Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kultuuridevaheline kommunikatsioon (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?
  • Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja?
  • Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid?
  • Millised on Ronald Ingerharti väärtusdimensioonid?
  • Mis on interkulturaalne pädevus?
  • Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit Gudykunsti järgi?
  • Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?
  • Mis vahe on kõnevooruvahetuspausil" ja voorusisesel pausil"?

Lõik failist

Kultuuridevaheline kommunikatsioon
KORDAMISKÜSIMUSED

  • Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid?
    Matthew Arnold ütleb:“ Kultuur on parim, mida on maailmas öeldud ja mõeldud.“ Kultuur peaks olema täiuse poole püüdlemine läbi ilu ja tarkuse .
    Lähenemise probleemid:
    1) liiga universalistlik
    2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks)
    nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed.
    3) loob liiga jäiga eristatuse „Kõrge“ ja „Madala“ kultuuri vahel
    4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses kontekstis.
    2. Mis on kultuur antropoloogide arvates (vrdl. Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)?
    Franz Boas :
    arvab , et igasugune kultuur on unikaalne . Selle asemel, et lugeda raamatuid teistest kultuuridest, tuleks hoopis kohale uurima minna. Ütleb ka, et kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade välj.vorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju . Kultuuriline relativism -> see, mida peame kultuuriks ühes kontekstis, ei pruugi seda olla teises.
    Clyde Kluckholm:
    arvab, et kultuur on nagu tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks. Hõlmab sotsialiseerumise käigus omandatud eluviisi tervikuna, mis sellele tegevusele tähenduse annavad ja mida põlvest
  • Kultuuridevaheline kommunikatsioon #1 Kultuuridevaheline kommunikatsioon #2 Kultuuridevaheline kommunikatsioon #3 Kultuuridevaheline kommunikatsioon #4 Kultuuridevaheline kommunikatsioon #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 141 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Andresmees Õppematerjali autor
    Kultuuridevahelise kommunikatsiooni kordamisküsimuste vastused.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    doc

    KK Konspekt

    Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2.Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) Põhineb kodeerimismetafooril. 3.Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel. Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Sisuliselt põhineb faksimetafooril. 4.Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Põhineb "tööriistavalmistaja" metafooril. Relevantsusteooria sõnastuses antakseinimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda),

    Kommunikatsiooni alused
    thumbnail
    4
    doc

    Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a)"rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b)Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c)Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d)Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon
    thumbnail
    5
    doc

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon, vastatud eksamiküsimused

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? a. Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a. "rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b. Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c. Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d. Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni m

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon
    thumbnail
    4
    doc

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon (Lyons)? Suuline suhtlus (loomuliku keele märkide abil) kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1) Rahvamudel ­ põhineb torumetafooril. 2) Rahvamudel teaduslikul/formaliseeritud kujul ­ põhineb kodeerimisel, märgil. 3) Küberneerikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel ­ põhineb faksi metafooril. 4) Interferentsiaalne mudel ­ Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon
    thumbnail
    5
    doc

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon

    nad valdavad sama koodi) 3.Küberneetikast lähtuv - sisuliselt ikka torumetafooril põhinev - Shannon-Weaveri mudel Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Samas: tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon
    thumbnail
    3
    doc

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon

    oluline. 2. Kodeerimise/dekodeerimise mudel ­ kodeerimismetafooril. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel ­ sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Mudeli väärtus, seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Eelnevad on väga ühekülgsed (osaliselt küll õiged). 4. Interferentsiaalne mudel ­ kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Aluseks on tööriistavalmistaja metafoor. Inimesele antakse tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi, kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. KOOD ON LÕPLIK, TEGELIKKUS LÕPMATU. Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi on luhtunud. Inimene ei jaga täielikult ei koodi ega ka konteksti. Keel on loomu poolest mitmetähenduslik. 3

    Kultuur
    thumbnail
    5
    doc

    Kultuuridevahelise kommunikatsiooni test

    valdavad sama koodi). 3. Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel: põhineb faksimetafooril- kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus (piljardipallid). Äärmiselt ühekülgne. 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: põhineb ,,tööriistavalmistaja" metafooril- Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades ,,materjale"omaenese peas- see eeldab rikast sisemist keelt. Kood on lõplik, tegelikkus lõpmatu. Kaks inimest ei jaga koodi täielikult, kontekstist rääkimata. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet)

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon
    thumbnail
    68
    docx

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon

    Isegi taju tasemel pole vastavus lainete ja ajuprotsesside vahel üks-ühene (näomaskinõgus pool tundub kumerana), tähendusetasandist rääkimata. Kui sisu on teksti "sees", siis on näiteks olemas ainult üks õige ajalugu, mis on türikutesse peidetud ja tuleb sealt "välja lugeda", õigustekstid on "absoluutsed", ühetähenduslikud (milleks sel juhul advokaadid, Ülemkohus jne?), kirjandusteosel on üks õige tähendus jne. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt.

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon




    Kommentaarid (6)

    muudi profiilipilt
    muudi: Ei ole piisavalt asjalik, lisaks mõnedele küsimustele puuduvad vastused.
    15:04 14-12-2010
    shirka profiilipilt
    shirka: Väga kasulik materjal eksamiks valmistumisel!!
    20:04 20-01-2010
    lisannala profiilipilt
    Lisann Ala: Tõepoolest kasulik materjal. Tänud!
    23:07 30-11-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun