Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Moodeli test meditsiinis (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on arstlik diagnoos?
  • Milline neist ei ole haige uurimise objektiine uurimismeetod?
  • Millega algab haige uurimine?
  • Mis iseloomustab kooma raskusastet?
  • Mis on õendusdiagnoos?
Vasakule Paremale
Moodeli test meditsiinis #1 Moodeli test meditsiinis #2 Moodeli test meditsiinis #3 Moodeli test meditsiinis #4 Moodeli test meditsiinis #5 Moodeli test meditsiinis #6 Moodeli test meditsiinis #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Me S Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
pdf

HINGAMISELUNDID 2014

Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse funktsioneerimise. Hapnikurikas veri jõuab kopsudest südamesse, sealtkaudu ajju ja kõikidesse teistesse organitesse ning tänu kopsualveoolides toimuvale gaasivahetusele

Bioloogia
thumbnail
25
docx

Akadeemiline õenduslugu

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Merilin Lettens AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Kirurgilise haige õendusabi praktika iseseisev töö Juhendaja: Ireen Bruus, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD .................................................................................................................... 3 JÄLGIMISLEHT............................................................................................ 14 RAVIMITE MANUSTAMINE...........................................................................16 LABORATOORSETE UURINGUTE VÄÄRTUSED.............................................18 ARSTI KORRALDUSED..................................................

Kirurgia
thumbnail
9
doc

Sisehaigused ja sisehaige hooldus-põetus

sümptoomidena, on objektiivselt diagnoositav. Haigus (lad.k. morbus; kr.k. nosos, pathos) on organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise (anatoomilise kuju) või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Haigus tekib kahjulike välis- või sisetegurite toime tagajärjel ning nõrgendab organismi väliskeskkonnaga kohanemise võimet. Kusjuures samaaegselt organismis kujunevad välja kaitse- ja kompensatsioonireaktsioonid. Haigust põhjustavad välised tegurid mehaanilised (löögid, põrutused) füüsikalised (kõrge ja madal t) keemilised (mürgid,söövitavad ained) alimentaarsed (nälgus, ületoitumine, hüpovitaminos e mõne aine vähesus toidus) bioloogilised (bakterid,viirused, parasiidid) psühhogeensed (olustikulised konfliktid, kroonilised neg.emotsioonid) Haigust põhjustavad sisemised tegurid on seoses organismi pärilikkuse või reaktiivsuse riketega: allergia,

Meditsiin
thumbnail
8
docx

LAKTOOSITALUMATUS

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool LAKTOOSITALUMATUS rühmatöö Tallinn 2018 Haiguse olemus ja esinemissagedus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis ei ole võimeline imenduma läbi peensoole seina, mistõttu peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks ­ glükoosiks ja galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus jämesoole

Meditsiin
thumbnail
16
odt

Atoopiline dermatiit

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ATOOPILINE DERMATIIT referaat Koostajad: Malle Lattik Ingel Ilves Tartu 2014 SISUKORD 1. ATOOPILINE DERMATIIT..................................................................................................3 2. ETIOLOOGIA........................................................................................................................3 3. AD-I ÄGESTAVAD TEGURID............................................................................................3 4. SÜMPTOMID....................................................................................

Bioloogia
thumbnail
7
pdf

Diagnostika alused - Haiguslugu

TARTU ÜLIKOOL SISEKLIINIK HAIGE UURIMISE LUGU SISEHAIGUSTE PROPEDEUTIKAS Koostaja: Sanna-Marcelle Ots, 2. rühm Juhendav õppejõud: Mare Pauklin Tartu 2022 Naine, 82-aastane Tartu Ülikooli Kliinikum, Sisekliinik, sisehaiguste osakond ANAMNEES (anamnesis) Kaebused: Patsiendil tugevad teravad valud keskel ülakõhu piirkonnas, mis paari päevaga süvenesid väljakannatamatuks (VAS 8). Valu kiirgus mööda külgi seljale. Valu esines konstantselt ning Paracetamol leevendust ei toonud. Kaasuvana esines iiveldus. Haiguse anamnees (anamnesis morbi) Patsient sattus esimest korda ülakõhu valudega haiglasse 2021. aasta juulis

thumbnail
9
docx

PLEURIIT

öine higistamine, valu rindkeres, köha, hingeldus, kaalu kaotamine). Hemorraagiline pleuriit-pleuras olev vedelik sisaldab verd. Selle põhjuseks on sageli pahaloomulised kasvajad, kopsuemboolia ja rindkere traumad. Vere olemasolu tehakse kindlaks punktsiooniga, kuid lisaks muudele uuringutele, mis verega tehakse, on vaja määrata hemoglobiin ja hematokrit (vererakkude osa vere üldmahust). (Jaanson 1996). 2. ÕENDUSPLAAN ÕENDUSPROBLEEMID EESMÄRK ÕENDUSTEGEVUS HINNANG Aktuaalsed probleemid: · Hinga valu Valu Valu rinnus (8 palli), Valu lokalisatsiooni, vähenes 3- tingitud vähendamine kuni tugevust, seost ballini pleura ärritusest 3-ballini 2 tunni liikumise ja jooksul hingamisega · Aita patsiendil

Sisehaigused
thumbnail
12
doc

F. Nightingale

SISUKORD 1. Elulugu.................................................................................................................2 2. Õendusteooria......................................................................................................3 3. Õenduse kesksed mõisted....................................................................................4 4. Allikate loetelu......................................................................................................6 1 1. ELULUGU Florence Nightingale (1820-1910) sündis 12. mail 1820 Firenzes jõukas ülemklassi inglise peres. Kui ta oli üheaastane, kolis ta perekond tagasi Inglismaale. Tema isa õpetas talle itaalia,

Õendus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun