Iseseisev töö 3.1 muutlikkus 1. Loetle muutlikkuse vormid: a. Pärilik e.geneetiline b. Mittepärilik e.modifikatsiooniline 2. Mille poolest erinevad pärilik ja mittepärilik muutlikkus? .Pärilikul on omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuseid, mittepärilikul muutused, mis järglastele edasi ei kandu. 3. Kirjelda kombinatiivse muutlikkuse tähtsus looduses (mida see annab liikidele?) See seisneb vanemate geeniallelide ümerkomineerumises järglaste genotüüpideks, see aitab looduses eristada isendeid. 4. Milliste muutuste järgi on nimetatud alljärgnevad mutatsioonilise muutuse liigid: a
Muutlikkus -Organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Jaotatakse:pärilik muutlikkus ehk geneetiline ja mittepärilik muutlikkus ehk modifikatsiooniline. Pärilik muttlikkus: pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosiimides. Jaotatakse: kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus. Kombinatiivne muut. (1)vanemate geenide alleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks. (2)Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu(3)Tekib meioosi protsessis, ristsiirde käigus ja viljastumisel. Mutatsiooniline muut. (1)Olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid.(2) Muutuvad
PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS, SELLE VORMID Muutlikkus on organismi omadus milleski eellastest erineda. Esineb kahte tüüpi muutlikkust: pärilik ehk geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline. Modifikatsiooniline muutlikkus on keskkonnatingimustest tulenev fenotüübiliste tunnuste varieerumine. Sõltub keskkonna erinevustest, juhuslikest asjaoludest ega p u u d u t a genotüüpi. Modifikatsioonilise muutlikkusega ei kaasne geneetilisi muutusi, fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on määratud selle isendi genotüübi poolt. Iga isendi
Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Sugurakkude valmimisel kombineeruvad neis geenid ümber. Seega on suguliselt paljuneva organismi iga sugurakk mõnevõrra erineva pärilikkusega. Muutlikkus suureneb veel viljastumisel: isas- ja emassugurakkude ühinemise tagajärjel tekivad uued kromosoomikombinatsioonid. Järglane saab poole pärilikkusest ühelt vanemalt, poole teiselt. Mutatsioon- Juhuslik muutus kromosoomide ehituses või arvus, sõltuvalt rakutüübist võib see järglastele edasi kanduda või mitte. Mutageen- Bioloogiline, keemiline või füüsikaline tegur, mis põhjustab organismi rakkudes mutatsioone (muutusi pärilikkusaines) Pärilik muutlikkus- Muutlikkus, mis võib kanduda järgmisse põlvkonda, võib olla mutatiivne või kombinatiivne Mittepärilik muutlikkus- Organismi pärilikkuse ja elukeskkonna poolt määratud muutlikkuse vorm, mis kujuneb organismil eluea vältel, kuid ei pärandu järglastele. Muutlikkus on vajalik, sest see ta...
Lahknemissuhet (nt. Peaks olema 9:3:3:1 aga on 1:1) Seda rikub ristsiire 18. Dihübriidse ristamise skeem, Mendeli III seadus selle kohta käivad ülesanded. 9:3:3:1 19. Miks jäävad viirused elusa ja eluta looduse piirimaile? 20. Kuidas viirused paljunevad mida tähendab viiruse lüütiline ja lüsogeene tsükkel viirusega nakatunud organsimile (kuidas kulgeb haigus vastavates tsüklites) 21. Organismide muutlikkus mis on pärilik ja mittepärilik. Muutlikkus organismide ,,võime" üksteisest erineda Pärilik pärandub järglastele, kuna muutus on toimunud kas geenides v kromosoomides Mittepärilik muutused toimuvad geneetilise materjali ehituses (mutageenid) 22. Kombinatiivse muutlikkuse mõju organismidele mida ümber kombineeritakse ja kuidas? Vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks Meioosis ristsiire, sõltumatu lahknemine Viljastumine juhuslike sugurakkude ,,kohtumine"
http://www.abiks.pri.ee
Muutlikkus on organismide võime muutuda, omandada uusi tunnuseid, mis avalduvad erinevustena
liigi piires
Liigid: mittepärilik e modifikatsiooniline (tekkivad keskkonna mõjul), pärilik e geneetiline [kombinatiivne
(suguline paljunemine: ristsiire, viljastumine), mutatiivne (mutageenid)]
Mittepärilik muutlikkus
Reaktsiooninorm fenotüübiliste tunnuste modifikatsioonilise muutlikuse piir Fenotüüp ühe
organismi tunnuste kogum Genotüüp ühe organismi geenide kogum Geenifond grupi geenide
kogumGenotüüp>fenotüüp
(keele väänamine, lõualohk, parema käeline) Retsessiivne alleel- varjatud, alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub siis, kui dominantset alleeli pole (sirge nina, pigmendi puudumine, sinikashallid silmad) Soo määramine- inimene sugu määratakse viljastumisel. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastab. Kui on Y, siis tuleb poiss, kui on X, siis türdruk. Muutlikkus jaguneb kaheks- mittepärilik ja pärilik Pärilik ehk geenis või kromosoomis. See ei sõltu keskkonnast. Nt. punarohepimedus ->mutantsioonid<- juhuslik muutus Mittepärilik muutus on tunnuses. Sõltub
*pärilukud-saadud vanematelt, tekitavad vigased geenid. Pärilikud haigusd näiteks:reuma, skisofreenia, suhkrutõbi, kurttummus, hemofiilia, kõrge kolesterool, naha soomustõbi. Pärilikud haigused võivad ilmneda kohe pärast sündi või avalduda hilisemas eas Mõistekaardid Paljunemine / suguline Mittesuguline / vegetatiivine eoseline muutlikkus / pärilik Mittepärilik / mutatiivne kombinatiivne Mutageenid - füüsikalised / bioloogilised keemilised
retsessiivsed. 8.Soo määramine: sugukromosoomidega (inimene), keskkond (kilpkonn) 9.Miks sünnib poisse rohkem? Kuna poistega juhtub rohkem õnnetusi ja nad on haigustele vastuvõtlikumad. 10.Suguliitelised haigused X:naine. ei arene teiseseid sugutunnuseid. XYY:mees. keskmisest suuremat kasvu, agressiivsus. XXY:mees. naiselik kehaehitus. XXX:naine. suurem kasv, hästi arenenud lihastik. 11.Muutlikkus-organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. jaguneb: pärilik muutlikkus ja mittepärilik muutlikkus. 12.Pärilik muutlikkus Mutatiivne:muutus geenide või kromosoomide ehituses. Kombinatiivne:geenide või kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. 13.Mutageenid-tegurid, mis põhjustavad mutatsioone. bioloogilised:viirused, bakterite mürgid, taimsed mürgid. keemilised:tugevatoimelised alused ja happed, ravimid. füüsikalised:ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus, radioaktiivne kiirgus. 14.Näiteid kasulikest mutatsioonidest.
● suhkruhaigus ● kõrge vererõhu tõbi ● lühinägelikkus ● skisofreenia ● ○ NB! Mutatsioone põhjustavad ka organismisisesed vead replikatsioonil, mitoosil või meioosil. ● ● mittepärilik muutlikkus - ehk modifikatsiooniline muutlikkus: ● on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkreetsete tunnuste avaldumisele ● tunnused ei pärandu, vaid päranduvad tunnuste kujunemise piirid ● mittepäriliku muutlikkust saab kõige paremini jälgida ühemunakaksikute peal, kelle tunnuste erinevused ja sarnasused võimaldavad eristada pärililkku ja mittepärilikku muutlikkust
Muutlikkus Inimesed üksteisest kasvu, kehakaalu, näojoonte, hääletooni, sõrmejälgede, vererühmade ja muude teiste tunnuste poolest. Erinevuste aluseks on muutlikkus. Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Muutlikus jagatakse kaheks: pärilikuks ja mittepärilikuks. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele. Sel juhul on muutused toimunud kas geenides või kromosoomides. Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele. Muutlikkus Pärilik Mittepärilik Muutused geenide
1.Muutlikkus Pärilikkus - looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega Muutlikkus - on organismide võime muutuda ja seeläbi erineda üksteisest Muutlikkus jaguneb kaheks: 1. Pärilik ehk geneetiline muutlikkus (muutused päranduvad järglastele, muutused on toimunud isendi genotüübis) 2. Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus (muutused ei pärandu järglastele, muutused ei toimu genotüübis, muutused tekivad elu jooksul, vajalik et kohaneda keskkonnaga) Pärilik ehk geneetiline muutlikkus jaguneb omakorda: 1.Kombinatiivseks muutlikkuseks *on enamlevinud suguliselt sigivatel organismidel *moodustavad põhiosa pärilikust muutlikkusest *tuleneb kromosoomide ristsiirdest meioosis ->sugurakud saavad erineva pärilikkusinfo
................................................................ Mutatsioon avaldub, kui ................................................................................... Mutatsioon on varjatud, kui ............................................................................. Kui mutatsioon toimub keharakus, siis avaldub ta .......................................... Kui mutatsioon toimub sugurakus, siis avaldub ta .......................................... 2. Mittepärilik muutlikkus Seda põhjustavad .................................................................................. Seega sõltuvad organismi tunnused .............................. ja .............................. koosmõjust. Muutlikkust saab uurida mitmikutel (kaksikud, kolmikud jne.) Mitmikud jagunevad: Ühemunaraku mitmikud Erimunaraku mitmikud Tekivad Sarnasus Milliste mitmikute järgi saab uurida keskkonnategurite mõju geenidele?
Mittepärilik muutlikkus Enel Tubin Mittepärilik muutlikkus Modifikatsiooniline muutlikkus: keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine Omandatakse elu jooksul Ei pärandu sugulisel teel järglastele Ei põhjusta muutuseid kromosoomides Modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumine Reaktsiooninorm – tunnuse mittepäriliku muutlikkuse piir - Kitsas reaktsiooninorm (keskkonna teguri mõjul toimub väike muutus): kõrvade suurus,juuksevärvus, silmade värv, silmaava suurus, karvade läbimõõt - Lai reaktsiooninorm (keskkonna teguri mõjul toimub suur muutus): kehakaal, nahavärvus - Muutumatu reaktsiooninorm (keskkond ei mõjuta muutust): silmapõhju muster, sõrmejälg, veregrupp Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on määratud isendi genotüübi poolt Reaktsiooninorm tuleneb geenifondist Geenifond – liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nen...
2) Keemilised üh., nt benseen ja benseenituuma sisaldavad üh.. 3) radioaktiivne-, röntgen- ja UVkiirgus. Mutageen: Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid) Modifikatsiooniline e. mittepärilik muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine (fenotüübiline varieeruvus). Sugulisel teel ei pärandu järglastele ning ei kaasne muutusi kromosoomides. Pärilikud haigused isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutl kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. Üks osa vastsündinu haigustest võib olla põhjustatud ka geenidest, mis ei tulene geenidest vanemate kromosoomistikus,
määratud tunnus avaldub organismis alati. Retsesiivne alleel- selle määratud tunnus saab avalduda aint siis, kui mõlemad alleelid on retsesiivsed.Tähistatakse väikse tähega. Pärilikkusaine ja isendi tunnuse seos- DNA on info (pärilikkusaine) mis peab edastama läbi RNA valkudesse, kes teeb need tunnused mis DNA's on märgitud. Muutused geenides ja kromosoonides kutsuvad esile mutatsiooni mida põhjustavad mutageenid. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Muutlikkus on organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikkus Pärilik Mittepärilik Mutatiivne Kombinatiivne Mutatiivne muutlikkus- Muutus geenide või kromosoomide ehituses, kromosoonide arvu muutused.Mõjutatav välisteguritest või isetekkelised, nimetatakse mutatsiooniks.Põhjustavad mutageenid.
järgmistele põlvkkondadele, siis nimetatakse neid generatiivseteks mutatsioonideks. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nimetatakse somaatilisteks.Somaatilised mutatsioonid võivad organismis tekkida nii embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel,somaatilised aga mitte.Somaatilised mutatsioonid kanduvad järglastele vegetatiivse paljunemise käigus. Mittepärilik muutlikkus Fenotüübiliste tunnuste avaldumisel on suur osa keskkonna tingimustel.Lehelaba pindala varieerumine sõltub lehtede asupaigast puul, nende valgustatuse ja toitainetega vasrustatuse erinevusest.Heas toitepinnases kasvaval taimel on lehed tunduvalt suuremad kui kehva kasvukoha puhul. Keskkonnatingimustest tulenevat fenotüübilist muutlikkust nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks.Modifikatsiooniline muutlikkus on mittepärilik: elu jooksul omandatud
Mutatsioon- muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Geenmutatsioon- väikesed muudatused DNA nukleotiidses järjestuses. Nad hõlmavad tavaliselt geenisiseselt ühte või mõnda nukleotiidi. Geenimutatsioonide tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Kromosoommutatsioon kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused, mis on nähtavad mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel.Kromosoommutatsiooniga võib mõni kromosoomlõik kaduma minna või mitmekordistuda. Muutuda võib ka geenide kromosoomisisene järjestus või asukoht. Genoommutatsioonid on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. ( Downi sündroom) Mutatsioone kutsuvad esile mitmesugused organismisisesed ja väliskeskkonna tegurid. Spontaansed mutatsioonid organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid Indutseeritud mutatsioon eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Mutatsioone tekitavaid tegureid nimetatakse mut...
DNA- rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, see on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Pärilikkuse kandja. Kromosoom- üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Pärilikkuse kandja. Geen- DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Dominantne- valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, oled ühelt vanemalt saanud. Retsessiivne- allasurutud alleeel, oled mõlemalt vanemalt alleeli saanud. Mutatsioon- muutused geenide või kromosoomide ehituses, kromosoomi arvu muutsed Kombinatiivne muutlikkus- geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel. Mittepärilik muutlikkus-keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine Geeniteraapia- asendatakse organismis vigane geen normaalsega Tehnogeneetika-geenide siirdamine Transgeenne organism-. Sünnieelne diagnostika- võimaldab lootel tuvastada ...
c. Genoommutatsioon kogu kromosoom või kromosoomid kaovad või lisanduvad. Vead tekivad meioosis.homoloogiliste kromosoomide arvu korduse muutus. Alati avalduvad nad väliselt (fenotüübis). Näiteks Downi sündroom (lisakromosoom saadakse emassugurakust). Modifikatsiooniline (mittepärilik) muutlikkus keskkonna tingimustest tulenevat fenotüübiliste tunnuste varieerumine ja see on mittepärilik Ei toimu muutusi isendi genotüübis ega ka liigi genofondis. Fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nim reaktsiooninormideks. Modifikatsioonilist muutlikkust saab iseloomustada variatsioonireaga, mis näitab tunnuste fenotüübilist muutuste rida. Keskmiste tunnustega organisme ja ehituslikke osasid on kõige rohkem. Variatsioonirea graafilist kujutist nimetatakse variatsioonikõveraks. Lai reaktsiooninorm:lehmade piima and Kitsas:juuksed
Mendeli seaduste rakendused Too näiteid inimesel esinevatest dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest Retsessiivsed tunnused: hele juuksevärvus (blond) ja punased juuksed, sinine silmavärv, pea külge kasvanud kõrvanibud, põselohukeste puudumine Dominantsed tunnused: tume juuksevärvus (brünett), pruun silmavärv, tedretähnid, vabalt rippuvad kõrvanibud, põselohukesed Pärilik muutlikkus 1. Muutlikkuse liigid 1. Pärilik (jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks) ja mittepärilik 2. Kombinatiivne muutlikkus (päriliku muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks) 3. Mutatsiooniline muutlikkus (olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid) 2. Mutatsioonide liigid ja nende olemus, tagajärjed Geenmutatsioonid - muutus nukleotiidide tasandil TAGAJÄRG: muutused DNA primaarstruktuuris, tekivad uued alleelid, vead replikatsioonil (vaata mõistet)
pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: rasside nahavärv Kohastumine- organismirühmale konkreetse keskkonna suhtes kasulike tunnuste teke, kohastumused on pärilikud; n: varje-ja hoiatusvärvus Kohanemine- individuaalne ja mittepärilik muutus, võib olla pöörduv, suhteliselt kiire; n: inimese silmapupilli avardumine ja ahenemine minnes pimedast valguse kätte ning vastupidi Kõrbetaimede kohastumused- sügav juurestik, lihakad lehed/varred vee kogumiseks, või vastupidi kitsad ja nahkjad lehed ning hästi arenenud vahajad kattekoed auramise piiramiseks Lindude kohastumused- tiivad, kerged toruluud, suled Varjevärvus/kuju-muudab isendi keskkonna taustal märkamatuks Mimikri- mingi isendi sarnasus teise liigiga
Hüljestel paks rasvakiht, et säilitada kehatemperatuuri. 3. Käitumises N: Pulma ja paaritumismängud, järglaste eest hoolitsemine jne. (nt:tedred) 4. Paljunemises N:Erinev innaaaeg. Kohastumine-(protsess) kohastumuste kujunemine. Toimub põlvkondade vahetumise käigus ja viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Kohanemine- toimub isendiga konkreetsetes keskkonnatingimustes, mittepärilik, võib olla pöörduv. (NT:silma pupilli muutumine valguse käes, päevitades nahk pruuniks)
Kromosoom- rakus paiknev NDA ja valkude kompleks, päriliku info kandja. DNA- rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab päriliffu infot, kromosoomi koostisosa. Geen- pärilikkuse algüksus, teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Alleel- geeni esinemisvorm, mida ühel geenil võib olla üks või mitu. Retsessiivne alleel- geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismil juhul, kui vastav dominantne alleel puudub. Dominantne alleel- geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub. Sugukromosoomid- sugu määravad kromosoomid. Muutlikkus- organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda. Pärilik muutlikkus- muutlikkus, mis võib kanduda järgmisesse põlvkonda. Mittepärilik muutlikkus- elu jooksul tekkinud organismi tunnuste muutused ei pärandu järglastele. Mutatsioon- geneetilise info pärilikk muutus; muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või ...
keskkonnategurite koostoimest. (suhkrutõbi, lühinägevus) Pärilik ja mittepärilik muutlikkus; geneetika ja meditsiin Pärilikkus- seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad vanematele nii MÕISTED ehitustelt kui ka talitluselt. Downi sündroom- inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud Reaktsiooninorm- tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piir. Kitsas- genoommutatsioonist. 21. Kromosoom on 3x -> keharakkus on 47 kromosoomi
Pärilikkus-organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda infot tunnuste kujunemise kohta. Kromosoom - tuumas olev kehake, pärilikkuse kandja, materjaliks on DNA. Alleel-geeni vorm (emalt ja isalt) Dominantne alleel määrab dominantsed tunnused. Retresiivne tunnus varjatud tunnus. Mutageen mutatsioone esile kutsuv aine v tegur. Nt. viirused, bakterite mürgid, taimsed alkaloidid *inimese igas keharakus on 23 paari kromoseeme *naise sugukromosoomide paar on xx *inimese sugu määratakse viljastumise hetkel *inimese geenid kokku moodustavad genotüübi *geenmutatsiooni korral on muutused DNA molek. Pärilik muutlikus *muutlikus tingitud geenide v kromosoomide ehituse muutusest. *pärandub järglastele Mittepärilik muutlikus *muutlikus tingitud keskkonnateguritest ja pärilikkusest. *muutused ei pärandu järglastele. Suguline paljunemine *vaja kaht eri soost vanemoraganismi *muutlikus suur Mittesuguline paljunemine *piisab ühest organis...
Demokraatlik valitsemine Mis on demokraatia? · Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos-rahvas, kratos-võim. · Kuidas toimis demokraatia Vana-Kreekas? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks RAHVAS! Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks REFERENDUM ehk RAHVAHÄÄLETU Nt: Kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte? 2) ESINDUSDEMOKRAATIA Rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad! Nt Rahvas valib oma esindajad Riigikokku, kohalikku omavalitsus...
Geneetika- teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega. DNA- pärilikkusaine, mis on rakutuumas paiknevates kromosoomides. Säilitab pärilikku informatsiooni. DNA molekulid on väga keeruka ehitusega. Koosneb kahest ahelast, mis on paralleelselt spiraalselt keerdunud. Geen- üks lõik DNA- molekulist. 1 geen määrab ära või mõjutab üht organismi tunnust, sest 1 geeni põhjal toimub ühe valgu süntees. Kromosoom- kehake, mis moodustub pärilikkusainest ja valkudest. Pärilikkusaine keerdub ümber valkude ja pakitakse koku. Igal organismil ja igal liigil on kindel arv kromosoome. Inimestel 46. Diploidne kromosoomistik- kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses. Haploidne kromosoomistik- kõik kromosoome on 1. Esineb sugurakkudes. Polüloidne kromosoomistik- kromosoome on rohkem kui kahes korduses (taimedel) Alleelsed geenid- on paarilistes kromosoomides, ühtedes ja samades kohtades paiknevad ning sama tunn...
Sugunäärmed, suguelundid. Teisesed sootunnused elukäigus arenevad. Meestel kitsad puusad, laiad õlad, madal hääletoon. Naistel kõrgem hääletoon, kitsad õlad, laiad puusad 6. Naissportlased meessuguhormoonidega. Siis on nendel tugevam lihastik , pikemad toruluud. 7. Mehed naissuguhormoonidega. Nahaalune rasvkude, lühemad toruluud, laiad puusad. 8. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele. Muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides. Mittepärilik elujooksul toimunud muutused ei pärandu järglastele. 9. MUTAGEENID. Bioloogilised viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid. Keemilised tugevatoimelised alused ja happed, olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised kiirgused, radioaktiivne kiirgus, UV 10. Ühemunakaksikud. Üks sperm viljastab ühe munaraku ja idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Alati üht sugu. Pärilikult ühesugused. Välimuselt äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud
Muutlikkus Mittepärilik e. modifikatsioonil Pärilik e. ine geneetiline Kombinatiivne Mutatiivne Ulatuse alusel: Koha alusel: geen, generatiivne, kromosoom, somaatiline genoom Tekke alusel: spontaanne ...
ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Kuigi Mendel avastas seaduspärasused hübridiseerimiskatsete põhjal, on need tegelikult üldisema sisuga. Mendeli seadused kehtivad ka looduses juhuslikult moodustuvate paaride järglaskonnas. s.h. ka inimperekondades. Mendeli seadusi on võimalik kasutada arvutamaks, millise tõenäosusega sünnib vanematel haige laps. 19.Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Muutlikkus organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Jaotatakse: · Pärilik ehk geneetiline muutlikkus. Pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud kas geenides või kromosoomides. Kombinatiivne ja mutatiivne muutlikkus. Kombinatiivse muutlikkuse tõttu sarnanevad lapsed ühtede tunnuste poolest rohkem emaga, teiste tunnuste poolest rohkem isaga. Muutused raku geneetilises materjalis (mutatiivne):
XY-süsteemi sugukromosoomid ja hõlmikpuul (Ginkgo biloba) WZ-süsteemi sugukromosoomid. Osal selgroogsetest määrab soo ära väliskeskkonna temperatuur. Iseloomulik kilpkonnadele ja krokodillidele. Kiletiivalistel on sugu määratud organismi kromosoomide kordsusega (ploidsusega). Diploidsest embrüost (viljastatud munarakust) areneb emane mesilane (kas siis emamesilane või töömesilane) ja haploidsest embrüost (viljastamata munarakust) areneb isane mesilane ehk lesk. 3.6 Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Pärilik muutlikkus: Organismi pärilik info paikneb kromosoomides asuvates geenides. Üht liiki organismide igas keharakus on enamasti sama arv kromosoome see on liigiomane tunnus. Vaid sugurakkudes on kromosoomide arv poole väiksem. Nii on näiteks inimese keharakkudes 46 ja sugurakkudes 23 kromosoomi. Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse viljastunud munarakust ja seetõttu pärinevad tema pooled kromosoomid seemne- ja pooled munarakust
sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu 17) Spontaanne mutatsioon- organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon 18) Kombinatiivne muutlikkus- geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus 19) Modifikatsiooniline muutlikkus- mittepärilik muutlikus on keskkonnatingimustest tulenev tunnuste verieerumine 20) Variatsioonikõver- variatsioonirea graafiline kujutis, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilistest muutlikkusest 21) Variatsioonirida- mõõdetavate tunnuste ja nende esinemissageduste kasvav või kahanev jada, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneentilistest muutlikkusest
Muutlikkus-organismide võime üksteisest erineda. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli. Geen osaleb mingi päriliku tunnuse kujunemises. Alleel-geeni esinemisvorm.Dominantsed-A Retsesiivsed-a Genotüüp-ühe organismi geenide kogum Mutatsioon-muutus DNA ehituses Mutageen-mutatsiooni põhjustav tegur Meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Replikatsioon-DNA kahekordistumine Muutlikuse vormid. Mittepärilik muutlikus-põhjus-keskkond, sõltub geenidest. NT:Suvel tumedama nahaga, talvel heledama. Pärilik e. Geneetiline a)kombinatiivne, ei tekita uusi tunnuseid. Nt: Silmad nagu emal, juuksed nagu isal. b)mutatsiooniline-uued DNA järjestused. Mutatsioonid. Muutuse ulatuse järgi: 1.geenimutatsioonid- kui muutub üksiku geeni struktuur 2.kromosoommutatsioon-46 kromosoomi, aga kromosoomi Kuju võib olla muutunud.nt. kassikisa sündroom. 3.geenimutatsioon-kro...
paraku ei tähendanud ei reaalset sõda ega ka abi Poolale. Läänerindel toimus nii-nimetatud istumissõda, kuni Saksamaa selle lõpetas 10. mail 1940. 17. september Nõukogude Liidu rünnak Ida-Poolale. Septembri lõpuks oli Poola riik hävitatud. Lääne-Poola aga Saksa võimu all. Ida-Poola annekteeriti Nõukogude Liitu (Valgevene ja Ukraina koosseisu). Ühiskond Riigipea parlamentarismis ja presidentalismis ning vabariigis ja monarhias. Eesti Vabariigi President. Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale ja see jaguneb: Parlamentarismis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon, valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees asuandekohustuslik (ntks Eesti, Lõuna-Aafrika) Presidentalismis on riigipea ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud.
mujal keskkonnas ei saa see nii olla või vajab harjumist. Enamus loomad ja taimed on kohastunud ja muutunud just nii, et ainult oma keskkonnas suudavad nad ellu jääda, paljuneda ja vastu pidada, vastasel juhul nad surevad. Osad taimed ja loomad suudavad seda ka mujal, aga selleks peavad nad harjuma keskkonnaga ja muutuvad otstarbekalt jällegi ümber, ehk kohanevad. Kohanemine on pöörduv ja sellel on mittepärilik muutumine, seevastu kohastumine muudab organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel, st kohastumus arenebki välja kohanemisest.Näiteks kõrbetaimed on kohastunud elama ainult kõrbetes ja neid ei saa viia kasvama antarktikasse. Kohastumused ei saa olla täiuslikud, st et, erinevates keskkondades on mitmeid vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Näiteks kaelkirjakul on pikk kael ja ta saab
Geen-DNA lõik,mis osaleb organismi või mitme tunnuse kujunemises Kromosoom-päristuumse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element46 Sugukromosoom-kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev. DNA- enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine Alleel-sama geeni erinev esinemisvorm, Dominantne alleel alleel,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldubnt:põselohud, Retsessiivne alleel alleel, kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub Nt:punane juuksevärv,pigmendi puudumine Genotüüp-indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp-indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum Geneetika -teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehha...
riikide territooriumide vahele jäävad alad ehk enklaavid Kellele laieneb riigivõim? Riigivõim laieneb nii kodanikele, välismaalastele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kodune töö- Kuidas riik tekkis, erinevad teooriad. Riigivõimu korraldamise viis väljendub riigivalitsemise vormis (vabariik, monarhia) ja riigi halduslikust korraldusest (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon) VABARIIKLIK RIIGIVALITSEMISE VORM Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariiklik riigivalitsemine jaguneb 1.parlamentaarne- parlamendil on võimu ülimuslikkus, riigipeal on vaid esinduslik funktsioon. Valitsuse nimetab ametisse parlament ja on parlamendi ees aruandekohustuslik (Eesti, Mongoolia, Lõuna-Aafrika 2.presidentaalne- riigipea on valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud (Ameerika Ühendriigid, Indoneesia MONARHIA
pärilikkus - seaduspärasus mille järgi järglased sarnanevad vanematega pärilik muutlikus- järglaste sarnanemine vanematega kuid samas võime muutuda ning võime üksteisest erineda insuliini süntees-insuliini tootmine ehk veresuhrusisaldust reguleeriva hormooni tootmine somaatiline - kehaline struktuurimuutused- mingi keha ülesehituse muutus downi sündroom- kromosoomhaigus kromosoomi lõik-valkudega seotud DNA moodustab kromosoomi genotüüp-isendile omane geenide ja alleelide kogum alleel- ühe geeni erivorm-osaleb isendi tunnuste määramisel mutatiivne muutlikus-päriliku muutlikuse vorm mis tuleneb muutsusest kromosoomides või geenides mutatsioon- muutus kromosoomides või geenides punktmutatsioon - mutatsioon mis on tingitud kemikaalidest või heirest DNA replikatsioonis insertsioonid-mutatsioon kus DNA-sse lisatakse üks või mitu nukleotiidi mutant- päriliku muutuse kandja replikatsioon- DNA molekuli kahekordistamine geenmutatsioon-mutatsioo...
Parlamentaarne ja presidentaalne vabariik VABARIIK Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. PRESIDENTAALNE VABARIIK President on korraga riigipea ja valitsusjuht Peaminister puudub President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist
tülidel sõjaks kasvada. Paraku jäid välja mitmed maailma võimsamad riigid, näiteks USA. See muutis liidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. Ühiskond Riik ja riigivõim: riigivalitsemisvormid: vabariik ja monarhia; riigikorraldusevormid: unitaarriik ja föderatsioon. Eesti Vabariik kui unitaarriik. Vabariik on riigivalitsemisevorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus. Monarhia on riigivalitsemisevorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla piiratud, piiramatu või sümboolne. Unitaarriik on riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksuseid. Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Eesti Vabariik kui unitaarriik on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Filosoofia
Pärilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulikud nii pärilikkus kui ka muutlikkus Muutlikkus väljendub populatsioonisiseses isendite erinevustes. Kaks tüüpi muutlikkust : pärilik e geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et populatsiooni erinevatel isenditel on erinevad geenide ja kromosoomide vormid: alleelid ja erisustega homoloogilised kromosoomid Kaks päriliku muutlikuse tasandit: genotüübiline ja fenotüübiline muutlikkus .
pärilikkus eluslooduse seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega, muutlikkus elu omadus, mis väljendub liigilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonis, liigisiseses populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes, (pärilik e geneetiline: kombinatiivne,mutatiivne; mittepärilik e modifikatsiooniline), transkriptsioon (RNA süntees) matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul (mRNA, tRNA, rRNA), translatsioon (valgu süntees) mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine, mis on peamine osa valgu sünteesist, replikatsioon (DNA süntees) matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse
III Mõisted 1) Lookus 2) Alleel (dominantne ja retsessiivne alleel) 3) Genotüüp 4) Fenotüüp 5) Genoom 6) Homosügootsus 7) Heterosügootsus 8) Penetrantsus 9) Ekspressiivsus 10) Haploidsus 11) Diploidsus 12) Polüploidsus 13) Aneuploidsus 14) Monosoomia 15) Trisoomia III Muutlikkus ja mutatsioonid 1) Mida tähendab organismide muutlikkus? 2) Kuidas jaotatakse organismide muutlikkust? 3) Mittepärilik e. modifikatsiooniline muutlikkus 4) Pärilik e. geneetiline muutlikkus 5) Mis on mutatsioon? 6) Mis on mutageen ja kuidas neid jaotatakse? 7) Mis on kantserogeen? IV Monogeensed haigused 1) Millised pärilikud haigused on monogeensed haigused ja millest nad on põhjustatud? 2) Mida tähendab uus- või uudikmutatsioon e. de novo mutatsioon? 3) Teada põhilisi monogeenseid dominantseid autosoomseid haigusi
suguelundid- on väljakujunend sünnihetkeks. · Teisesed sugutunnused rinnad, vurrud jne arenevad välja suguküpsuse saabudes. Sugutunnused on määratud sugukromosoomides olevate geenide poolt! Suguhormoonide (mees- ja nais-) süntees võimendub suguküpsuse saabudes. PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS muutlikkus / pärilik mittepärilik / kombinatiivne mutatsiooniline Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugulisel paljunemisel / Geenm. Kromosoomm. Genoomm. Muutused Muutused Kromosoomide geenide kromosoomide arvu muutus ehituses ehituses Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris ja arvus
Kombinatiivne muutlikkus geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine: · Kombinatiivne muutlikkus on kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel. Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjul: · Geenides oleva informatsiooni avaldumises, st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal. · Organismi tunnused kujunevad välja keskkonna ja geenide koosmõjul. · Mittepärilik muutlikkus kujuneb välja keskkonnatingimuste mõjul. Mittepärilikud muutused ei mõjuta geene ja kromosoome ning seega ei pärandu järglastele, isegi mitte siis, kui vastavad tunnused esinevad mõlemal vanemal. Muutlikkust saab uurida kaksikutel: · Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. · Inimesel võivad esineda kahte tüüpi kaksikuid: ühemuna- ja kahemunakaksikuid. 4. ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS
põlvkonnad genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli ll seadus homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Mendeli lll seadus homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 19.Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Pärilik ehk geneetiline muutlikkus vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks on kombinatiivne muutlikkus ja mutatsiooniline muutlikkus, mis seisneb muutustes kromosoomide või geenide struktuuris. Mittepärilik muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine, nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. 20.Mutatsioonid, nende tähtsus evolutsioonis Mutatsioon muutus raku kromosoomides või geenide struktuuris või arvus
eripära. Inimese sugurakkude areng. Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng. Taimede paljunemise ja arengu iseärasused. Pärilikkus. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon. Viiruste mitmekesisus ja tähtsus, nende paljunemine DNA viiruse näitel. Mendeli seadused. Soo määramine inimesel. Inimesel esinevad geneetilised puuded. Geneetika ülesanded. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus, nende vormid. Rakendusbioloogia. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad eetilised probleemid. Geenitehnoloogia, selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis. Inimene. Inimese organismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus. Inimene kui tervikorganism. Organismide kooseksisteerimine. Peamised ökoloogilised tegurid
1.Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. 2.Osaleb 2 vanemorganismi, sugurakkudes(23) poole vähem kromosoome, kui keharakkudes(46) 3.Seda alleeli,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, nim dominantseks alleeliks. Retsessiivsele alleelile on määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed, e kui vastava geeni dominantne alleel organismis puudub. 4.Mutatiivne muutlikkus on muutused geenide ja kromosoomidega.Mutatsioonid tekivad iseenesest või põhjustavad neid erinevad mutageenid.Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks.Tuntumad bioloogilised mutageenid on viirused,bakterite ja hallitusseente mürgid e toksiinid, taimsed alkaloidid jne. 5.Kombinatiivne muutlikkus kujuneb geenide ja kromosoomide ümberkombineerumisel sugurakkudes ja viljastumisel. 6.Mittepä...
Võimu olemus: Max Weber - inimese v grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine Võimusuhete eripäraks on võimu ebavõrdne jaotumine. Võimu ressursid - ainelised - omand, kapital vaimsed - teadmised, oskused, kogemused, sots. kapital Võim nüüdisühiskonnas traditsiooniline võim - nt kirik (paavst jne) majanduslik võim - nt suurkorporatsioonid avalik arvamus/prestiiž - nt arvamusliidrid (Dalai Lama, Savisaar, riigivõim - erineb teistest kolmest kuue monopoolse tunnuse poolest Riigivõimu monopoolsed tunnused/õigused 1) kehtestada seadusi, kontrollida täitmist 2) koguda makse, otsustada maksutulu kasutamise üle 3) kasutada vägivalda korra ja julgeoleku/stabiilsuse tagamiseks 4) võim riigi territooriumil jagada kohustuslikke korraldusi kõigile isikutele 5) korralda igapäeva elu ja esindada riiki 6) riigil on selge keskpunkt ja selge hierarhiline struktuur Riigivõimu komponendid 1) spets. asutuse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
