Bütsantsi kunst (2)

BÜTSANTSI KUNST
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida-Rooma pealinnaks Ravenna , Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol . Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee , ülikute lossid, foorum ja hipodroom . Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul.
Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal.

BÜTSANTSI ARHITEKTUUR

Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist , kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik.
Justinianuse ajal püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri tähtsaim mälestusmärk, Hagia Sophia katedraal . Bütsantsi sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitist. Sellises ehitises viibides oli kogu kiriku ilu igast küljest vaadeldav. Hagia Sophia katedraal on kuppelbasiilikas tehtud. Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mos´ eeks . Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moðee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest.
Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist (türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni.
Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid . Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas.
Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega.
Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad . Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid.
9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks.
BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj.
Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko -, ikooni- ja miniatuurmaali . Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik -kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud . Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli.
Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas.
BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI (10. sajand)
Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega.
Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal . Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks.
Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks.
BÜTSANTSI SKULPTUUR
Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel.
Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsil oli suur mõju itaalia vararenessansile ja eriti vanavene kunstile.