, loomsed lipiidid (või, searasv), palmitiinhape, teariinhape Küllastamata rasvhapped (vedelad) toatemp. Vedel Küllastamata rasvhapped jagunevad: monoküllastamata rasvhapped polüküllastamata rasvhapped Inimese jaoks eksisteerivad nn. asendamatud rasvhapped, vajalik saada toiduga. Lipiidide klassifikatsioon: 1. lihtlipiidid koosneb baasalkoholist ja rasvhappe jäägist 2. liitlipiidid - 3. tsüklilised lipiidid kolestorool (lipiidisarnane tsükililne alkohol veeslahustuvus väike), leidub munakollases, maksas, ajukoes, vere lipoproteiinides. Kolestrool jaguneb: endogeenne kolestorool rakumembraani koostisosa, kõikdes inimorganismi kudedes eksogeenne kolestroool Kolestrool veres: Hea kolestorool HDL kolestorool Halb kolestorool LDL-kolestorool Kolestorooli funktsioonid; Tugevdab rakumembraani Osalus steroolide ainevahetuses
Toitained Toiduained see mida me sööme (leib, sai, liha, piim jms) Toitained need millest see toiduaine koosneb (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid) Toitainete ülesanded: · Energia tootmine · Organismi ehitamine, paljunemine, kasv, vastupidavus haigustele ja nakkustele · Toidutagavarade säilitamine Klassifikatsioon: · Makrotoitained süsivesikud, lipiidid (rasvad), valgud · Mikrotoitained mineraalained, vitamiinid · Kõikideks tegevusteks on vaja vett Süsivesikud · Põhiline energiaallikas · Kuuluvad rakkude, kudede, vere ja hormoonide koostisesse · Annavad ainevahetuseks, närvisüsteemi ja aju tööks vajaliku energia · Täiskasvanute vajadus ööpäevas on 400-500 g 1g süsivesikuid annab 4 kcal Süsivesikute liigid · Lihtsuhkur ehk monosahhariidid glükoos, fruktoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad kahest suhkrust e. disahhariinid laktoos, mal...
Lülijalgsete, välisskeletis aga ka seente raku kestas esineb kitiin, mis samuti kuulub polusahhariidide hulka.Nahaalune rasvkude kaitseb hüljest liigse jahtumise eest ja annab talle voolujoonelise kehakuju. Rasvkude lagundamisega saab ta aga elutegevuseks vajalikku energiat. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustavad liitlipiidid. Steroidid on on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolestorool ja mitmed hormoonid aga ka vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolestorooli, mis on samuti üks steroididest. RNA ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA on kolmeosaline. RNA kolm lämmastikualust on samad, mis DNA koostises: adeniin (A), GUANIIN(G) ja tsütosiin (C).
Suur L 6373 Keskmine M 5363 Väike S alla 53 Tootjakoodi esimene number näitab lindude pidamisviisi: O mahepõllunduslik tootmine; 1 vabalt peetavate kanade munad; 2 õrrekanade munad; 3 puuris peetavate kanade munad. Kolestorool inimene toodab 1000mg iga päev; kahjulik, kui veresoonte seinad on kahjustunud (suhkur lõhub veresooni); 60g kanamuna: kolestorool, mg 185 D-vitamiin, RÜ 41 300 mg kolestorooli päevas soovitatav; Haudumise kestus: · Jaanalind 42 päeva; · Muskuspart 34; · Hani 30 · Kalkun 28 · Part 28 · Pärlkana 26 · Kana 21 · Vutt 17 · Jahifaasan 21-23 · Sinikaelpart 26 · Kodutuvi 17 · Teemanttuvi 13 Muna mass: · Kana 60g · Kalkun 70-90 · Munapart 60-65 · Lihapart 80-90 · Muskuspart 70-80 · Hani 120-200
Küllastunud rasvhapped-ei ole hästi omastatavad, võivad moodustada rasvkudet. Sageli on varjatud kujul(viinerid,keeduvorst,juust,maiustused,pähklid,halvaa) Küllastumata rasvhapped ehk oomegarasvhapped-hädavajalikud. Leidub kalas, munas, oliivis. *Rasvad võivad olla ka vedelal kujul(õlid), ka vahekihina(okaspuude okstel) 1g rasva-14 kcal , vaja on u.-2500kcal Lipiididest-koosnevad mõningad hormoonid ja vitamiinid (östrogeen/testosteroon-suguvõime, D-vitamiin) Kahjulik-on kolestorool, mis koguneb veresoonte seintele ja takistab vereringet(munakollane) Kolestorooli suudab siduda letsitiin, mis on kaunviljade valk. VALGUD EHK PROTEIINID Valgud-orgaanilised ühendid, mis koosnevad aminohapetest. -----------------> amfoteenne ühend, mis omab happelisi ja aluselisi omadusi. Aminohappeid-nimetatakse 3 esimese tähega. *Leu-leutsiin *Tyr-türosiin *Val-valiin *Ser-seriin *Valgud omavad nelja erinevat kuju, mida nimetatakse struktuurideks.
ANATOOMIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA-Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA-Loomade käitumist uuriv bioloogia. FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMORAALNE REGULATSIOON- Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON- Samal ajal ühel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. PÄRILIKKUS-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanemateg...
veresoonkonna haiguste vastu/ 25 kapslit p äevas · Abi lupjumise vastu, alandab kolestorooli · Maldaldab vererõhku · Aitab võidelda põletikega · Reguleerib ainevahetust · Parandab ajutegevust · Radikuliidi,reuma vastu · Infarkt,astma,veenilaiendid · EpilepsiaOmega3 on v õimsaim antidepressant · Veresoonte lõhkemise vastu · Ateroskleroos · Migreen, peavalu · Immunsusprobleemid · Kõrge kolestorool · Veresoonte ummistus · Ainevahetushäired · Vererõhuhäired · Liigeste ja seljavalude korral · Neeruhaigused · Põletikuvastane toime · Omega3 sünteesib koe hormoone · Kal-Mag · KalMag on mineraalne preparaat · Lihaste krampide vastu · Liigesevalud · Südame kloppimise vastu · Unetus · Närvilisus, kihelemine · Luude hõrenemine · Kalduvus verejooksude vastu · Hambakaaries
vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Närvikoe tunnused. Koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. 7. Lihaskudede liigitus. Tunnused. Silelihaskude; vöötlihaskude; südamelihaskude. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Veri, lümf, mesenhüüm, sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude, tihe sidekude, kõhrkoed, luukude. 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. Fosfolipiididest (2 kihti), valgud, süsivesikud, kolestorool. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. Passiivne transport - toimub valkude kaasabil, ei vaja täiendavat energiat. Osmoos - selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon – ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. • Aktiivne transport.
2.1 ÜLDINE KEEMILINE KOOSTIS Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest enamik neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismide koostises on 70-80 erinevat elementi, elusorganismide talituseks on vajalik miinimum 27 keemilist elementi e bioelementi. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Makroelemendid keemilised elemendid, mida organism vajab suurtes kogustes, näiteks C, H, O, P, N, S. Hapnik O peamiselt vee ja biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustamise ja hingamise. Süsinik C biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid. CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingemise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H biomolekulide ja vee koostises, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises ja energiarikaste ühendite, näiteks ATP koostises. Väävel S leidub osades ami...
1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->m...
Sahhariididel on 2 põhilist ülesannet: Energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on organismi energiaallikaks. Nende lagunemisel vabaneb 2 korda sama palju energiat kui sahhariididest. Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nimetatakse propaantriooli(glütserooli) ja rasvhapete estreid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Näiteks fosfolipiidid. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolestorool ja mitmed hormoonid ja ka vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisekretsiooninäärmetes. 2.4 Valgud Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH).
; ülesanne- fagotsüteerivad baktereid 15. Leukotsütaarvalem e leukogramm on erinevate valgevere rakkude suhteline arv vereanalüüsis 16. Leukotsütoos on leukotsüütide arvu suurenemine veres. 17. Leukopeenia on valgeliblede arvu langemine veres. 18. Leukeemia (leukoos) on seisund, kus...mõne leukotsüüdi alaliik on pahaloomuliselt paljunenud veres. 19. Vereplasma koosneb: veest, valkudest, mittevalgulistest orgaanilistest ühenditest(glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolestorool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumsoolad) ja anorgaaanilistest ainetest(Na, Ca, K ja Cl-ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid). 20. Vereplasma valgud jagunevad: a) albumiinid, ülesanne-ainete transport b) globuliinid., ülesanne on transportida glükoosi, lipiide, polüsahhariide c) fibriogeen, ülesanne-vere hüübimine 21. Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised: a) karbonaatpuhversüsteem
TERVIS SPA HOTELL ASUKOHT Tervis ja Tervise Paradiis on mereäärsed SPA hotellid. Eesti suurimas ja tuntuimas kuurortlinnas Pärnus asuv sanatoorium Tervis tegutseb Pärnu rannas juba neljandat aastakümmet. Suvel ootavad hotellikülalisi päikeselised jalutuskäigud Pärnu rannarajoonis. Talvel saatb nautida võrratut lumesadu ning valge vaibaga kaetud armsat mereäärset linnakest. 2004. aastal avas uksed Tervise tütarettevõte Tervise Paradiis, sanatooriumi Tervis kliendile kehtib veepargis soodushind. 20-minutiline jalutuskäik mööda Ranna puiesteed viib teid Tervisest Tervise Paradiisi. Tervise Paradiis on sanatoorium. TINGIMUSED Sanatoorium Tervis koosneb seitsmest omavahel klaasgaleriidega ühendatud hoonest. Hotellis on 500 voodikohta, kõigi mugavustega numbritubade rõdult avaneb maaliline vaade. Hotelli vahetus läheduses on Jahisadam ning ajalooline Pärnu muul. Hommikusöögile, -võimlemisse ja teistele protseduuridele saab jalutada mööda ho...
Glükogeen on on loomne tärklis. Loomorganismid säilitavad glükoosivarusid maksas ja lihastes glükogeeni molekulidena. ORG. AINED Lipiid organismi energiaallikas. Nende oksüdeerumisel vabaneb 2* rohkem energiat, kui sahhariitide. Seda kasutavad talveund magavad loomad ja veelise eluviisiga loomad (hüljes) energia ja kaitse alajahtumise, põrutuste eest. Rakumembraani koostises on fosfolipiidid. Steroid lipiid, aga teistsuguse ehitusega. Vees peaaegu ei lahustu. NT kolestorool ja hormoonid (suguhormoon), D vitamiin. Hormoonid bioaktiivsed ained, mis moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes (ajuripats, neerupealsed, kilpnääre). Meessuguhormoon on testosteroon ja naissuguhormoon on östrogeen. Hormoonid reguleerivad samaaegselt mitme elundkonna talitusi -> mõjutavad kogu organismi elutegevust. Organismi peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid on: sahariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped
rapsiõlilahus, võilahus) metüleenkloriidis. Igasse katseklaasi lisada 6-7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilkga kontsentreeritud väävelhapet. Loksutada hoolikalt. Kolesteroolilahusega katseklaasis värvus lahus tumeroheliseks, taimse rasva lahuses hästi õrnalt roheliseks ning loomse rasva lahuses veel õrnemalt roheliseks. Rapsiõliga katseklaasis toimunud värvimuutus jätab mulje nagu rapsiõlis oleks kolestorool, kuid tegelikult sisaldab see fütosterooli, mis sarnaneb kolestoroolile, mistõttu on värvus heledam kui võilahuse puhul, mis sisaldab kolesterooli. Roheline värvimuutus tuleb kolesterooli leidumisest lahuses, kus kolesterooli -OH rühm reageerib alglahusesse lisatud reagentidega. Mida tugevam värvus, seda suurem sisaldus.
Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma. Kõik ebavajalikud tekkinud ained väljutatakse samuti läbi rakumembraani. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise või välispinnal. Need valgud tegutsevad ainete transportijatena kui ka info vastuvõtjate ehk retseptoritena. Loomaraku membraani koostisesse kuulub ka kolestorool. Kolestorooli ülesanne seal on molekule omavahel siduda ning reguleerida membraani voolavust erinevate temperatuuride tingimustes. Membraani välispinnal on süsivesikud, millel on mitmeid olulisi ülesandeid. Läbi membraani liiguvad ained nii rakku kui ka rakust välja. Osa aineid liiguvad vabalt aga osad vajavad erilisi transpordiviise ja lisaenergiat. Ainete passiivne transport läbi rakumembraani ei vaja täiendavat energiat aga ainete aktiivne transport vajab lisaenergiat.
ennetavad südameinfarkti. Tuunikala söömine muudab rahulikumaks. AUSTER Austrid sisaldavad suurtes kogustes tsinki ja B rühma vitamiine, toimivad hästi stressi vastu. KAAVIAR Annab suure koguse pantoteenhapet, mis mõjub hästi nahale ja sidekoele. HANELIHA Hanes on rohkelt vitamiine, mis tugevdavad närvisüsteemi ja elujõudu. Sisaldab ka rauda ja niatsiini. Hanelihas on rikkalikult rasva, ent küüslauku juurde süües ei tõuse kolestorool. LAMBALIHA Sisaldab rohkelt B vitamiine, mis mõjub hästi närvidele, südamele ja vereringele. Lambaliha sooviatakse süüa kevadel. SEALIHA Sealihas on valku, vitamiine B1 ja B3, tsinki ja seleeni immuunsuse ning rauda elujõu tugevdamiseks. MAKS Maksast saab vajalikke vitamiine, tsinki, vaske, rauda, valku. Maksa soovitatakse süüa harva, sest seal on suures koguses kolestorooli. LIIKUMINE Hea painduvus on oluline nii igapäevases elus kui ka spordis ja tagab kõigi oluliste liigutuste
teised vees enamasti mittelahustuvad ühendid. (Joonis 2) · Lihtlipiidid e rasvad nt vahad (kaitsevad taime või looma. Nt: männiokaste vaha, mesilasvaha) · Liitlipiidid tekivad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega. Nt: fosfolipiidid. · Steroidid vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad looma kudedes. Nt: meessuguhormoon, naissuguhormoon, neerupealiste hormoonid, kolestorool. Lipiididel on lahustavfunktsioon. Näiteks mõnda vitamiini ei saa ilma lipiidideta omastada. Valgud e proteiinid on aminohapetest moodustunud polümerid. Organismis on 20 aminohapet. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järejestusest ja nende hulgast. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiidsidemega. Missuguse struktuuriga on valgu molekulid? Primaarstruktuur Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks.
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmin...
KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu ...
· Rasvad · Õlid · Vahad · Steroidid · Lihtlipiidid e rasvad Propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid · Liitlipiidid Moodustuvad kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste elementidega Fosvolipiidid - katavad rakku · Steroidid Tsüklilised, keeruka koostisega Suguhormoonid Neerupealise hormoon (adrenaliin) Vitamiin D - Luustikuvitamiin Kolestorool Tekitab ateroskleroos (veresoonte lupjumine) Lipiidide ülesanded: · Energeetiline (sh varuained)(1g rasva=38,9 KJ) · Kaitse soojuskadude ja mehaaniliste vigastuste eest · Toidu värvuse ja lõhna säilitamine, maitse parendamine · Toidu tekstuuri parandamine · Vitamiinide (A, B, E)transpoet ja lahustamine (seega ka omastamine) · Rakumembraani ehituse ja talituse tagamine · Ainevahetuse reguleerimine
Kordamisküsimused 12. klassile 1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad rakud vett. Ainevahetus toimub ainult vedelas keskkonnas, hoiab raku temperatuuri, osaleb reaktsioonides 2. Tooge näide süsivesikute, lipiidide ja valkude kaitseülesannetest. valk- rakumembraani ehitus, karvad jne... 3. Glükoosi tähtsus organismides. glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia 4. Põhjendage, miks ,,raud teeb mehe tugevaks" hemoglobiin sisaldab raua aatomeid, hemoglobiin tassib hapniku aatomeid, ja mida rohkem hapniku seda parem. 5. Kaltsiumi ja D-vitamiini tähtsus D vitamiin viib kaltsiumi ioonid rakkudesse ning luud on tehtud kaltsiumist. 7. Kolesterooliirikkad toiduained on ... munakollane, subproduktid, rasvased liha- ja piimatooted 6. Insuliini tähtsus reguleerib glükoosi taset veres 8. Valgud on ..., mille monomeerideks on ... , mille vahel on ...sidemed. Bipol...
Kolestorooli ja kolestoriidide biofunktsioonid 1. Kuuluvad rakumembraandie koostisse: ülesandeks rakumembraani stabiliseerumine. 2. Nendest lähtub sapphapete süntees maksas: sapphapped emulgeerivad toidurasvu ja õlisid. 3. lähtub nahas vitamiin D süntees, selleks on vaja Uv kiirgust 4. sellelst lähtub steroidhormoonide süntees: suguhormoonid(testosteroon M ja östrogeen N), kortikosteroidid(aldosteroon) 5. liigne oksüdeerunud kolestorool ja kolestoriidid võivad põhjustada ateroskleroosi. Selle põhjusel tekivad naastud veresoonte seintesse, millega kaasneb rebend -> hüübimine -> tromb. Kui see on südames on tegemist infarktiga, kui ajus siis on ajuinfarkt. Aminohapped, peptiidid, valgud Argoonilised happed, mis vastavad järgmisele üldvalemile: NH2 R C H
Peale spermiogeneesi väänilistes seemnetorukestes on spermid morfoloogiliselt välja kujunenud, kuid siiski mittefunktsionaalsed. (ei suuda progressiivselt liikuda ja pole võimelised munarakku viljastama.) Imetajate spermid saavad funktsionaalselt küpseks ehk viljastumisvõimeliseks alles peale munandimanuse läbimist, kus nad läbivad epididümaalse küpsemise. 17. Kapatsitatsioon Toimub emase suguteedes. Seal leiduva albumiini poolt eemaldatakse spermide rakumembraanist kolestorool ning glütserofosfolipiidid muudab membraani viskoossemaks ja paigutab spetsifiilised valgud spermi pea esiossa, mis vajalikud zona pellucidale kinnitumiseks ja akrosomaalreaktsiooni käivitamiseks 5 Ca2+ ja HCO3- ioonide sissevool rakku, mille tulemusena aktiveeritakse mitmeid signaaliradu (tõuseb nt cAMP tase), rakusisene pH muutub ja plasmamembraan hüperpolariseerub (aktiveeritakse Ca2+ kanalid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
