transkriptsioon (RNA süntees, ühe ahelaline, toimub rakutuumas, A--U, G---C) ensüümi olemasolu, matriitssüntees, DNA biheeliks keeratakse järk- järgult lahti, toimub seal, kus on DNAd (rakutuum, mitokonder, kloroplast), translatsioon (valgu süntees, toimub ribosoomis, osalevad mRNA, tRNA, rRNA), stoppkoodon lõpetab valgu sünteesi, geneetiline kood universaalne, sünonüümne, ühetähenduslik, mittekattuv, MONOHÜBRIIDNE RISTAMINE: Gregor Mendel Austria munk, õpetaja, kes pani aluse geneetikale ja avastas pärandumisseadused, ta kasvatas ja uuris hernetaimi, et selgitada tunnuste pärandumist, ta avastas,et tunnused päranduvad paari kaupa, ta võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (P vanemad, F järglased, X ristamine, F1, F2, F3 - põlvkonnad), katsed hernestega tunnused kergesti eristatavad, seemned kergesti loendavad, palju
bakteritega Haavapuhastus karboolhape, jooditinktuur Haavasidemete steriliseerimine Steriliseeritud kummikindad Kirurgi näomask Louis Pasteur Meditsiin Viirused marutõbi, tuberkuloos 1882. a. Kochi kepike Robert Koch Röntgeniaparaat Katoodkiired Wilhelm Conrad Röntgen - katsetused katoodkiirtega Wilhelm Conrad Röntgen Bioloogia Gregor Johann Mendel (1822-1884) Gregor Mendel -Avastas geenid -Teadusliku geneetika rajaja Charles Darwin (1809-1882) - ,,Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel" (1859) Charles Darwin 1854 Bioloogia Karl Ernst von Baer (1792-1876) -19. sajandi kuulsaimaid biolooge Karl Ernst von Baer -Avastas 1826. aastal imetajate munaraku
Vitamiin A provitamiini ß- karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad). Avastuslugu Vitamiinide avastuslugu algab aastaga 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad veel mingeid aineid, et tervena püsida. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin- Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A". Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947 taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. Lafayette Mendel Elmer McCollum Saamine ja depood Toidus olevatest taimsetest karotenoididest (vitamiin A eelühendid ehk provitamiinid) 30-
Bioloogia mõisted Alleel ühe ja sama geeni erinevad vormid (A; a või B; b) Dominantne alleel alleel (A;B), mis surub alla retsesiivse alleeli (a;b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Retsessiivne alleel alleel, mille avaldumise organismis surub alla samas geenis asuv teine, dominantne alleel. Heterosügootsus vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa; Bb) Homosügoot - vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA; BB) Monohübriidne ristamine eristatakse ühe tunnuse poolt erinevaid isendeid Dihübriidne ristamine - eristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid Intermediaarsus pärandumise seaduspärasus, mille korral heterotsügoodil avalduvad homotsügootide vahepealsed tunnused (laines juuksed) Kodominantsus pärandumise seaduspärasus, mille korral heterotsügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused (sinise-valge triibulised õied) Polüalleelsus - nähtus, ...
GENEETIKA AJALUGU 19. sajandil tegutses Brno kloostris munk Gregor Mendel, kes viis läbi katseid aedhernega. 1865. aastal sõnastas ta pärilikkuse üldprintsiibid. Sellega sai alguse ka teadusliku geneetika periood. Mendeli I seadus ehk esimese hübriidse põlvkonna ühtlikkuse seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses järglaspõlvkonnas genotüübiliselt identsed ja fenotüübiliselt ühtlikud järglased. Mendeli II seadus ehk alleelide lahknemise seadus: monohübriidse ristamise teises
Mendeli I seadus:F1:ühetaolisuse seadus,er homosügootsete vanemate rist'l põlvk. isendid on ühetaolised Mendeli II:F2-lahknemise seadus,1.põlvk hübriidide ristamisel saadakse 2.hübriidses põlvk's lahknemine(kas fenotüübiline v genotüübiline) Mendeli III:sõltumatu lahknemise s-er krom paaridesse kuuluvad geenid ja alleelid pärand.teineteist sõltumata,nii meioosil kuika vilj geen-DNAlõik,mis määrab 1RNA mol sünt alleel-1'e geeni er.vormid(meioosil läh lahku)Genotüüp-1 org krom'des olevate geenide ja alleelide kogum Fenotüüp-org tunnuste kogum,mis kuj genotüübi ja keskk koostoimel Homosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on ühesug heterosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on er. analüüsiv ristam-isendi genot. kindlaks teg. ristatakse uuritavaid isendid rets.vormiga.Selleks,et rets defektseid geene omavate loomade õigeaegne väljaselgitam ja kõrvald aretuses) genealoogil...
vähemalt erinevad. ·Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke; mida rohkem neid on, seda enam väljenduvad järglasel isapoolsed tunnused. ·Loomade ristamisel jäävad isasseemne pärilikud alged emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isast ega: telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees. 1.4. Gregor Mendel (1822 - 1881) * Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. * Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt. * Diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite avastamine (Mendel: vormiloovad elemendid; hiljem nim. geenideks). * Geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine (Mendeli seadused). * Need avastused said hiljem korpuskulaarse pärilikkuseteooria e. geeniteooria
MOLEKULAARBIOLOOGIA. ... teadus, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust ning nende toimumise seaduspärasusi Geneetika mõistet kasutati alles hiljem kui pärilikkuse ja muutlikkuse mõistet. pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geneetika looja Gregor Mendel (tsehhi vaimulik). * avastas pärilikkuse seaduspärasuse 1869 Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe. 1953 Watson, Crick, Wilkins, (Franklin) tegid kindlaks DNA biheeliksi struktuuri, said Nobeli preemia. * loetakse molekulaargeneetika alguseks geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri DNA sisaldab infot valkude sünteesi kohta
Vanemate geenide edasikandumine lastele Gregor Johann Mendel Gregor Johann Mendel sündis 1822 aastal Austria-Ungaris Heinzendorfis ning suri 1884 aastal Brnos Tsehhis. Ta oli munk, rahvuselt sakslane ning teda kutsutakse tihti geneetika isaks. 1867 aastast alates oli Mendel Brno augustiini kloostri abt ning tegeles uurimistööga taimede muutlikuse kohta. Ta kasvatas ja uuris 28 000 hernetaime ning töötas tulemuste põhjal välja Mendeli seaduse, mis on siis teiste sõnadega organismi pärandumisseadused geneetikas. Kromosoomid Sõna ``kromosoom`` tuleb kreeka keelest (chroma,värvus) ja (soma,keha). Need asuvad inimeste rakkudes ning meenutavad väga väikeseid värvilisi niidijupikesi. Keharakkudes on 46 kromosoomi e. 23 kromosoomi paari. Kuid
ristatakse dominantse tunnuse kandja retsessiivse isendiga 3. Intermediaarsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Nt: valge ja punaõielise lõvilõuasordi ristamise tulemuseks on roosaõeline lõvilõug. 4. Dihübriidne ristamine ristamine, mille puhul vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest. Kui Mendel kasvatas algselt kollasi siledapinnalisi ja rohelisi krobedapinnalisi herneid eraldi peenardel(veendus, et taimed oleksid homosügootsed), siis hiljem ristas ta kollased siledapinnalised ja rohelised krobedapinnalised herned omavahel ning tulemuseks oli see, et kõik esimese põlvkonna taimed kandsid kollaseid siledapinnalisi seemneid. Seega domineeris kollane seemnevärvus(A) rohelise(a) üle ning sile seemnepind(B) krobelise(b) üle
ja vajadused erinevatel loomaliikidel Richard Riispere Eesti Maaülikool 5.12.2014 Sissejuhatus • Aminohapped -> Valgud 22 Standardset aminohapet http://en.wikipedia.org/wiki/Protein#Nutrition • Loomad ei suuda ise sünteesida kõike 22-te aminohapet. • Aga nt. proliini suudab organism ise sünteesida, pole vaja omandada. (Osborne,T.B, Mendel,L.B, 1914:326) http://glossary.periodni.com/images/proline.jp • Vajalikke aminohappeid ei suuda loom ise sünteesida. Nt. aspartokinaas • Liikide erinevus ei seisne ainult füsioloogilistes erinevusest, vaid ka vanusest. http://www.allaboutwildlife.com/wp- content/uploads/2011/05/pandashyjk 20001.jpg • Young V.R., Pellett P.L., McLarney M.J. koostasid uurimustöö seoses
Geneetika-on teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi Geen-DNA lõik kromosoomis, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi, sõltub mingite tunnuste esinemise võimalikkus organismis Genotüüp-ühe isendi kromosoomistikus olev geenide kogum Fenotüüp-ühe isendi kromosoomistikus olev geenide kogum Hemosügoot on organism, kelle mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel Heterotsügoot on organism, kelle homoloogilistes kromosoomides paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinev alleel Alleelid on ühe geeni erivormid Dominantne alleel on alleel, mille poolt määratud tunnus heterotsügootses olekus avaldub Retsessiivne allel on alleel, mis heterotsügootses olekus ei avaldu Hübriid on erinevate tunnustega organismide ristamisel saadud järeltulija Monohübriid on selline ristamine, kus vaadeldavad vormid erinevad vaid ühe tunnuse poolest Dihübriidne ristamine on selline ristamine, kus vaa...
ss x ss = 100% homosügootsed retsessiivid kuidas määrata, kas dominantse fenotüübiga isend on homo- või heterosügootne? tagasiristamisega: Tuleb alati ristata homosügootse retsessiiviga: SS x ss = 4/4 dominantse fenotüübiga Ss x ss = ½ dominantsed + ½ retsessiivsed kaasaegne sõnastus lahknemis printsiibile: gameetide küpsemisel geenid lookuses lahknevad ja kumbki neist paigutub ühte gameeti mendeli katsed 2 tunnuse ülekandumises (dihübriidne ristamine): · mendel vaatas kahe erineva tunnuspaari ülekandumist (seemne kuju- sile, kortsuline; seemne värv- kollane, roheline) · kui alleelid jaotuvad üksteisest sõltumata, on teises põlvkonnas võimalik neli erinevat fenotüüp (2n) suhtega 9:3:3:1 See on mendeli sõltumatu jaotumise printsiip: erinevaid tunnuseid määravad alleelid lahknevad üksteises sõltumata polümorfne tunnus- tunnus, mis esineb populatsioonis rohkema kui 1%-lise sagedusega
FOO FIGHTERS Praegused/endised Liikmed: Dave Grohl (laul, kitarr) Nate Mendel (basskitarr) Taylor Hawkins (trummid) Chris Shiflett (kitarr) Pat Smear (kitarr) William Goldsmith (löökriistad) (19951997) Franz Stahl (kitarr) (19971999) Albumid "Foo Fighters" 1995 "The Colour And The Shape" 1997 "0There Is Nothing Left To Lose" 1998 "One By One" 2002 "In Your Honor" 2005 "Echoes, Silence, Patience and Grace" 2007 "Greatest Hits" 2009 "Wasting Light" 2011 Foo Fighters on Ameerika alternatiivrocki bänd, mis moodustati 1994. aastal Nirvana trummar
4. Homosügootne organism- organism, kelle kõik sugurakud sisaldavad samu kromosoome 5. Heterosügootne organism- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Moodustab sugurakke erinevate alleelidega. 6. Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub ( täh suure nt A-ga) 7. Retsesiivne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. 8. Mendel I seadus- homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Ka ühetaolisuse seadus 9. Mendel II seadus- homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Ka lahknemisseadus. 10. Analüüsiv ristamine- ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide
võrdsed, ei saanud ta aru, miks Rahab temaga nii käitub. Mende oli nüüd kolmteist, ta leidis voodi alt mängukaru, mis meenutas talle Uranit. Ta võttis selle endale ning rääkis temaga ning võttis iga öö ta kaissu. Ta elas rohkem mälestuses, kuna tegelikkus oli väga jube. Ta töötas välja meetodi, mis aitas tal peksu vältida. Mida aasta edasi, seda lähedamaks said Mende ja Rahabi lapsed. Kui Rahab last ootas, siis ta käskis Mendel kaasa tulla, kui nad lastega parki läksid. Mende sai esimest korda majast välja. Üheksateiskümnendas peatükis lööb Rahab Mendet nii kõvasti, et ta kukub ning kaotab teadvuse, tal on suur haav ning Rahab kartis et Mende sureb ära. Mende viiakse haiglasse ning kui ta ärkab käseb Rahab Mendel rääkida, et ta kukkus ning et ta on palgaline teenijatüdruk. Haiglas saab ta lähedaseks Nunghaga, kes on pärit Lõuna-Sudaanist. Siis kui
Feenifond organismirühmale iseloomulike tunnuste spekter, mis on määratud selle organismirühma geenifondi ja konkreetsete elutingimuste poolt. KLASSIKALINE GENEETIKA e heterokromosomaalne pärilikkus Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. 19. sajandi keskel uuris Brnos (Tsehhimaal) augustiinlaste kloostri munk Gregor Mendel (1822-1884), kes oli ka loodusteadlane ja kooliõpetaja, milliste seaduspärasuste alusel kanduvad organismide tunnused üle järglastele. Mendel katsetas erinevate taimedega ja isegi mesilastega, kuid edu saavutas ta siiski eeskätt aedhernestega. Katsed hernestega olid lõpule viidud juba 1863. aastaks. Mendel kulutas veel paar aastat tulemuste analüüsimiseks, kuid kahjuks ei pälvinud tema artikkel tähelepanu selle sajandi alguseni.
Feenifond – organismirühmale iseloomulike tunnuste spekter, mis on määratud selle organismirühma geenifondi ja konkreetsete elutingimuste poolt. KLASSIKALINE GENEETIKA e heterokromosomaalne pärilikkus Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. 19. sajandi keskel uuris Brnos (Tsehhimaal) augustiinlaste kloostri munk Gregor Mendel (1822-1884), kes oli ka loodusteadlane ja kooliõpetaja, milliste seaduspärasuste alusel kanduvad organismide tunnused üle järglastele. Mendel katsetas erinevate taimedega ja isegi mesilastega, kuid edu saavutas ta siiski eeskätt aedhernestega. Katsed hernestega olid lõpule viidud juba 1863. aastaks. Mendel kulutas veel paar aastat tulemuste analüüsimiseks, kuid kahjuks ei pälvinud tema artikkel tähelepanu selle sajandi alguseni.
olulisemad arendajad eri etappidel ja nende ideed? Eelteaduslik periood Hippokrates (lapsed tekivad seemnetest, mille moodustab kogu keha). Aristoteles (ei pidanud ema ja isa pärilikkuse osa võrdseks). Demokritos (võimed arenevad peamisel harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu). Platon (eugeneetika algataja valik inimsoo õilistamiseks). Varateaduslik periood Sageret (tunnuste pärilikkus onb konstantne). Mendel (geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine). Galton (eugeneetika propageerija). Weismann (lahutas genotüübi fenotüübist). Teaduslik periood · Klassikaline geneetika Morgan (geenis asuvad kromosomides). Vries (mutatsioon) · Molekulaargeneetika Watson ja Crick (DNA biheeliks). 3
Fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus. Geenifond organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused. Feenifond organismide rühmale omaste tunnuste kogum. Genoom haploidne kromosoomistik. Muutlikkus organiside võime üksteisest erineda. Jaguneb pärilikuks ja mittepärilikuks. Lookus piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen. Gregor Mendeli seadused Georg Mendel (1822- 1884) 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). a) P parentes(vanemad) b) F filia, filialis (tütar ja poeg) c) X ristamine d) 0-> - isane e) +0 emane f) F1, F2, F3 põlvkonnad. 3. rakendas statistikat tulemuste töötlemiseks. St
Klassikaline geneetika Johanna Maria Kirss Mis on klassikaline geneetika? Geneetika vanim haru „Classical genetics is the branch of genetics based solely on visible results of reproductive acts.“ Gregor Mendel 1860ndad Katsed hernestega Pärilikkusseadused Meioos Ristsiire Dominantsus ja retsessiivsus … Kodominantsus Intermediaarsus Veregrupid, kiiresti IA; IB; i Kodominantsus ja dominantsus-retsessiivsus IA = I B > i Veregrupid AB (genotüüp IAIB) A (genotüüp IAi või IAIA) B (genotüüp IBi või IBIB) 0 (genotüüp ii) Mendel, herned ja reeglid Mendeli I e. ühetaolisusseadus
Geneetika Polüalleelsus-tunnuse määramisel osaleb rohkem, kui kaks alleeli aglutinatsioon-punaliblede kokkukleepumine(tekib tromb) suguliitelised geenid-Sugukromosoomides olevad geenid, mis ei määra sugutunnuseid daltonism-rohepunapimedus(4%meestest) polügeensus-Kui tunnus on määratud mitme geeniga suguliitelised haigused-haigused, mis päranevad sugukromosoomide kaudu hemofiilia-vere hüübimatus sugukromosoom-isendi soo määrav kromosoom MENDEL:1.homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimese järglaspõlvkond on genotüübilt heterosügootne ja fenotüüilt sarnane dominantsete vanematega 2.lahknemisseadus-heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 lahkemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilt 1:2:1 3.sõltumatu lahnemise seadus-homosügootsetevanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid F2 põlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineerivad vabalt MORGAN:Tunnused, mida määravad gee...
KT nr. 9 1. Mendeli seadused: Mendel elas 19saj. Ta õpetas loodusteadust. Seejuures ka matemaatikat, ning kasvatas kloostriaias taimi (herneid) jt köögivilju, lilli. Tegi katseid. Katsete analüüsil avastas Mendel geenid, kui pärilikkuse püsivad ja segunematud tegurid, ning avaldas esimesed pärandumise seaduspärasused euroopas. Katse põhi meetodiks oli hübridiseerimine e. ristamine. Ristamist kus jälgitakse ühe tunnuse pärandamist nim. monohübriidseks ristamiseks. Kahe dihübriidseks ja mitmete e. paljude polühübriidseks ristamiseks. Mendeli I ja II seadus on monohübriidse ristamise kohta ja III dihübriidse kohta. Mendel ristab hernetaimi, jälgib nende värvust nii seemnete kui õite osas
MENDELI SEADUSED MENDEL Augustiinlaste ordu munk/reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja. Kasvatas kloostriaias erinevaid taimi, mida ta oma katsetes tolmeldas ja tulemusi uuris (põhiliselt herneid). Kaheksa aasta jooksul uuris üle 10 000 hübriidtaime, põhiline tähelepanu 7 tunnusel. Need olid herneste kuju ja värvus, kaunade kuju ja värvus, õite asend taimedel ja värvus ning taime pikkus. MENDELI ESIMENE SEADUS Homosügootsete taimede ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. MENDELI TEINE SEADUS Monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspära suhtes. KATSE Ristas Osales üks geenipaar monohübriidselt Vanemate genotüübid Veendus AA ja ...
A-vitamiin Stefani Blüm A-vitamiin e. retinool A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina. Keemiline valem - C20H30O Avastamise ajalugu 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne. Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947. aastal taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. Miks seda vaja on? kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks naha ja juuste tervise tagamiseks limaskestade kaitseks infektsioonide eest kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul luudele ja hammastele vereloomele suguorganite arenguks kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks sest ß-karoteenirikas toit...
olla dominantsed, näiteks JaJa, Jai, JbJb, Jbi. Võib ka olla retsessiivseid genotüüpe, näiteks ii. 7.Mis on reesuskonflikt ja millisel juhul see tekib? See on ema ja loote reesus- või veregrupi erinevusest tingitud loote haigusseisund. See tekib siis kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri reesuspositiivne. KOKKUVÕTE Esimesed statistilise iseloomuga pärandumise seaduspärasused avastas Gregor Mendel. Homosügootsete hernesortide monohübriidsel ristamisel sai ta esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Teises hübriidpõlvkonnas esines tunnuste lahknemise suhtes kolm ühele dominantse tunnuse kasuks. Ka dihübriidsel ristamisel leidis Mendel teises põlvkonnas iga fenotüübilise tunnuse lahknemise suhtes kolm ühele, kuid seejuures kombineerusid esinevad tunnusepaarid omavahel vabalt.
Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega (vt retseptor- vahendatud endotsütoos). On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajallikke ensüüme, isegi ribosoome (nt Ebola viirus). Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline 3.3 Mendeli monohübriidse ristamise katsed 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). · P parentes(vanemad) · F filia, filialis (tütar ja poeg) · X ristamine · 0-> - isane · +0 emane · F1, F2, F3 põlvkonnad. 3. rakendas statistikat tulemuste töötlemiseks. St. kõik Mendeli seadused on statistilise iseloomuga. 4
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
Küsimused lk 152 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 3. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised. Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 4. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nimetatakse homosügootsuseks. Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistest kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nimetatakse heterosügootsuseks. 5. Alleeli mõiste. Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks. ...
heterosügootse genotüübiga isendil avaldubvahepealne tunnus. · Analüüsiv ristamine- ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust. · Sugukromosoom-isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y. MENDELI SEADUSED Gregor Mendel oli Austria munk, keda peetakse "geneetika isaks". Tuginedes aedhernestega tehtud eksperimentidele, postuleeris ta pärilikkuse põhiseadused. MENDELI 1 SEADUS Ühetaolisuse seadus.Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Kui omavahel ristatakse kaks homosügootset rassi (emapõlvkonda, P), siis esimese põlvkonna järglased esimene tütarpõlvkond, F1) on kõik ühesugused. P
Leeuwenhock bakterid suukoopas E.Jenner rõuge vastane vaktsiin L. Pasteur ( kõik elus tekib elusast ) käärimised, siidi tootmine avastas pärmseemned [pastöriseerimine, vaktsineerimine,marutaud] R. Koch uuris Siberi katku, arvastas tuberkuloosi tekitaja A. Fleming antibiootikumid uuris gripiviirust Thomas Morgan püstitas hüpoteesi, et eri kudede rakkude suurtest ehituslikest ja talituslikest erinevustest hoolimata on neis kõigis olemas kogu organismi genotüüp. Greorg Mendel avastas geneetika seaduspärasusel põhinevad ristamis-ja valikumeetodid. Tänu millele taime-ja loomaaretus muutus märksa edukamas. Tema avastust kasutati ka taime aretusel, tänu millele suurenes oluliselt saagikus, mis aitas leevendada näljahäda Mehhikos, Pakistanis ja Indias- see on tuntud kui roheline revolutsioon. Ian Wilmut kloonis teadusinstituudis täiskasvanud isendi keharaku tuuma baasil lamba, kellele pandi nimeks Dolly. Biotehnoloogia
küllastumata E ja Q-vitamiin, A-vitamiini saba rasvhapped oksüdeerub väga kergelt, saapärast on teisi juurde vaja, eriti C-, Q- ja E- vitamiini. AVASTAMISE AJALUGU • Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. • 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A". • Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947 taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. MÕJU ORGANISMILE • A-vitamiin on immuunfunktsiooni tugevdaja. • A-vitamiini on vajalik nägemisprotsessiks reetinas, pimedusega kohanemiseks ja öösel
http://www.abiks.pri.ee Teaduslik meetod mida loodusteadlased uurides kasutavad Teaduslik fakt teadmised, mis on teaduslikult leidnud kinnitust Hüpotees oletatav vastus püstitatud probleemile Korrelatsioon matemaatiline sõltuvus mitme muutuja vahel Teaduse kitsad kohad: 1. protsesside suur kiirus 2. protsesside kulgemise aeglus 3. inimvõimete piirid ARISTOTELES (384322 e.m.a)geotsentriline (maa keskp.) maailmavaade ERATOSTHENES (u. 276194 e.m.a) tegi olulisi astronoomilisi avastusi PTOLEMAIOS (u.90160) koostas maailmakaardi KOPERNIK (14731543) heliotsentrilise (päike keskp.) maailmavaade BRUNO (15481600) lõpmatu universum GALILEI (15641642) tõestas heliotsentrilise maailmasüsteemi tõesuse NEWTON (16431727) gravitatsiooni seadus MAGALHÄES (14801521) 1. ümbermaailmares 15191521 DARWIN (18091882) 1. evolutsiooniteooria looja S...
· G. Mendel sõnastas esimesed pärandumise seaduspärasused. · Ristas hernetaimi, sest neil olid selgelt eristuvad tunnused: pikkus, õievärvus, seemnevärvus, -kuju, jne. · Tegi sadu ristamisi. · Sõnastas pärandumise seadused, tundmata geene, kromosoome. Alleel geeni eri vorm (A, a, või B, b jne) Dominantne alleel (A, B) surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Homosügoot vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa) Heterosügoot vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb). Monohübriidne ristamine ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Dihübriidne ristamine ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Analüüsiv ristamine · Dominantse tunnusega isendi genotüübi määramiseks ristatakse retsessiivse isendiga. · Kui järglaste seas on ka retsessiivseid, siis on dominantse vanema genotüüp heterosügootn...
Rasvlahustuvad vitamiinid Georg Truman 9B Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvad vitamiinid: · A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin)
Mendeli I seadus ehk ühetaolisuse seadus - ristates homosügootseid isendeid omavahel saadakse kõik ühesugused järglased (joonis õp. lk. 79) A - kollane a - roheline AA x aa vanemate genotüübid P A ↵↳ A a ↵↳ a alleelid sugurakkudes (gameedid) ↓ Aa I põlvkonna järglaste genotüübid F1 100% kollased fenotüübid Mendel II seadus ehk lahknemisseadus - ristades heterosügootseid isendeid omavahel saadakse järglaste hulgas lahknemine (genotüüpide lahknemissuhe 1:2:1, fenotüüpide lahknemissuhe 3:1) Aa x Aa F1 A ↵↳ a A ↵↳ a gameedid ↓ AA genotüüpide lahknemissuhe 1:2:1 3 kollased : 1 rohelised fenotüüpide lahknemissuhted Mendeli III seadus
Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal) katoliikliku kloostri munk ja reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja. Ta oli õppinud Viini ülikoolis loodusteadusi. Aastatel 1856-1863 sooritas ta kloostriaias arvukaid hübridiseerimiskatseid aedherne (Pisum sativum) sortidega ning tegi kontrollkatseid mõnede teiste taimeliikidega. Ta ristas selgelt erinevate, alternatiivsete tunnustega taimevorme (hernel nt sellised tunnusepaarid:
meditsiinigeneetika ja prenataalne diagnostika. Lamarcki õpetus aitas kaasa hügieeni ja kehakultuuri arenemisele. 35. Evolutsiooniteooria ja rassism Evolutsiooniteooria seos rassismiga: Evolutsiooni teooriast lähtus rassiteadus ning sellel parasiteerinud rassism Indiviidide ja inimrühmade ühiskondlikkuse struktuuri paigutamine Evolutsiooniteooriast lähtus rekapitulatsiooniteooria (primitiivsete kultuuride areng on eurooplaste kiviaja tasemel) 36. Gregor Mendel Gregor Mendel – tšehhi munk, keda peetakse geneetika loojaks. Mendel avastas tunnuste lahknemise ja kombineerumise statistilised seaduspärasused hübriidide järglaskonnas. Ta sõnastas diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite olemasolu, mida ise nimetas vormiloovateks elementideks, tänapäeval tunneme neid geenidena. Seega loodi ka geeniteooria, eeskätt geenide pärandumise ja
*Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev kokkuvõte, arvestab energia eri vormide struktuuri. *Fundamentaalteadus uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest. *Kaugseire andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut ...
esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. - II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. - III seadus (sõltumatu lahknemise seadus): homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Kuigi Mendel avastas seaduspärasused hübridiseerimiskatsete põhjal, on need tegelikult üldisema sisuga. Mendeli seadused kehtivad ka looduses juhuslikult moodustuvate paaride järglaskonnas. s.h. ka inimperekondades. Mendeli seadusi on võimalik kasutada arvutamaks, millise tõenäosusega sünnib vanematel haige laps. 19.Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Muutlikkus organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Jaotatakse: · Pärilik ehk geneetiline muutlikkus
vahest suurima panuse andis K. Linné välja töötatud binaarne nomenklatuur. 19. sajandist pärineb mitu pöördelise tähtsusega saavutust: evolutsiooniteooria väljatöötamine (Ch. Darwin), rakuõpetuse teke (R. Wirchow jt.), embrüoloogia teke (G. Cuvier, K. E. von Baer), mikrobioloogia teke (R. Koch, L. Pasteur), biokeemia teke (E. Fischer, O. Warburg jt.). Sajandivahetusel hakkasid välja kujunema ka geneetika (G. Mendel, T. H. Morgan) ja ökoloogia. Uued suuremad läbimurded järgnesid 20. sajandi teisel poolel pärilikkuse mehhanismide selgitamisega (J. Watson, F. Crick, J. Monod, E. Tatum jpt). Molekulaarbioloogia kiire areng tõi kaasa arengu ka teistes bioloogia harudes: ilmusid uued vaated evolutsioonile (M. Kimura, E. Mayr, R. Dawkins jt.), biosüstemaatikale (L. Margulis, C. Woese jt.) arengubioloogiale (Ch. Nüsseln-Vollhard, E. Lewis jt). 20.
jja kandub edasi järglastele. · Reaktsiooninorm organismil tegurid, mis muutuvad mingis kindlas vahemikus (kehamass, silmade suures, juuksekarva paksus) 2. Millised teened on bioloogiateaduse arendamisel järgmistel teadlastel · G.Mendel uuris hernestel tunnuste pärandumist · T.H.Morgan ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad edasi koos. (uuring äädikakärbestel) 3. Miks kasutas G. Mendel oma katsetel herneid? · Ei nõua kasvatamisel palju, palju järglasi, tunnused lihtsalt jälgitavadkatsed lubatud, isetolmlevad. 4. Sõnasta Mendeli I, II, III seadus. · I seadus : homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. · II seadus : homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toumub teises
Sugulusabieludest loobumine,asendus-,dieetravi, eriõpetus,geeni vaigistamine o Tegureid, mis tekitavad pärilikke muutusi, nimetatakse mutageenideks. o Paljud vähkkasvajad on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. o Tekkepõhjustest tulenevalt võime eristada pärilikke, mittepärilikke ja pärilike eelsoodumustega haigusi. o Mutatsiooni mõiste võttis kasutusele: a) G. Mendel, b) T. Morgan, c) H. De Vries, d) K. von Baer o Replikatsioonivead võivad põhjustada: a) geenimutatsioone, b) kromosoommutatsioone, c) genoommutatsioone, d) Downi sündroomi. o Generatiivsed mutatsioonid tekivad: a) keharakkudes, b) sugurakkudes, c) sugunäärmetes, d) suguorganites. o Isendi reaktsiooninorm tuleneb tema: a) genotüübist, b) fenotüübist, c) sugukromosoomidest, d) autosoomidest.
Ta on tuntud ka esimese värvifoto tegijana 1861 .a. · James Joule - oli inglise füüsik, kes avastas elektrivoolu soojusliku toime seaduse. James Joule oli üks energia jäävuse seaduse avastajaid. Joule'i järgi on nimetatud energiaühik dzaul. · Jean-Joseph Lenoir e. Étienne Lenoir oli belgia leiutaja. Teda loetakse süüteküünla leiutajaks. Konstrueeris oma esimese sisepõlemismootori 1860 .a. · Johann Gregor Mendel oli saksa päritolu tsehhi vaimulik ja leiutaja. Pani aluse geneetikale ja avastas pärandumisseadused. Teadusliku geneetika rajaja. Teda peetakse "geneetika isaks". · John Dalton - oli inglise keemik ja füüsik. On üks nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid. Ta võttis esimesena kasutusele aatommassid ja molekulmassid. Tema järgi on nimetatud daltonism ehk värvipimedus ja Daltoni mudel. · John Joseph Thomson - oli inglise füüsik
Klassikaline geneetika Vt eksamikogust lk 8, kuidas vormistatakse geneetika ülesandeid + lahenda ülesanded lk 53 ja 54 /6.20; 6.21, 6.22 ja 6.23 1. Millist geneetika haru nimetatakse klassikaliseks geneetikaks? Pärilikkuse uurimise meetodid, mida kasutati enne, kui avastati, et pärilik info on salvestatud DNA järjestuses. 2. Kes oli Gregor Mendel, millal ta elas ja miks nimetatakse teda klassikalise geneetika rajajaks? Tšehhimaal töötanud augustiini munk, kes avaldas oma töö 1865. aastal. Ta oli esimene, kes sai jälile tunnuste pärandumise seaduspärasustele. 3. Mendeli 3 seadust. I seadus e ühetaolisusseadus - Ristates kahte homosügootset isendit (puhas sort - vanempõlvkond; P), on esimene järglaspõlvkonna (F1) isendid geneetiliselt sarnased (välimuselt ühesugused)
Meioos - (sugu)rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda Mitoos - eukarüootse (päristuumne) raku jagunemine, kromosoomide jagunemine tütarrakkude vahel võrdselt Mendeli seadused 1. Millised teened on bioloogiateaduse arendamisel G. Mendelil? 1) Sõnastas esimesed pärandumise seaduspärasused 2) Tegi sadu ristamisi 3) Sõnastas pärandumise seadused, tundmata geene või kromosoome 2. Miks kasutas G. Mendel oma katsetel herneid? Millised elusorganismid sobivad pärilikkuse uurimiseks kõige paremini? 1) Sest hernestel olid selgelt eristuvad tunnused, isetolmlejad. 2) Kiire paljunemine, palju järglasi, selgelt väljenduvad dominantsed ja retsessiivsed tunnused, kromosoomid hästi jälgitavad, lihtne laboritingimustes kasvatada. 3. Sõnasta Mendeli I, II ja III seadus Mendeli I seadus - ristates kahte homosügootset isendit, on esimene järglaspõlvkonna isendid geneetiliselt sarnased.
12. Mis on totipotentsed rakud ning kuidas saab neid ära kasutada põllumajandusloomade paljundamisel. 13. Too välja pool ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. 14. Mida tähendab geeniteraapia, too näiteid. Kuidas seda rakendatakse? Vastused 1. 1857-Louis Pasteur teeb kindlaks käärimise mikrobioloogilise olemasolu. 1866-Gregor Mendel avastab geenid ja nende pärandumiseseadused. 1885-Louis Pasteur leiutab vaktsineerimise kui teatud nakkushaiguste vältimise tehnoloogia. 1942-penitsilliini masstootmisega bioreaktorites algab mikrobioloogia-tööstuse ajastu. 1953-James Watson ja Francis Crick avastavad DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. 1975-luuakse hübridoomitehnoloogia monokloonsete antikehade saamiseks.
homosügoote (aa). 12. Geeniraviga kaasnevad probleemid - Geeniteraapia eetilised probleemid. Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast. Kas inimene, omandades uue geeni ja seeläbi ka uue tunnuse kaotab oma isiksusest midagi või kas see muudab teda kui inimest. Selle üle arutavad teadlased tänapäevani. 13. Intermediaalsus - ehk tunnuste vahepealne avaldumine. 14. Codominantsus - Mitte kõik alleelid ei ole domineerivad ja retsessiivsed nagu need Mendel uuritud herne taimedel olid. Mõned alleelid on sama tugevad ning jäljendavad üksteist. Kui nii alleelid on olemas ja nad mõlemad on väljendatud fenotüübis võivad olla nad hübriidid ehk kahe alleeli segu. 15. Fenüülketonuuria - on sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni. Eestis sünnib igal aastal 1-3 fenüülketonuuriaga last.
nasa.gov/feature/nasa-twins-study-confirms-preliminary-findings Geneetika Pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega tegelev teadusharu Oluline kriminalistikas ja haiguste ennetamisel!!! Sageli pole kuriteopaigal sõrmejälgi, küll aga verd, juuksekarvu, spermat, ka neis leiduvate valkude või DNA analüüsimisel on võimalik isikuid tuvastada. Genoom on kõigil inimestel 99 % sarnane, erineb ainult 1 % võrra - selle põhjal saame tuvastada isikuid!! Geneetika ajaloost Gregor Mendel sõnastas esimesed pärandumise seaduspärasused Thomas Hunt Morgan võttis kasutusele mõiste GEEN Francis Crick ja James Watson - DNA kaksikahela struktuuri kirjeldamine - Nobeli preemia 1953 https://www.npg.org.uk/collections/search/portrait/mw13740/James-Dewey-Watson-Francis-Harry-Compton-Cri Kus geneetiline info säilib? Rakutuumas paiknevad kromosoomid, Need koosnevad ainest, mis sisaldab ja säilitab pärilikku Informatsiooni - DNA DNA kandub edasi vanematelt järglastele
Pohimeetodiks sellel tasemel on hubridoloogiline meetod, kus ristamiskatsete abil tuvastatakse geneetilise informatsiooni parandumise seadusparasusi. Selle meetodiga hinnatakse vanemate parilikke isearasusi nende jarglaste tunnuste pohjal. Selleks ristatakse omavahel erineva geneetilise informatsiooniga isendeid mitme polvkonna jooksul ning uuritakse nende jarglaste tunnuste isearasusi ja variatsiooni. Hubridoloogilise meetodi alused tootas valja G. Mendel (1822- 1884). Selle meetodi uhe variandina voib vaadelda genealoogilist analuusi, kus kasutatakse registreeritud polvnemisandmeid, s.o eellaste andmeid. Populatsiooni (isendite kogumis teatud territooriumil) tasemel uuritakse peamiselt loodusliku ja kunstliku valiku toimet populatsiooni genofondile ning evolutsiooni geneetilisi seadusparasusi. Seda geneetika haru nimetatakse populatsioonigeneetikaks. Siin on pohiliseks meetodiks matemaatiline analuus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
