Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia kordamisküsimused 11. klassi kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
glükoos, ioonid, ribosoom, rakud, mitoos, geenid, molekul, fotosüntees, ainevahetus, kolesterool, ensüüm, rakumembraan, bakter, mutageeni, mutatsioonid, antikehad, vitamiin, kloroplast, lüsosoom, vakuool, tsentrosoom, vibur, ribosoomid, valgusüntees, mutageenid, soodumus, hemoglobiin, valgud, peptiid, ensüümid, fruktoos, varuaine, tselluloosVeel on suur soojusmahutavus. Seetõttu aitab vesi säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Vesi on hea lahusti, lahustades nii anorgaanilisi ja ka paljusid polaarseid orgaanilisi aineid. Vesi osaleb enamikus rakus kulgevates reaktsioonides, olles kas üheks lähteaineks või saaduseks. Lähteaineks on ta hüdrolüüsi reaktsioonides. Hingamise saaduseks on vesi. 4) Kuidas jaotatakse süsivesikud ehk sahhariidid? Tooge näited. 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2.Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos 3. Polüsahhariidid Tärklis Glükogeen Tselluloos 5) Kuidas jaotatakse lipiidid? Tooge näited. 1. Lihtlipiidid. Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete estrid. 2. Liitlipiidid. Liitlipiidid tekivad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega. 3. Steroidid ehk tsüklilised lipiidid. Nende koostises esineb tsükliline alkohol. 6) Millest koosnevad valgud ja kuidas jaotatakse valgud kuju järgi? Tooge näited.
Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eostega (seene-, taimeriigis) suguliselt- moodustuvad emas- ja isasrakud, uus organism areneb välja viljastunud munarakust (loomariik, taimeriik) Elu organiseerituse tasemed: -Molekulaarne tase ( sahhariidid, lipiidid, valgud) -Rakk- esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused (tsütoloogia) -Kude- sarnaste ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe(histoloogia) -Organ -Elundkond(organsüsteem)- organid koonduvad ühiste talitluste alusel. -Organism, (Koloonia) -Populatsioon( liik jaguneb populatsioonigeks) -Liik (iseloomulik sise-välisehitus,talitluste eripära, kromosoomides spetsiifiline geenide kogum) -Ökosüsteem-Ühisel territooriumil, omavahel toitumissuhetes olevad organismid moodustavad koos ümritseva eluta keskonnaga ökosüsteemi, see on isereguleeruv
Bioloogia eksamipiletid 1. Pilet. 1) Elusorganismide tunnused. * koosneb biomolekulidest(suhkrud, rasvad, valk) * rakuline ehitus * ainevahetus sööb, hingab, eritab * kasv, areng * paljunemine * infovahetus * kohastumine, evolutsioon 2) Valgusüntees. Valgusünteesiks on vajalikud: aminohapped, mRNA, tRNA, ribosoom, rRNA, ensüümid ning ATP. Valgusünteesi käik: · Ribosoom ühineb mRNA (kindel koht initsiaator koodon) · Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega (met) · Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega · Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra) · Uus tRNA uue aminohappega, uus side · Stopp koodoni juurde jõudes süntees peatub ja valk vabaneb 2. Pilet . 1. Elu organiseerituse tasemed.
valmimisaeg. Õistaimedel kahelviljastumine: tolmuteras generatiivne ja vegetatiivne rakk- vegetatiivsest rakust kasvab tolmutoru, generatiivne rakk mööda tolmutoru emakasse, hakkab jagunema (2 spermiks) 1 üineb munarakugaidu, 2 lootekotirakugaendsperm e toitekude nendest moodustub seeme. Seeme koosneb idust ja endospermist 2 idulehelisel koor idu küljest kergelt lahti, 1 idulehelisel ei tule Rakutsükkel Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel- Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk töötab (täidab oma ülesandeid), kui interfaas lõpeb, siis kas hakkab jagunema või sureb. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad (et oleks energiat), rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel-raku eluring 1 mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Kromosoom jagunemise ajal lahti keerdunud (2 kromatiidiline)- et infot lugeda, sünteesida Karüokinees- tuuma jagunemine
Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energia rikkam see on. Lämmastik Esineb valkude aminohapetes, ATP-s ja nukleiinhapetes, vitamiinides ja alkaloidid. Hapnik Kuulub biomolekulide koostisesse. On tugev oksüdeerija. Osaleb hingamises. Fosfor Esineb nukleiinhapete koostises, makroergilistes ühendites. ( ATP,GTP,CTP,UTP) Väävel Esineb aminohapetes ja vitamiinides. Naatrium, Ioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja kõigi kaalium rakkude tsütoplasmas. Naatrium on rakuväline element, kaalium on rakusisene element. Magneesium Kuulub luude koostisesse.(fosfaadina) klorofüllid keskne element Kaltsium Soolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomid eriti rohkesti luu koostises. Osaleb vere hüübimis protsessis. Kindlustab lihaste tööd.
4. Hüpoteeside kontroll uurimistöö kavandamine ja läbiviimine, vaatluste, katsete, eksperimentide abil 5. Tulemuste analüüs ja järeldused hüpoteeside tõesus 6. Tulemuste avaldamine teadusartiklite avaldamine teadusajakirjades ORGANISMIDE KOOSTIS 1. Vee tähtsus organismis: On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri) Vajalik organismide paljunemiseks Fotosünteesi lähteaine, tekkiv glükoos on energia-ja süsinikuallikas Kaitsefunktsioon- pisarad, sülg, loote arenemine veekeskkonnas Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 2. Vee tähtsus rakus: On hea lahusti Osaleb keemilistes reaktsioonides- nt fotosüntees Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse, tagab siserõhu 3. Ioonide roll organismides K , Na osalevad närviimpulsi edasikandes, tagavad rakkude siserõhu ja biopotentsiaali
jääkained ) Autotroobid ( taimed, vetikad ) [ toodavad toitaineid ise ] Heterotroofid ( kasutavad valmis toitu ) Paljunemine Kasvamine ja arenemine Reageerimine keskkonnatingimustele Keeruline ehitus Elu organiseerituse tase 1. Molekulaarne tase. · Biomolekulid = orgaanilised ained, näiteks: Valgud, DNA 2. Rakuline tase. · Rakk on väikseim üksus millel on elu omadused. 3. Koe tase · Kude on sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos vaheainega. - Lihaskude - Sidekude - Epiteelkude ehk kattekude - Närvikude 4. Organ = Elundi tasand 5. Elundkonna tase · Elundkonda kuuluvad saranast ülesannet täitvad elundid. 6. Organismi tase. · Ainurakne on ka organism. Organism = isend = indiviid 7. Liigi tase · Sarnased sise- ja välisehtus, sarnased geenid, kindel levila. · Populatsioon ühe liigi isendid teatud territooriumil. 8. Ökosüsteemi tase
Lisaks veega seotud 1) Rakusisene rõhk 3) Viljastumine 5) Biosfääri kliimat kujundav tegur 2) Mineraalainete allikas 4) Vesi kui elukeskkond Orgaanilised ained rakus Süsivesikud ehk sahhariidid - Koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust - Süsivesikud on esmase energia allikaks I Monosüsivesikud ehk lihtsuhkrud * Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised * Glükoos ehk viinamarja suhkur, fotosünteesi saadus * Fruktoos ehk puuvilja suhkur, puuviljades ja mees * Riboos ja desaksüriboos(DNA koostises), riboos nukleiinhapete RNA, ehitusülesanne II Oligosahhariidid * Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist * Maltoos ehk linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosist * Laktoos, koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist (piimas) * Sahharoos, koosneb ühest glükoosist ja ühest fruktoosist
1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Neil on energeetiline ja ehituslik ülesanne.
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema.
28 päeva. Kestab kuni menopausini (45-55a.) Pilet 2 1.Sahhariidid. Sahhariidide ehitus ja ülesanded. Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik(C, H, O). Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud.Väga aktiivsed ained. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Need on organismide põhilised energiaallikad Oligosahhariidid - koosnevad 2 3st monosahhariidi molekulidest. Glükoosi ja fruktoosi omavahel liitumisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb kahest glükoosijäägist.Organismid kasutavad oligosahhariide energia saamiseks.
Kromosoomide ülesanded: juhib raku elutegevust Säilitab pärilikkusinfot Tsütoplasma vesi(80%), anorg ained, org ained Tsütoplasma ülesanded: seob raku ühtseks tervikuks Tagab toitainete laialikandmise rakus Ainete transport Säilitab rakkude kuju Rakumembraan kahekihiline (fosfolipiidid valgumolekud, oligosahhariidid, kolesterool. Viimased kaks iseloomulikud ainult loomadele) Rakumembraanis olevad valgud on transportkanalid, info vahetamise eesmärgil ning talitlevad ka ensüümidena Rakumembraani ülesanne kaitse Säilitab kuju Ainete transport Eraldab sisekeskkonna väliskeskkonnas Infovahetus
sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse.
Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt B. Elu organiseerumine. 4. Elule vajalikud lihtsamad molekulid 5. Elu makromolekulid. 6. Raku ehitus. 7. Biomembraanid. 8. Sümbiogenees. 9. Hulkraksus. 10. Ökosüsteem C. Elu läbiv energiavoog. 11. Energiavoo vajalikkus. 12. Heterotroofne energiavarustus: Hingamine ja käärimine. 13. Autotroofne energiavarustus: Fotosüntees. D. Elu püsimine: geneetika. 14. Kromosoomid. 15. Mitoos. 16. Meioos. 17. Pärilikkuse seadused 18. DNA teabe realiseerumine. 19. Geenide regulatsioon. 20. Geenitehnoloogia E. Elu püsimine on muutumine: evolutsioon. 21. Evolutsiooni tõendid. 22. Evolutsioonilised muutused populatsioonis. 23. Liikide teke F. Elu: mitmekesisus. Bioloogilise mitmekesisuse alused ja selle evolutsioonilise kujunemise taust. 24. Süstemaatika teaduslikud alused. 25. Liigi miste
Selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune. Osadel loomadel suur regeneratsioonivõimega suudetakse taastada oma kehaosasid (nt meritähed). Vegetatiivne paljunemine võimaldab saada lühikese aja jooksul arvuga geneetiliselt ühtliku järglaskonna, nt kartuli paljundamine mugulatega, iseloomulik mitmeaastastele taimedele. Eripära: Järglased on geneetiliselt identsed, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht vanemorganit. 2. Rakutsükkel Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi abil. Kahe pooldumise vahel, interfaasis, rakk täidab oma ülesandeid ta töötab. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad, rakk paisub , algab DNA replikatsioon. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eritatakse ka tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdse jaotuse. Karüokineesi lõpus algab tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos päristuumsete
- Bioloogia uurib elu - Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust - Elu kirjeldatakse mitme erineva tunnuse kaudu - Elu olemasolu vältimatud eeltingimused on soojus, valgus ja vesi KÕIK ELUSORGANISMID KOOSNEVAD RAKKUDEST. - Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused - Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest Kõikidel elusorganismidel on ainevahetus ja energiavahetus - Kõik organismid vajavad elutegevuseks erinevaid aineid - Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise orgaanilist ainet ei sünteesi Taim salvestab muudetud päikeseenergia glükoosi molekuli sisse!!!!!!! Glükoosi valem C6H12O6
· tsentrioolide kahestumine 1 · raku mõõtmed suurenevad · DNA kahekordistumine kromosoomid lahtikeerdunud · enamik rakke diferentseeruvad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse paljud rakud kaotavad paljunemisvõime · raku eluring rakutsükkel Mitoos · PROFAAS · kromosoomid keerduvad kokku · rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad · tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub · tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid niitjad valgud · tuumamembraanid lagunevad · METAFAAS · kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale moodustub raku
Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust
Bioloogia teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral Bioloogiline surm organismi (ka inimese) uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. tunnusepaari pärandumist. Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele moodustumine on seotud organismide iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste vitamiinid jt.). paaridena
2. tRNA- ülesandeks on amiinhapete trantsportimine tsütoplasmast ribosoomidesse, kus need osalevad valgusünteesis. See funktsioon põhineb tRNA molekulide eripäral kindlate aminohapete puhul. Mononukleotiidsete komponentide järjestuses on RNA biosüntees rakkudes sõltuv geneetiliselt informatiivse DNA koostis nukleotiidide järjestuses ahelas. 3. rRNA- tuumas ja tsütoplasmas kuulub ribosoomide ehitusse, ning osaleb valgu sünteesis. Üldiselt koosneb RNA molekul ühest polünukleotiidiahelast, kuid mõningaid tingimuses võivad molekuli eri osad ka omavahel lühikesteks spiraalseteks moodustisteks seostuda. RNA d on kõigi organismide kõigis rakkudes ning ka mõningais viirustes nt. retroviirustes. VALGUSÜNTEES TRANSLATSIOON valgu süntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. DNA- komplementaarsus RNA geneetiline kood VALK Geneetiline kood vastavus, kus mRNA kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ühe
e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus. (võivad olla eeltuumsed või päristuumsed) + Paljunemine. (eesmärgiks järglaste taastootmine liigi säilitamiseks) a) Suguline b) Mittesuguline(jaguneb : eoseline, vegetatiivne) + Ainevahetus. Kõik elusorganismid on AVATUD SÜSTEEMID st. nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. (Energia jaotus : osa vabaneb soojusena, osa salvestatakse ja osa kasutatakse koheselt elutegevuse läbiviimiseks) + Kasv - Organismi mõõtude pöördumatu suurenemine, eesmärgiks saavutada paljunemiseks vajalkud mõõtmed. Elusorganismide kasv põhineb ainevahetusel ja toimub läbi rakkude arvu suurenemise. + Kohanemine ja Kohastumine.
Vesi rakus- on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Kõige enam on rakkudes hapiku süsinikku vesinikku. Organismis kõige rohkem anorgannilisi aineid, põhiosa vesi. Orgaanilistes tkõike rohkem valke. b) Orgaanilised ühendid, ehitus/koostis ja ülesanded orgaanilised ühendid- sahariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Sahariid- e süsivesik, on mono (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos c6h23o6), oligo (sahharoos, maltoos, laktoos) ja polüsahhariidid (polümeerid, tärklis). Sahariidide ülesanded- energeetiline ja ehituslik. Koostises süsinik vesinik hapnik. Lipiid- rasvad, õlid, vahad, steroidid. On organismide energiaaliikas, aitab hoida sooja rasvkude. Lihtlipiidid, liit, steroidid, hormoonid. Valgud- aminohapetest polümeerid. Kahe aminohappe vahel moodustub peptiidside. Ala-arg-jenjne
Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud
Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid:
sisekeskkonna stabiilsus toitumine areng paljunemine 2) Biomolekulid, bioelemendid. · Bioelemendid jagunevad kolmeks: Põhielemendid ehk makroelemendid N, O, P, S, C, H. Esinevad aatomitena. Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F · Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. (valgud, sahhariidid, lipiidid, vitamiinid jt) 3) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ülesanded. · Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Jaotatakse mono, oligija polüsahhariidideks. Monoja oligosahhariidid on magusamaitselised, siis nim. neid ka suhkruteks. JAGATAKSE
kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Kaks peamist ülesannet: energia ja ehituslik (tselluloos) Monosahhariid e lihtsuhkur magus. Nt riboos (riboosijäägid RNAs) ja desoksüriboos(jäägid DNAs), glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur). Rohelistes taimedes moodustuvad glükoos ja frutoos fotosünteesi tulemusena, selle oksüdeerumisel vabaneb energia, mida saab kasutada elutegevuses peamine energiaallikas organismis!!! Oligosahhariid kahe monosahhariidi ühinemisel tekivad (nt glükoos + fruktoos = sahharoos(roo-ja peedisuhkru peamine koostisosa)). Linnasesuhkur e maltoos. Piimas sisaldub laktoos ehk piimasuhkur. Ka oligosahhariite kasutatakse energia saamiseks.
kontsentratsiooniga lahusesse. • Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport) • Fagotsütoos – tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel • Pinotsütoos – vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel 3. Rakud (bakter, loomarakk, taimerakk, seenerakk) õpik nr.1 lehekülg 101 a) Organellid ja nende ülesanded • Universaalsed organellid: • Tuumake – aitab toota ribosoome • Ribosoomid – sünteesivad valkusid – puudub membraan • Tsütoplasmavõrgustik – 1) karedapinnaline – hoiab ja sorteerib toodetud valke 2) siledapinnaline – hoiab ja sorteerib lipiide ja süsivesikuid
*päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; *struktuuriline roll; ( *molekulaarsed ja rakk-rakk äratundmismehhanismid.) Mono:süsinike arv (enamasti) 3-6; 5-e süsinikulised monosahariididest on olulised riboos ja desoksüriboos 6-e süsinikulised suhkrud (C6H12O6) glükoos(viinamarja suhkur) & fruktoos(puuviljasuhkur) Nii glükoos kui fruktoos on organismis põhilised energiaallikad. Roh.taimedes valmib glükoos fotosünteesi tulemusena. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil CO 2 ja H2O´ks vabaneb energia (17,6KJ/g) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti mood. 2-3 monosahariidi seostumisel. Ntks glükoos + fruktoos = sahharoos(roo ja peedisuhkru põhiosa) Sahharoos Laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka
seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega inimkonna huvides Biotehnoloogia Tegeleb elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamisega inimesele vajalike ainete tootmiseks. ELU TUNNUSED: 1. rakuline ehitus rakk on väikseim üksus, millel on elu tunnused. 2. aine- ja energiavahetus fotosüntees, hingamine, assimilatsioon (süntees), dissimilatsioon (lagundamine). Kõigusoojased ja püsisoojased organismid. 3. sisekeskkonna stabiilsus püsiv pH, keemiline koostis püsiv. 4. paljunemine: a) suguline isas- ja emassugurakud b) mittesuguline *pooldumine (ainuraksetel) *vegetatiivne paljunemine risoomiga, mugulaga jne *eostega (seened)
(H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid
DNA + valgud =kromosoomid. RNA RNA osaleb mitmetes eluks vajalikes protsessides nagu näiteks geenide kodeerimine ja dekodeerimine, geenide regulatsioon ja ekspressioon. Koosneb ribonukleotiididest. Moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Neli erinevat nukleotiidi(lämmastikalused): A, G, C, U. RNA esmane struktuur primaarstruktuur, nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs, tekib sünteesijärgselt. Teisene struktuur- molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega, omavahel paarduvad (tRNA). RNA sünteesi katalüüsib ensüüm, RNA polümeraas, mis kasutab üht DNA- ahelat matriitsina, et sünteesida komplementaarne RNA ahel e transkript, seda protsessi nimetatakse transkriptsiooniks. REPLIKATSIOON (DNAst DNA) TRANSKRIPTSIOON (DNAst mRNA ja rRNA) TRANSLATSIOON (mRNAst VALK) INFO liigb DNA RNA VALGUD. Viirustel võib liikuda ka RNAlt DNAle. 4
Bioaktiive aine - orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes
annaabi.ee 
