Lipiidide biosüntees 1. Degradatsioon Süntees 1 Lokatsioon rakus mitokonder tsütosool 2 Atsüülrühma kandja CoA ACP valk 3 Kovalentne side atsüüli ja tioester side tioester side kandja vahel 4 Elektronkandja(d) NADH, FADH2 NADH 5 ATP vajadus 2 fragmendiga -> 1 ATP 2 fragmendiga -> 1 ATP 6 Produkstiks/doonoriks on 2 2 xx C-aatomit sisaldavad ühendid 7 Millisest rasvhappe ptsast karboksüüli metüüli toimub ahela lühenemine/ kasv 2. Asendamatuteks rasvhapetekes loetakse linoleenhape ja linoolhape, sest inimese organismis puuduvad sünteesikd vajalikud ensüü...
Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamiselt veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli "heaks" kolesterooliks. Südame- ja veresoonkonna haigused on Eestis varase töövõime kaotamise ja surma peapõhjus
30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja
Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas) · 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin. "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist
tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli “heaks” kolesterooliks. Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus
Sünteesib lipoproteiine Triglütseriidid ja kolesterool on vees lahustumatud ained, seetõttu tuleb nad soolest ja maksast teistesse kudedesse transportimiseks "pakkida" veeslahustuvateks lipoproteiinideks. Nende peamiseks ülesandeks on transportida vees mittelahustuvaid rasvu ja kolesterooliühendeid soolestikust ja maksast neid vajavate rakkudeni aga samuti ka üleliigse kolesterooli transport maksa tagasi. Lipoproteiinide alatüübid: 1. Madala tihedusega lipoproteiin (LDL), mis on peamiseks kolesterooli kandjaks veres. LDL-kolesterool (tuntud ka "halva" kolesteroolina ), moodustab umbes 75% üldkolesteroolist ning on tähtsaim haigusttekitav lipoproteiin, kuna selle taseme tõusuga arvatakse kaasnevat lipiidide ladestumist veresoonte seintesse 2. Kõrge tihedusega lipoproteiin (HDL) eemaldab kudedest kolesterooli ning transpordib seda tagasi maksa, mille kaudu see eritub organismist
30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDLi tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse
· Kolesterool on looduslik rasvataoline aine, mis on tervisele väga oluline. · Kolesterool on peamiselt pärit kahest allikast. · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas). · 30% saadakse toidust. Kolesterooli ülesnaded organismis: · Rakuseina koostiselement. · Osaleb D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses. Kolesterool jaguneb kaheks · "Hea" kolesterool ehk HDL- kolesterool, kõrge tihedusega lipoproteiin · "Halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool madala tihedusega lipoproteiin. LDL ja HDL · LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on ta peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tekke üheks põhjuseks. · HDL transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse
Tsüklilised lipiidid Kolesterool veres: ,,hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) ,,halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) Kolesterooli funktsioonid: * tugevdab rakumembraane *tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust * osaleb steroolide ainevahetuses * on mõningate bioloogiliste aktiivsete ühendite(sapphapped) sünteesi algaineks ja osalevad ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struk...
1. Toiduainete valiku põhimõtted. Toidu valiku aluseks on 4 põhimõtet: · Tasakaalustatus tähendab toitainete õiget suhet iga päeva menüüs. · Mõõdukus tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud ehk mõistliku tarbimist · Vastavus vajadustele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. · Mitmekesisus tähendab, et mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. 2. Funktsionaalne toit. toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. 3. Toidupüramiid. Püramiidi alus: liikumine Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna...
Vajalik on vererasvade kontroll Inimene üldjuhul kolesterooli taseme tõusu ise ei tunne. Mõnel puhul võib kolesterool ladestuda silmade ja kõõluste juures. See tekib siis, kui kolesterool on ülikõrge. Ka triglütseriididest võivad tekkida rasvalaigukesed, aga seda siis, kui tase on ligi 10 korda üle normi. Mõõdukas normi ületamine endast aga tunda ei anna. Mõned patsiendid küll kinnitavad, et kolesterooli ravi korral läheb nagu pea selgemaks. Need võivad olla aga rohkem subjektiivset j laadi tundmused. Suhkruhaigel peaks olukorra selgitamiseks määrama vähemalt aastas korra kolesterooli, triglütseriidide ja "hea" kolesterooli taseme. Kolesteroolitase ei sõltu oluliselt kehakaalust. Kõhnus ei tähenda automaatselt head kolesteroolitaset. Igal juhul peaks laskma end uurida, eriti kui perekonnas on varem olnud sellelaadseid probleeme. Laste puhul kolesteroolitaset mõjustama ei hakata. See peab olema mingi erijuhtum, mil tegeldakse lapse ...
Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). 1. Valkude ehitusprinsiibid: 1) Primaar- e esmane struktuur AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele. Siduvaks sidemeks on peptiidside, teised sidemed esinevad ebakorrapäraselt.
.., mille monomeerideks on ... , mille vahel on ...sidemed. Bipolümeerid, aminohappejäägid, peptiid 9. Valgu ülesanne on määratud tema ..., mis omakorda on määratud... Aminohappe järjestuse järgi, mRNA-st. 10. Too näiteid valkude ülesannetest. ensümaatiline, struktuurne, transport, regulatoorne, retseptoorne. 11. Kolesterool on vajalik ... kuid liigne kolesterool põhjustab ... Rakuseinte koostisosa; ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. 12. Fosfolipiidid on tähtsad... Kuna nende kaudu käib raku ainevahetus. 13. Mis on päevitamises head, mis halba? Päike ravib nahahaiguseid (akne, psoorias). On peamine D-vitamiini allikas, mis tugevdab luid ja hambaid. Tugevdab immuunsussüteemi, parandab vereringet. Päevitamine on kahjulik nahale, kui inimene on liiga kaua päikese käes (UV-kiirgus
6.2. Lipiidid 6.2.1. Mis on lipiidid Mõiste lipiidid ei ole päris identne mõistega rasv. Mõiste lipiidid haarab endasse kõik loomorganismile iseloomulikud hüdrofoobsed vees lahustumatud ained. Rasva all mõistetakse looduslikke triglütseriidide segusid (loomarasvad, või, taimeõlid) ja triglütseriidid e. triatsüülglütseroolid on glütserooli estrid rasvhapetega. ~95 % toidu lipiididest on triglütseriidid. Ülejäänud toidu lipiidid on nendega kaasnevad rasvlahustuvad vitamiinid, steroidid ja pindaktiivsed, emulgeerivad lipiidid. Inimese kehamassist moodustavad lipiidid ~15 % (saledatel 8-12, tüsedatel 20-25 %). Nälgimise korral jätkub neist 5-7 nädalaks. 6.2.2. Tarbimissoovitused · Toidurasvad peaksid katma 25-30% toiduenergiast, (varasem soovitus 30-32%) · kusjuures rasvhapete osa koguenergiast on 28%, · seejuures küllastunud rasvhappeid ja trans-rasvhappeid võib toit sisaldada kuni 10% · trans-ras...
Näiteks albumiin on vereplasmas ja piimas sisalduv valk. Albumiinid on nende globulaarsete lihtvalkude alaklass, mis lahustuvad vees ja nõrkades soolalahustes. Albumiini mudelit on näha joonisel 3.1.2. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 97). Joonis 3.1.2. 3.2. Liitvalgud Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab 9 nii valke kui ka lipiide. Joonisel 3.2. on näha lipoproteiini mudelit. Joonis 3.2. 10 4. VALKUDE FUNKTSIOONID INIMORGANISMIS Valkude mitmesugused funktsioonid inimorganismis tulenevad nende mitmekesisusest. 4.1. Ensümaatiline/ katalüütiline: kõik ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud
Ruumiline struktuur. (Reeglina ei ole tavaline valk üksik polüpeptiidi molekul, vaid on ruumiline struktuur mitmest erinevast polüpeptiidahelast) 27. Valgud klassifitseeritakse: lihtvalgud ja liitvalgud 28. Tähtsamad liitvalgud: glükoproteiin - membraanide retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. kromoproteiin . heem ja klorofüll fosfoproteiin piimavalk kaseiin. lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija 29. Süsivesikud koosnevad- sisaldab kas aldehüüdide (polühüdroksüaldehüüd) või ketoonide (polühüdroksüketoon) funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma. Valgud koosnevad- (üle 50) aminohappejäägist . Lipiidid koosnevad- baasalkohol ja rasvhappejääk. Rasvhapped koosnevad- karboksüülhapped ja nende derivaadid 30. Rasvhapete klassifikatsioon:
Kontrolltöö1 1. Stafülokoki antifagotsüteerivad faktorid Antifagotsüteerivad faktorid ehk rakuga seotud komponendid. * proteiin A – S. aureus’e pinnaproteiin, mis seob IgG molekule vales orientatsioonis ehk tõkestab fagotsütoosi. * kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega aktiveeritakse naha nekroos, aidatakse kaasa koe nekroosile ja tokseemiale (mürkveresus). Tõsise S. aureuse infektsiooni korral septiline šo...
(90%) on pärgarterite valendiku ahenemine (stenoos) ateroskleroosi tõttu (koronaartõbi). Kuidas tekib infarkt? - 90% infarktijuhtudest on põhjuseks tromb, mis sulgeb arteri täielikult. Põhjuseks võib olla ka veresoonte spasm. Tromb tekib kui arteri siseseintele ladestub kolesterool, tekitades veresoonte läbimõõtu ahendavaid kogumikke ehk naaste. Naastudele aga kinnituvad kergesti vereliistakud, mis kogunedes moodustavad trombi. LDL-kolesterool e. ohustav kolesterool lipoproteiin, mis transpordib kolesterooli maksast kudedesse ja veresoonte seintesse. Norm veres 3,0 mmol/l. HDL kolesterool e. kaitsev kolesterool - transpordib rasvad veresoonte seintest maksa kus need muudetakse sapphapeteks ja viiakse soole kaudu välja. Seda peaks veres olema üle 1,0. Kõrgvererõhktõbi e. arteriaalne hüpertensioon - iseseisev krooniline haigus, mille korral suure vereringe suurte arterite vererõhk on pidevalt kõrgem normaalsest.
Biokeemia VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks ...
struktuuri järgi klassifitseerimist. Struktuurne klassifikatsioon jagab valgud lihtvalkudeks ja liitvalkudeks. Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapete jääkidest. Lihtvalgud jagunevad omakorda fibrillaarseteks ja globulaarseteks valkudeks. Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab nii valke kui ka lipiide. 1.1.5. Valkude funktsioonid inimorganismis Valkude mitmesugused funktsioonid inimorganismis tulenevad nende mitmekesisusest. Ensümaatiline/katalüütiline: kõik ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud. Ensüümid katalüüsivad valke. Ensümaatilise toime näidiseks on valk amülaas. 6
spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. Orgaanilised ühendid 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme
1. valk + glükoos = glükoproteiin – membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin – kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin – heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin – piimavalk kaseiin. Orgaanilised ühendid 5. valk + lipiid = lipoproteiin – biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin – liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale – kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1. Valkudel on laeng: COOˉ NH3+ (see ei anna laengut
Liitvalgud: koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt kromosoomid - valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. - valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. - valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. - valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. - valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. - valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). Prosteetiline rühm koensüüm, mis on kogu reaktsiooni vältel tugevalt ensüümi külge seotud, kas kovalentselt või paljude nõrkade interaktsioonidega. Samuti muudab olekut reaktsiooni käigus ning peab uueks reaktsiooniks taastuma. Füsiokeemiliste omaduste põhjal:
spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. Orgaanilised ühendid 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme
Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). NB! Väljend proteiid on vale kõik valgud on proteiinid ja liitvalkudel lihtsalt vastav eesliide!!!!! Omadused Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini). 1. Valkudel on laeng: COO NH3+ (see ei anna laengut!) C terminaalne ots N terminaalne ots
genereerivad transpordiks vajaliku energia ATP hüdrolüüsiga. ABC-transportereid iseloomustab väga kõrge substraadispetsiifilisus. Substraadiga seonduvad ABC- transportsüsteemi valgud võivad periplasmas ringi liikuda ning seonduda substraadiga isegi siis, kui substraadi kontsentratsioon on 1 M (1 x 10-6 M). G(+) bakteritel on sarnane transportsüsteem samuti olemas, kuid erinevalt G(-) bakteritest pole neil periplasmat ning substraati siduv valk on lipoproteiin ning ankurdunud membraani. Prokarüootidest on leitud üle 200 erineva ABC- transporteri. Modifitseerivad transporterid on transporterid, mis substraadi transportimise ajal modifit-seerivad substraati. Näiteks E. coli glükoosi transportersüsteem PTS (inglise keeles phosphotrans-ferase system), mis fosforüülib glükoosi rakku transportimisel. Modifitseerivad transporterid koosnevad mitmest valgust. Näiteks PTS koosneb 5 valgust, millest 2 (EI, HPr) on
Lõuna-Ameerika troopikas. Sesoonsuseta. Virulentsusfaktorid. • Välismembraan aitab peremehe rakkudele kinnituda • Hüaluronidaas võib perivaskulaarset infiltratsiooni avitada • Mimikri peremehe valkude fibronektiini, albumiiniga. Fibronektiinkate võib fagotsütoosi eest kaitsta • Koe häving tuleneb peamiselt peremehe vastusest infektsioonile • Adhesiinid kinnituvad endoteeli fibronektiinile • Antigeenses struktuuris enam kui 70 polüpeptiidset ja lipoproteiinset antigeeni. Lipoproteiin toimib invasiinina. • Välismembraan on nõrgalt antigeenne (sisaldab vähe valke), organism suudab siiski antikehi toota. Infektsiooni ajal tekivad mittespetsiifilised antikehad. Haigused. • Veneeriline süüfilis - Treponema pallidum ssp pallidum. • Endeemiline süüfilis - T. pallidum ssp endemicum. Peamiselt lastel, levib otsesel kontaktil, mitte suguliselt. Primaarsed naha- ja limaskestade kahjustused, dissemineerub luudesse • Yaws - T. pallidum ssp. pertenue
kestaga, mis sisaldab sisaldab kolesterooli ja valke‐külomikronid ● Külomikronid väljutatakse rakust sekretoorse põiekese abil. Rakkudevahelisest ruumist liigub külomikron soolehatu lümfisoonde (liiga suured, et läbida kapillaari membraani). Lümfiringest jõuavad viimaks vee Lipiidide transport rakkudesse: ● Külomikronid jõuavad venoossesse verre lümfisüsteemi kaudu, maksa läbimata läbimata ● Kapillaaride endoteelirakkude membraanis paikneb ensüüm lipoproteiin lipaas (LPL), mis teeb külomikronis sisalduvatest triglütseriididest monoglütseriidid ja vabad rasvhapped ● Viimased difundeeruvad lihas‐ ja rasvarakku ● Külmikronite jäänused (koosnevad lipoproteiinist ja kolesteroolist)transporditakse maksa, kus osa kolesteroolist viiakse sapiga välja 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus-ajuripatssüsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpufüüs). Hüpotalamus-ajuripats-neerupealised süsteem.