Bütsantsi arhitektuur (0)

Bütsantsi arhitektuur
 
Sissejuhatus
Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst , mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser  Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis-  Hagia Sophia kirik  Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida „bütsantslikust“ toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi ehitasid ja miks nad need kirikud üldse tegid.
Bütsantsi arhitektuur
Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas  Ravennas  – vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale   kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised . Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli  ristkuppelkirik . Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne – kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks.
Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga.
Mõned kirikud jätkavad varakristlikku traditsiooni, nagu näiteks väike kaheksatahuline San Vitale on kuppelehitis. 6. sajandil ehitati Bütsantsis ka selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset, nn. kreeka risti. Neid katsid viis kuplit- üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohale. Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstatinoopolis. Tsentraalehitis saigi hiljem põhiliseks Bütsantsi kirikutüübiks, sest ta vastas kõige paremini sealse kultuuri iseloomule ja bütsantslikule ristiusule. (Juba Bütsantsi riigi alguspäevil tekkis lõhe roomakatoliku ja kreeka e. apostliku õigeusu vahel.)
 9. sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad . Erinevalt Konstantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamatest nurkades , nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum, nn. tambuur , mis muutis kiriku välisilme veelgi kõrgemaks ja kergemaks.
Hagia Sophia kirik/mošee
Hagia Sophia e. "Püha Tarkus" (praeguses türgi keele Aya Sophia) on kirik praeguses Istanbulis, Türgi, bütsantsi ehituskunsti suurteos. See oli sajandeid kreekakatoliku kiriku keskuseks, kahtlemata üks kauneimaid pühakodasid kristlikus maailmas. Mõned on nimetanud seda isegi kaheksandaks maailmaimeks. Pärimuse järgi hüüatas Justinianus I esimest korda kupli all jalutades: "Saalomon, ma olen sinu üle võidu saavutanud!". Marmorsambaid võrdles ajaloolane Prokopios lilli täis aasaga ning 987. aastal kirikut külastanud Kiievi vürsti Vladimiri saadikud arvasid: "Me ei teadnud , kas olime taevas või maa peal!"
 Arhitektid olid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest, peakirik valmis suhteliselt kähku, umbes viie aastaga. Algselt planeerisid ehitajad kiriku luua keiserliku palee koostisosana. See kirik pakub suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused - püüd ühendada toredat ja bütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist (tsentraalehitise põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel; sellised põhiplaanid on näiteks ring, ruut, võrdkülgne hulktahukaks, aga ka võrdhaarne, nn. kreeka rist ) ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Kirikut valgustavad kupli allservas ja tümpanoniseinas asuvad aknad. Kuigi need tunduvad mõttetutena, on neil akendel siiski suur arhitektuuriline tähtsus – need vähendavad murdumisriski ning tagavad kupli monoliitkooriku püsivuse. Hagia Sofias on kasutatud vikleid ja sfäärilisi kolmnurga kujulisi arhitektuurseid vorme, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Hoone ida- ja läänepoole ehitamisel võistlesid omavahel kaks 5000 töölisest koosnevat meeskonda. Kirik kujutas endast algul kolmelöövilist kuppelbasiilikat, mille pikkuseks oli ligi 77 meetrit. Ehitusmaterjaliks on tellis ja kivi. 68,6 x 32,5 meetrist kesklöövi katab hiiglaslik tellistest ja kivist raidkuppel. Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked. Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid, mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve.
Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti ning krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle sakraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks mošeeks. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Praeguseks on mõningad seinakaunistused siiski kattest vabastatud, alates 1934. aastast on seal muuseum . Kuigi kirikut on lõhkunud korduvad maavärinad, 1204 rüüstanud ristisõdijad, kauneid laemosaiike kinni katnud türklased, särab ta siiski endises uhkuses edasi.
Tänapäeval
Inimkonna ainulaadne ehitis Hagia Sophia kuulub õigusega UNESCO kaitse all olevate kultuurimälestiste tippnimistusse, asudes käesoleval ajal  Istanbulis (Konstantinoopolis). Kuid see puhtajaloolis-kultuuriline fenomen on viimastel aastatel omandanud ka selgema ideoloogilis-poliitilise dimensiooni . Nimelt algatati Kreekas, Bulgaarias, Küprosel, Serbias jm ühiskondlik allkirjade kogumise kampaania kiriku tagastamiseks algsetele omanikele –õigeusklikele.
 
Kokkuvõte
Tegin tagasivaate bütsantsi arhitektuuri. Minu arvates on sellest ajast jäänud meile imepärane ehitis Hagia Sophia kirik, mida võib pidada kaheksandaks maailmaimeks. Tollaegsete tingimuste suhtes on see väga õnnestunud ning arhitektuuri tippteos on eeskujuks ka paljudele tänapäeva arhitektidele. Sellest on kindlasti edasi arenenud teiste kunstisuundade arhitektuur. Bütsantsi kunstist sain ma väga palju uut ja huvitavat teada. Põhiline kunstiliik oli arhitektuur, kus ehitati eriti kirikud.  Bütsantsis armastati eriti just kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Neid teoseid võime näha kui külastame Itaalia sadamalinna või Istanbuli kirikut Hagia Sophiat. Kuigi tänapäeval on nende kohtade kuulsus vähenenud, jäävad nad ajalukku oma vaatamisväärsustega.
 
BÜTSANTSI KUNST
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida-Rooma pealinnaks  Ravenna , Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom . Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul.
Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal. 
  
 
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR
Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik. 
Justinianuse ajal püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri tähtsaim mälestusmärk, Hagia Sophia katedraal . Bütsantsi sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitist. Sellises ehitises viibides oli kogu kiriku ilu igast küljest vaadeldav. Hagia Sophia katedraal onkuppelbasiilikas tehtud. Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mos´ eeks .Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moðee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest.
 Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist  (türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni.
Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks  talumid . Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas.
Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega.
Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane  Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad -  ikonoklastid  - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad . Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid.
9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli  tambuuri  ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. 
  
 
BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj.
Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko -, ikooni- ja miniatuurmaali . Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik -kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud . Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. 
Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. 
  
 
BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI 
(10. sajand)
Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril  prohvetid  või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema , selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. 
Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e  ikoonimaal . Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. 
Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. 
  
 
BÜTSANTSI SKULPTUUR
Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel.
Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsil oli suur mõju itaalia vararenessansile ja eriti vanavene kunstile.
BÜTSANTSI KUNSTI MÕISTED
Empoor - rõdu kirikus 
Tsentraalehitis - kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel 
Mos`ee - islami pühakoda, mille juurde kuulub üks või mitu minaretti ja kaev rituaalseks pesemiseks. 
Vikkel  - sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstruktsiooni element. 
Talum  - dekoratiivselt kujundatud plaat, mis kapiteeli sarnaselt juhib kaare raskuse ühele toele (n: piilarile või liseenile) 
Ikoon  - Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. 
Ikonoklastid - pildieitajad 
Tambuur - kuppelvõlvi kandev silindriline või hulktahuline müüritis 
Mosaiik - värvilistest klaasitükkidest koosnev ornamentaalne või figuraalne seinakaunistus. 
Fresko - seinamaal, selline tehnika. Fresko maalitakse märjale krohvile muldvärvidega. 
Miniaatuurimaal - raamatumaal, käsikirja figuraalne, ornamentaalne või muu kaunistus (sulejoonis või maal). Ka väike peenelt teostatud pilt, ka portreepilt. 
Pinnaline maalimine - pind kaeti ühe värviga ilma valgust ja varje kujutamata. 
Prohvet - jumalate tahet või ilmutusi kuulutav inimene, ennustaja, ettekuulutaja. 
Apostel  - end mingi idee levitamisele pühendanud isik, n: esimene ristiusu kuulutaja on apostel 
Evangelist - evangeeliumi autor või selle kirjutaja.

Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik püsis?
Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Püsis 1000 aastat.

Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal?
Keiser Justinianus I ajal loodi kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis.

Milline uudne lahendus saavutati viklite abil (kus neid kasutati)?
Oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid.

Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks?

Mis on tsentraalehitis?
Tsentraalehitise - kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel.

Kirjelda viiskuppelkiriku plaani.

Seleta lahti, mida tähendavad järgmised terminid:
1. talum - dekoratiivselt kujundatud plaat, mis kapiteeli sarnaselt juhib kaare raskuse ühele toele (n: piilarile või liseenile) 
2. liseen -
3.  petik  -
4. tambuur -
kuppelvõlvi kandev silindriline või hulktahuline müüritis 

Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas?
San Vitale kirik on kaheksanurkne.

Miks leidub just Itaalias bütsantsi arhitektuuri?

Miks on bütsantsi kunsti suhteliselt vähe säilinud? Millist osa mängivad siin türklased?

Mida väljendas sõda piltide pooldajate ja pildieitajate vahel? Kuidas viimaseid nimetati?

Mis on ikoon?
Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. 

Milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat?

Mida kujutati ikoonidel kõige enam?
Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega.

Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu?

Millises Itaalia linnas leidub palju bütsantsi mosaiike?