Bütsantsi kunst (0)

Bütsantsi kunst
Bütsantsi kunst 6-15 saj
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida- Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks.Lääne-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol ,mille järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks.
Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traitsioonidel,millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused.Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane.
Juba 7. sajandil eKr olid kreeklased rajanud Bosporuse väina Euroopa- poolsele kaldale, Marmara mere ja Kuldsarve lahe vahele jäävale kolmnurksele neemikule oma asulinna Byzantioni. Siinsed viljakad maa, meeldivalt mahe kliima ja koht ise olid soodsad linna tekkimiseks. Oli samuti hea tuulte ja tormide varjatud sadamapaik ja tänu soodsale paiknemisele tähtsatel kaubateedel kujunes Bütsantsi pealinn keskaegse kaubanduse tähtsaks keskuseks, millega suutis võistelda vaid Bagdad.
Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks , et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Riigi ametlik keel oli kreeka keel, aga äärealadel lubati rääkida ka kohalikke keeli. Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas. 5.saj asutati Konstantinoopolisse esimene ülikool. Avaliku elu peamiseks keskuseks oli Konstantinoopolis hipodroom . Hipodroomi tribüünile 30-40 tõusvale pingireale mahtus kuni 60000 huvilist, rajatis ise oli 370 m pikk ja 140 m lai. Seal näidati rahvale äsja kroonitud keisrit, võidetud vaenlaste juhte, saadud saaki, mitmesugusi võistlusmänge ja maadlust. Kõige rohkem paelusid rahvast aga kaarikute võidukihutamised, mida korraldati eriti tähtsate sündmuste puhul. Antiikajal populaarne olnud teatrikunst käis aga alla. Linnarahvale ei meeldinud tõsisemad näidendid. Küll aga hinnati labast, sageli rõvedat nalja , etenduste välist sära, näitlejate kirevaid kostüüme. Hipodroomile pääsesid kõik vabad mehed tasuta, naisi aga sinna ei lastud .
Ühiskondlik korraldus:
Kuni 1. aastatuhande lõpuni moodustasid orjad ja koloonid küllaltki suure osa Bütsantsi ühiskonnast. Orjad jagunesid riigi- ja eraorjadeks. Riigiorje kasutati raskematel ja ebameeldivamatel töödel, näiteks kaevuritena või mustusevedajatena linnades, eriti raskeks peeti galeeridel sõudvate orjade tööd. Mõnevõrra kergem oli ametit oskavate orjade elu riiklikes töökodades. Eraorje kasutati maal kas põlluharijate või karjastena, linnades teenijate-koduorjadena. Tolleaegsete ettekujutuste kohaselt andis peremeest saatev orjade ja kaaskondlaste hulk tunnistust isanda jõukusest ning ühiskondlikust positsioonist. Orjadel oli võimalus ennast suurema summa eest vabaks osta. Antiikajast pärineva arusaamise kohaselt oli orjapidamine asjade loomulik seisund, mida ristiusu kirik küll taunis, päriselt aga ei keelanud. Orjadeks võisid olla vaid ristimata barbarid , kui aga ori võttis vastu ristiusu või avaldas soovi astuda keisri sõjaväkke, sai ta vabaks meheks. Koloonid olid peamiselt barbarite hulgast vangi võetud talupojad. Maavaldaja andis talle harimiseks väikese maalapi, mida koloon majandas oma äranägemist mööda ning mille osa saagist läks peremehele. Keisrile ehk basileusele kuulus väga suur võim ja aupaiste. Ametlikes paberites mainis keiser ennast üksnes mitmuses . Tähtsamatest ametnikest ja vaimulikest oli koostatud eriline paraadnõukogu, kelle peamiseks ülesandeks oli vaimustuse väljendamine keisri tarkade tegude üle. Keisri suhtes seadused ei kehtinud ning käis suur võitlus troonipärast.
Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded.
Arhitektuur: Kujuneb lõplikult välja alles 6. sajandiks. Selle aja kunstis, ülistati ühelt poolt ristiusu kangelast, teiselt poolt tuli aga meeles pidada ka ristiusu koguduse nõudmisi. Nendel kahel põhiteemal arendati välja kaks selajal valitsenud kirikutüüpi- tsentraalehitis , mille põhiplaan on kreeka risti kujuline ja kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel nt. Apostlite kirik ja pikihoone- basiilika , mis sisaldas ka empoore- rõdusid. Bütsantsi sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitist. Sellises ehitises viibides oli kogu kiriku ilu igast küljest vaadeldav. Hagia Sophia katedraal on kuppelbasiilikastehtud. Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mos´ eeks . Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moðee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid.(sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas , kupli kandekonstrktsiooni element), mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist (türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni.
Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks   talumid . Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas.
Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega.
Bütsantsi kunstis oli kolm suuremat õitsenguaega:
Keiser Justinianus I valitsemine 6. saj
Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj
Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj
Justinianuse valitsemisajal olid riigi valdused veel laialdased ja sissetulekud väga suured,sest tol ajal oli Konstantinoopol üks maailma tähtsamaid linnu,kus asusid väga paljud töökojad, milles valmistati villaseid-ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee , ülikute lossid, foorum ja hipodroom.Strateegiliselt oli linna asukoht soodus -kolmest küljest kaitses teda meri,maa poolt aga kahekordne müürivöönd,mis pani tuhande aasta jooksul vastu vaenlase korduvatele rünnakutele. Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa aga tema noor abikaasa Theodora .
BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj.
Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko -, ikooni- ja miniatuurmaali . Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik -kunstiteosed,mis meenutasid maale ja millega enamasti kaunistati põrandaid,kuid ka seinu.Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud . Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli.
Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas.
Seinamosaiike on aga Bütsantsis vähe. San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega ja keiser Justinianus õukondlastega.Väga tuntud on ka Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias .
Keiser Justinianuse surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine .8 saj hakkasid keiser Leo kolmas ja tema järglane Constantinus viies kiriku õigusi piirama. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate ehk ikonoklastide liikumine.Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid.Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid .Ägedas pilditülis hävitati aga palju väärtuslikke kunstivarasid.Uute teoste loomiseks ja kirikute ehitamiseks ei olnud sel ajal enam endisi võimalusi.Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks
Nagu varakristlikus kunstis, nii polnud ka Bütsantsis peaaegu üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste’’ jumalakujusid. Sellegi poolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid.
Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega aga antiikplastika,kus loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel.
Alates 9.saj-st levis aga tahvelmaal ehk ikoonimaal . Ikoonimaalidel oli õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetati ja neid hoiti kodus.Kirikus hoiti neid peamiselt erilisel võredel – ikonostaasidel. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks.Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks,kuid Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid.Mõned tuntumad ikoonid on Õnnistav Kristus, Peaingel Miikaeli imetegu , Vladimiri Jumalaema .Viimane sai oma nime selletõttu,et seda hoiti Vladimiri linnas ning tänapäeval asub see Moskvas Kremlis või mõnes muuseumis .
Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uueõitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud teiste õigeusumaade kunsti.Näiteks: Bulgaarias, Serbias, Rumeenias , Armeenias, Gruusias ja Venemaal.
Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsil oli suur mõju itaalia vararenessansile ja eriti vanavene kunstile.