Kiriku mõjul kujunes Bütsantsis välja oma luulekunst ehk hümnograafia . Nendes luuletustes kasutati rahvakeelt ja lihtsamaid vorme. Tolleaegse kirjanduse hulka arvatakse ka kõnekunst. Bütsantsis saavutas see eriti kõrge taseme kiidu- ning ülituskõnede osas. Oraatori meisterlikkus seisnes mitte kõne selguses ja loogilisuses, vaid vihjamisi mõistaandmises ehk niiõelda ümber nurga rääkides. Impeeriumi alguseks oli ladina keel . Paljud romealased seda aga ei osanud. Peagi võeti ladina keele asemele ametlikuks keeleks, kreeka keel . See erines aga tunduvalt keskajast pruugitust. Kirjanikud kasutasid aga endiselt klassikalist kreeka keelt. 20 Teadus. Bütsantsi teaduse mehed tegid nii mõndagi huvitavat. Laialt tunti Aleksandria munga Kosmase suurepäraselt illustreeritud ''Kristlikku topograafiat''. Bütsantsi geograafid koostasid oma aja kohta häid kaarte ning teekondade kirjeldusi
annab neile selle patu andeks.(Palumets 1991: 31-33) Toit ja pidu Bütsantslase igapäeva elu sõltus sellest, kas tegemist oli tavalise tööinimesega või jõudeelu elava aristokraadiga, mehega või naisega. Vaesema rahva põhitoiduks oli odav odra- või nisuleib, oad, läätsed, kapsas ja soolatud kala või juust. Liha oli laual harva ja ühekülgne toit ei andnud alati piisavalt jõudu. Jõukamad romealased sõid aed- ja juurvilja juurde palju sea- ja linnuliha ning kala. Neile oli söömine eelkõige nauding ja tihti olid kulinaarsed nipid vestluses armastatud kõneaine. Toidupoolist võeti näppude või lusikaga, peenutsejad kasutasid kaheharulist kahvlit. Toidu kõrvale joodi lahjendatud veini. Vaesemad jõid odavat ja haput, rikkad kallimat ja magusamat. Palju tähelepanu pöörati külaliste väärikale kostitamisele. Kõrgelt oli hinnatud jäneseliha ja suitsuliha
annaabi.ee 
