Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused (0)

Q: Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

Q: Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

Q: Mis on kultuur antropoloogide arvates esitage kolm määratlust?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

Q: Mis on interkulturaalne pädevus?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

Q: Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit Gudykunsti järgi?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

Q: Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

Q: Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

Q: Kuidas seletada peaaegu universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

Q: Mis vahe on kõnevooruvahetuspausil" ja voorusisesel pausil"?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

Q: Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

Tartu Ülikool - Kultuur-Kunst - Kultuuridevaheline kommunikatsioon

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?
Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja?
Mis on kultuur antropoloogide arvates esitage kolm määratlust?
Mis on interkulturaalne pädevus?
Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit Gudykunsti järgi?
Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi?
Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?
Kuidas seletada peaaegu universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes?
Mis vahe on kõnevooruvahetuspausil" ja voorusisesel pausil"?
Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid?

Kultuuridevaheline kommunikatsioon
KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud

Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons)

Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid . Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad?
a)"rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud
b)Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor
c)Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel ( Shannon -Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor
d)Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor)

Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus ( Milton Bennet) Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus: interplay between human interaction and cultureMilton Bennett 1998) (inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju). Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil.

Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch)On konkreetne isend/ alaliik /näidis/… mis inimesele automaatselt silme ette kerkib , kui vastava mõistaga kokku puutub.

Esitage lausungi „Siin on palav” võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5)
1)Fakti nentimine 2)Arutlemine (põhjuslik) 3) Palve akna avamiseks 4)Etteheide akende mitteavamisele

Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid?
Matthew Arnold : Parim, mida maailmas on öeldud ja mõeldud / Sir Edward Byrnett Tylor : Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst , moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.'
Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks, nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse „Kõrge“ ja „Madala“ kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses
7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)?
1) Boas : ’Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju .’
2)Williams: Kultuur on tavaline (Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid , mis sellele tegevusele tähenduse annavad)
3) Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks
4)Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede)
8. Mis on interkulturaalne pädevus?Oskus mõista teise kultuuri kommunikatsioonimudeleid ja ennast nendele vastavalt mõistetavaks teha.
9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)?
1) Teadvustamata pädevuse puudumine 2)Teadvustatud pädevuse puudumine 3)Teadvustatud pädevus 4)Teadvustamata pädevus

Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat).
Kult eripära hoidmine tähtis
Ei ole tähtis
Dom kult sideme hoidmine tähtis
Integratsioon
Assimilatsioon
Ei ole tähtis
Eraldumine
Marginaliseerumine
11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi?
Harris : 1)Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni 2) Interaktsiooniline , peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega.
Halliday: 1)Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) 2)Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) 3)Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi")
12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1)Kuidas seletada Grice 'i põhimõtte mittejärgimist? 2)Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes?
13. „Näo” üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse „näo” määratlused (Brown ja Levinson)
Nägu: Enesest lugupidamine KOOS selle tunnustamisega teiste poolt. 1)Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest ja tegutseda oma äranägemise järgi. 2)Positiivne nägu - soov olla hinnatud ja kuuluda gruppi.
14. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil)
Verbaalsel tasandil: 1)Tu ("sina") 2)Eesnimeline, diminutiivne pöördumine 3) Naljad 4)Släng jm sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) 5)Komplimendid 6)Optimism
Mitteverbaalsel tasandil: 1)Avatud keha 2)Ruumiline lähedus 3)Naeratus 4)Jutukus 5) Silmside 6)Avatud žestikuleerimine
15. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil)
Verbaalsel tasandil:1)Vous ("teie") ?? 2)konventsionaalne kaudsus/indirektsus 3)Põiklusväljendid(Mulle tundub, arvatavasti) 4)Kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul 5)Pessimism 6) Viitab üldistele reeglitele 7) Passiiv 8)Vaikus 9)Nominalisatsioon
16. Millest sõltub „näoähvarduse kaal” Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D „ reaalsed ” ja „interaktsioonilised” tähendused?
W = P (H,S) + D (S,H) + R / W – kogukaal , P – kuulaja võim kõneleja üle, D – kuulaja ja kõneleja vaheline distants
R – konkreetse teo raskus, H – Hearer – kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) , S - kõneleja/kirjutaja
P – staatuse-erinevused e. vertikaalne distants üldiselt suur hierarhilistes ühiskondades; aga ka nt USA-s (Hofstede!); Prantsusmaal (võimu näitamisse suhtutakse üldiselt positiivselt)
D – üldjoontes suurem põhjapoolsetes riikides (D-d võib seostada individualismiga, aga pigem D reaalset, mitte interaktsioonilist väärtust, nt USAs kompenseerib positiivne viisakus äärmuslikku individualismi – Triandis)
P, D ja R “reaalsed” ja “interaktsioonilised” väärtused võivad erineda, nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete
viisakusstrateegiateni (komplimendid, “ kutsed lõunale”, eesnimed jne, kuni R on
nullilähedane).
17. Mis vahe on „(kõne)vooruvahetuspausil” ja „voorusisesel pausil”? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga) kultuuride esindajad?
1) paus on pikem kui kõnevooru-sisene paus. (Vastavalt turn -taking/switching pause ja in-turn pause). Pausi pikkuse määrab kultuur, erinevused on mõõdetavad mikrosekundites, kuid on olemas.
2)Tekib vastastikune frustratsioon , sest pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema kõnevooruvahega kultuuri esindaja tunneb aga vaikuse pärast ebamugavust (kordab öeldut teiste sõnadega, räägib muust )
18. Aja metafoorid polükroonses ja monokroonses kultuuris (Edward Hall):Monokroonsus - aeg on jäigalt lineaarne ja koosneb diskreetsetest üksustest: "Aeg on raha!" Polükroonsus - aeg on multidimensionaalne, punkt, jõgi, tsükliline nähtus, paindlik, voolav. Generatiivne metafoor - pidev olevik voolavas jões.
19. 5 polükroonse kultuuri ja 5 monokroonse kultuuri põhijoont.
Monokroonne kultuur: 1)punktuaalsus hinnatud 2)tegevus kompartmentaliseeritud (iseseisvateks üksusteks jagatud, iga üksuse pikkus täpselt määratletud) 3)suhted allutatud ajakavale, tähtajad on äärmiselt olulised 4)ülesandeid tehakse üks ülesanne korraga 5) tööaeg on selgelt isiklikust ajast eristatud 6) puhkeaeg (sh tööpausid) pühad ja puutumatud, alluvad ajakavale, ei sõltu isiklikest suhetest 7)organisatsiooni edu sõltub vähem ühest juhist; organisatsioon suureneb hierarhilise struktuurina kuni juhitamatuseni välja
Polükroonne kultuur: 1) ajakava allutatud isiklikele suhetele 2)tegevus tehakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast 3)lahendatakse mitu ülesannet vaheldumisi (sõltuvalt tingimustest, inspiratsioonist jne) 4)puudub selge töö- ja eraelu eristatus - nt ka ühiselt töötades võidakse vahel üle minna eravestlusele; elu-aeg on ühtne 5)polükroonses ühiskonnas sõltub puhkeaeg isklikest suhetest 6)organisatsioonis on kihte vähem, organisatsioonid pigem paljunevad, organisatsiooni edu sõltub juhist; organisatsiooni sisse pääsemiseks on tarvis isiklikke kontakte.
20. 4 distantsi Edward Halli järgi: 1) Intiimne (45cm) ruumivöönd 2)Isiklik (45-120cm) ruumivöönd 3)Sotsiaalne (120-350cm) ruumivöönd 4)Avalik (350+cm) ruumivöönd
21. 4 kapitali liiki Bourdieu järgi: 1) majanduslik kapital ehk produktiivne varandus (raha ja sellised materiaalsed objektid mida saab kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks) 2) sotsiaalne kapital ehk positsioon ja suhted gruppides ja sotsiaalsed võrgustikud. Sotsiaalne kapitali alla kuuluvad need ressursid , mis voolavad teatavates võrgustikes - nt ülikoolikaaslased, suguvõsad - sellised suhted tagavad juurdepääsu teatavat liiki ressurssidele. 3) Kultuuriline kapital ehk kõik see mis omab väärtust kultuurimaailmas - klassikaline haridus , tarbimise rafineeritud viisid, keelekasutus, väitlemiskunst, oskused, harjumused, maneerid , elulaad. 4) Sümboolne kapital ehk sümbolite kasutamine selleks, et legitimeerida eelnevate kapitalide omamist. Siia kuulub see, mida enam-vähem süstemaatiliselt tunnustatakse sotsiaalse grupi poolt omavat mingit sisemist väärtust (tunnustatud väärtuslikuna)-seda me võime käsitleda sümboolse kapitalina , see on teatavat liiki ressurss sellele, kes seda omab
22. Sümboolne vägivald Bourdieu järgi: Sümboolne vägivald on seotud sellega, et teatav sümbolism ja tähendused (kultuur) antakse gruppidele ja klassidele sellisel viisil et neid tajutakse legitiimsetena. Senikaua kuni neid tähendusi tajutakse legitiimsetena, aitab see kaasa ka teatavate võimusuhete reprodutseerimisele.
Sümboolse vägivalla põhiliseks harrastajaks on haridus, mis siis toimib 3 viisil: a) difuusne haridus - mis toimub interaktsioonis kompetentsete inimestega. b) kodune haridus – c) Institutsionaliseeritud haridus - kool ja näiteks ka kindlate vanustega seonduvad initsiatsiooniriitused.
23)Näiteid nn väravahoidmis-situatsioonidest (gate- keeping situations) riigieksam , tööintervjuu, intervjuu vanglas tingimisi vabastamise otsustamiseks, viisaintervjuu
24) Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid?
1) individualism vs kollektivism: eeldatakse, et inimesed kasvavad üles ja õpivad ise enda eest hoolitsema. Individualistlikus õpetatakse lapsi MINA-vormis, kollektivistlikus MEIE-vormis
2)võimudistants (suur/väike): ntks väikese võimudistantsiga riikides? Eeldatakse, et ebavõrdust tuleb vähendada; suure võimudistantsiga riigis on ebavõrdsus loomulik
3) maskuliinsus(feminiinsus vs maskuliinsus): mehelikud kultuurid, kus väärtustatakse konkurentsi; naiselikud kultuurid, kus väärtustatakse kompromissi
4)ebakindluse vältimine: kuidas inimesed tulevad toime olukordades , mis on neile uus/tundmatu
5) pikaajaline orientatsioon vs lühike: pikk – suudavad kannatada ja loodetakse, et varsti läheb paremaks; lühike – tahavad kõike kohe

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 16 allalaadimist

Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused #1

Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused #2

Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused #3

Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hj0005e Õppematerjali autor

Vastused 2013

kultuuridevaheline kommunikatsioonid kordamisküsimused 2013 vastused

Sarnased õppematerjalid

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon, vastatud eksamiküsimused

kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b. Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c. Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d. Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) a. Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus: interplay between human interaction and cultureMilton Bennett 1998) (inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju). Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) a. On konkreetne isend/alaliik/näidis/... mis inimesele automaatselt silme ette

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

"materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses antakse inimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda), kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab.Tõendmaterjal on alati poolik, muuhulgas seepärast, et kood on lõplik, maailm lõpmatu. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind) 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5) 6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Aluseks on tööriistavalmistaja metafoor. Inimesele antakse tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi, kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. KOOD ON LÕPLIK, TEGELIKKUS LÕPMATU. Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi on luhtunud. Inimene ei jaga täielikult ei koodi ega ka konteksti. Keel on loomu poolest mitmetähenduslik. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Kultuuridevaheline kommunikatsioon M. Benneti järgi: ,,Inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju". 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) Mingi mõiste prototüüpne esindja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähendab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal. 5

Kultuur

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Model. Põhineb faksi metafooril, tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus. · Torumetafoor (conduit metaphor) - Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekstpole oluline. 4. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) 5. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. (ühe kultuuri sees on erinevad prototüübid inimeseti, kuid suuremad erinevused on kultuuride vahel.) 6. Millised võivad olla lausungi ,,Siin on palav" kõneleja-tähendused esimene samm- mitmetähenduslikkuse kõrvaldamine kus on ,,siin" ja mis on ,,palav"

Ajalugu

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010

teineteist näevad ja kuulevad. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1) Rahvamudel põhineb torumetafooril. 2) Rahvamudel teaduslikul/formaliseeritud kujul põhineb kodeerimisel, märgil. 3) Küberneerikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel põhineb faksi metafooril. 4) Interferentsiaalne mudel Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes (nt prototüüpne lind). Prototüübid on erinevad nii kultuuriti kui ka inimeseti. 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5). 1) Fakti nentimine (,,Siin on palav.").

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

KK Konspekt

(taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Põhineb "tööriistavalmistaja" metafooril. Relevantsusteooria sõnastuses antakseinimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda), kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. 5. küsimus Milton Bennett: täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus - inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 6. küsimus Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind). 7. küsimus Lausungi ,,Siin on palav" võimalikud kõneleja-tähendused: · ,,Tee aken lahti!" · ,,Ma tahan karastuskooki!" · ,,Keera kütet vähemaks!"

Kommunikatsiooni alused

doc

Kultuuridevahelise kommunikatsiooni test

4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: põhineb ,,tööriistavalmistaja" metafooril- Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades ,,materjale"omaenese peas- see eeldab rikast sisemist keelt. Kood on lõplik, tegelikkus lõpmatu. Kaks inimest ei jaga koodi täielikult, kontekstist rääkimata. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. ( Interplay between human interaction and culture) 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind). Ühe kultuuri sees erinevad prototüübid inimeseti,

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

"kulutama"). Aega saab samas võrrelda ka nt teega (minevik taga, tulevik ees) või nt punktiga, kus punkt on olevik (polükroonsetes kultuurides). Aeg ka jõgi ("aeg voolab"). Oluline: abstraktseid/keerulisi asju metafoorideta/mudeliteta mõista võimatu. Siit ka generatiivse metafoori nimetamine kontseptuaalseks metafooriks. Isegi füüsika mõisted ("jõud", "põhjus") metafoorsed, sageli on konkreetne valdkond inimese keha. Samas on metafoorid alati ühekülgsed. Kuidas me mõistame kommunikatsiooni millega me seda võrdleme, milline on kommunikatsiooni metafoor? Nähtub sellest, kuidas me sellest kõneleme. Michael Reddy 1979 ("The conduit metaphor: A case of frame conflict in our language about language"): rahvamudel suhtlusest põhineb "torumetafooril". TORUMETAFOOR: Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline.

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Rohkem sarnaseid