas see siis võimalik oli ?

Vastus leiad õppematerjalist: Büsants

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas see siis võimalik oli ?

Ajalugu .
Bütsants .
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium .
7.a klass
Mary -Liis Pukk
Sisukord .
Eessõna Lk. 3
Bütsantsi põhijooned Lk. 4
Suurriik ja selle kolm kontinenti Lk. 6
Bütsantsi elanikkond Lk. 6
Talurahvas Lk. 7
Käsitöölised Lk. 8
Orjad ja koloonid Lk. 9
Keiser keisrikojas ja Bütsantsi diplomaatia Lk. 10
Keisrilinn Konstantinoopol ja selle vaatamisväärsused Lk. 11
Hagia Sophia peakirik Lk. 12
Hipodroom Lk. 13
Bütsantsi armee ja sõjakunst Lk. 14
Bütsantsi õigeusu kirik Lk. 15
Bütsantsi kultuur Lk. 16
Kirjandus Lk. 17
Teadus Lk. 18
Arhitektuur ja kujutav kunst Lk. 19
Bütsantsi kultuuri mõju Euroopale Lk. 20
Toit ja peod Lk. 21
Abielu ja perekond Lk. 22
Lapsed ja nende harimine Lk. 23
Kasutatud kirjandus Lk. 24
Bütsantsi põhijooned .
Bütsantsi riik tekkis 395. aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult kahte ossa, Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks, kus Ida- Rooma meenutab meile Constantini järeltulijaid, kelle pealinnaks oli Bütsantsis või siis teise nimega Konstaninoopolis.
Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli paljudest keskaja riikidest terves maailmas üks kõige arenenumaid just majanduse, kultuuri ja eluolu poolest. Meie ajaarvamise järgi, esimestel sajanditel kogunes Rooma orjandusliku Rooma impeeriumi majandus ja kultuur ikka idaprovintsidesse, kuid need jõukad alad kannatasid hoopis vähem orjandusliku tootmisviisi allakäigu all kui lääneprovintsid ja Itaalia.
330. aastal kuulutas keiser Constantinus endiste kreeklaste asulinna Bysantioni uueks pealinnaks ning andis sellele uue nime – Konstantinoopol ehk Konstantini linn.
Paljude aastate ja tuhandete miilide kaugusel on Bütsantsi tsivilisatsioon esindanud üksmeelsust.
Näiteks:

impeeriumi geograafilise rahulolu otsustab mitmekesisus ise nii kohalikul kui ka rahvuslikul jaotusel .
rahva kasv tsivilisatsioonis avaldab teatavad selgelt eristatavad perioodid .

Bütsantsi äärealad olid aetud kõige laialdasemalt kõigi erinevate inimestega – idamaalased, soome-ugrilased ja slaavid – mõned neist ohtlikest naabritest elasid teisel pool piiri teised aga olid jäänud elama Bütsantsi territooriumil.
Nii oli impeerium seotud läänest teise poolega vanast Rooma impeeriumist . Seega mõjutasid Bütsantsi tsivilisatsiooni arengut kolm tegurit – Alexandria- Hellenism , Rooma ja Idamaad .
Kuni I aastatuhande lõpuni oli Bütsants enamusjaolt orjanduslik riik, kus feodaalsuhete areng toimis väga aeglaselt.
Enamuse osa toodangust andsid vabad talupojad ja linnakäsitöölased.
Majanduse areng viis paratamatult aga orjandusliku tootmisviisi hääbumisele ning talupoegadele feodaalkohustuste panemiseni .
Need muudatused nõudsid aga tugevat feodaalriiki. Selle tarvis korraldati ümber nii sõjavägi kui ka haldus.
Alates XI sajandist hakkas ilmnema Bütsantsi majanduslik mahajäämine Lääne-Euroopast, kus feodalism oli arenenud palju võimsamalt ja laiemalt.
II aastatuhande alguses ilmusid silmapiirile uued vaenlased. Piki Vahemerd saabunud viikingid hõivasid Bütsantsi viimased valdused Itaalias ja kinnitasid kanda Balkani poolsaare rannikul.
Idast ja kagust ründasid aga petšeneegid, polovetsid ja türklased-seldšukid. Pealegi muutus Bütsantsi siseolukord XII sajandil vägagi ebakindlaks. Üks paleepööre järgnes teisele, teravnes talurahva võitlus feodaalse rõhumise vastu.
Ristisõdade perioodil hakkas aina tugevamaks saav Venezia suurendama oma mõju Bütsantsile. Venezia õhutamisel suundus IV ristisõda (1202-1204) otseselt Bütsantsi vastu, mistõttu vallutati Konstantinoopol ja rüüstati seda halastamatult. Bütsantsist jäid järele vaid Nikaia ja Trapezundi feodaalriigid .
Hoogu võttev klassivõitlus ja alalised feodaalvaenud nõrgestasid Bütsantsi veelgi enam. Riigikassa oli tühi ja sõjavägi tihti ilma palgata.
Bütsantsi riigile saabus lõpp 1453. a. Pärast 53 päeva kestnud piiramist ründasid türklased Konstantinoopoli ja vallutasid selle.
Nad nimetasid selle ümber Stambuliks.
Suurriik ja selle kolm kontinenti.
Justianus I valitsemisajal (527-565) oli Bütsants tõeline suurriik, mille valdused laiusid kolmel kontinendil. Roomelaste keisrile allusid laialdased alad Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Väike-Aasias ja Taga- Kaukaasias , Lähis-Idas ja Põhjas-Aafrikas.
Nende alade kliima oli erinev. Rannikualadelt pehme mereline, sisemaal aga kontinendiliselt karm. Suur osa Bütsantsi territooriumist oli kaetud mägedega, mille kivine pind ei sobinud põlluharimiseks. Sisemaal oli sademeid niivõrd vähe, et korralikud saagi saamine nõudis kunstlikut niisutamist.
Mäed raskendasid ühenduse pidamist riigi erinevate osade vahel. Mägijõed ei olnud laevaga sõidetavad ega ei sobinud seetõttu ka kauba edasitoimetamiseks. Veerikkad jõed nagu Doonau , Tigris ja Niilus jäid aga riigi äärealadele.
Rohkem oli aga kasu mereteedest, sest bütsantslased olid kogenud meresõitjad. Nad kandsid hoolt meresõidu ohutuse eest ja neid ei ahvatlenud tundmatute mereteede otsimine, kuid ammu tuntud marsruute kasutasid nad oskuslikult, seega mitte alusetult ei nimetanud nad vahemerd ’’Meie mereks’’.
Sadamate juurde ehitati kõrgeid tuletorne, mille tipus põletati öösiti kuivi , päeval aga niiskeid puid.
Bütsantsi kaupmeestele oli väga hästi tuntud mööda Ida-Euroopa meresid, jõgesid ja järvi kulgev suur vetetee ’’varjaagide juurest kreeklasteni’’ ehk siis Skandinaaviast Konstantinoopolisse. Selle tee üks haru viis mööda Eesti põhjarannikust, niiet meie esivanematel võis olla kontakte romealastega. Sellele leiab kinnitust ka Eestist leitud Bütsantsis vermitud mündid.
Maismaal kasutati tükk aega Rooma riigi aegadel rajatud maanteid. Nende ääres olid riiklikud postijaamad, et käskjalad saaksid lausa jooksujalu kiireid sõnumeid edasi toimetada.
Vaenlase sissetungist teatati kas tule või suitsuga. Veeloomaks olid peamiselt muulad ja eeslid . Hobune hakkas nendega konkureerima alates X sajandist.
Bütsantsi elanikkond.
Elanikkonna poolest oli Bütsants väga kirev riik. Põhirahva moodustasid kreeklased kuid peale nende elasid seal veel armeenlased, grusiinid, süürlased, juudid, egiptlased , traakialased, daakialased, illüürlased, bulgaarlased, itaallased ja veel mitme teise rahva ja võimu esindajad. Eriti tihedates sidemetes Bütsantsiga olid armeenlased ja grusiinid. Konstantinoopol võttis meelsasti vastu töökaid armeenia pagulasi , kellest paljud astusid keisri sõjaväkke. Mitmedki armeenlased tegid karjääri tõustes väejuhtideks ja halduriteks.
Kõiki keisri alamaid, vaatamata nende etnilisele päritolule, nimetati romealasteks, Ida-Rooma keisririigi kodanikeks.
Neile sisendati lapsest peale, et nad on ’’Jumala poolt välja valitud rahvas’’ ning seetõttu üle kõikidest teistest rahvastest ja hõimudest.
Kõrge enesehinnang ja sellega kaasnev naaberrahvaste ning hõimude alavääristamine oli bütsantslastele omane.
Talurahvas, käsitöölised, orjad ja
koloonid.
Talurahvas.
Bütsantsi ühiskonna majandusliku aluse moodustas talupoegade ja käsitööliste igapäevane töö. Selle abil varustati linnu ja armeed, peeti üleval keisrikoad ja aristokraatiat. Talupoegadelt saadi suurem osa riigimaksudest.
Looduslikud tingimused põlluharimiseks ei olnud mägialadel eriti soodsad. Maad oli palju, kuid põlluks sobivat pinda napilt. Palju vaeva nähti ka põllulappide puhastamisega kividest. Maaviljelus koondus peamiselt orgudesse ja tasandikele kus soojust oli piisavalt, puudust tunti aga veest.
Bütsantsi põldudel kasvatati peamiselt nisu, otra ja ube, aedades aga viinamarju, oliive, pirne, õunu ja granaatõunu. Eriti palju tööd nõudsid viinamarjad, tänu sellele eraldati neile kõige parem maa, mida hinnati kuni 10 korda kallimaks tavalisest põllumaast.
Tähtsal kohal oli ka karjandus . Peamiselt peeti lambaid ja kitsi , kes leidsid ka kehvalt mägikarjamaalt midagi söödavat. Orgudes kasvatati sigu ja veiseid. Rohkem hinnati veoloomaks sobivaid härgi, sest tolleaegsed lehmad olid õige kesise piimaanniga. Rohurikastel tasandikel aretati hobuseid armee tarvis.
Talupojad teadsid tavaliselt vaid seda, mis toimus nende külas või lähiümbruskonnas. Rohkem oli tegemist paduvihma ja põuaga ning kardeti sõjaväe läbiminekut. Kõige vihatumad inimesed olid külades keisri maksunõudjad, sest nad olid üsna kiired petised. Maksude paremaks kättesaamiseks oli kehtestatud ühiskäendus. Kui keegi jättis enda maksud maksmata ja põgenes, pidi ülejäänud küla ka tema osa ära maksma. Suurem osa makse kasseeriti sisse rahas. Selline asi sundis aga talumeest oma saaki linnas müüma, seal aga kehtisid riigi poolt määratud hinnad kõigile põllumajandussaadustele.
Maaelanike igapäevasest elust teatakse aga vähe rääkida. Nende kaootiliselt ehitatud külad nägid välja üsnagi armetud . Maju ehitati peamiselt kohalikust kivist, puiti kasutati vaid uste ja katuse tarvis. Jõukam peremees lasi püstitada kahekorruselise maja, mille alumisel korrusel elasid orjad ja teenrid , ülemisel aga isand oma perega . Need majad olid ehitatud lõuna poole avaneva sammastikuga ja kaunistatud marmoriga .
Käsitöölised.
Tuntud käsitöökeskusteks olid Konstantinoopol, Aleksandria, Antinookia, Tüürud, Beirut, Efesos, Smürna, Nikaia, Thessalonike ja Korintos . Võimude korraldusel olid Bütsantsi linnade käsitöölised koondatud ametialade järgi ühingutesse, mis tekkisid Bütsantsis tunduvalt varem kui tsunftid Lääne-Euroopas ja erinesid nendest mitmeti. Pääs korporatsiooni ei olnud kitsendatud ei sisseastumismaksudega ega kutseoskuste kontrollimisega meistritöö näol. Korporatsioone juhtivad vanemad pidid vastutama oma ametivendade väärika käitumise eest nii kodus kui avalikes paikades.
Käsitööline võis tegutseda ainult ühel alal, mitme tootmisala ühendamine oli keelatud. Kontrolli hõlbustamiseks pidid kõik ühe eriala töökojad paiknema lähestikku, kas siis ühel tänavas või kvartalis.
Tegutsesid suured riiklikud töökojad, kus valmistati relvi ja luksuskaupu. Need ettevõtted koondasid kümneid ja sadu oskustöölisi, kelle hulgas oli arvukalt orje. Eraettevõtetes töötas tavaliselt vaid 4-5 inimest: meister, paar selli ja paar õpipoissi. Riigi poolt oli määratud kindlaks toodete hind ja keelatud oli suuremate toorainete tagavarade ostmine.
Bütsantsi luksuskaubad, eelkõige siid ja samet, olid lähedal ja kaugel hinnatud. Antiikajal toodi siid Hiinast, sest üksnes hiinlased tundsid siidiusside kasvatamise ja siidiriide saamise saladust.
Kogu ristitud Euroopas levisid Bütsantsis valmistatud ikoonid, jumalateenistuse riistad ja klaasnõud. Neid võis kohata õige laialdaselt Iirimaal kuni Venamaani välja.
Pidev riigi järelevalve tagas küll linnakäsitööliste toodangu ühtlase ja kõrge taseme, kuid hakkas ajapikku pidurdama tootmistehnika arengut. Samal ajal toimus Lääne-Euroopas küllaltki kiire protsess. Seepärast hakkasid just Itaalia käsitöömeistrid Oma toodanguga Bütsantsist ette jõudma, seda nii kvaliteedi kui ka hinna osas. Järgmisel sajandil elas Bütsantsi käsitöö üle sügava kriisi. Selle tõttu paljud käsitöölised laostusid ning täiendasid linna alamkihtide arvukat peret.
Orjad ja koloonid.
Kuni I aastatuhande lõpuni moodustasid orjad ja koloonid üsnagi suure elanikkonna Bütsantsi ühiskonnast. Eriti kasvas orjade arv edukate vallutussõdade perioodil, mil enamik sõjavange muudeti orjadeks. Ametlikult lubati orjasid müüa vaid riigi poolt määratud hinnaga, kusjuures kümnes osa orja hinnast võeti riigilõivuks.
Orjad jagunesid riigi- ja eraorjadeks. Riigiorje kasutati raskematel ja ebameeldivamatel töödel, näiteks kaevuritena või mustuse vedajatena linnades.
Eraorje peeti nii maal kui linnas. Maal kasutati neid kas põlluharijate või karjalistena, linnas aga teenijate-koduorjadena. Aristokraatlikud daamid uhkeldasid omavahel sellega, kellele neist kuulub rohkem ja nägusamaid orje ja orjatare.
Koloonid kujutasid endast üleminekuvormi orjusest vaba maaharija staatusesse. Peamiselt olid koloonid barbarite hulgast vangi võetud talupojad, kellele maavaldaja andis harimiseks väikese maalapi. Koloonil oli lubatud pärandada oma varanatuke lastele. Koormuste täitmatajätmise korral võeti koloonilt tema maatükk koos varaga ja ta muudeti orjaks.
Keiser keisrikojas ja Bütsantsi diplomaatia.
Bütsantsi keisrit kutsuti basileiuseks. Teda ei kuulutatud küll jumalaks või jumalate sugulaseks, kuid toonitati, et tegemist on jumala enda poolt valitud isikuga, issanda asemikuga patuse maa peal. Keisri troon oli kahe istekohaga. Üks keisri ja teine Kristuse tarvis. Teine tool hoiti alati tühi juhuks, kui Kristusel tuleb ootamatult tahtmine istuda oma maapealse kolleegi kõrvale.
Rahva ette ilmumisel pidi keiser kullaga tikitud ja vääriskividega kaunistatud rõivaid kandma. Pidulike tseremooniate aegu tuli keisril seista mingil alusel või kõrgendikul, nii et ta näiks pidulikus poosis raidkujuna. Troonikõne ajal varjati tema jumalikku palet eesriidega, mille tagant kostis valitseja hääl. Keisri võim ei olnud algul pärandatav ja ei olnud välja kujunenud ka dünastiat. Iga uue keisri troonile saamise ümber toimus suur võimuvõitlus.
Keisriks võis saada iga bütsantlane, tema edukus ei sõltunud mitte tema päritolust vaid tema reaalsest võimekusest. Lihtrahvast põlvnemist ei peetud mingiks takistuseks. Mitmed kõrgele ametikohale saanud mehed isegi uhkustasid oma madala päritoluga. Troonile pääses talupoegi, tallipoisse ja lihunikke, muidugi olid hinnatud ka osavad sõjamehed. Bütsantsi riiki valitsenud keisrid vahetusid väga tihti, neid oli aegade jooksul koguni 107. Paljud said surma võimuvõitluse või paleepöörde käigus. Nad kas mõrvati või sunniviisiliselt pügati mungaks.
Bütsantsis toonitati, et üksnes siinsel valitsejal on õigus kanda keisri õiget tiitlit . Kõik teised keisrid olla isehakanud, kelle võimu Bütsants ei tunnista.
Bütsantsi diplomaatia kujunes välja juba Justianus I ajal. Konstantinoopolis õpiti hoolikalt tundma naaberrahvaste ja hõimude omavahelisi suhteid, nende sõjalist tugevust, valitsejate nõrki ja tugevaid külgi, rahva kombeid ja tavasid ning otsiti viise naabrite mõjutamiseks.
Ka ristiusu levitamist kasutati laialdaselt Bütsantsi välispoliitika huvides. Tavaliselt ristisid romealaste misjonärid esimestena hõimupealikke naisi, kes seejärel mõjutasid soovitavas suunas oma mehi. Kord loodud kontakte tugevdati veelgi abielusidemete sõlmimisega hõimupealikute ja basileuse sugulaste vahel.
Keisri õukonnas viibisid sageli Euroopast, Aasiast või Aafrikast tulnud saadikud. Keisripalee kõige esinduslikum ruum, kus külalisi vastu võeti, oli värvitu marmoriga tehtud troonisaal. Keisrilossi saalide seinu kaunistasid mosaiikpildid Bütsantsi armee võitlustest. Troonisaali ust varjas purpurne eesriie , mille juures lasti saadikutel oodata. Eesriie laskus järsku ja saadikuid rabas võimas vaatepilt . Kroon peas, istus kalliskividega ehitud troonil kuldse baldahhiini all keiser. Ta hoidis käes riigiõuna ja tema trooni ees olid kullast lõvikujud, trooni taga oli aga kuldsete okstega puu, millel istusid kuldsed tehislinnud. Vastuvõtud olid alati väga pidulikud ja keiser näitas seal oma ülimat lahkust, mis oli aga kahe teraga mõõk . Basileuse rikkuste nägemine võis äratada võõrastes kadedust ja saagihimu, mis viis kurjade plaanide sepitsemisele, kuidas kõiki neid rikkusi endale haarata.
Keisrilinn Konstantinoopol
ja
selle vaatamisväärsused.
201 a.e.m.a hõivasid Byzantioni roomlased . Enam kui viis sajandit hiljem, pani keiser Constantinus siin aluse uuele suurlinnale. 330 a. valmis ja õnnistati suure pidulikkusega sisse tugev kaitsemüür ning samal ajal kuulutati Konstantinoopol Rooma uueks pealinnaks.
Linn oli täielikult kindlustatud: 12 m. kõrge ja 5 m. paks peamüür ning 96 massiivset torni selle küljes. Kaitsemüüride kogupikkuseks oli 16 km. ja torne loetleti müürides kuni 400 kanti olevat. Linnaväravate juurde viisid üle vallikraavi ehitatud sillad .
Hoolikalt kindlustatud linn suutis end edukalt kaitsta peaaegu kõikide piiramiste ja rünnakute vastu. Kogu Bütsantsi ajaloo kestel on suudetud linna vallutada vaid kahel korral – 1204 a. ja 1453. a
Bütsantsi keisrid tegid palju selleks, et muuta uus pealinn ka väliselt Rooma vääriliseks või isegi seda ületavaks. Sinna püstitati marmorpaleesid, foorumeid, terme ja tsirkusi. Keiser Constantinus lasi endale ehitada ligi 30 suurejoonelist paleed ja kirikut, kaks amfiteatrit, hipodroomi ja üle 150 sauna ja leivaküpsetuskodasid ning 8 veejuhet. Aristokraatide elamuteks püstitati enam kui 4000 maja. Veel oli linnas mitu turgu koos laoruumidega ja karavanseraidega võõrsilt tulnud kaupmeeste tarvis.
Linna kõige tähtsamas esimeses regioonis, asus keisripalee kompleks . Selle läheduses asus hipodroom, Hagia Sophia peakirik ja suur Augusteoni väljak.
Muu kesklinn nägi välja hoopis tagasihoidlikum. Kitsad 4-6 m laiuste uulitsate äärde jäid paljukorruselised üürimajad, ka tänavasillutis oli vilets.
Hagia Spohia peakirik.
Kirikutest oli kõige suurejoonelisem Hagia Sophia, ehk Jumala Püha Tarkuse peakirik.
Nika ülestõusus ajal põles maha keiser Constantiniuse ajal püstitatud Sophia kirik , ning Justinianus andis käsu püstitada ahervaremete kohale veelgi suurem ja uhkem jumalakoda, millel ei oleks võistlejat kogu maailmas.
Uue kiriku püstitamisel töötas 10 000 ehitajat kuus aastat. Hagia Sophia projekteerisid Kreeka arhitektid ja matemaatikud Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest. Neil tuli 32-meetrilise läbimõõduga kuppel püstitada ristkülikukujulistele müüridele nii, et kupli tipp asuks 55m kõrgusel põrandast. Kupli alumist serva übritses 40 aknast vöö.
Räägitakse, et 27. detsembril aastal 537, kui keiser Justianius sissepühitsemistalitluse puhul esmakordselt astus vastvalminud kirikusse, olevat ta käsi kokku lüües hüüdnud:’’ Saalomon ! Ma trumpasin su üle!’’ ( X sajandi e.m.a valitsenud Iisraeli ja Juuda valitseja Saalomoni käsul ehitatud Jeruusalemma templit peeti siiani maailma kõige suuremaks ja uhkemaks pühakojaks.)
Hipodroom.
Hipodroom on võidukihutamisteks kujundatud ovaalikujuline ringrada , mille ärde on püstitatud tribüünid pealtvaatajatele ja tallid hobustele. Konstantinoopolis oli hipodroom veel avaliku elu peamine keskus, koht, kus keiser võis oma alamatega silmast silma kohtuda.
Hipodroom asus otse keisripalee kõrval, sama väljaku ääres senati ja Sophia peakirikuga. Rajatis ise meenutas Rooma suurt tsirkust. Hipodroomile mahtus kuni 60 000 huvilist, ovaalse põhiplaaniga rajatis oli 370m. pikk ja 140m. lai .
Keisririigi algusaegadel korraldati hipodroomil ka gladiaatorite mänge, kuid need kadusid ajapikku. Rahvale meeldisid rohkem hobuste võidukihutamised ja mitmesugused võitlusmängud, eelkõige maadlus .
Hipodroomile pääsesid kõik vabad mehed tasuta. Paremate kohtade saamiseks tuli kohale ilmuda õige varakult. Naisi hipodroomile ei lastud.
Bütsantsi armee ja sõjakunst.
Esialgu koosnes sõjavägi paiksetest piirikaitsevägedest ja tegevarmeest, kellele lisandus Konstantinoopolis asuv keisri ihukaitsevägi.
Alates VII saj. toimusid armee korralduses olulised muutused. Väike- Aasia aladel loodi sõdurtalupoegadest koosnevad teemaväed. Teemasüsteem osutus aga nii otstarbekaks, et peagi laiendati seda kogu riigile. Uue süsteemi kohaselt moodustasid armee tuumiku vabad talupojad, kes said teenistuse eest enda kasutusse maatüki. Selle võisid nad pärandada oma pojale tingimusel, et ta sammub oma isa jälgedes.
Kogu impeerium jaotati sõjalis-halduslikeks piirkondadeks – teemadeks. Teemat juhtis strateeg , kes oli samaaegselt väepealik, kohtunik ja maksusüsteemi korraldaja.
Relvadena kasutati pikki piike, mõõku, kilpe, vibusid, odasid ning linge. Sõjavägi jaotati kerg- ja raskejalaväeks.
Kõrgelt hinnati sõjakavalust. Vaenlasele antud piduliku tõotuse murdmises ei nähtud midagi taunimisväärset. See kõik kuulus sõjakavaluse juurde.
Bütsantsi sõjavägi oli hästi varustatud ja hoolikalt välja õpetatud. Sõdalasi harjutati käsitlema mõõka ja viskerelvi, hüppama täies varustuses hobusele.
Bütsantsi keemikute tähtis leiutis oli ’’kreeka tuli’’ – isesüttiv segu, mis põles ka vees. See olevat koosnenud naftast, asfaldist, väävlist, sõest, vaigust ja kustutamata lubjast. Merelahingus tõi ’’kreeka tuli’’ Bütsantsi laevastikule mitmeid võite.
Bütsantsi õigeusu kirik .
Keisrivõimu kaks peamist tuge Bütsantsis olid armee ja õigeusu kirik. Kirik aitas hoida rahvast kuulekuses, leevendada klassivastuolusid ja vaigistada poliitilisi kirgi. Õigeusu kirik pidas üleval vaeste varjupaiku, orbudekodusid ja haigemaju, lasi ikaldusaastailjagada näljastele vilja.
Kirikuelu juhtimine oli suures osas keisri käes. Usuelu tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel, mida ei kutsunud kokku mitte kirikupea -patriarh, vaid keiser. Temal oli õigus kirikukogude otsuseid kinnitada või tagasi lükata.
Täiesti ühel meelel olid riik ja kirik ristiusu levitamisel. Naabermaadesse saadeti minki ja vaimulikke, kelle kannul läksid ’’barbarite’’ juurde bütsantsi kaupmehed , ehitusmeistrid ja kunstnikud . Bütsantsi misjonärid tegelesid laialdastel aladel alates Abessiinia mägimaadest kuni Kesk-Venemaa tasandikeni. Sahara oaasidest Doonau kallasteni.
Kiriku õpetuse kohaselt oli iga kristlase maapealse ajaliku elu eesmärk õndsuse tagamine teises, taevases elus. Selleks olevat kõige õigem tee eemaletõmbumine ilmaliku elu rõõmudest, et töös ja palves kusagil kloostris pälvida pärast surma koht paradiisis .
Bütsantsi kultuur.
Kirjandus.
Bütsantsis hinnati kõrgelt kirjasõna ja raamatuid. Keisririigi esimestel sajanditel kirjutati peamiselt Egiptuse papüürusest kokkukleebitud kirjarullidele ehk biblionidele. Peagi tõrjus biblionid välja aga odavam ja käsitlemisel mugavam vihikukujuline kõide – koodeks .
Ümberkirjutatud käsikirju illustreeriti kaunite värviliste miniatuuridega, mis muutsid raamatu eriti kalliks.
Bütsantsi kirjanduses põimusid nii antiikne kui ka kristlik . Kiriku mõjul kujunes Bütsantsis välja oma luulekunst ehk hümnograafia .
Nendes luuletustes kasutati rahvakeelt ja lihtsamaid vorme.
Tolleaegse kirjanduse hulka arvatakse ka kõnekunst. Bütsantsis saavutas see eriti kõrge taseme kiidu- ning ülituskõnede osas. Oraatori meisterlikkus seisnes mitte kõne selguses ja loogilisuses, vaid vihjamisi mõistaandmises ehk niiõelda ümber nurga rääkides.
Impeeriumi alguseks oli ladina keel . Paljud romealased seda aga ei osanud. Peagi võeti ladina keele asemele ametlikuks keeleks , kreeka keel . See erines aga tunduvalt keskajast pruugitust. Kirjanikud kasutasid aga endiselt klassikalist kreeka keelt.
Teadus.
Bütsantsi teaduse mehed tegid nii mõndagi huvitavat. Laialt tunti Aleksandria munga Kosmase suurepäraselt illustreeritud ’’Kristlikku topograafiat’’.
Bütsantsi geograafid koostasid oma aja kohta häid kaarte ning teekondade kirjeldusi . Meremeestele oli kasuks Bütsantsis täiustatud riist nurkade mõõtmiseks- astrolaab .
Alates IX saj. hakkasid Bütsantsi matemaatikud kasutama India numbreid, mis jõudsid nendeni araablaste vahendusel.
Alkeemikud tulid välja oma reaalse saavutuse – ’’kreeka tulega’’ .
Meedikud lõid käsiraamatuid, mis tõlgiti mitmesse erinevasse keelde.
Kirik suhtus meditsiini päris üleolevalt, kinnitades, et haigel inimesel olevat hoopis kindlam pöörduda palves ja patukahetsuses taevaste jõudude poole, sest lõppkokkuvõttes on inimese elu, tervis ja surm ikkagi Issanda kätes.
Bütsantlased armastasid lugeda ajaloolisi teoseid. Riigi palgal olevad ametlikud ajaloolased pidid teadagi ülistama keisrit ja patriarhi. Nende poolt kirjutatut kontrolliti hoolega.
V. ja VI saj. paistis Bütsants silma oma kõrgkoolidega. Nende töö tugines antiikpärandile. Kõige kauem püsis Aleksandria kool, kus teoloogia , filosoofia ja poeesia kõrval õpetati ka astroloogiat, astronoomiat ja matemaatikat.
Arhitektuur ja kujutav kunst.
Õigeusu kirikute ehitamisel pandi peamine rõhk mitte hoone välisilmele vaid sisekujundusele . Paganlike templite juures oli olnud vastupidi .
Eriti kõrge meisterlikkuse saavutasid romealastest kunstnikud mosaiikpiltide kokkupanemisel ja ikoonide maalimisel. Traditsiooni kohaselt kujutati nendel piltidel inimesi tardunud poosides ja ebaloomulikult pikaks venitatud figuuridega. Eelistati enamasti tumedaid värve, eelkõige musta ja lillat.
Kiriku põhiplaan meenutas võrdhaarset risti, mille keskosa kohal kõrgusid kuppel või kuplid . Aknad tehti meelega hästi väikesed, et ka kuumal keskpäeval valitseks jumalakojas jahe poolhämarus.
Uudselt planeerisid Bütsantsi arhitektid ka linnu. Linna keskuse moodustas avar väljak, mille ääres asus peakirik. Väljakult suundusid kiirtena laiali tänavad, mille ääres paiknesid tähtsamad ametiasutused ja jõukamate bütsantslaste eramud.
Bütsantsi kultuuri mõju Euroopale.
Kuni XXI saj. oli Bütsants Euroopas kõige haritum ja kultuursem maa. Märkimisväärselt suur mõju oli Bütsantsi kultuuril Balkani poolsaare slaavi rahvastele ning idaslaavi võimudele. Koos ristiusuga levis neile aladele kirjaoskus . Ka Kiievi-Vene võttis ristiusu vastu Bütsantsist.
Vana - Vene riiki ilmusid kreeklastest vaimulikud , ehitusmeistrid ja kunstnikud. Vene kloostrites hakati koostama kroonikaid-letopisse. Tõlgiti kreekakeelseid raamatuid ja pandi alus esimesele raamatukogule Vana-Vene riigis.
Bütsantsi olustik .
Toit ja peod.
Vesema rahva põhitoiduks oli odav odra- või nisuleib , oad, läätsed, kapsas ja sinna juurde soolatud kala või juust. Liha oli laual harva, küll söödi rannikualadel aga värsket kala. Jõukamad romealased sõid aed- ja juurvilja juurde palju sea- ja linnuliha ning kala. Aristokraatidele oli söömine eelkõige nauding , mistõttu hinnati kõrgelt osavaid kokkasid ja nende kunsti.
Istuti ümber söögilaua, võttes söögipoolist kas näppude või lusikaga. Leidus ka peenutsejaid, kes sõrmedele eelistasid kaheharulisi kahvleid.
Toidu juurde joodi veega lahjendatud veini.
Romealased armastasid pidutseda. Suurte riiklike pühade ajal kaeti söögilaud otse tänaval ja igaüks võis seal süüa nii palju kui süda lustis. Erilise hooga tähistati aastavahetust.
Abielu ja perekond.
Tavaliselt sõlmiti abielus siis, kui peigmehel oli aastaid 18 ja tüdrukul 15 ringis . Kuid abielluda võis nooremaski eas. Justianus kehtestas abiellumise alampiiriks poistele 14 ja tüdrukutele 12. Kihluti aga veelgi varem, isegi 7-aastaselt.
Pulmi peeti suure pidulikkusega. Enne seda sõlmiti aga abieluleping . Keisri seaduse kohaselt olid abielupooled võrdsed. Mehe esmane kohus oli oma naist kaitsta, naisel oma meest austada ja abistada. Naise solvamist samastati mehe solvamisega.
Lahutust lubati vaid eriti mõjuvatel põhjustel. Näiteks ühe abikaasa kuulumine ketserite hulka, tema hullumeelsus või oma elukaaslase elu kallale kippumine.
Mõjuvaks põhjuseks oli ka laste puudumine. Aga alles pärast 4 aastat kestnud abielu.
Bütsantsis tohtisid ka vaimulikud abielluda, omada perekonda ja järglasi. See luba ei kehtinud aga kõrgvaimulike osas. Neil tuli abiellumise korral loobuda oma tulusast ja auväärsest ametist.
Lapsed ja nende harimine.
Romealased armastasid lapsi ja olid siiralt õnnelikud pere juurdekasvu üle. Eriti rõõmustasid nad siis, kui sündis poeg- isa nime ja kutse jätkaja. Ristimisel lähtuti pühakutest, kelle nimepäeval laps ristiti. Nii tähendaks näiteks Aleksander – meeste kaitsja; Georg( Juri ) – mehine; Kirill – käskija , valitseja; Nikita – võitja; Calina – tasane , vaikne; Helena – hele; Sofia – tarkus.
Käsitööliste ja talupoegade lapsed õppisid eluks vajalikku oma vanemate kõrval tööd tehes. Aristokraatia lapsi kasvatasid kas elatanud sugulased või palgalised hoidjad.
Kõrgelt hinnati kooliharidust ja kirjaoskust, millise kunsti omandamiseks olevat vaja kolme põhilist eeldust: võimeid, usinust ja Issanda õnnistust.
Lugemist ja kirjutamist õpetati elementaarkoolis 6-8 aastastele lastele ja individuaalkorras , kus iga laps õppis ise .
Mingisuguseid kooliklasse või ühist õppetööd ei tuntud.
Rikkama rahva lastele järgnes 6-7 aastane grammatikakool. Siin õpiti selgeks ka antiikkreeka keel , mis avas tee nii paganlike kui kristlike autorite teoste juurde.
Haridustee lõpul seisis filosoofia omandamine. Seda ainet peeti teaduste teaduseks ja kunstide kunstiks, ilmalike teadmiste tipuks, kust edasi viis tee juba kõrgema taevaliku teaduse- teoloogi juurde.
Kõik eelnev käis loomulikult ainult poiste kohta. Tüdrukute kooliharidus piirdus paremal juhul lugemaõppimisega, millele võis lisanduda mõne naisele sobiva käsitööoskuse omandamine.
Kuigi kirjaoskus ei olnud kaugeltgi mitte üldine, oli Bütsants om aja kohta küllaltgi kõrge haridustasemega maa. Siin leidus kaugelt rohkem haritud inimesi kui Lääne-Euroopas, kus olukord hakkas muutuma paremuse poole alles renesanssi saabudes.
Kui nüüd tõesti jälgida tervet Bütsantsi olemust ja ühiskonnakorraldust, jääb mulje et igalühel meist oleks sealt midagi õppida. Bütsantsi vaatamisväärsused, teadustööd ja kirjandus on killuke tähtsat ajalugu, mis iga uurija imestama paneb ning tekitab küsimuse: ’’ Kuidas see siis võimalik oli ? ’’
Kasutatud kirjandus:
Raamatud :
H. Palamets – Bütsantsi ja Araabia kalifaadi kultuurist ja olustikust Tallinn , 1991
Internet :
http://hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/bytsants.ht m
http://www.crystalinks.com/bysantine.html
http://www.newadvent.org/cathen/03069a.ht m
http://chaos1.hypermart.net/bys/tbe.html
27

.DOC Laadi alla originaalfail 27 lk · .doc · 64 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tiggle Õppematerjali autor

referaat bütsantsiajastust . minu ajaloo õpetaja ütles, et selliseid referaate teevad juba 11 klassi omad . :)mina isiklikult sain selle töö eest 5+ . pikk ja väga sisukas .

bütsants referaat

Kasutatud allikad

https://www.crystalinks.com/bysantine.html

Sarnased õppematerjalid

odt

Bütsantsi kultuur

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM Bütsantsi kultuur Referaat Koostaja: Maia Pruuli 7.d klass Põltsamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 Talurahva töö ja elu .............................................................................................................................4 Käsitöölised..........................................................................................................................................4 Orjad.....................................................................................................................................................5 Keiser....................................................................................................................................................5 Keisrilinn Konstan

Ajalugu

docx

Bütsantsi kunst

Bütsantsi kunst Bütsantsi kunst 6-15 saj Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks.Lääne-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,mille järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traitsioonidel,millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused.Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Juba 7. sajandil eKr olid kreeklased rajanud Bosporuse väina Euroopa- poolsele kaldale, Marmara mere ja Kuldsarve lahe vahele jäävale kolmnurksele neemikule oma asulinna Byzantioni. Siinsed viljakad maa, meeldivalt mahe kliima ja koht ise olid soodsad linna tekkimiseks. Oli samuti hea tuulte ja tormide varjatud sadamapaik ja tänu soodsale paiknemisele tähtsatel kaubateedel kujunes Bütsantsi pealinn keskaegse kaubanduse tähtsaks keskuseks, millega suutis võistelda vaid Bagdad. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja L?

Kunstiajalugu

docx

Bütsantsi arhitektuur

Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi ehitasid ja miks nad need kirikud üldse tegid. Bütsantsi arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsa

Ajalugu

doc

Bütsants ja Vena-Vene riik (Keskaeg)

Kontrolltöö kordamisküsimused (Keskaeg, 810pt) 1. Bütsantsi tekkimine Erinevalt LääneRoomast, mis barbarite löökide all kokku varises, jäi Ida Rooma riik veel umbes tuhandeks aastaks püsima. IdaRooma pealinn oli Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi IdaRoomat keskajal nimetama Bütsantiks. Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga ennem oli vaja alistada LääneRooma alale tekkinud germaanlaste riigid. Justinianus saatis oma väed esmalt PõhjaAafrikasse vandaalide vastu. Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad alad tagasi ja Rooma oli taas täies hiilguses. Justiniuse üks eesmärkidest täitus. Justinius

Ajalugu

rtf

Bütsantsi kunst

BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida- Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg

Kunstiajalugu

doc

Ida-Rooma ehk Bütsants

Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Bütsants jäi püsima, sest: - soodsad geograafilised tingimused Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri, aga kuna barbarid ei ol

Ajalugu

doc

Ida-Rooma ehk Bütsants

Ajalugu

doc

Konspekt

KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel · Komposiitkapiteeliga sammas ühendati joonia ja korintose samba kapiteel · Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid · Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine · Roomlased on teinud palju uuendusi eelkõige arhitektuuris · Nad on ehitanud palju ühiskondlikke h

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid