KK Konspekt (3)

Kultuuridevaheline kommunikatsioon.
Konspekt Krista Vogelbergi ja Raili Põldsaare loengute materjali järgi.
küsimus
Mis on kultuur ja selle põhilised probleemid?
 Matthew Arnold (1822-1888):
‘parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud’
Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917):
‘Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst , moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.’
 Europotsentristlik , universalistlik, evolutsionistlik, ‘madalat’ ja ‘kõrget’ kultuuri eraldav mudel
küsimus
Kultuur antropoloogide arvates:
Franz Boas (1858-1942):
Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju .’
Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks
küsimus
Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons):
Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja
kuulevad, loomuliku keele märkide abil.
küsimus
Põhilised kommunikatsioonimudelid:
1.“Rahvamudel”: põhineb torumetafooril
Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani,
saaja avab paki, saab sõnumi kätte.
Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst
pole oluline.
2.Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine /dekodeerimine
Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi)
Põhineb kodeerimismetafooril.
3.Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel.
Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab
vajaduse keele liiasuse järgi.
Sisuliselt põhineb faksimetafooril.
4.Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine
Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) “materjale” omaenese peas.
See eeldab rikast sisemist keelt.
Põhineb “tööriistavalmistaja” metafooril.
Relevantsusteooria sõnastuses antakseinimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda), kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab.
küsimus
Milton Bennett: täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus - inimsuhtluse ja
kultuuri koosmäng ja vastasmõju.
küsimus
Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend /alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind ).

küsimus
Lausungi „Siin on palav ” võimalikud kõneleja-tähendused:

• „Tee aken lahti!“
  
• „Ma tahan karastuskooki!“
  
• „ Keera kütet vähemaks!“
  
• „Milleks kütet raisata?“
  

küsimus
Keele funktsioonid Harrise järgi
Väljendatav tähendus on

• transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev )
  
• interaktsiooniline (st  suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega)
  

Keele funktsioonid Halliday järgi

• Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline)
  
• Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon)
  
• Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt “kuigi”)
  

küsimus
Väärtuse definitsioonid:
Clyde Kluckhohn (1951):

• Tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitavaks’
  
• Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes
  
• Tagavad ühiskonna sidususe
  

Talcott Parsons (1939):

• Väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjusi.
  
• Kultuurilised väärtused on sügavalt juurdunud orientatsioonid, mille inimesed omandavad varastes elustaadiumites, mis aitavad seletada meie suhtumisi, arvamusi ja käitumist
  

Geert Hofstede (1984):

• Väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teistele
  

küsimus
Väärtusdimensioonid:
Geert Hofstede eristab 5 kultuuridimensiooni:
Individualism ( kollektivism /individualism)

Võimudistants (suur võimudistants/väike võimudistants)

Maskuliinsus (feminiinsus/maskuliinsus)

Ebakindluse vältimine (tugev ebakindluse vältimise tarve /nõrk ebakindluse vältimise tarve)

Pikaajaline orientatsioon (pikaajaline orientatsioon/lühiajaline orientatsioon)

küsimus
Ronald Inglehart arvates domineerivad 2 dimensiooni :
traditsioonilised vs. sekulaarsed-ratsionaalsed väärtused
ellujäämisväärtused vs. eneseväljendusväärtused (materialistlikud vs. post-materialistlikud väärtused)
küsimus
Interkulturaalne pädevus - suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi.
küsimus
Gudykunst (1991) – 4 pädevusstaadiumit:
1. teadvustamata pädevuse puudumine
2. teadvustatud pädevuse puudumine
3. teadvustatud pädevus
4. teadvustamata pädevus
Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks.
küsimus
Grice ’i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner
ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile.
Väljendub neljas maksiimis:
Kvaliteet ( Quality )

Kvantiteet (Quantity)

Asjakohasus (Relation)

Viis/ laad (Manner)
küsimus
Ajendid viisakusteooriate loomiseks:
Kuidas seletada Grice’i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist?

Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes?
(Näiteks “tu”/” vous ” vastandus, konditsionaalsed küsimused palvete tähenduses)
küsimus
“Nägu” ( face ) – enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image ). Termin pärineb Erving Goffmanilt

• Negatiivne nägu – soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi
  
• Positiivne nägu – soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi
  

küsimus
Positiivse viisakuse strateegiaid:

• tu (“sina”)
  
• naljad
  
• släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad
  
• (faatiline kõne)
  
• rõhutatud huvi kuulaja vastu
  
• eesnimeline, diminutiivne pöördumine
  
• komplimendid (sic!)
  
• optimism , jne, jne
  
• mitteverbaalsed : avatud keha, naeratus, avatud zhestikuleerimine, silmside , jutukus, ruumiline lähedus.
  

küsimus
Negatiivse viisakuse strateegiaid:

• vous
  
• konventsionaalne kaudsus/indirektsus
  
• põiklusväljendid (ingl hedges), nt “mulle tundub”, “arvatavasti” jne
  
• pessimism
  
• viitamine üldistele reeglitele
  
• passiivsus
  
• vaikus (?)
  
• nominalisatsioon, jne, jne
  
• kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, jne
  
• mitteverbaalsed: suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, vaikimine, ruumiline distants jne .
  

küsimus
“Näoähvarduse” kaal
W = P (H,S) + D (S,H) + R
W – kogukaal
P – kuulaja võim kõneleja üle
D – kuulaja ja kõneleja vaheline distants
R – konkreetse teo raskus
H – Hearer – kuulaja (või ka lugeja, st adressaat)
S kõneleja/kirjutaja
P, D ja R “reaalsed” ja “interaktsioonilised” tähendused võivad erineda. Nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, “ kutsed lõunale”, eesnimed jne, kuni R on nullilähedane).
Küsimus
Kõnevoor – kõnejärjekord.
Kõnevooruvahetuspaus: kõneleja lõpetas oma monoloogi ja annab vestluspartnerile märku, et tema võib kõnelemisega alustada.
Kõnevoorusisene paus : kõneleja valib õigeid sõnu, mõtleb järele, kahtleb.
Kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga”) kultuuride esindajad: pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema kõnevooruga kultuuri esindaja tunneb vaikuse pärast ebamugavust, kordab öeldut teiste sõnadega, räägib muust jne. Vastastikune frustratsioon.
küsimus
Aja metafoorid monokroonses ja polükroonses kultuuris (Edward Hall):

• Monokroonsus – “üksaegsus” – aeg jäigalt lineaarne (paindumatu, käegakatsutav).
  

Aeg koosneb diskreetsetest üksustest. (Generatiivne metafoor : aeg on raha!)

• Polükroonsus – “paljuaegsus” - aeg – punkt, jõgi, tsükliline nähtus, paindlik, voolav
  

(Generatiivne metafoor: pidev olevik voolavas jões)
küsimus
Monokroonse kultuuri põhijoonid:

• jäiga ajakava (schedule) abil;
  
• kohtumisajad on täpselt määratud;
  
• punktuaalsus hinnatud;
  
• tegevus kompartmentaliseeritud (iseseisvateks üksusteks jagatud, iga üksuse pikkus täpselt määratletud)
  
• suhted allutatud ajakavale
  
• üks ülesanne korraga
  
• tööaeg selgelt isiklikust ajast eristatud
  

Polükroonse kultuuri põhijooned:

• isikutevaheliste (interpersonaalsete) suhete abil;
  
• tegevus tehakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast
  
• ajakava allutatud suhetele
  
• mitu ülesannet vaheldumisi (sõltuvalt tingimustest, inspiratsioonist jne)
  
• selge eristus tööaja ja isikliku aja vahel puudub
  

küsimus
Edward Hall (“Hidden Dimension”)
Neli põhilist distantsitüüpi:
Intiimne (45 cm) ruumivöönd

Isiklik (45 cm – 120 cm) ruumivöönd

Sotsiaalne (120 – 350) ruumivöönd

Avalik (350 - ) ruumivöönd