Bioloogia kordamisküsimused 11. klassi kohta (5)

Kordamisküsimused 12. klassile
1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad rakud vett.
Ainevahetus toimub ainult vedelas keskkonnas, hoiab raku temperatuuri, osaleb reaktsioonides  
                                 
2. Tooge näide süsivesikute, lipiidide ja valkude kaitseülesannetest.
valk- rakumembraani ehitus, karvad jne…
3. Glükoosi tähtsus organismides.
glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia
4. Põhjendage, miks „raud teeb mehe tugevaks ”
hemoglobiin sisaldab raua aatomeid, hemoglobiin tassib hapniku aatomeid, ja mida rohkem hapniku seda parem.
5. Kaltsiumi ja D-vitamiini tähtsus
D vitamiin viib kaltsiumi ioonid rakkudesse ning luud on tehtud kaltsiumist.

7. Kolesterooliirikkad toiduained on ...
munakollane, subproduktid , rasvased liha- ja piimatooted
6. Insuliini tähtsus
reguleerib glükoosi taset veres
8. Valgud on ..., mille monomeerideks on ... , mille vahel on ...sidemed.
Bipolümeerid, aminohappejäägid, peptiid
9. Valgu ülesanne on määratud tema ..., mis omakorda on määratud...
Aminohappe järjestuse järgi, mRNA-st.
10. Too näiteid valkude ülesannetest.
ensümaatiline, struktuurne , transport, regulatoorne, retseptoorne.
11. Kolesterool on vajalik ... kuid liigne kolesterool põhjustab ...
Rakuseinte koostisosa ; ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks .
12. Fosfolipiidid on tähtsad...
Kuna nende kaudu käib raku ainevahetus.
13. Mis on päevitamises head, mis halba?
Päike ravib nahahaiguseid ( akne , psoorias). On peamine D-vitamiini allikas, mis tugevdab luid ja hambaid. Tugevdab immuunsussüteemi, parandab vereringet.
Päevitamine on kahjulik nahale, kui inimene on liiga kaua päikese käes (UV-kiirgus mõjub liiga palju). Sellest saavad alguse igasugused sünnimärgid, millest hiljem võib areneda välja nahavähk. Samuti võib tekkida päikesepõletus, see on märgiks, et liiga palju UV-kiirgust saanud.
14. Mis on ensüüm?
Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Keerdunud valgumolekulid, tänu millele reaktsioonid toimuvad miljardeid kordi kiiremini kui muidu.
15. Mis on retseptorvalgu ülesanne?
Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga.
16. Selgitage transportvalgu tööd rakumembraanis
tRNA kogub kokku saadava informatsiooni, mõtestab selle lahti, sünteesib valku.
17. Kes loomadest vajavad vaha? (3 näidet)
Mesilased , linnud (kaitsekiht), kalad (kaitsekiht)
18. Nimeta 4 polüsahhariidi koos nende tähtsusega
Glükoos – viinamarjasuhkur, energiaallikas . Varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükoneegi kujul.
Fruktoos – puuvijasuhkur, kõige magusam . Kaitsefunktsioon.
Sahharoos – koosneb glükoosist ja fruktoosist, varuaine
Tselluloos &tärklis – taimede varuaine.
19. Miks on meie maos HCl?
Mao näärmerakud produtseerivad mitmeid ensüüme ja vesinikkloriidhapet (HCl). Põhilisteks ensüümideks on pepsiin, peptiidsidemed. HCl aitab toitu seedida.
20. DNA ja RNA võrdlus (erinevused, sarnasused)
Sarnasused: Nukleotiididest koosneb RNA ja DNA. Happejäägiks mõlemal fosfaatrühm. 3 lämmastiku alust on samad.
Erinevused: DNA molekul on kaheahelaline, RNA ühe. DNA sahhariidideks on desoksüriboos, RNA-l riboos . Lämmastikalus tümiin (DNA), lämmastikalus uratsiil (RNA)
21. RNA ülesanded
mRNA – Informatsiooni-RNA, mis toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta.
tRNA – transpordi-RNA, tRNA molekuliga ribosoomidesse saabuva info lahtimõtestamine.
rRNA – ribosoomi-RNA, osaleb valgusünteesis ja kuulub ribosoomide ehitusse.
22. Nimeta rakuorganellide ülesanded: tuum, mitokonder , kloroplast , Golgi kompleks , sile ja kare tsütoplasmavõrgustik, lüsosoom, vakuool , tsütoskelett, ribosoom , tsentrosoom , rakumembraan, rakukest , vibur
Tuum – raku aju, kus toimub käskude andmine
Mitokonder – rakuhingamine  glükoos, hapnik, energia
Kloroplast – esineb ainult taimerakus põhikomponendina, toimub fotosüntees
Golgi kompleks – valgumolekuli kokkupanemine, moodustuvad lüsosoomid, rakumembraami täiendus.
Sile tsütoplasmavõrgusik – süsivseikute ja lipiidide süntees
Kare tsütoplasmavõrgustik – sees ribosoomid , toimub valkude süntees.
Lüsosoom – lagunemine . Lagundatakse orgaanilisi molecule.
Vakuool – ainult taimerakus, seedeorgani ülesanded
Tsütoskelett – hoiab organelle paigal, liigutab rakku
Ribosoom – pannakse paika aminohapete järjestus
Tsentrosoom – 2 tsentriooli moodustavad tsentrosoomi. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise, tõmbab kromoome (seotud kääviniitidega).
Rakumembraan – ainevahetus, kaitseb rakku, infovahetus (retseptorvalkude kaudu)
Rakukest – katab taimerakku lisaks rakumembraamile, annab rakule kindla kuju.
Vibur – aitab rakul liikuda (üldiselt bakteritel). Meestel on spermatosoidid viburiga.
23. Taime-, looma-, seene- ja bakteriraku võrdlus
Taim: Keskel suur vakuool, taimerakul on kest. Sees tselluloos !
Loom: Loomarakul pole kesta (ehk ei saa liigutada rakku), sisaldab kolesterooli
Seen : Kest, põhiline koostiaine on kitiin . Päristuumne
Bakter : Omab kesta ja pärilikku ainet (rõngana, laiali). Plasmiidid on sees, neid kerge üle kanda, muuta, mutanteeruda. Tuum puudub.
24. Mis on mitoos ?
Mitoos on päristuumse raku jagunemine, mis garanteerib võrdse arvu kromosoome.
25. Mis on meioos?
on rakujagunemise eriline vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. (Ühest diploidsest rakust moodustub neli haploidset tütarrakku. Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. See suurendab pärilikku muutlikkust. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega.)
26. Millised on kolm peamist erinevust mitoosi ja meioosi protsessis?
1) Mitoosis üks mitootiline jagunemine, meioosis kaks järjestikust jagunemist
2) Mitoosis ei toimu kromosoomide ristsiiret, meioosis toimub 1. profaasis kromosoomide ristsiire
3) Meioosi kestvus on tunduvalt pikem , kui mitoosil.
27. Millised on kaks peamist erinevust meioosi tulemustes?
1) Rakud geneetiliselt erinevad
2) Moodustub neli uut rakku.
28. Kolm peamist erinevust spermatogeneesis ja ovogeneesis.
1) SG toimub seemnerakkude areng, OG toimub munarakkude areng
2) SG toimub kogu suguküpsuse perioodil, OG toimumine lõpeb looteeas
3) SG igast spermatogoonist moodustub neli seemnerakku, OG moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüti hukkuvad
29. Mis on replikatsioon , transkriptsioon, translatsioon , geneetiline kood?
Replikatsioon on DNA süntees
transkriptsioon on RNA süntees,
translatsioon on valgusüntees,
geneetiline kood on mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapetele valgu molekulis.
30. Miks on vaja transkrptsiooni?
Et sünteesida RNA-d, mis edastaks infot, millist valku on vaja ribosoomis sünteesida.
31. Miks tekivad ühes organismis erinevad rakkud, kuigi nende tuumades olev DNA on sama?
Rakkudes avalduvad erinevad geenid
32. Mis erinevus on geen ja genoommutatsioonides?
geenmutatsioonides on hälve mõnes nukleotiidis geeni sees, genoommutatsioonis on muutused kromosoomide arvus
33. Mis on mutageenid ? Nimeta viis mutageeni.
Mutageenid on organismivälised tegurid, mis põhjustavad mutatsioonide teket. Mutageenid on näiteks: radioaktiivne kiirgus, viirused, keemilised ühendid, narkootikumid , mõned ravimid jne.
34. Millistes rakkudes toimunud mutatsioonid päranduvad järglastele?
Sugurakkudes
35. Mis on inimese veregruppide erinevuse põhjus?
Kuna esinevad arinevates veregruppides erinevad antikehad ja antigeenid , 0 veregrupis puuduvad antigeenid ja antikehad.
36. Miks ja millistel vereülekannetele tekivad konfliktid?
Konfliktid toimuvad, kui ülekantavas veres on teised antikehad. Konfliktid toimuvad, sest antikehad hävitavad üksteist ja punalibled kleepuvad kokku(selle tagajärjel võib surra).
37. Mis on kombinatiivne muutlikkus?
Tuleneb sugurakkude sugulisest paljunemisest: sugurakkud juhuslikust kohtumisest, ristsiirdest ja homoloogiliste kromosoomide juhuslikust lahknemisest meioosis. Samuti bakterid plasmiidide vahetusel.
38. Miks on kombinatiivne muutlikkus tekkinud/vajalik?
Siis ei ole kõik täpselt ühesugused, et tekiks erinevatel rakkudel erinevad tunnused.
39. Mis on mittepärilik muutlikkus?
Fenotüübiliste tunnuste varieerumine, mis tuleneb keskkonnast geene mõjutamata.
40. Selgitage päriliku eelsoodumusega haiguse olemust, tooge viis näidet.
See haigus ei pruugi avalduda, kui elada tervislikku elu või vältida aineid, mis panevad selle haiguse avalduma . Näiteks kui on soodumus kopsuvähile ning inimene on suitsetaja siis on sada protsenti kindel, et ta kopsuvähi ka saab. Teised eelsoodumusega haigused on nt suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, lühinägelikkus, skisofreenia .
41. Mis on sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevused?
Mittesugulisel pärineb pärilik info ainult ühelt vanemalt, sest uus organism areneb ainult ühest vanemast, aga sugulise paljunemise korral pärineb pärilik info kahelt vanemalt, sest sugurakkude tuumade ühinemisel areneb uus isend .
42. Mis eelised on kehasisesel viljastumisel kehavälise viljastumise ees?
Küpseb vähem sugurakke , aga viljastumise tõenäosus on suurem ning on paremini kaitstud väliste keskkonnategurite eest.
43. Mis erinevus on otsesel ja moondelisel arengul?
Otsese arengu korral organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristatavate vaheetappideta, aga moondelise arengu korral organism ei ole sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe.
44. Mis erinevus on täismoondel ja vaegmoondel?
Täismoonde korral on arenguetappideks vastne (röövik) -> nukk -> valmik, aga vaegmoode korral vastne-> valmik
45. Millega on määratud vananemine ?
Haigused, ainevahetus aeglustub, välised muutused. Enne surma tekib agoonia: elundkonnad veel talitlevad, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub, refleksid pidurduvad. Peale agooniat saabub kliiniline surm: südame- ja hingamistegevus ja kesknärvisüsteemi tegevused lakkavad. Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit, enne kui saabub bioloogiline surm.
46. Fotosünteesi üldvõrrand ja tähtsus. Kes fotosünteesivad?
6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O, tekib glükoos, mis on erinevate isendite jaoks oluline aine energia saamiseks. Fotosünteesivad autotroofid , kelle rakud sisaldavad kloroplaste.
47. Hingamise võrrand ja tähtsus. Kes hingavad?
Vastupidine fotosünteesi valemile ning eraldub energia. Kõik rakud hingavad.