Kultuuridevaheline kommunikatsioon (6)

Q: Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Q: Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Q: Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Q: Millised on Ronald Ingerharti väärtusdimensioonid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Q: Mis on interkulturaalne pädevus?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Q: Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit Gudykunsti järgi?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Q: Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Q: Mis vahe on kõnevooruvahetuspausil" ja voorusisesel pausil"?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Tartu Ülikool - Ajalugu - Ajalugu

4 HEA

Esitatud küsimused

Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?
Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja?
Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid?
Millised on Ronald Ingerharti väärtusdimensioonid?
Mis on interkulturaalne pädevus?
Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit Gudykunsti järgi?
Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?
Mis vahe on kõnevooruvahetuspausil" ja voorusisesel pausil"?

Kultuuridevaheline kommunikatsioon
KORDAMISKÜSIMUSED

Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid?
Matthew Arnold ütleb:“ Kultuur on parim, mida on maailmas öeldud ja mõeldud.“ Kultuur peaks olema täiuse poole püüdlemine läbi ilu ja tarkuse .
Lähenemise probleemid:
1) liiga universalistlik
2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks)
nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed.
3) loob liiga jäiga eristatuse „Kõrge“ ja „Madala“ kultuuri vahel
4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses kontekstis.
2. Mis on kultuur antropoloogide arvates (vrdl. Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)?
Franz Boas :
arvab , et igasugune kultuur on unikaalne . Selle asemel, et lugeda raamatuid teistest kultuuridest, tuleks hoopis kohale uurima minna. Ütleb ka, et kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade välj.vorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju . Kultuuriline relativism -> see, mida peame kultuuriks ühes kontekstis, ei pruugi seda olla teises.
Clyde Kluckholm:
arvab, et kultuur on nagu tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks. Hõlmab sotsialiseerumise käigus omandatud eluviisi tervikuna, mis sellele tegevusele tähenduse annavad ja mida põlvest põlve edasi antakse, kuid mis samas on pidevas muutumises(tavad, uskumused, mõttemudelid).

Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons)
suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil.

Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad?

Kognitiivne lingvistika : uurib mõtlemist läbi keele ja keelt läbi mõtlemise. Abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemise teel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Metafoor on generatiivne , sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid.
Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel – The Shannon -Weaver Mathematical Model. Põhineb faksi metafooril, tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis : mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus.
Torumetafoor (conduit metaphor) - Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk

saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekstpole oluline.

Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet )

Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch)
mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend / alaliik , mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. (ühe kultuuri sees on erinevad prototüübid inimeseti, kuid suuremad erinevused on kultuuride vahel.)

Millised võivad olla lausungi „Siin on palav ” kõneleja-tähendused
esimene samm- mitmetähenduslikkuse kõrvaldamine – kus on „siin“ ja mis on „palav“ (mis ühele palav, see võib teisele külm olla), Toimub nn kontekstuaalse rikastamise tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni – lausega väljendatud väiteni.

Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi.
Harris :
Väljendatav tähendus:
1)transaktsiooniline – st olukordade kohta informatsiooni andev
2) interaktsiooniline – st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat seotud viisakusega
Halliday:
1)ideatsiooniline- ligikaudu sama, mis transaktsiooniline
2)interpersonaalne- ligikaudu sama, mis interaktsiooniline
3)tekstuaalne- need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt „Kuigi“

Mis on väärtused (vrdl Clyde Kluckhohni, Talcott Parsonsi ja Geert Hofstede definitsioone)?
Clyde Kluckhohn:
väärtused kui tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitatavaks.
Väärtused annavad indiviidile , grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes
Parsons:
väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjuseid
Hofstede:
väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teisele

Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid?
1) individualism vs kollektivism: eeldatakse, et inimesed kasvavad üles ja õpivad ise enda eest hoolitsema. Individualistlikus õpetatakse lapsi MINA-vormis, kollektivistlikus MEIE-vormis
2)võimudistants (suur/väike): ntks väikese võimudistantsiga riikides? Eeldatakse, et ebavõrdust tuleb vähendada; suure võimudistantsiga riigis on ebavõrdsus loomulik
3) maskuliinsus(feminiinsus vs maskuliinsus): mehelikud kultuurid, kus väärtustatakse konkurentsi; naiselikud kultuurid, kus väärtustatakse kompromissi
4)ebakindluse vältimine: kuidas inimesed tulevad toime olukordades , mis on neile uus/tundmatu
5) pikaajaline orientatsioon vs lühike: pikk – suudavad kannatada ja loodetakse, et varsti läheb paremaks; lühike – tahavad kõike kohe

Millised on Ronald Ingerharti väärtusdimensioonid?
1) traditsioonilised vs sekulaarsed (ilmalik)- ratsionaalsed väärtused: suhtumine ainujumalasse on nii tugev, et mõj kõike. Tugevad pereväärtused.
2)ellujäämisväärtused vs eneseväljendusväärtused: materialistlikud( domineerib riikides, kus inimestel pole veel hea elada) vs post-materialistlikud väärtused( majanduslikult arenenud riigid, kus mõeldakse pereelu peale)

Mis on interkulturaalne pädevus?
Chen ja Sarosta- vahend, mille abil suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega. Suutlikus efektiivselt ja sobivalt suhelda saamaks soovitud tulemust.

Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)?

Teadvustamata pädevuse puudumine

Teadvustatud pädevuse puudumine (saame aru, et on probleem)

Teadvustatud pädevus (mugandame oma käitumist)

Teadvustamata pädevus (teeme asju loomulikult teistmoodi)
Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks.

Grice ’i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice’i neli maksiimi.
Grice’i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile.
Väljendub neljas maksiimis:
1)Kvaliteet ( Quality ) - ära valeta; ära anna informatsiooni, milles pole kindel
2) Kvantiteet (Quantity) - ära anna rohkem ega vähem informatsiooni kui tarvis
3)Asjakohasus (Relation) - anna relevantset informatsiooni
4)Viis/ laad ( Manner ) - ole selge, väljendu lühidalt

Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?

„Näo” üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse „näo” määratlused (Brown ja Levinson)
“Nägu” ( face ) – enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self-image).
Negatiivne nägu – soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi
Positiivne nägu – soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi

Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil)

tu (“sina”)
naljad
släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad (faatiline kõne)
rõhutatud huvi kuulaja vastu
eesnimeline, diminutiivne pöördumine
komplimendid (sic!)
optimism , jne, jne
avatud keha, naeratus,
avatud zhestikuleerimine
silmside
jutukus
ruumiline lähedus.

Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil)

vous
konventsionaalne kaudsus/indirektsus
põiklusväljendid (ingl hedges), nt “mulle tundub”, “arvatavasti” jne
pessimism
viitamine üldistele reeglitele
passiiv
vaikus (?)
nominalisatsioon, jne, jne
kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, jne
suletud keha
liikumatus
mittemidagiütlev näoilme
silmsideme vältimine
vaikimine
ruumiline distants

Millest sõltub „näoähvarduse kaal” Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D „reaalsed” ja „interaktsioonilised” tähendused?
Näoähvarduse kaal: W = P (H,S) + D (S,H) + R
W – kogukaal
P – kuulaja võim kõneleja üle
D – kuulaja ja kõneleja vaheline distants
R – konkreetse teo raskus
H – Hearer – kuulaja (või ka lugeja, st adressaat)
S kõneleja/kirjutaja
P, D ja R “reaalsed” ja “interaktsioonilised” väärtused võivad erineda, nt väga
individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete
viisakusstrateegiateni (komplimendid, “ kutsed lõunale”, eesnimed jne, kuni R on
nullilähedane).

Mis vahe on „(kõne)vooruvahetuspausil” ja „voorusisesel pausil”? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga”) kultuuride esindajad?
Voorusisene paus on lühem kui kõnevooru vahetus paus.
Pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema kõnevooruga kultuuri esindaja tunneb vaikuse pärast ebamugavust, kordab öeldut teiste sõnadega, räägib muust jne. Vastastikune frustratsioon.

Aja metafoorid polükroonses ja monokroonses kultuuris (Edward Hall)
Monokroonsus – “üksaegsus” – aeg jäigalt lineaarne (paindumatu,
käegakatsutav).
Aeg koosneb diskreetsetest üksustest.
(Generatiivne metafoor: aeg on raha!)
Polükroonsus – “paljuaegsus”
Aeg – punkt, jõgi, tsükliline nähtus, paindlik, voolav
(Generatiivne metafoor: pidev olevik voolavas jões)

5 polükroonse kultuuri ja 5 monokroonse kultuuri põhijoont.
Monokroonne kultuur:

punktuaalsus hinnatud

tegevus kompartmentaliseeritud (iseseisvateks üksusteks jagatud, iga üksuse pikkus täpselt määratletud)
suhted allutatud ajakavale, tähtajad on äärmiselt olulised
ülesandeid tehakse üks ülesanne korraga
tööaeg on selgelt isiklikust ajast eristatud
puhkeaeg (sh tööpausid) pühad ja puutumatud, alluvad ajakavale, ei sõltu isiklikest suhetest
organisatsiooni edu sõltub vähem ühest juhist; organisatsioon suureneb hierarhilise struktuurina kuni juhitamatuseni välja

Polükroonne kultuur:

ajakava allutatud isiklikele suhetele
tegevus tehakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast
lahendatakse mitu ülesannet vaheldumisi (sõltuvalt tingimustest, inspiratsioonist jne)
puudub selge töö- ja eraelu eristatus - nt ka ühiselt töötades võidakse vahel üle minna eravestlusele; elu-aeg on ühtne
polükroonses ühiskonnas sõltub puhkeaeg isklikest suhetest
organisatsioonis on kihte vähem, organisatsioonid pigem paljunevad, organisatsiooni edu sõltub juhist; organisatsiooni sisse pääsemiseks on tarvis isiklikke kontakte.

4 distantsi Edward Halli järgi
Edward Hall (“ Hidden Dimension”)

Intiimne (45 cm) ruumivöönd

Isiklik (45 cm – 120 cm) ruumivöönd

Sotsiaalne (120 – 350) ruumivöönd

Avalik (350 - ) ruumivöönd
Eksam: 12. november kell 12:15

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 144 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

144 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Andresmees Õppematerjali autor

Kultuuridevahelise kommunikatsiooni kordamisküsimuste vastused.

kultuuri definitsioone põhilised kommunikatsioonimudelid hofseteede väärtusdimensioonid jpm

Sarnased õppematerjalid

doc

KK Konspekt

Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2.Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) Põhineb kodeerimismetafooril. 3.Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel. Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Sisuliselt põhineb faksimetafooril. 4.Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Põhineb "tööriistavalmistaja" metafooril. Relevantsusteooria sõnastuses antakseinimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda),

Kommunikatsiooni alused

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a)"rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b)Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c)Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d)Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon, vastatud eksamiküsimused

Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? a. Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a. "rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b. Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c. Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d. Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni m

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010

Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon (Lyons)? Suuline suhtlus (loomuliku keele märkide abil) kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1) Rahvamudel põhineb torumetafooril. 2) Rahvamudel teaduslikul/formaliseeritud kujul põhineb kodeerimisel, märgil. 3) Küberneerikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel põhineb faksi metafooril. 4) Interferentsiaalne mudel Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

nad valdavad sama koodi) 3.Küberneetikast lähtuv - sisuliselt ikka torumetafooril põhinev - Shannon-Weaveri mudel Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Samas: tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

oluline. 2. Kodeerimise/dekodeerimise mudel kodeerimismetafooril. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Mudeli väärtus, seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Eelnevad on väga ühekülgsed (osaliselt küll õiged). 4. Interferentsiaalne mudel kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Aluseks on tööriistavalmistaja metafoor. Inimesele antakse tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi, kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. KOOD ON LÕPLIK, TEGELIKKUS LÕPMATU. Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi on luhtunud. Inimene ei jaga täielikult ei koodi ega ka konteksti. Keel on loomu poolest mitmetähenduslik. 3

Kultuur

doc

Kultuuridevahelise kommunikatsiooni test

valdavad sama koodi). 3. Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel: põhineb faksimetafooril- kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus (piljardipallid). Äärmiselt ühekülgne. 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: põhineb ,,tööriistavalmistaja" metafooril- Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades ,,materjale"omaenese peas- see eeldab rikast sisemist keelt. Kood on lõplik, tegelikkus lõpmatu. Kaks inimest ei jaga koodi täielikult, kontekstist rääkimata. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet)

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Isegi taju tasemel pole vastavus lainete ja ajuprotsesside vahel üks-ühene (näomaskinõgus pool tundub kumerana), tähendusetasandist rääkimata. Kui sisu on teksti "sees", siis on näiteks olemas ainult üks õige ajalugu, mis on türikutesse peidetud ja tuleb sealt "välja lugeda", õigustekstid on "absoluutsed", ühetähenduslikud (milleks sel juhul advokaadid, Ülemkohus jne?), kirjandusteosel on üks õige tähendus jne. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt.

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Rohkem sarnaseid