sidumise võime tõttu tekib leiva söömisel kiiresti täiskõhutunne Kõige väärtuslikumad on täistera- lihtjahust valmistatud leivad Leibade toiteväärtuse ja ka maitse parandamiseks lisatakse leibadele veel mitmesuguseid lisandeid, näiteks seemned, pähklid, idandatud seemned, rosinad jms. Erinevate leibade valik Rukki-ja segaleivad Peenleib Must leib Teraleib Näkileib Vormileib Nisuleib Seemneleib Rukkileib Valmistatakse rukkijahust, juuretisest, vees, soolast, suhkrust ja vastavalt soovile ka koriandrit, köömneid, maltoosat(linnaseekstrakt), seemneid jne Peenleib Valmistatakse naturaalsest juuretisest, rükkipüülist, veest, nisujahust, rukkikroovjahust, valge linnasejahust, pärmist, soolast ja suhkrust. Võib lisada ka köömneid Must leib
.. o Munavili o Tsukiini o Fenkol 3. Kui suur on soovitatav päevane kogus soola? o 1g o 5g o 20g 4. Mis on manna? o Teraline jahvatus tera keskosaast o Terved või purustatud viljaterad o Söödavatest teradest jahvatatud pulber 5. Nisujahu tüüp nr 812 tuhasisalduse protsent on: o ... – 0,5 o 0,51 – 0,63 o 0,64 – 0,90 6. Tortilla on... o Tugeva köömnemaitsega ümmargune päts. o Mehhiko köögist pärinev pehme maisi- või nisuleib. o Ümmargune kerge dieettoode, mis valmistatakse nisu-, riisi- või tatrajahust. 7. Piimasuhkur on... o Laktoos o Fruktoos o Maltoos 8. Kuidas tunda ära poeriiulil ökokohvi pakki? o Lõhna järgi o Pakendil on Fairtrade’i märk o Röstimistaseme järgi 9. Rohelise tee liigid on: o Oolong o Bancha o Assam 10.Milline ei ole Eesti maiustustetootja? o Kalev o Marmiton o Nestle
- lihatoidud, pudrud - magustoidud Pidulikele koosviibimistele järgnes jooming. Igapäevane riietus Põhiline riietusese oli särgitaoline tuunika, mille peal kanti toogat. Täisealiseks saanud noorukile kingiti valge tooga. Toogat pidi kandma õigesti. Keisririigi ajal hakati kandma rohkem ainult tuunikat. Naised kandsid stoolat, selle peal kanti pallat. Kodus kanti sandaale, tänaval aga kingi või saapaid. Lihtrahva ja klientide elu Nende põhitoiduks olid nisuleib, nisu- või hirsipuder, puu- ja juurviljad, oad ja herned ning sibul ja küüslauk. Palju söödi ka toitvat oaputru. Kliendid olid isandast sõltuvad poolvabad isikud, kes olid oma isandale ustavad ja kuulekad. Orjade elu
kööke. Lihtsad toidud, mida valmistatakse vähestest komponentidest. Toit on tervislik ja naturaalne. Peamised toiduained: q Lihast: Veiseliha Vasikaliha q Kalast: Forell Sardiin Angerjas Tuunikala ... q Mereandidest: Auster Rannakarp Homaar Krevett Languste Vähk ... q Köögiviljadest: Tomat Paprikas Artisokk Spargel Rooskapsas Baklazaan q Puuviljadest: Melon ... q Jahudest: Pastatooted Valge nisuleib Pitsa q Juustudest: Parmesani juust Mozzarella Mascarpone ... q Rasvainetest: Oliiviõli Puuviljaseemneõli Searasv ja -pekk Peamised ürdid: Aniisiseemned Nelk Paprikapulber Pipar Sibul Küüslauk Muskaatpähkel Tüümian Basiilik Estragon Tuntumad rahvustoidud: Risoto riisiroog, mida keedetakse puljongis, lisatakse köögivilju, seeni , juustu, veini ja muud. Ravioolid pastatooted, mida täidetakse liha, kala või köögiviljadega.
aedviljatoidud, (tomati- või ja õhtusöök! oliiviõli, minestrone paprikapüreed) Hinnatuim söögi- ja supp, veiniäädikas, Köögivilju hautatakse veinimaa. täisterajahust omas mahlas või õlis. Itaallane sööb nisuleib, lasanje, Itaalia supid on keskmiselt 28 kg puuviljad, pähklid, tavaliselt vedelad liha-, pastat aastas! trüflid, artisokk, kala- ja nuudlisupid. tiramisu, martsipan Konnad, molluskid, Saanud alguse 16.saj Kiirus ja tugev tuli! Peenemaitselised. teod, Antiik-Roomas
· Jõevähk seened nisujahu · Metskits · Kaaviar · Sampin- · Täistera- · Oinas · Kaheksajalg jonid nisuleib · Part · Kalmaar · Peekon · Tomat · Karbid · Tsillikaun · Siga · Krabid · Sink · Valge · Krevetid peakapsas · Süda · Lest · Vasikas · Merikeel · Merilõhe · Suitsulõhe
tüdruku juurde. Kui kosjad vastu võeti, siis peigmees tagasi vöötatud pudeli. Ennem pulmi pidi tütarlaps mõne päeva uues kodus töötama, et ennast tõestada. Ettevalmistused pulmadeks Pulmi peeti tavaliselt 2-3 päeva, jõukamates peredes ka kuni nädal. Kui rahaline olukord ei olnud hea, tulid appi sugulased, sõbrad, naabrid. Talurahva pulmalaud oli üsna kesine. Pulmakoti sisuks oli leib, hiljem spetsiaalne pulmaleib ja ka nisuleib. Lisaks neile leidus seal ka suitsutatud liha, kala, kohupiima, kartuleid, piima ja mune. Pulmategelased Pruut ja peigmees olid ainult ametlikud peategelased. Peakohustused olid isamehel ja kaasanaisel oma abistajatega. Abiellujate vanematel oli kõrvaline roll. Isamees oli kogu pulma jooksul nii juhi kui ka liidri rollis. Pruudi suguvõsa esindas kaasanaine, kes oli võimekuselt isamehega enamvähem võrdne Pulmatseremoonia Kõige kärarikkam ja väliselt silmapaistvaim osa
krõbeda karamellikoorikuga. Muna-koore segu küpsetatakse ahjus väikestes portsionvormides, siis jahuta ja hoida külmikus. Enne 7 L M Mousse soolane või magus vaht, milles vahustamisel õhumullid Lavas hapendamata ümmargune õhuke nisuleib. Küpsetatakse annavad kerge ja õhulise tekstuuri. Vaht võib olla ka kõva või kõrgel kuumusel lühikest aega, moodustub õhutasku leiva sisse, kreemine, olenevalt valmistamise tehnikast. Magustoiduvahud on kuhu saab panna soovi korral täidist nt pita-kebab. Kasutatakse ka
Nisusegaleivad- sisaldavad nisujahu üle 50% jahu kogusest Sepik- tumedast nisujahust Lisandite järgi: terad, teraviljasugu,kõõmned,päevalille-, lina-, seesami- ja mooniseemned OMADUSED: · Igal leival on oma maitse ja koostis · Sisaldavad taimset valku, forforit,rauda,magneesiumi,tsinki,B-vitamiini(vajalikud närvisüsteemile,nahale), kiudained jm. · Täisteraleivast saab kogu päeva kiudainete vajaduse 6 viilust leivast. SEPIK Eesti rahvuslik nisuleib Toodetakse lihtnisujahust, harilikult kõrgema numbriga tüübist, rukkijahu, rasvaine,kliid · Terasepik · Linaseemne sepik · Kohupiimasepik · Kliisepik · Seemnesepik SAI · Magedad saiad · Magusad saiad · Röstsai · Täisterasai(seemnetega) · Krõbeda koorikuga saiad · Lisanditega saiad VALIKPAGARITOODETE LIIGITUS VAHUSTATUD TAIGNAST · Puudub rasvaine- biskviit-, beseetaigen
küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba nooremal kiviajal; taigna kergitamine hapendamise või mõne kergitusaine lisamise teel ning leivaahi on hilisemad leiutised. Maailmas tuntakse väga erineva kuju, koostise ja küpsetusviisiga leiva- ja saiatooteid (tortilla, lavass, pita, naan, puri, matsa jt). Levinuim on nisuleib; rukkileib on tuntud eeskätt Põhja-Euroopas. Sõna "leib" on eesti keeles germaani laen ligikaudu meie ajaarvamise algusest, kuid traditsiooniline rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul; enne seda oli tavalisim teravili oder. 19. sajandi lõpukümnenditeni lisati leivajahule aganaid, ikaldusaastatel ka muid lisandeid nagu peenestatud tammetõrud, kase- ja sarapuu-urvad, kanarbik jms.
Araabia Köök · Segu köök, kus on segunenud erinevad rahvuslikud söögid, mis on levinud araabi poolsaarel. · Liha, datlid, nisujahu, juust, yogurt tüüpilised. · Prinsiip on et toit oleks säilitatav ning liha on: loomad hoitakse elus ning vajadusel tapetakse. · Peetakse paaste. · Söödakse kaameli, lamba, kana liha, aga sealiha on keelatud. Sealiha on aga Liibanonis populaarne. · Karjakasvatajatel on peasöögiks liha ja nisuleib. Kui leib ära kuivab, siis ta ei rikne ning säilib aastaid. · Datlid on peamiselt magustoiduks. · Toidud on energia rikkad. · Kohv on araabia kultuuri kingitus maailmale. Jõuab Aafrikast, Etioopias ning kasutatakse usutalitlustes. Türgis on hea kohv. Araablased usuvad, et kohv on tervislik ning pikendab elu. Juuakse tavaliselt külma veega. Jõuab Euroopasse 17.sajandil. · Tee on ka oluline
Väidetakse, et pärsib ka dementsuse ja Alzheimeri tõve kulgu. Karnitiinisisaldus mõningates toiduainetes , mg/100g veiseliha 95mg veise hakkliha 94mg sealiha 27,7mg peekon 23,3mg lõhe 5,6mg kana rinnalihas 3,9mg juust (USA ) 3,7mg jäätis 3,7mg piim 3,3mg kohupiim 1,1mg täistera nisuleib 0,36mg Kas rasva peaks vältima? Lipiidid annavad toidule maitse, aroomi ja pehmuse. Miks? Puhtad triglütseriidid ise on maitsetud, maitse annavad rasvas lahustunud ühendid. Öeldakse: see lausa sulab suus nii ongi, st.o kehatemperatuuri lähedal, shokolaad (kakaorasv). Lipiidid on vahustatud toodetes mahu hoidjad, õhumullikeste stabilisaatorid (majonees, vahukoor, biskviidid) . Letsitiin. Ööpäevane vajadus normaalselt ~1 g /kg (0,9-1,3 g/kg) Rasvaasendajad
Taimeteedest jm jookidest aaloe, paiseleht, punane ristik, pärnaõied, rabarber, senna, kange alkohol, must tee ja soodaveed. Kasulikud toiduained: Küülikuliha, lambaliha, talleliha, kalkun. Kaladest haug, hõbeahven, lõhe, makrell, sardiin, siig, teod, tursk, vikerforell, fetajuust. Hapukoor, jogurt, keefir, kodujuust, mozzarella. Oliiviõli, maapähklid ja maapähklivõi, kreeka pähklid. Punased aedoad, läätsed, hirss, kaerajahu, kaerakliid, riisikliid, hirsileib, idandatud teradest nisuleib, riisikoogid, rukkileib ja näkileivad, kaera-, riisi, rukkijahu, metsik, pruun ja valge riis, idandatud teradest nisujahu. Aedviljadest brokkoli, kurk, küüslauk, lehtkapsas, lillkapsas, peet, petersell, võilill. Puuviljadest ananass, greip, jõhvikad, tikker, kiivi, kirss, murakad, ploom, sidrun, viigimarjad ning viinamari. Maitsetaimedest karri, küüslauk, mädarõigas, petersell. Taimeteedest jm jookidest zhennzhenn, kibuvits, kummel, maasikalehed, päevakübar,
veresuhkru tase ja kergeneb diabeedi kulg. 19. Leivatootmise areng Leivatootmisel Eestis on oma ajalugu, mis on kulgenud koos kogu rahva ajalooga. Esimest korda mainiti Tallinna pagarimeistreid 1312. aastal seoses tsunftide tekkimisega. On teada, et 1660. a küpsetas linnas leiba ja saia 14 pagarit. Leivaküpsetamine linnas Tallinnas oli linna asutamisest peale tulekartusel keelatud linnaelanikel kodus küpsetada. Seda võisid teha ainult meistrid. Peamised pagaritooted olid rukki- ja nisuleib. Aganaleiva küpsetamine käis meistriau pihta ja oli keelatud. Linnakodanik pidi teadma, kelle leiba ta sööb. Seetõttu pidi iga pagari majaukse kohal rippuma silt tsunfti ja meistri enda embleemiga. Tooted pidid olema märgistatud samade embleemidega. 20. Nõuded rukkileivale Koostises vähemalt 90% rukkijahu. Valmistamisel kasutatakse jämedama jahvatusega jahu (rukkitäisterajahu ja -lihtjahu). Sisaldab palju kliisid.
Nagu paljudel rahvastel, nii on ka mordvalastel kujunenud leib igapäevaseks tähtsaimaks peatoiduks. Mordvalased tunnevad nii rukki- kui ka nisujahust valmistatud leiba. Viljaikalduste ajal on tehtud aganaleiba. Rukkileiva valmistamine oli mordva külas üldine veel umbes 20 aastat tagasi. Praegu rukkileiba kodus ei valmistata, küll aga tehakse pirukaid ja teisi saiatooteid. Pidevalt kasvab nisuleiva osatähtsus: varem vaid pühadelaual leidunud nisuleib on nüüd enamikus kohtades muutunud domineerivaks. Rukkileiva tagaplaanile jäämine on tingitud ka Mordva geograafilisest asendist - stepivööndis kasvatatakse enamasti nisu. Varem külvasid nisu ainult rikkamad inimesed. Kehvikud kasvatasid rukist ja seetõttu söödi põhiliselt rukkileiba. Keelejuht Irina Artamanova rääkis sellest nii: Iseloomulik on see, et alati enne leivategemist sõelutakse jahu. Nähtavasti ei
*valmistamistehnoloogia järgi *päritolumaa järgi *Vormileiva tainas pehmem kui põrandaleiva oma (happesus kõrgem, konsistents poorsem, sisu niiskem) *Koorikleib - pehme tainas, käärimisaeg lühem, juuretise ja pärmi osakaal suur Kahest poolest koosnevad väikesed leivad *Sepik - jäme (lihtjahust) nisuleib, eesti rahvuslik leivaliik *Linnas - idantatud teravili, on kahte värvi valge (odra) ja punased (rukki) Lisandid, lisaained levale: *Lisandid - päevalilleseemned, seesamiseemned, linaseemned, linnased *Lisaained - *sool *emulgaatorid (raskesti lahustuv)
Haja- asustuspiirkondade tegevusalasid tuleb aga toetada selliselt, et eeskirjadest kinnipidamine oleks motiveeritud ja ka majanduslikult võimalik. Üksikisikute tarbimis- ja puhkeharjumused peaksid samuti muutuma. Siiski on tarbijal tänapäeval raske saada teavet ostetud toodete elukaare mõjust loodusele, sh veele. Kas tasub osta fosfaadivaba pesuainet linnas, kus on tõhus heitveepuhasti? Kas mahesiga kurnab Läänemerd vähem kui intensiivpõllumajanduses toodetud nisuleib? Sellist infot peaks tarbijatel olema palju rohkem. Läänemeri ei ole veel lõplikult hävinud ning toimunud muutus ei ole tõenäoliselt pöördumatu. Ometi on vaja valmis olla selleks, et Läänemere seisundi parandamine eeldab seniarvatust suuremaid jõupingutusi. Läänemeri ei tule sellest olukorrast välja juhul kui ta - juba mitmendat korda - jäetakse ise endaga toime tulema. Meretransport Läänemere kasvab aasta-aastalt, suurenevad ka naftaveod. Uue ja palju
TOIDUAINEID sink, suitsuvorst, pasteedid, peekon, keeduvorst, sardellid, viinerid, suit- kartul, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, sutatud või grillitud broiler, soolaseened, oliivid, hapukapsas, pool- redis, kurk, arbuus, kõrvits, paprka, pirn, tooted, valmissalatid, soolalõhe, soolaheeringas, soolakala, kalakonser- ploomid, maasikad, mustad sõstrad, vid, rukki-nisuleib, sai, juust, ketsup, puljongikuubikud, soolapähklid, kar- apelsin, greip, sidrun, mahlad, makaro- tulikrõpsud, soolane või, soolatud margariinid, konserveeritud köögiviljad, nid, jahu, kruubid, manna, riis salatikastmed, majonees, purgisupid Suurenda kaaliumi ja kaltsiumi hulka toidus Naised vajavad 3,1 grammi,
võidakse valmistada ka maisist. Chifferi Rigati - Spagettide kõrval üks tuntumaid pastatooteid – sarvekesekujuline pasta. Chutney - Eestis kasutatakse ka kirjapilti tšatni. Indiapärane teravmagus kaste, mida valmistatakse erinevatest puuviljadest. Kasutatakse marinaadides, kastmete maitsestamisel, aga ka lisandina liharoogadele või juustule. Ciabatta - Itaaliast Liguuriast pärit pärmitainast valmistatud kandiline nisuleib, mida tuntakse kogu maailmas. Tänu neutraalsele maitsele sobib hästi erinevate itaaliapäraste võileibade komponendiks, sageli kasutatakse ka bruschetta toorainena. Mõnes Itaalia piirkonnas maitsestatakse tainas enne küpsetamist ürtide või oliiviõliga. Conchiglie - Merekarbikujuline pastatoode. Cordon Bleu - Otseses tõlkes “sinine lint”. Maailma mainekaim gastronoomiaõppeasutus, mille asutas Auguste Escoffier
Koos ristiusuga levis neile aladele kirjaoskus. Ka Kiievi-Vene võttis ristiusu vastu Bütsantsist. Vana - Vene riiki ilmusid kreeklastest vaimulikud, ehitusmeistrid ja kunstnikud. Vene kloostrites hakati koostama kroonikaid-letopisse. Tõlgiti kreekakeelseid raamatuid ja pandi alus esimesele raamatukogule Vana-Vene riigis. 23 Bütsantsi olustik. Toit ja peod. Vesema rahva põhitoiduks oli odav odra- või nisuleib, oad, läätsed, kapsas ja sinna juurde soolatud kala või juust. Liha oli laual harva, küll söödi rannikualadel aga värsket kala. Jõukamad romealased sõid aed- ja juurvilja juurde palju sea- ja linnuliha ning kala. Aristokraatidele oli söömine eelkõige nauding, mistõttu hinnati kõrgelt osavaid kokkasid ja nende kunsti. Istuti ümber söögilaua, võttes söögipoolist kas näppude või lusikaga. Leidus ka peenutsejaid, kes sõrmedele eelistasid kaheharulisi kahvleid.
Õigeusu kirik mõistis hukka meeste ülemäärast vaimustust ilmalike mängude vastu, aga asjatult, sest isegi mungad ja vaimulikud käisid hipodroomil, lootes, et issand annab neile selle patu andeks.(Palumets 1991: 31-33) Toit ja pidu Bütsantslase igapäeva elu sõltus sellest, kas tegemist oli tavalise tööinimesega või jõudeelu elava aristokraadiga, mehega või naisega. Vaesema rahva põhitoiduks oli odav odra- või nisuleib, oad, läätsed, kapsas ja soolatud kala või juust. Liha oli laual harva ja ühekülgne toit ei andnud alati piisavalt jõudu. Jõukamad romealased sõid aed- ja juurvilja juurde palju sea- ja linnuliha ning kala. Neile oli söömine eelkõige nauding ja tihti olid kulinaarsed nipid vestluses armastatud kõneaine. Toidupoolist võeti näppude või lusikaga, peenutsejad kasutasid kaheharulist kahvlit. Toidu kõrvale joodi lahjendatud veini
toaahjuna. LÜHIDALT LEIVA AJALOOST Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba nooremal kiviajal; taigna kergitamine hapendamise või mõne kergitusaine lisamise teel ning leivaahi on hilisemad leiutised. Maailmas tuntakse väga erineva kuju, koostise ja küpsetusviisiga leiva- ja saiatooteid (tortilla, lavass, pita, naan, puri, matsa jt). Levinuim on nisuleib; rukkileib on tuntud eeskätt Põhja-Euroopas. Leivaküpsetamise algus ulatub kuni 5000 aastani eKr. Alguses kasutati leibade valmistamiseks kogu taime maapealset osa lisaks teradele ka sõklaid ja kõrrepuru. Kui selline jahu kogemata märjaks sai, saadi esimene kogemus toorpudru valmistamiseks. Hiljem, kui hakati sellest putru keetma ja see kees kogemata üle, küpses puder kuumadel kividel kakukesteks. Nii oligi leivategemine alguse saanud
· ÕPETAJA LOEB TEKSTI, ÕPILASED KUULAVAD JA TÄIDAVAD TÖÖLEHE. Vanast ajast peale on leivaviljana kasvatatud rukist, otra, nisu ja kaera. Kui sellest puudus kätte tuleb, aitab hädast välja perenaise osavus. Vanasti sõtkuti taigna sisse jahule lisaks aganaid, kliisid, kartuleid, kaalikaid, õunu, marju... Taignast küpsetati koldes ja reheahjus pätse, kakke ja karaskeid. Neid oli mitut sorti: rukkileib, nisuleib, odraleib, kaeraleib, õunaleib, kuremarjaleib, kartulileib, kaalikaleib, teraleib, püülileib, peenleib, kirikuleib, jõululeib, pulmaleib, odrakakk, kaerakakk, näärikakk, varrukakk, karask, sepik, sai... Enne sööma asumist sooviti kodus ja külas: "Jätku leivale!" Sellele vastati: "Jätku tarvis!" Õpilase töölehe vastused: 1. Tulidkar kartulid uõdna õunad
Lisaks kuulub sufleega kokku ka kaste. See võõrapärase nimetusega toitu serveeritakse nii eelroaks, põhiroaks kui ka desserdiks. 25 5 Võileivad ja pannkoogid 5.1 Kanapeed Väikesed võileivad (ka praetud või röstitud), mida serveeritakse enne sööki isuäratamiseks või söögikorra lõpul. 5.2 Naan Ümar valge India või Nepali nisuleib. Kergitatakse pärmi või küpsetuspulbriga, küpsetatakse saviahjus. Süüakse kas eelroaks või pearoa kõrvale. 5.3 Lavašš Lavašš on kergitamata nisutaignast erilise kiviahju seintel küpsetatud õhuke leib, mis on aastasadu olnud Kaukaasia, Kreeka, Türgi ja Iraani erinevate rahvaste igapäevase menüü lahutamatu osa.
omavahel sünonüümias, 3. vastandub neile: Näe palju, kuule palju, ära palju pajata. Rindlauseparallelismis on alatasa märgata mitmesuguseid kordusi. Need kordused saab tihti ära jätta, koondades rindlaused koondlauseteks. Mitte küll väga palju, kuid siiski esineb eesti vanasõnades ka koondlause-parallelismi: Tuli on hea sulane, aga paha peremees; Hunt sööb ja salgab; Armastust ja vaesust on raske varjata; Noored neiud ja nisuleib lähevad ruttu vanaks; Kana laulmise, naise vilistamise ja lehma möirgamuse hääl kostab põrgu. "Hargneva predikaadiga" ja "hargneva subjektiga" koondlausete vahel on tegelikult põhimõtteline erinevus. "Hargneva subjektiga" koondlaused kuuluvad õieti võrdus- ja võrdlusstruktuuride rubriiki: vanasõnades näivad olevat täiesti sünonüümsed ja regulaarselt vahelduvad ühelt poolt koondlausestruktuurid, nagu `A ja B on üks ~ sama', `A või B, mõlemad on... ~ kumbki pole...' jts.,
Kala: forell, sardiin,angerjas, tuunikala. Mereannid: austrid, rannakarbid, homaarid, krevetid, langusid (sõrgadeta merevähid), vähid. Köögiviljad: tomat, paprika, artišokk, spargel, rooskapsas. Puuviljad: melon. 312 Jahutooted: pastatooted (spagetid), valge nisuleib, pitsad. Riisitoidud. Juust: parmesani juust, mozzarella (valmistatakse pühvlipiimast), mascarpone (kreemjas kodujuust). Rasvained: oliivõli, puuviljaseemneõli, searasv, seapekk. Maitsestamine Kasutatakse: aniisiseemneid, nelki, paprikapulbrit, pipart, sibulat, küüslauku, muskaatpähklit, tüümiani, basiilikut, estragoni. Toitude valmistamine Supid on tavaliselt vedelad liha- kala- ja nuudlisupid.
annaabi.ee 
