Kultuuridevaheline
kommunikatsioon
KORDAMISKÜSIMUSED
Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2.Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) Põhineb kodeerimismetafooril. 3.Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel. Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Sisuliselt põhineb faksimetafooril. 4.Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Põhineb "tööriistavalmistaja" metafooril. Relevantsusteooria sõnastuses antakseinimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda),
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a)"rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b)Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c)Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d)Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? a. Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a. "rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b. Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c. Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d. Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni m
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon (Lyons)? Suuline suhtlus (loomuliku keele märkide abil) kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1) Rahvamudel põhineb torumetafooril. 2) Rahvamudel teaduslikul/formaliseeritud kujul põhineb kodeerimisel, märgil. 3) Küberneerikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel põhineb faksi metafooril. 4) Interferentsiaalne mudel Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette
nad valdavad sama koodi) 3.Küberneetikast lähtuv - sisuliselt ikka torumetafooril põhinev - Shannon-Weaveri mudel Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Samas: tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses
oluline. 2. Kodeerimise/dekodeerimise mudel kodeerimismetafooril. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Mudeli väärtus, seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Eelnevad on väga ühekülgsed (osaliselt küll õiged). 4. Interferentsiaalne mudel kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Aluseks on tööriistavalmistaja metafoor. Inimesele antakse tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi, kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. KOOD ON LÕPLIK, TEGELIKKUS LÕPMATU. Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi on luhtunud. Inimene ei jaga täielikult ei koodi ega ka konteksti. Keel on loomu poolest mitmetähenduslik. 3
valdavad sama koodi). 3. Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel: põhineb faksimetafooril- kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus (piljardipallid). Äärmiselt ühekülgne. 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: põhineb ,,tööriistavalmistaja" metafooril- Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades ,,materjale"omaenese peas- see eeldab rikast sisemist keelt. Kood on lõplik, tegelikkus lõpmatu. Kaks inimest ei jaga koodi täielikult, kontekstist rääkimata. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet)
Isegi taju tasemel pole vastavus lainete ja ajuprotsesside vahel üks-ühene (näomaskinõgus pool tundub kumerana), tähendusetasandist rääkimata. Kui sisu on teksti "sees", siis on näiteks olemas ainult üks õige ajalugu, mis on türikutesse peidetud ja tuleb sealt "välja lugeda", õigustekstid on "absoluutsed", ühetähenduslikud (milleks sel juhul advokaadid, Ülemkohus jne?), kirjandusteosel on üks õige tähendus jne. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt.
Kõik kommentaarid