Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia konspekt 10. Klass (Kutsekool) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas nim teisiti järgmisi suhkruid?
  • Millised süsivesikud täidavad ehituslikku ülesannet 2?
  • Milline aine on organismide esmane energiaallikas?
  • Mis on taimede tähtsaim varuaine?
  • Millised orgaanilised ained annavad kõige rohkem energiat?
  • Mis on valgu monomeerideks ja millised sidemed neid koos hoiavad?
  • Millised nukleotiidid esinevad nii DNA kui ka RNA molekulis 3?
  • Milles seisneb komplementaarsus DNA molekulis?
  • Mitmest ahelast koosneb DNA molekul ja kuidas seda nim?
  • Millised on DNA kaks ül?
  • Kuidas neid tähistatakse?
  • Millies seisneb rakuteooria?
  • Millised on looduses esinevad suurimad rakud?
  • Mis on tsütoplasma?
  • Miks juure rakkudes ei toimu fontosünteesi?
  • Miks lähevad sügisel leht puude lehed kirjuks?
  • Millisest fotosünteesi lähteainest tekib hapnik?
  • Miks meestel esimeb neid haigusi sagedamini kui naistel?
  • Mis on pärilikkus?
  • Mitu kromosoomi on inimese keharakkudes ja sugurakkudes?
  • Millised sugukromosoomid määravad meessoo ja naissoo?
  • Mis on mutatsioon?
  • Mis on mutageenid ja too näiteid?
  • Millest on tingitud downi sündroom?
  • Mis peale geenide mõjutab veel tunnuste avaldumist?
  • Kui palju on inimesel erinevad geene?
  • Kuidas on inimene õppinud viiruseid kasutama?
BIOLOOGIA
Bioloogia on otsetõlkes – ELUteadus.
Kõige suuremad elusorganismide rühmad on riigid ja kokku on neid viis.
  • Loomad
  • Taimed
  • Bakterid
  • Seened
  • Protistid ( algloomad , vetikad )
    Elu omadused
    1. Rakuline ehitus -> ainuraksed – näide – amööb
    -> hulkraksed – näide – inimene
    Ainevahetus ( organism vajab keskkonnast toitu ja hapnik ja eraldab keskkonda tagasi jääkained )
    • Autotroobid ( taimed, vetikad ) [ toodavad toitaineid ise ]
    • Heterotroofid ( kasutavad valmis toitu )
    Paljunemine
    Kasvamine ja arenemine
    Reageerimine keskkonnatingimustele
    Keeruline ehitus
    Elu organiseerituse tase
  • Molekulaarne tase.

  • Rakuline tase.
    • Rakk on väikseim üksus millel on elu omadused.

  • Koe tase
    • Kude on sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos vaheainega.

  • Organ = Elundi tasand
  • Elundkonna tase
    • Elundkonda kuuluvad saranast ülesannet täitvad elundid .

  • Organismi tase.
    • Ainurakne on ka organism.
    Organism = isend = indiviid
  • Liigi tase
    • Sarnased sise- ja välisehtus, sarnased geenid , kindel levila.
    • Populatsioon – ühe liigi isendid teatud territooriumil.

  • Ökosüsteemi tase
    • Ökosüsteemi moodustavad ühel territootiumil elavad organismid koos elus keskkonnaga.
    • Kõige suuremaks ökosüsteemiks on biosfäär.

    Orgaanilised ained
    1.Süsivesikud ehk sahhariidid .
    - Sisaldavad alati süsinikke ( C ).
    - Tekivad organismides.
    - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat.
    * on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik.
    * on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid.
    * Taimedes leidub neid kuivainest 79-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%..
    1) Monosahhariidid ehk LIHTSUHKRUD
    - Riboos on RNA koostises...
    - Desoksüriboos DNA suhkur...
    - Glükoos C6H12O6 ...ehk viinamarjasuhkur . ( Kõikide organismide peamine [esmane] energiaallikas )...
    - Fruktoos (puuviljasuhkur)[kõige magusam suhkur]...
    2) Liitsüsivesikud
    ...on süsivesikud, mille 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud.
    • Sahharoos (tavaline lauasuhkur ), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis.
    • Maltoos ( linnasesuhkur )-koosenb kahest glükoosijäägist.
    • Laktoos ( piimasuhkur )-moodustub peamiselt piimanäärmetes.
    • Tärklis (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis)-energia varuaine taimedel.
    • Tselluloos taimeraku kestade peamine koostisosa.
    • Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas.
    • Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes.

    Lipiidid – ei lahustu vees.
    Lipiidide hulka kuuluvad rasvad , õlid, vahad, steroidid jt. Vees lahustumatud ühendid.
    Rasvad ja õlid on lihtlipiidid , fosfolipiidid on liitlipiidid .
    1.Energia varuaine.
    2. Tempertauuri hoidmine
    3.Siseelundite kaitse.
    Vahad kaitsevad märgumise eest, mesilased teevad vahast kärjed. Vaha kasutatakse ka küünalde tegemisel. Taime lehtedel olev vaha takistab aurustamist.
    Steroidid
  • Adrenaliin
  • D-Vitamiin
  • Kolesterool ...
    Valgud ehk Proteiinid
    ...on BIOPOLÜMEERID, mille monomeerideks on AMINOHAPPED (20).
    Valke ühendab omavahel peptiidsidemed.
    Et valke lagundada peab olema happeline keskkond ja umbes 38 C.
    Näited valkudest:
    • Hemoglobiin – vere punaliblede valk (transpodib hapniku)
    • Lutsiferiin – emase jaanimardika (jaaniussi) valk – helendab
    • Hirudiin – Apteegikaani valk (takistab vere hüübimist)
    • Keratiin – juuste ja küünte valk
    • Amülaas – sülje valk ( lagundab tärklise glükoosiks)
    • Insuliin – kõhunäärme valk (reguleerib vere suhkrusisaldust)

  • Lihaste valk – liikumisül
  • Hemoglobiin – transportül
  • Rakumembraani valk - ehituslik ül
  • Valk amülaas süljes - ensümaatiline ül
  • Keele limaskesta valk - retseptorül
  • Antikeha – kaitseül
  • Munavalge – energeeriline ül
  • Insuliin – regulatoorne ül
  • Proteiinid
  • Bio
  • Aminohapped
  • 20
  • Pikk
  • Lühike
  • Liha
  • Hernes
  • Kalamaksa õli
  • Muna
  • Valgud
  • 8
  • Aminohapped
  • Peptiidside
    Nukleiinhapped
    Nimetus tuleb sellest, et nad avastati raku tuumast. Ladina keeles on rakutuum NUCLEUS . J.Watson ja Fr.Crick avastasid DNA ehituse 1954.a.A-T C-G
    Igas inimese rakus on 3 meetrit DNA-d, ehk 6 miljardit nukleotiidi! Selles on kirjas inimese kõigi valkude ehitus.
    DNA TÄHTSUS:
    Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku.
    RNA on peamiselt üheahelaline.
    RNA-s on lämmastikualused A U C G
    RNA Realiseerib päriliku info ehk valmistab valgud.
    On antud üks DNA ahel, kirjuta kõrvale teine ahel.
    1.Ahel - C C A T G T G G A
    2.Ahel - G G T A C A C C T
    Millised ül on järgmistel orgaanilistel ainetel
    Ca- hoida korras (tugevad) hambad ja luud
    K- Närvi impulsside tekkeks
    Fe- Vere punalibledes – transpordib hapniku
    I on Kilpnäärmes
    Mg- Lihaste normaalseks tööks
    2. Nimeta monosahhariidid (lihtsuhkrud). (4)
    - Riboos on RNA koostises...
    - Desoksüriboos DNA suhkur...
    - Glükoos C6H12O6 ...ehk viinamarjasuhkur. ( Kõikide organismide peamine [esmane] energiaallikas )...
    - Fruktoos (puuviljasuhkur)[kõige magusam suhkur]...
    3. Kuidas nim teisiti järgmisi suhkruid?
    Glükoos - Viinamarjasuhkur
    Fruktoos – Puuviljasuhkur
    Laktoos – Piimasuhkur
    Maltoos - Linnasesuhkur
  • Millised süsivesikud täidavad ehituslikku ülesannet (2)? Tselluloos ja Kitiin
  • Milline aine on organismide esmane energiaallikas? Glükoos
  • Mis on taimede tähtsaim varuaine? Tärklis
  • Millised orgaanilised ained annavad kõige rohkem energiat? Rasvad
  • Nim lipiidid, mis täidavad ehituslikku ül. (2) Fosfolipiidid, vahad
  • Mis on valgu monomeerideks ja millised sidemed neid koos hoiavad?Aminohapped, Peptiitsidemed
  • Millised nukleotiidid esinevad nii DNA kui ka RNA molekulis (3)?ACG
  • Milline nukleotiid esineb ainult:
  • Dna molekulis? T
  • RNA molekulis?U
  • Milles seisneb komplementaarsus DNA molekulis? Kahes ahelas on nukleotiidid rangelt paarides. A-T C-G
  • Mitmest ahelast koosneb DNA molekul ja kuidas seda nim? Millised sidemed ahelaid koos hoiavad? 2, Biheeliks, Vesiniksidemed
  • Millised on DNA kaks ül? Päriliku info säilitamine ja edasikandmine rakust rakku
  • Nim 3 RNA tüüpi ja kuidas neid tähistatakse?
    mRNA – sõnumid
    tRNA – transport
    rRNA- ribosomaalne 
    Küsimused
  • Millies seisneb rakuteooria ? – Kõik organismid ja nende osad moodustuvad rakkudest, mis samas väikseimad elavad algüksused, kõik rakud moodustuvad olemasolevatest rakkudest ehk sünnivad teistest rakkudest jagunemise teel.
  • Millised on looduses esinevad suurimad rakud?-Loomade munarakud(lindude).
  • Mis on tsütoplasma?- Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum. (Pool vedel aine mis täidab rakku)
    Rakk
    • Kõige väiksem elus üksus.
    Kõige suurem rakk on jaanalinnu munarakk ja kõige väiksem rakk on bakter .
    Rakk --- Prokarüdoot ( eeltuumne ) [bakterid]
    Elukarüoot (päristuumne)[seened, taimed, loomad, protistid]
  • Kromosoomid
  • Tuum
  • Ribosoomid
  • Lüsosoom
  • Tsütoplasmavõrgustik
  • Golgi kompleks
  • Rakumembraan
  • Tsütoplasmavõrgustik
  • Mitokonder
  • Lüsosoom
  • Tsütoplasma
  • Lüsosoom
  • Tsentrosoom Ülesanded:
    Juhib raku elutegevustTuum
    Varustab rakku energiaga, (raku hingamine )Mitokonder
    Lagundab mittevajalikke aineid Lüsoom
    Sisaldab pärilikku infotKromosoomid
    Aitab kaasa raku jagunemiseleTsentrosoom
    Kannab edasi toitaineid ja O2Tsütoplasmavõrgustik
    Laseb läbi vajalikke aineid Rakumembraan
    Sünteesib valke Ribosoom
    Sorteerib valkeGolgi kompleks
    On valkude liikumisteeks Mikrotuubel
    Taimerakk
    Erinevused loomarakust:
    Rakukest (koosneb peamiselt tselluloosist)
    Vakuool(vee reservuaar ja kindlustab raku siserõhu ehk turgori )
    Plastiidid( kloroplastid – sisaldab klorofülli, toimub fotosüntees, rohelised/ kromoplastid – sisaldab karotinoidud, punased, kollased , oranzid/leukoplastid – sisaldavad tärklist ja on värvusetud)
    Nimeta 2 põhjust miks juure rakkudes ei toimu fontosünteesi?
    Kuna juurtele ei pääse juurde päikese valgus mis on oluline fontosünteesi juures. Ning juurtes puudub ei ole kloroplaste .
    Põhjenda miks lähevad sügisel leht puude lehed kirjuks?
    Sügisel läheb pimedamaks ja külmemaks ja kloroplastide hulk väheneb.
    Seenerakk
    Seeneraku tunnused:
    Eukarüoot (tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga)
    Heterotroofne (seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud organilist ainet)
    Saprotroofid (toituvad surnud orgaanolisest ainest)
    Biotroofid (toituvad elusast orgaanolisest ainest)
    Hüüfid ( seeneniidid )
    Tuum – tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma.
    Rakumembreaan – ümbritseb membraaniga.
    Rakukest – Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest.
    Ja nii edasi.
    Mükoriisa (seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga)
    Bakterirakk
  • Kõige väiksem
  • Eeltuumne ehk PROKARÜOOT
  • Rakukest koosneb polüsahhariidist
  • Rõngaskromosoom (sisaldab pärilikku infot) asub lahtiselt tsütoplasmas.
    R. Koch avastas tuberkuloosi ja koolera bakteri.
    Resistentus – vastupanu võime antibiootikumitele.
    Pooldumine
    Ebasootsas keskonnas moodustavad bakterid spoore .
    Looduses on bakterid tähtsad lagundajad.
    Paljasseemnetaimed – on taimed millel seemned asuvad käbi sees. (ei ole kaetud vilja kestaga)
    Näiteks kuusk , kadakas, mänd jne
    Katteseemnetaimedseeme asub vilja sees.
    Näiteks pirn ja õun.
    Eostaimed – paljunevad eostega (ei teki õisi)
    Näiteks samblikud, seened jne
    Kas tegemist on autotroofi (A) või heterotroofiga (H)?
    Hobune – H
    Vihmauss – H
    Tamm – A
    Soolekepike – H
    Tsüanobakter - A
    Kukeseen – H
    Kukk – H
    Sõnajalg – A
    Liblikas – H
    Kullerkupp – A
    Glükoosi lagundamine
    Fotosüntees
    Valguse abil valmistamine.
    Vajalikud tingimused – Valgusenergia , klorofüll
    Lähteained – Co2, H20
    Saadused – Glükoos, O2
    Millisest fotosünteesi lähteainest tekib hapnik? H20
    Valgusstaadium – lähteaine vesi, saadus hapnik
    Pimedusstaadium – lähteaine süsinikdioksiid, saadus glükoos.
    Fotosünteesi tähtsus:
    • Toodab hapniku.
    • Toodab toitu.
    • Tagab süsiniku ringe.
    • Vajalik ka osooni tekkeks.

    Mitokonder Kloroplast , sisaldab klorofülli.
    Organismide paljunemine
    Mittesuguline
    • Vegetatiivne (vanemorganismi osadega)
    • Pooldumine (Bakterid, algloomad)
    • Pungumine (Pärmseened ja hüdra)
    • Sibulaga
    • Risoomiga
    • Juurega
    • Lehega
    • Varrega
    • Eoseline
    • Vetikad
    • Seened
    • Sõnajalg
    • Samblad
    • Suguline
    • Toimub sugurakkude abil n. Seemnetega (taimedel) imetajad , linnud, kalad , kahepaiksed.

    Organismide paljunemine
    • Moondega
    • Otsene
    • Imetajad
    • Linnud

    Ühenda sobivad paarid
    Sirel - Juurtega
    Nartsiss - Sibulaga
    Kartul - Mugulaga
    Põder - Suguliselt
    Puravik - Eostega
    Soolekepike - Pooldudes
    Maikelluke - Risoomiga
    Pärmseen – Pungudes
    Rakud
    M-44+xy, N-44+xx
    • Sugurakud23 kromosoomi, ühekaupa, haploidne kromosoomistik, n=23

    Rakutsükkel -  elukäik pooldumisest pooldumiseni.
    Mitoos ja amitoos – rakkude jagunemine mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkudevahel võrdselt, otsene jagunemine
    Protsessid raku interfaasi ajal - toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon
    Replikatsioon – Nim interfaasi ajal toimuvad DNA kahekordistumist.
    Meessoo määrab Y kromosoom , seega esineb see kromosoom ainult meestel.
    Pärilikkus
    Teadus – Geneetika
    Pärilikkus on tunnuste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele.
    Rakk->Tuum->Kromosoomid->DNA molekul->Geenid
    Geen – DNA lõik, mis sisaldab pärilikku infot ning tunnuse kohta.
    Tunnuste kujunemist mõjutab lisaks geenidele ka keskkond.
    DNA – Desoksüribonukleiinhape
    Hemofiilia Vere hüübimatus
    Deltonism – Rohe ja punavärvi pimedus
    Mõlemad eespool toodud haigustest on seotud X kromosoomiga.
    Miks meestel esimeb neid haigusi sagedamini kui naistel?
    Kuna naistel on 2 X kromosoomi ja terve kromosoom ei lase haigusel avalduda.
    Mutatsioonid, mutageenid
  • Mis on pärilikkus? Pärilikkus on tunnuste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele.
  • Mis on geen? DNA lõik, mis sisaldab pärilikku infot ning tunnuse kohta.
  • Mitu kromosoomi on inimese keharakkudes ja sugurakkudes ? 46 keha - ja 23 sugurakkudes ( 23+23=46 [sugurakud ühinevad])
  • Tee jada rakust geenini. Rakk – Kromosoom - Geen
  • Millised sugukromosoomid määravad meessoo ja naissoo ? X naine Y mees
  • Mis on mutatsioon ? Muutus pärilikkuse üksustes
  • Mis on mutageenid ja too näiteid? Tegurid, mis põhjustavad mutatsione ( UV kiirgus, ravimid jne)
  • Millest on tingitud downi sündroom? 21 paaris on 3 kromosoomi
  • Mis peale geenide mõjutab veel tunnuste avaldumist? Keskkond
  • Kui palju on inimesel erinevad geene? 32.000
    Viirus
    Eluta
  • Puudub rakk
  • Puudub ainevahetus
  • Puudub iseseisev paljunemisvõime
    Elus
  • Paljuneb raku abil
  • Sisaldab DNA-d või RNA-d
  • Kiire muutumisvõimega (nt gripp )
    Tuntuimad viirushaigused on gripp, hingamisteede põletikud, soolestiku põletikud, marutõbi, ajukelme põletik.
    Kuidas on inimene õppinud viiruseid kasutama? Viiruste abil viiakse inimese sisse võõraid geene et saavutada teatud tulevust.
  • – Nähtavad elektronmikroskoobi abil
  • +
  • – Raku sees
  • +
  • – Kiirelt

  • +
  • +
  • Viirusosakestena
  • Antiretseptoritega
  • Replikatsiooni teel
  • Lüsogeensuseks
  • Bakterite abil
    Rakendusbioloogia
    Uurib kuidas teoreetilisi teadmisi praktikasse rakendada.
    Biotehnoloogia – Rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Peamiselt bakterid, seened nüüd ka GM – loomad ja – taimed.
  • Vasakule Paremale
    Bioloogia konspekt 10-Klass-Kutsekool #1 Bioloogia konspekt 10-Klass-Kutsekool #2 Bioloogia konspekt 10-Klass-Kutsekool #3 Bioloogia konspekt 10-Klass-Kutsekool #4 Bioloogia konspekt 10-Klass-Kutsekool #5 Bioloogia konspekt 10-Klass-Kutsekool #6 Bioloogia konspekt 10-Klass-Kutsekool #7 Bioloogia konspekt 10-Klass-Kutsekool #8 Bioloogia konspekt 10-Klass-Kutsekool #9 Bioloogia konspekt 10-Klass-Kutsekool #10 Bioloogia konspekt 10-Klass-Kutsekool #11 Bioloogia konspekt 10-Klass-Kutsekool #12 Bioloogia konspekt 10-Klass-Kutsekool #13 Bioloogia konspekt 10-Klass-Kutsekool #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Lovehugs Õppematerjali autor
    *Elu omadused*Elu organiseerituse tase*Organism = isend = indiviid*Orgaanilised ained*Lipiidid – ei lahustu vees.*Valgud ehk Proteiinid*Nukleiinhapped*Rakk(taim/loom/seen)Jne

    Sarnased õppematerjalid

    ORGAANILISED AINED-RAKK
    12
    rtf

    ORGAANILISED AINED, RAKK

    BIOLOOGIA(kreeka k) bio-elu loogia-teadus Elusorganismide riigid 1)loomad(nt. karu) 2)protistid( 3)bakterid(nt piihappebakter) 4)seened(ämmatoss) 5)taimed(kadakas) elu omadused elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada 1.Rakuline ehitus rakk-väiksei üksus elu omadustega. Elu omadused: ainurkased ja hulkraksed 2. Kõrge organiseerituse tase(keeruline ehitus) 3. aine ja energiavahetus:autotroofid(isetootjad) ja heterotroofid(loomad, seened) 4.stabiilne sisekeskkond(temperatuur, vererõhk) -püsiv keemiline koostis, püsiv happesusereaktsioon,püsiv temperatuur [kõigusoojased, püsisoojased(imetajad,linnud,inimesed)] 5. reageerimine keskkonna muutustele 6.paljunemine[suguline ja mittesuguline] 7.Areng ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Kuus keemilist elementi, m

    Rakubioloogia
    BIOLOOGIA - Ained ehk ühendid
    4
    docx

    BIOLOOGIA - Ained ehk ühendid

    BIOLOOGIA! Ainevahetus ­ Toitumine ja jääkaineid et saada energiat. · [Autotroofid-isetootjad]Klorofül ­ saavad ise fotosünteesida(taimed,vetikad) · [Heterotroofid-ei tooda ise] ­ saavad toidu valmis kujul keskkonnast(loomad, inmesed,bakterid,seened) Paljunemine · Suguline · Mittesuguline Eluslooduse organiseeritus. · Molekulaarne tasand ­ ei ole elusolend(DNA või valgu molekuli uurimine) · Rakuline tasand ­ kõige väiksem eluüksus on rakk. · Kude ­ rakkudest(närvikude,lihaskude,sidekude,epiteekude ehk kattekude(nahk)) · Elund ehk organ ­ kops-gaasivahetus,süda-verevarustus,magu-seedib toitu,maks-teeb mürke kahjutuks,neer-filtreerib verd,aju-juhib keha elutegevust, kõigetähtsam elund. · Elundkond ­ koosneb elunditest mis täidavad ühesugust ülessannet. Vereringeelundkond ­ süda, Seedeelundkond ­ magu ja maks, Erituselundkond ­ ne

    Bioloogia
    Bioloogia ehk eluteaduse konspekt
    4
    doc

    Bioloogia ehk eluteaduse konspekt

    BIOloogia BIO ­ Elu Loogia ­ teadus Elusorganismide riigid 1)Taimeriik 2)Loomariik 3)Seeneriik 4)Bakterid 5)Protistid (Vetikad, ainuraksed) Elu omadused 1)Rakuline ehitus 2)Ainevahetus 3)Kasvamine 4)Arenemine 5) Paljunemine 6)Reageerimine keskkonna tingimustele Liiv, Bakter, Vetikas, Savi, Kuuseriisikas, Rändrahn, Karu, Hallitusseen, Vesi, Kõrvernõgu. Eluslooduse organiseeritus 1)Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia NT: DNA molekuli uurimine 2)Rakuline tasand ­ Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 3)Koe tasand, ehk kude ­ Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ ­ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem ­ Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand ­ Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand ­ Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Liigi tasand ­ Nt: Valgejänes, Hal

    Bioloogia
    11 klassi bioloogia konspekt
    17
    docx

    11.klassi bioloogia konspekt

    Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi ­ see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA ­ see on teiste valikute koostis C) C ­ Hüljes ­ ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand ­ molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne ­ puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk ­ on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude

    Bioloogia
    Bioloogia gümnaasiumile 1osa
    20
    doc

    Bioloogia gümnaasiumile 1osa

    (Fotosünteesi tulemusena tekkinud glükoosivarud säilitatakse tärklisena(tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monumeere. Kui fotosüntees pidurdub, siis kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Lagundavad tärklise glükoosi molekulideks.) Puudel(puitunud vars)-tselluloos. Loomadel säilitatakse glükoosivarud põhiliselt lihastes ja maksas loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. Lipiidid- orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mittelahustuvad ühendid) organismide energiaallikaks. Rasvakiht on kasulik loomadel- talveunes pruunkaru kasutab nahaalust rasvakudet energia saamiseks, veelise eluviisiga loomadel kaitseb rasvakiht liigse jahtumise eest, annab voolujoonelise kuju. Rasvkude ümbritseb ka kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike mõjude eest. Steroidid-madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid (kolesterool, mitmed hormoonid(bioaktiivsed

    Bioloogia
    Spikker üldbioloogia tööks
    4
    docx

    Spikker üldbioloogia tööks

    Kitiin- MEIOOS: eoste ja sugurakkude tootmine; kude, organ, organsüsteem, organism, populatsioon, rakkude, organismide ehitusmaterjal nt putukate, kromosoomide arv väheneb kaks korda. Interfaas: DNA liik, ökosüsteem, biosfäär. Eluslooduse süstemaatika: seenerakkude kestad. ja rakuorganellide replikatsioon; Profaas: tuumakesed domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, Lipiidid: suured molekulid, Varuaine roll, kaovad, tuumamemb lahustub, toimub ristsiire- perekond, liik. Riigd: bakterid, protistid, seened, soojuspüsivus, toidulipiidid olulised sapiväljutajad, kroosoomid liibuvad. Metafaas: kromosoomid liiguvad taimed, loomad. metaboolse vee tekitamine lipiidide lõplikul paarikaupa ekvaatortasandile. Anafaas: kromosoomid

    Bioloogia
    Elu tunnused
    10
    docx

    Elu tunnused

    BIOLOOGIA Elu tunnused VIIRUS EI ELA, SEST TAL PUUDUB RAKULINE EHITUS - Bioloogia uurib elu - Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust - Elu kirjeldatakse mitme erineva tunnuse kaudu - Elu olemasolu vältimatud eeltingimused on soojus, valgus ja vesi KÕIK ELUSORGANISMID KOOSNEVAD RAKKUDEST. - Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused - Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest

    Bioloogia
    Organismid-lipiidid
    7
    doc

    Organismid, lipiidid

    1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on vajalik vitamiin D. Kaltsium annab tugevu

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun