Religiooniantropoloogia (0)

Religiooniantropoloogia
1. ajalugu
Herodotos 5. saj e.m.a.– rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi.
Keskaegne teadmine tugines antiigile. ↑
Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema:
* maadeavastus – kaubandus
* ristiusustamine- islamiseerimine
* territooriumite hõivamine
Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone.
Valgustusaja ideed:
- usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks
- religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!)
- inimkonna arengul on iseseisev tähendus
Püüd teistsugust maailma mõista → teiste kultuuride uurimine
Suunatud uurimine → 19. saj
Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt.
Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus.
19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad)
(kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused)
2. arengu kontekst
19. saj murrang- muutuv ühiskond
- emantsipatsioon
- moderniseerumine , tehnoloogia areng, jõutakse kõikidesse maailma nurkadesse (lääne ühiskond jõuab)
20. saj – kolonialism – kolooniate haldamine
Teise maailmasõja järgne aeg : materialism . Suurem osa kolooniaid kaovad, uurimine järkub; kolooniad lagunevad, nö tugevama võim. Religioon kaotab oma tähtsuse, materialismi levik.
70-80ndad – representatsiooni kriis– kaugete rahvaste maailmavaadet on raske seletada ja mõista.
Charles Darwin (1809-1882) – religioon asetub inimese arengu varasemasse perioodi, eelteaduslik maailmaseletus.
Vastandati religioon (madalamate ühiskondade pärusmaa)– teadus (kõrgema ühiskonnaastme tunnetusvorm)
Edward Burnett Tylor ( 1832 -1917) – esimene religiooniantropoloog, tuletas esimese religiooniuurimuse– transi, unenägude, surmaeelse kogemuse uurimine. Pakkus välja– religiooni aluseks on duaalse eksistentsi tunnetus; on keha ja nähtamatu hing, mis võib kehast lahkuda; inimene pole tervik- mingi osa (hing) võib lahkuda, seda kogeme unes , surmaeelselt, ekstaasis
James Frazer (1854-1941) – „Kuldne oks“ (1890)
Tegeles maagiliste praktikatega– maagia on usk surematusse; püüdis ülemaailmselt võrrelda maagilisi praktikaid läbi tekstide, mida suutis kokku koguda.
3. religiooni seos ühiskonnaga
Kuidas on seotud religioon ja ühiskonna struktuur
19. saj -
nomaadid (beduiinid) – jumal = isa
hirearhiline ühiskond – jumal = monarh
Religioon tuleneb ühiskondlikust vajadusest, on ühiskondlike suhete peegeldus .
Emile Durkheim (1858-1917) – „Religioosse elu algvormid“ (1912)
Kollektiivne teadvus, kollektiivne representatsioon. Ideoloogiad. Religioon võimaldab põhjendada seda, mis ühiskonnas toimub.
Pühadus- määrab ühiskonna ja indiviidi suhted, indiviid üksi ei tähenda midagi. Kollektiivsed rituaalid .
Max Weber (1864-1920) – „ Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“ (1904-05)
Protestantlikud ühiskonnad on majanduslikult edukamad → protestantlikes religioonivormides peab olema midagi, mis aitab kaasa majanduslikule edule (protestantlik inimene töötab palju ja kulutab vähe = jõukus)
4. religioosne ratsionalism
Religioon annab inimelule ja ühiskonnale tähenduse. Põhjuse ja tagajärje seos teel õnnele.
Kalvinistidel – majanduslik edu → sul on suurem tõenäosus taevasse saada
5. psühholoogiliste suundumuste algus
Sigmund Freud (1856-1939) – „Tootem ja tabu “ (1913)
Jumalasse uskumuse alus on süütunne ja Oidipuse kompleks . Sundneuroosi vorm on religioon, est kultuur ei lase meil oma tabusid, `Oidipust` välja elada. Illusioon on religioon.
Carl Gustav Jung (1875-1961)
Kollektiivne alateadvus (!). Religioonil on teraapiline mõju, aitab inimesel lahendada konflikte elus.
6. funktsionalistlikud ja strukturalistlikud suundumused
Franz Boas (1858-1942) - esimene, kes viis läbi palju välitöid
Marcel Mauss (1872-1950) – kinkimispraktika, tseremoniaalne vahetuskaubandus (kuidas on religioon ja majandus seotud)
B. Malinowski (1884-1942)
Välitööd, funkts. käsitlus, pole nõus evolutsionistidega. Religioon aitab inimesel oma hirmutundega toime tulla, maagilised praktikad aitavad inimesel luua illusiooni , et ta kontrollib midagi (a`la ilm)
Radcliffe -Browne (1881-1955)
Nõus Melanowskiga, aga rõhub kollektiivsusele, religioon aitab ühiskonnal hakkama saada hirmudega.
Evans-Pritchard ( 1902 -1973)
Uuris Aafrikas erinevate rahvaste religiooni. Nõidus ja maagia- neil on ühiskondlikud funktsioonid, see on ratsionaalne , see on kõik relativistlik (suhteline), igaühest võib saada nõid, ka vastu tahtmist.
Lèvi- Strauss (1908-2009)
Strukturalist. Tegeles intellektuaalsete küsimustega seoses religiooniga. Teda huvitas inimese üleüldine tunnetus ja mõtlemine, püüab inimese mõtlemist avada läbi religiooni ja müütide.
müütide tekstide detailid- üldine müüdi struktuur kajastab üldist inimtunnetust. Me ei pea religiooni mõistma üks-ühele, usulised tekstid annavad ka teist teavet peale otsese.
7. sümbolistlikud suundumused
V. Turner (1920-1983)
Religioon on kodeeritud sümbolite vorm, rituaalid on sümbolite vorm, kõigel on sümboolne tähendus. Religioon kui protsess.
M. Douglas (s 1921)
Sümbolite religioossus . Kuidas rituaalid ja sümbolid aitavad meil aru saada, kuidas teatud inimesed tajuvad maailma.
nt puhtus - ebapuhtus (mitte määrdumise mõttes)
(nt – handi naised ei pese- meie silmis räpased; nemad- hõbesõrmused on sõrmes, need puhastavad)
Teatud vormid, nt rituaalide vormid võivad säilida kaua, aga nende algne tähendus muutub. Rituaalile tekib uus tähendus, rituaali vorm ei pruugi muutuda.
C. Geertz (1923-2006)
Rõhutab sümboolseid küsimusi, tähenduste tõlgendamised. Mõistmisele jõuab kogu aeg tõlgendades, st tuleb välitöödel üksiksasjalikult kirjeldada, detailid– see kõik tuleb täielikult ära tõlgendada. Seletab keerulisi asju lihtsal moel. Püüab mõista.
M. Elidae (1907-1986)
Religiooniantropoloogiline valdkond- šamanismiuuringud (Elidae uuris šamanismi)
Võrdlev usundilugu – Elidae võrdles erinevaid religioone
Kriitiline teooria- religioon, võim, kultuur. Religiooni vaadeldakse kultuuri ja võimu kontekstis.
8. sekularisatsioon ja uued usuliikumised
Sekularisatsioon- religioon üha taandub, samas uued vaimsed liikumised (samas teaduslik maailmavaade, võimutsev). Vanad usundid kogu aeg olemas olevad, kristlus , islam jne.
Uued usuliikumised- ei tulenenud enam ühestki teisest usust, olid täiesti uutmoodi
Kristluse antropoloogia- viimase paarikümne aasta jooksul on hakatud uurima (nt kuidas kristlased `rikuvad` pärismaalasi; võidujooks antropoloogide ja kristlaste vahel)
90ndatest- uus kristluse levik, vastand sekularisatsioonile.
„ Karismaatiline kristlus“ – intensiivse emotsionaalsusega, lihtsad kõned ja laulud. Tarbimisühiskonna kriitika on ideoloogia- kristlane peab saama tarbida nii palju kui kulub. Kõige rohkem levib Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.