Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010 (5)

Q: Mis on kanooniline suhtlussituatsioon Lyons?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010

Q: Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja Rosch?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010

Q: Mis on kultuur antropoloogide arvates esitage kolm määratlust?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010

Q: Mis on interkulturaalne pädevus?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010

Q: Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit Gudykunsti järgi?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010

Q: Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010

Q: Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010

Q: Mis vahe on kõnevooruvahetuspausil" ja voorusisesel pausil"?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010

Tartu Ülikool - Kultuur-Kunst - Kultuuridevaheline kommunikatsioon

4 HEA

Esitatud küsimused

Mis on kanooniline suhtlussituatsioon Lyons?
Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja Rosch?
Mis on kultuur antropoloogide arvates esitage kolm määratlust?
Mis on interkulturaalne pädevus?
Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit Gudykunsti järgi?
Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi?
Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?
Mis vahe on kõnevooruvahetuspausil" ja voorusisesel pausil"?

Kultuuridevaheline kommunikatsioon
KORDAMISKÜSIMUSED

Mis on kanooniline suhtlussituatsioon (Lyons)?
Suuline suhtlus (loomuliku keele märkide abil) kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad.

Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad?
1) Rahvamudel – põhineb torumetafooril.
2) Rahvamudel teaduslikul/formaliseeritud kujul – põhineb kodeerimisel, märgil.
3) Küberneerikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel – põhineb faksi metafooril.
4) Interferentsiaalne mudel – Reddy kirjeldab seda „tööriistavalmistaja“ metafooriga.

Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus ( Milton Bennett).
See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju.

Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)?
Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend / alaliik , mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes (nt prototüüpne lind). Prototüübid on erinevad nii kultuuriti kui ka inimeseti.

Esitage lausungi „Siin on palav ” võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5).
1) Fakti nentimine („Siin on palav.“).
2) Palve („Tehke aken lahti!“).
3) Etteheide („Miks pole aken lahti tehtud?“, „Miks raisatakse kütet?“).
4) Imestus („Ma oletasin, et siis on jahe.“).

Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid?
„Kultuur on parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud.“ (Arnold)
Lähenemise probleemid: europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks), universalistlik (tervik üksikosadest tähtsam), evolutsionistlik, „madalat“ ja „kõrget“ kultuuri eraldav.

Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)?
1) „Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju .“ (Boas)
2) „Kultuur on tavaline.“ ( Williams ) See, mis on normaalne, iseenesestmõistetav. See, mida ei märka.
3) „Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks.“ (Kluckhohn) Hõlmab sotsialiseerumise käigus omandatud eluviisi tervikuna (ühiskondlik pärand, tavad, uskumused, moraalsed tõekspidamised).

Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6).
1) Sõnade tähendused.
2) Keel ja keelelist käitumist suunavad normid/väärtused.
3) Üldised käitumisnormid.
4) Ihaldustäratavate ja tülgastusttekitavate objektide prototüübid.
5) Institutsioonid .
6) Esemed, jagatud sümbolid.
7) Ideaalid ja antiideaalid.

Mis on interkulturaalne pädevus?
Vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega.

Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)?
1) teadvustamata pädevuse puudumine
2) teadvustatud pädevuse puudumine (saame aru, et midagi on valesti)
3) teadvustatud pädevus (muudame oma käitumise normidele, tavadele vastavaks)
4) teadvustamata pädevus (teeme asju iseenesest teistmoodi)

Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat).
1) Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis?
2) Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis?
Jah, jah – integratsioon
Ei, jah – assimilatsioon
Jah, ei – eraldumine
Ei, ei – marginaliseerumine

Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi?
Harris :
1) transaktsiooniline (olukordade kohta informatsiooni andev)
2) interaktsiooniline (suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu)
Halliday:
1) ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis Harrise transaktsiooniline)
2) interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline)
3) tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti)

Grice 'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice’i neli maksiimi.
Grice'i kooperatiivsuspõhimõte – vestlusel on suund ja eesmärk, mida vastastikku püütakse järgida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Instrumentaalne koostöö. Väjendub neljas maksiimis: kvaliteet (ära valeta, ära anna informatsiooni, mille kohta pole piisavalt tõendeid), kvantiteet (anna täpselt nii palju infot, kui hetkel vaja), asjakohasus (anna asjakohast infot), laad (väljendu selgelt, arusaadavalt, lühidalt).

Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?
1) Eesmärgiks seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist (B jätab ütlemata, et bensiinijaam on remondis ).
2) Eesmärgiks seletada universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes (konditsionaalsed küsimused palvete tähenduses).

„Näo” üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse „näo” määratlused (Brown ja Levinson).
„Nägu“ (face) – enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt.
Negatiivne „nägu“ – soov olla vaba kohustustest, tegutseda oma äranägemise järgi (independence); mitte pahas mõttes.
Positiivne „nägu“ – soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi (involvement).

Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil).
1) „sina“
2) naljad
3) släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad
4) rõhutatud huvi kuulaja vastu
5) eesnimeline, diminutiivne pöördumine
6) komplimendid
7) optimism
8) silmside
9) avatud kehahoiak , žestikuleerimine, naeratus
10) ruumiline lähedus

Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil).
1) formaalne „Teie“
2) konventsionaalne kaudsus
3) põiklusväljendid
4) pessimism
5) viitamine üldistele reeglitele
6) vaikus
7) kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul
8) suletud kehahoiak, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme
9) vaikimine
10) silmsideme vältimine

Millest sõltub „näoähvarduse kaal” Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D „ reaalsed ” ja „interaktsioonilised” tähendused?
„Näoähvardus“ - nägu ähvardavad kõneteod (palved, nõuded, pakkumised, komplimendid, vabandamine, kritiseerimine , lubadused ).
„Näoähvarduse kaal“ - W=P(H,S)+D(S,H)+R.
H – kuulaja.
S – kõneleja.
R – konkreetse teo raskus.
P – kuulaja võim kõneleja üle (↨).
D – kuulaja ja kõneleja vaheline distants (↔).
W – kogukaal.
P, D ja R “reaalsed” ja “interaktsioonilised” väärtused võivad erineda, nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, “ kutsed lõunale”, eesnimed jne, kuni R on nullilähedane).

Mis vahe on „(kõne)vooruvahetuspausil” ja „voorusisesel pausil”? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga) kultuuride esindajad?
„Voorusisene paus “ on lühem kui „vooruvahetuspaus“.
Kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega kultuuride sindajad, siis pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema kõnevooruga kultuuri esindaja tunneb vaikuse pärast ebamugavust, kordab öeldut teiste sõnadega, räägib muust jne. Tulemuseks on vastastikune frustratsioon .

Aja metafoorid polükroonses ja monokroonses kultuuris (Edward Hall).
Monokroonsus – “üksaegsus” – aeg jäigalt lineaarne (paindumatu, käegakatsutav). Aeg koosneb diskreetsetest üksustest. (Generatiivne metafoor : aeg on raha!)
Polükroonsus – “paljuaegsus”. Aeg – punkt, jõgi, tsükliline nähtus, paindlik, voolav. (Generatiivne metafoor: pidev olevik voolavas jões.)

Nimeta 5 polükroonse kultuuri ja 5 monokroonse kultuuri põhijoont.
Polükroonne kultuur:
1) ajakava allutatud isiklikele suhetele.
2) tegevus tehakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast.
3) lahendatakse mitu ülesannet vaheldumisi (sõltuvalt tingimustest, inspiratsioonist jne).
4) puudub selge töö- ja eraelu eristatus - nt ka ühiselt töötades võidakse vahel üle minna eravestlusele.
5) puhkeaeg sõltub isklikest suhetest.
6) tegevused on integreeritud organisatsiooni tervikuna, mõõdetakse ülesannete panust organisatsiooni põhieesmärkidesse.
7) organisatsioonis on kihte vähem, organisatsioonid pigem paljunevad, organisatsiooni edu sõltub juhist; organisatsiooni sisse pääsemiseks on tarvis isiklikke kontakte.
Monokroonne kultuur:
1) punktuaalsus hinnatud.
2) tegevus kompartmentaliseeritud (iseseisvateks üksusteks jagatud, iga üksuse pikkus täpselt määratletud).
3) suhted allutatud ajakavale, tähtajad on äärmiselt olulised.
4) ülesandeid tehakse üks ülesanne korraga.
5) tööaeg on selgelt isiklikust ajast eristatud
6) puhkeaeg (sh tööpausid) pühad ja puutumatud, alluvad ajakavale, ei sõltu isiklikest suhetest.
7) tööülesanded on tükeldatud, isoleeritud organisatsioonist tervikuna, töötulemusi mõõdetakse ajaühiku kohta tehtud tegevuste/saavutatud tulemuste alusel.
8) organisatsiooni edu sõltub vähem ühest juhist; organisatsioon suureneb hierarhilise struktuurina kuni juhitamatuseni välja.

Nimeta 4 distantsi Edward Halli järgi.
1) Intiimne ruumivöönd
2) Isiklik ruumivöönd
3) Sotsiaalne ruumivöönd
4) Avalik ruumivöönd
Erinevates kultuurides erinevad tegevused erinevates ajavööndites. Ka vööndite pikkused võivad olla erinevad.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 107 allalaadimist

Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010 #1

Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010 #2

Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010 #3

Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010 #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

107 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

muudi Õppematerjali autor

Vastused kordamisküsimustele (vastatud kõikidele küsimustele!). Rohelisega märgitud küsimused, millele töös vastata tuli.

kultuuridevaheline kommunikatsioon edward hall

Sarnased õppematerjalid

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon, vastatud eksamiküsimused

Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? a. Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a. "rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b. Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c. Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d. Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni m

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

Kultuuridevahelise kommunikatsiooni test

valdavad sama koodi). 3. Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel: põhineb faksimetafooril- kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus (piljardipallid). Äärmiselt ühekülgne. 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: põhineb ,,tööriistavalmistaja" metafooril- Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades ,,materjale"omaenese peas- see eeldab rikast sisemist keelt. Kood on lõplik, tegelikkus lõpmatu. Kaks inimest ei jaga koodi täielikult, kontekstist rääkimata. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet)

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? Matthew Arnold ütleb:" Kultuur on parim, mida on maailmas öeldud ja mõeldud." Kultuur peaks olema täiuse poole püüdlemine läbi ilu ja tarkuse. Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks) nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses kontekstis. 2. Mis on kultuur antropoloogide arvates (vrdl. Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)? Franz Boas: arvab, et igasugune kultuur on unikaalne. Selle asemel, et lugeda raamatuid teistest kultuuridest, tuleks hoopis kohale uurima minna.

Ajalugu

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a)"rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b)Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c)Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d)Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

oluline. 2. Kodeerimise/dekodeerimise mudel kodeerimismetafooril. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Mudeli väärtus, seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Eelnevad on väga ühekülgsed (osaliselt küll õiged). 4. Interferentsiaalne mudel kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Aluseks on tööriistavalmistaja metafoor. Inimesele antakse tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi, kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. KOOD ON LÕPLIK, TEGELIKKUS LÕPMATU. Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi on luhtunud. Inimene ei jaga täielikult ei koodi ega ka konteksti. Keel on loomu poolest mitmetähenduslik. 3

Kultuur

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

nad valdavad sama koodi) 3.Küberneetikast lähtuv - sisuliselt ikka torumetafooril põhinev - Shannon-Weaveri mudel Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Samas: tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

KK Konspekt

Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2.Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) Põhineb kodeerimismetafooril. 3.Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel. Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Sisuliselt põhineb faksimetafooril. 4.Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Põhineb "tööriistavalmistaja" metafooril. Relevantsusteooria sõnastuses antakseinimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda),

Kommunikatsiooni alused

docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Isegi taju tasemel pole vastavus lainete ja ajuprotsesside vahel üks-ühene (näomaskinõgus pool tundub kumerana), tähendusetasandist rääkimata. Kui sisu on teksti "sees", siis on näiteks olemas ainult üks õige ajalugu, mis on türikutesse peidetud ja tuleb sealt "välja lugeda", õigustekstid on "absoluutsed", ühetähenduslikud (milleks sel juhul advokaadid, Ülemkohus jne?), kirjandusteosel on üks õige tähendus jne. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt.

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Rohkem sarnaseid