Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Baaritöö (0)

1 Hindamata
Punktid
Evely Press 2008/2009 Baaritöö
BAARITÖÖ
Baar - väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed.
Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi.
Kokteil - lühike segujook . Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud veega.
1920- 30 hakati segama kokteile.
Sageli tehti erinevatest jookidest segusid, et leevendada halba maitset , anda aroomi , uudishimu luua midagi uut ja huvitavat, kasutada tervise parandamiseks.
Suurim segujook on loodud Philadelphias: 1350 l soome vodkat
3400 l jõhvika mahla
3400 l greibimahla
3150 l jääd
Sheikeri rolli mängis 13 m, kõrgune terasest tanker . Maitsta sai 35 000 külalist.
Kuulsaim kokteil Dry Martini leiutati 1860- aastatel.
Margarita 1921-st aastast kokteili klassik.
Iiri kohvi mõtles 1952-l aastal välja lennuvälja baarmen külmetavale ameeriklasele.
Baari sisustus , seadmed ja töövahendid
  • Sheiker ehk raputi : 3 osa- roostevabast terasest (nõu, nupp , sõel).
  • Bostoni sheiker- kaheosaline, alumine osa roostevabast terasest, ülemine osa klaasist.
  • Seguklaas- segujookide valmistamiseks, mida peab segama jääga. Siit klaasist ei jooda vaid selles tehakse jook valmis ning kurnatakse sobivasse klaasi.
  • Baarisõel- spiraaliga, seguklaasi juures jää vältimiseks.
  • Baarilusikas- pika varrega, 25 cm, maht 5 ml. Segujoogi segamiseks, ei anta kliendile.
  • Kokteilisegaja, segamisaeruke. Sellega segab klient ise oma jooki ; kaunistus.
  • Jäänõu- metallist, plastmassist või klaasist.
  • Metallist mensuurid (2, 4, 8 cl). Mõõtenõu.
  • Jäälusikas ja jäätangid jääkuubikute tõstmiseks.
  • Sidrunipress.
  • Noad.
  • Riiv shokolaadi, muskaadi, sidrunikoorte riivimiseks.
  • Puust või plastmassist lõikelaud. Sidruni jne lõikamiseks.
  • Jäävasar.
  • Mehhaaniline jääpurustaja. Frapee jaoks.
  • Veinipudelite avaja.
  • Tavaline avaja.
  • Konservipurgi avaja.
  • Käterätikud.
  • Kokteilitikud.
  • Kõrred.
  • Elemendid kokteilide kaunistamiseks .
  • Alkohoolsete jookide kallamiseks korgid. Igale pudelile oma!
  • Säilitusnõu puuviljale, mahlale .
  • Tilgutuspudel ehk drepper.
  • Dash - pudel 0,3- 0,5 cl annuse jaoks. 1 dash = 6-8 tilka.
  • Kandikud.
  • Mõõtmensuuride alused ( kumm või metall ).
  • Shampanjapudeli sulgur ja teised mitmesugused korgid lahtise pudeli sulgemiseks.
  • Elektrimikser.
  • Jäämasin.
  • Rimmer – tehakse klaasile suhkru, soola vm ääriseid.
    Baariklaasid (klassikalised)
    Klaaside kuju ja suurus on tähtsad nii väljanägemise seisukohast , kui ka praktilisest küljest. Samuti võivad igas baaris olla spetsiaalselt tellitud eriklaasid.
  • Kokteiliklaas 10- 16 cl
  • Longdringi e. Collinsi e. Highball klaas 25- 38 cl (vesi, mahlad )
  • Viskiklaas e. on the rocks e. Old fashioned
  • Shotiklaas e. Hot Shot (napsuklaasiks; jook pannakse põlema)
  • Õlleklaas/õllekann
  • Iiri kohvi klaas
  • Pousse Cafe klaas- jookidele, mis on kihilised
  • Partfait klaas- vahuveini ja veinikokteilide valmistamiseks
  • Punase veini klaas (suurem kui valge oma)
  • Valge veini klaas
  • Sherry klaasid - kangestatud veinile 6- 13 cl
  • Champagne klaas/vahuveini pokaal 12- 16 cl
  • Aroomiklaas e. konjakiklaas 24- 48 cl
  • Likööri klaas
  • Viinapitsid e. napsuklaasid
  • Sour `i klaasid- segujook 8- 15 cl
    Segujookide koostisosad
    Kõik segujoogid sisaldavad vähemalt kahte erinevat koostisosa :
    1. põhi ehk baas- st põhialkohol, milleks on viin , dzinn , viski , brändi, rumm , jne. Tavaliselt on baasiks üks kange alkohol , mis samas määrab ära, missugusesse kokteilitüüpi jook kuulub. Jaotataksegi viinakokteilid, rummikokteilid, viskikokteilid jne. Baasosa peab olema vähemalt 50% kokteilist. Baas võib moodustada ka kahest joogist, siis nimetatakse segatüübiline kokteil.
    2. põhja muutvad tegurid ehk muutjad annavad maitsevarjundeid, kuid ei tohi varjutada põhialkoholi maitset, samas peavad nad tugevdama kokteili eripära.
    Muutjad jaotatakse:
  • aromaatsed muutjad- kõik aromatiseeritud kanged veined ( vermutid , Dubonnet)
  • kibedad muutjad- bitterid (Angostura, Peach, Orange bitter )
  • aromatiseeritud ained- aromaatsed liköörid (Fernet Branca)
  • puuviljamahlad- apelsini, sidruni, ananassi, laimi , tomati (need on põhimahlad)
  • pehmendajad - koor, piim, munavalge, munakollane
  • erilised maitse ja värvi andjad- kõikvõimalikud siirupid
  • gaseeritud joogid ja vesi
    Puuviljamahlad ja siirupid baaris
    Mida värskem mahl , seda kvaliteetsem jook tuleb. Kontsentraate, nektareid mitte kasutada! Kõige levinum puuviljasiirup on grenadiin (valmistatakse granaatõunast).
    Suhkrusiirup= vesi+ suhkur (2 osa vett+ 3 osa suhkrut), kasutatakse ka tööstuslikku suhkrusiirupit (ei kivistu, suhkur on samalaadne mees olevaga). Veel kasutatakse meelelahutust (sellest valmistatakse zoom`e). Meelahus= 2 osa vett+ 3 osa mett .
    Munad, koor, piim.
    • Kui jook sisaldab piima või koort, siis sheigitakse ja raputatakse segi enne kõik teised komponendid, alles lõpus lisatakse piim.
    • Kui kokteil sisalgab muna- enne segada munad ja muud lisandid, lõpuks alles lisada kange alkohol.

    Jää segujookides.
    Jää ülesandeks on muuta toore alkohoolse segu maitse pehmemaks ja jahutada jooki.
    Tuntakse: 1) on the rocks e. jääkuubikud
    2) frappe` jää e. jääkillud
    3) snow e. jäälumi
    Eeterlikud õlid ja maitseained .
    Eeterlikud ained on sidruni, apelsini koore sees, maitselt kibe, kuid lõhnalt eriline. Ülesandeks on anda joogile meeldiv lõhn. Maitsestamisel olla ettevaatlik. M/a- sool, pipar , Tabasco, Worchester.
    Kaunistus ja- maitseained: münt, muskaat.
    Suhkru, soola ja muud äärised. Kaunistuseks ja maitseks. Kaunistamisel tuleb arvestada sünkroonsust. Rimmer!
    Jookide kaunistustest. Kaunistada mõõdukalt! Kaunistuseks ei tohi kasutada mittesöödavaid elemente. Tuleb arvestada sünkroonsust. Kõik kuivad kokteilid võib kaunistada apelsini, sidruni või laimikoorega.
  • Kuivad dzinni, vodka , tequila jm kokteilid võib kaunistada kas oliiviga, soolakurgiga, pärlsibulaga, kokteilitomatiga.
  • Aromaatsed kokteilid võib kaunistada kirsiga, apelsini- või sidruniviiluga. Kasutatakse ka varrega kirsse .
  • Sour- tüüpi kokteilid võib peaaegu alati kaunistada ükskõik millise kaunistusega, tuleb silmas pidada klaasi kuju ja pikkust.
  • Koort ja muna sisaldavad kokteilid kaunistatakse jahvatatud muskaadi, riivitud shokolaadi ja kakopulbriga.
    Segujookide valmistamise meetodid
  • Sheikimine e. Raputamine – kaks erinevat sheikerit.
  • Segamine e. liigitamine e. Stir valmistatakse seguklaasis, serveeritakse mõnes teises (nt kokteiliklaas, souriklaas)
  • Ehitamine e. otse valamine klaasi e. Build lihtsaim moodus, lihtsalt valatakse koostisosad üksteise järel klaasi, tähtis pole järjekord. Samast klaasist serveeritakse.
  • Kihitamine – baarilusika abil, jook jääb kihiline, valmistatakse klaasi, kust ka serveeritakse.
  • Blenderdamine – blender
  • Mulderdamine – tsitruste ja maitsetaimede käsitsi purustamine puidust nuiaga.
    Sheigitakse joogid, mis sisaldavad muna, koort, piima ja sidrunimahla . Liigutatakse dringid, mis sisaldavad kangestatud veine (peavad jääma kirkaks ja läbipaistvaks). Ehitatakse kihilised joogid nt iiri kohvi, hot shot`e. Sheikimine annab külmemaid jooke kui liigutamine.
    Serveerimistemperatuurid
  • Kuumad joogid serveeritakse klaasist, mis on eelnevalt loputatud kuuma veega
  • Külmad joogid serveeritakse eelkülmutatud klaasist.
  • Pärastlõunakokteilid, mis sisaldavad koort ja likööri, serveeritakse eelkülmutuseta.
    Jookide valimine baari
    Teha kindlaks, kellele baar on mõeldud. Eesmärgiks ei saa olla väga lai jookide valik. Tuleks arvestada karsklasi.
    Segujookide liigitus
    Kõik joogid võib jaotada eri rühmadesse lähtudes erinevatest printsiipidest. Jaotatakse viide erinevasse rühm:
  • Vastavalt kasutamise otstarbele:
  • ennelõunajoogid
  • pärastlõunajoogid
  • kogupäevajoogid
  • Vastavalt serveerimistemperatuurile:
  • külmad
  • kuumad
  • Vastavalt suurusele:
  • lühikesed
  • pikad
  • Vastavalt põhialkoholile:
  • dzinni
  • viina
  • viski
  • konjaki
  • jne
  • Vastavalt koostisele:
  • sour- joogid
  • martiinid
  • manhattanid
  • muud
    Kõik viis rühma võib veel jaotada:
  • kokteilid
  • muud segujoogid
    ENNELÕUNAKOKTEILID
    Vahemeremaades - madeirad, aniisiviin
    Itaalias- vermutid
    Kõige populaarsem on Dry Martini.
    Ennelõunajook peab olema söögiisu tõstev, meeldivalt pehme mitte liiga hapu, mitte liiga kibe ega ka mitte magus, peab olema sünkroonne. Erandiks on aromaatsed aperitiivid- ei tohi olla liiga külmad, aromaatsus kaob ära.
    Ennelõunajoogid jagunevad:
  • Aromaatsed kokteilid
    Martiinid, manhattanid ja muud aromaatsed kokteilid
    1) martiinid- on dzinni ja rummipõhjalised, samuti brändi- ja viskipõhjalised, harvemini tequila. Sisaldavad üht või mitut põhialkoholi ja muutjana kanget veini. Lisaks võivad ka veel vähesel määral sisaldada likööri (aromaatsuse tõstmiseks), natuke puuviljamahla.
    Klassikaline „Dry Martini“
    3 osa dzinni
    1 osa vermutit
    „Dry Martini“ puhul on oluline ka jää. „Dry Martin“i segatakse seguklaasis koos jääga ja kurnatakse kokteiliklaasi, ei sheigita. Nt James Bondi variant on raputatud Dry Martini. Kaunistuseks peab olema oliiv .
    „Croton“- viskipõhjaline ennelõunajook
    3 osa kuiva vermutit
    7 osa bourbon viskit
    segatakse seguklaasis koos jääga, kaunistuseks on sidrunikoore tükk.
    „Brändimartiini“
    1 osa brändit
    1 osa dubonnet
    3 dash Pernod
    2) Manhattanid- martiinid, millele on lisatud bitterit.
    Klassikaline retsept
    2 osa vermutit
    3 osa viskit
    1 dash Angosturat
    NB! Segujookide valmistamiseks kasutatakse põhiliselt ameerika viskit.
    „Alfonso“
    1 dash Angosturat
    4 dash magusat vermuntit
    1 osa kuiva vermutit
    2 osa Grand Marnier (konjakipõhjaline liköör)
    1 osa dzinni
    Segada
    3) Muud aromaatsed kokteilid- bitterid asendatakse likööriga
  • Keskmise kangusega segatud , vähese suhkrusisaldusega kokteilid
  • Vahuveinikokteilid
  • Veinikokteilid
    Neid serveeritakse vahuveini- või sour- klaasist.
    Klassikalised:
    „Kir“ „Kir Royal
    2 cl mustsõstralikööri 2 cl mustsõstralikööri
    Veiniga pikendatakse Vahuveiniga pikendatakse
  • Soodavett/ toonikud sisaldavad joogid
    N: Campari soodaveega
    Igasugused sour`id ja fizzed
  • Rickey`d
    Klassikaline retsept
    1 mõõt ühte või kahte põhialkoholi, pikenduseks soodavesi , värskest laimist pigistatud mahl ja lohk laimist ( neljaks lõigatud laim). On täiesti suhkruvaba, ehitatakse kohe klaasi, kus on kolm jääpala.
    “Brändi Rickey”
    ¼ laimi
    soodavett
    4 cl brändit
    PÄRASTLÕUNAKOKTEILID
    Pärastlõuna joogid võivad asendada magustoite,ei jooda üle 1-2 joogi. On suure kalorsusega.
    Jagunevad omakorda:
    Vahukoore või likööriga, flipid, egg-nogg, frappee, zoom, kohvi-tee-kakaojoogid.
  • vahukoort või ohtralt likööri sisaldavad kokteilid, serveeritakse eelnevalt jahutatud klaasis.
    Rohutirts e. Grass Hopper
    2 cl piparmündilikööri
    2 cl valget kakaolikööri
    4 cl vahukoort
    jääkuubikud
    Valmistatakse sheikeris, kurnatakse kokteiliklaasi, ei serveerita jääga.
    „I Love You„ „ Black Russia“
    2 cl kirsilikööri 2 cl kohvilikööri
    2 cl kohvilikööri 2 cl viina
    4 cl vahukoort
  • Flipid- joogid, mis sisaldavad muna, suhkrut, üht või mitut põhialkoholi, mis omavahel raputatakse.
    Põhiretsept
    4 cl alkoholi
    1 kanamuna
    1 tl suhkrut
    Ained raputatakse jääga, kurnatakse sour-klaasi, kaunistatakse riivitud muskaadiga. Kasutatakse ainult munakollast kokteili valmistamisel.
  • egg-nogg`id e. pikendatud flipid. Lisatakse koort või piima. Serveeritakse High ball või long dringi klaasis.
  • Frappee: 2-3 põhialkoholi segu, segatakse ilma jääta, valatakse klaasi, mis on täidetud jääkildudega, serveeritakse kildudega.
    “Banana Rum Frappee`”
    1 osa banaanilikööri
    1 osa valget rummi
    1 osa apelsinimahla
    Koostisosad segatakse ja valatakse frappee` jääle.
  • kohvi-, tee-, kakojoogid.
    ”Irish Coffee
    4 cl iiri viskit
    fariinsuhkur
    kohv
    poolvahustatud vahukoor
    “French Coffee” “Calypso” “Café Nero
    4 cl konjakit 2 cl kohvilikööri 4 cl Gallianot
    fariinsuhkur 2 cl heledat rummi kohvi
    kohv kohv vahukoor
    vahukoor vahukoor suhkruääris
    Café Nero serveeritakse shampagne klaasis, pannakse põlema.
    “Lumumba” “Kuum rumm”
    Kakao 4 cl tumedat rummi
    4 cl konjakit tee
    vahukoor suhkrusiirup
    sidrun sisse panna
  • zoomid- sisaldavad meelahust
    „Bourbon Zoom“
    4 cl Bourbon viskit
    4 cl meelahust
    4 cl vahukoort
    Valmistatakse sheikeris, valatakse kokteiliklaasi.
    KOGUPÄEVAJOOGID
    Võivad olla pikad ja lühikesed. Kaunistused on küllaltki vabad, enamus kogupäevajooke on sour- põhjalised ja sour`ist tuletatud .
  • Sourid
    rummi-, dzinni-, brändi-, viskipõhjalised.
    Põhiline retsept
    4 osa põhialkoholi
    2 osa haput mahla
    1 osa magusat
    On lühikene jook. Valmistatakse sheikeris jääkuubikute peal ja serveeritakse sour`i klaasist ila jääta.
    “White Lady” “Daiquiri”
    2 cl dzinni 4 cl valget rummi
    2 cl Cointreaud 2 cl sidruni/ laimimahla
    2 cl sidrunimahla 1 cl suhkrusiirupit
    1 cl suhkrusiirupit
    munavalge
  • Sourist tuletatud kogupäevajoogid:
  • fizzid- soodaveega pikendatud sour`id, sageli serveeritakse valge veini klaasist.
    Põhiskeem
    4 osa põhialkoholi
    2 osa haput
    1 osa suhkrusiirupit
    Soodavesi
  • collinsid- jääkuubikutel serveeritud fizzid
    “Tom Collins ” “Ivan Collins”
    Baasiks dzinn baasiks viin
  • cobber e. fix- frappe`na serveeritud sour`id. Klaas täidetakse jääkildudega, sour`i osad valatakse otse klaasi, segatakse, lisatakse jääd ja puuvilju.
    Brandy Berry Cobbler
    2 cl sidrunimahla
    1 cl suhkrusiirupit
    3 cl brändit
    1 tl vaarikalikööri
    Kaunistuseks vaarikad, maasikad, sidrunilõik. Serveerida valge veini klaasis.
  • Daisy- helepunane, poolpikk sour, serveerida kõrvadega klaasis.
    Põhiskeem
    1 cl sidrunimahl
    1-2 tl grenadiini
    3-4 cl põhialkoholi
    Aineosad raputada või kurnata klaasi, mis on poolenisti täidetud jääga, täita soodaveega ja kaunistada.
  • sling - sisaldab alati bitterit/mõrut likööri. Serveeritakse pikast klaasist jääkuubikutega.
    “Singapore sling”
    1 cl kirsilikööri
    1 cl Benedictine DOM likööri
    2 cl dzinni
    2 cl sidrunimahla
    Raputatakse, valatakse klaasi, mis on poolenisti täidetud jääga, pikendatakse soodaveega. Võib ehitada ka otse klaasi.
  • Crustad- serveeritakse tsitrusvilja koore spiraaliga kaunistatud klaasi, kasutatakse aroomiklaasi, peab olema 2 cm suhkruääris. Pikendada soodaveega.
  • Külmad punshid e. frappee` collinsid. Jääkuubikute asemel on purustatud jää.
  • Coolerid ehk jahutajad
    Jook on pikk ja külm. Longdringid, mis on valmistatud sarnaselt sour`ile, kuid osad ained on välja vahetatud , või üldse puuduvad. Peale soodavee on veel teised pikendajad.
    “Päikeseloojang” “ Apricot Cooler”
    2 cl viina 4 cl aprikoosi likööri
    2 cl apricot brandy 2-3 cl sidrunimahla
    apelsinimahla 1 cl grenadiini
    grenadiin soodavesi
  • Boolid- supercoolerid
    Kogus 10- 15 coolerit, seega valmistatakse korraga suures koguses.
    Peab olema sünkroonne. Kasutatakse põhiliselt viina ja rummi, ebasoovitav on kasutada viskit. Kasutatakse võimalikut suuri jäätükke. Kõige viimasena lisada pikendaja- vahuvein, vein. Puuviljad ja kange alkohol panna paariks tunniks seisma, et laagerduks. Kui pikendada veiniga, lisada mõneks ajaks kurgikoort, annab hõrku maitset.
    “Fish House Punch”
    0,25 l suhkrut
    7.5 dl sidrunimahla
    1,5 l rummi
    0,75 l konjakit
    1,75 l allikavett
    10 cl virsiku/ aprikoosilikööri
  • Sangaree
    Piimale puistatakse muskaati, ehitatakse on the rocks klaasi.
    1 tl suhkurt
    4 cl alkoholi
    Valatakse otse jääkuubikutele, segatakse ja pinnale puistatakse muskaati.
  • Highboolid
    1 liik alkoholi+ 1 pikendaja
    ERIJOOGID
  • Julep, sisaldab mündioksi/ lehti
    Põhiskeem
    1 dash suhkru/ puuviljasiirupit
    värskeid/ noori mündilehti
    1 mõõt (4 cl) kanget alkoholi
    (Bourbon viski)
    Serveeritakse suurest kruusist, jääkildudel.
  • Pou`sse Café- kihiliselt serveeritav liköör
    Angels kiss”
    2 cl kakaolikööri
    1 cl ploomilikööri
    1 cl Parfait Amour`i
    1 cl vahukoort
  • Kuumad joogid
    N:glöggi
    Kaneel , pähklid, mandlid , rosinad, brandy
  • Pick me up- pohmajook.
    “Fernet Branca”
    Undelberg
    Õlu on segatud tomatimahlaga.
    “Baraccas”
    1 cl Fernet Branca
    3 cl magusat vermutit
    Raputatakse, kurnatakse kokteiliklaasi.
    Harry `s Pick Me Up”
    1 dash grenadiini
    1 cl sidrunimahla
    4 cl dzinni
    Pikendada vahuveiniga, raputada, kurnata veiniklaasi.
  • Alkoholivabad segujoogid.
    “Bloody Mary
    Tomatimahl
    Sool
    Pipar
    Tobasco
    Baarmeni tööst
    Baarmeni tööle võttes tuleks arvestada:
  • välimus
  • ausus
  • suhtlemisoskus
  • tasakaalukus
  • distsiplineeritud
  • professionaalsus
  • kiirus
  • täpsus
  • korrektsus
    Baarmani kohustused:
  • segujookide valmistamine
  • klientidega suhtlemine
  • ettevalmistustöö baaris
  • baari korrashoid
  • kauba tellimine
  • rahalised operatsioonid
  • Vasakule Paremale
    Baaritöö #1 Baaritöö #2 Baaritöö #3 Baaritöö #4 Baaritöö #5 Baaritöö #6 Baaritöö #7 Baaritöö #8 Baaritöö #9 Baaritöö #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Alina Semjonova Õppematerjali autor
    Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed.
    Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi.
    Kokteil- lühike segujook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud veega.

    Sarnased õppematerjalid

    Baaritöö konspekt
    28
    doc

    Baaritöö konspekt

    1869 ­ toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs New Orleansis. Võitis Harry Johnsson. 1920- 30 hakati suurtes kogustes ja massiliselt segama kokteile ka EUROOPAS. USAS samal ajal oli täielik alkoholi tootmise, müümise keeld, baarid lõpetasid töö. Arenes maffia, salakaubandus. Baarindus liikus Kuubale ja Euroopasse. Kuiv seadus lõppes 1933. NSVL - mingi aeg kehtis ka osaline kuiv seadus, kellaajalisel lubati müüa; ei antud baari piisavas koguses jooke, ainult päevanormi kaupa. 1951, veebruar 24. asutatud I.B.A Inglismaal ­ International Bartender Assotsatsioon Miks kokteile tegema hakati? Sageli tehti erinevatest jookidest segusid selleks, et leevendada halba maitset, anda aroomi, samuti uudishimust luua midagi uut ja huvitavat, kasutada tervise parandamiseks. Suurim segujook on loodud Philadelphias: 1350 l soome vodkat 3400 l jõhvika mahla 3400 l greibimahla 3150 l jääd

    Klienditeenindus
    Baaritöö
    22
    doc

    Baaritöö

    1869 ­ toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs New Orleansis. Võitis Harry Johnsson. 1920- 30 hakati suurtes kogustes ja massiliselt segama kokteile ka EUROOPAS. USAS samal ajal oli täielik alkoholi tootmise, müümise keeld, baarid lõpetasid töö. Arenes maffia, salakaubandus. Baarindus liikus Kuubale ja Euroopasse. Kuiv seadus lõppes 1933. NSVL - mingi aeg kehtis ka osaline kuiv seadus, kellaajalisel lubati müüa; ei antud baari piisavas koguses jooke, ainult päevanormi kaupa. 1951, veebruar 24. asutatud I.B.A Inglismaal ­ International Bartender Assotsatsioon Miks kokteile tegema hakati? Sageli tehti erinevatest jookidest segusid selleks, et leevendada halba maitset, anda aroomi, samuti uudishimust luua midagi uut ja huvitavat, kasutada tervise parandamiseks. Suurim segujook on loodud Philadelphias: 1350 l soome vodkat 3400 l jõhvika mahla 3400 l greibimahla 3150 l jääd

    Joogiõpetus
    Kokteilid
    24
    doc

    Kokteilid

    Kokteilid Baarinõud · Seiker ­ Jooginõusse valatakse koostisosad ja jää kokku ja loksutatakse. Peale lokustamist ja korgi avamist valatakse kokteil läbi sõela, mis takistab jää sattumist klaasi. · Segamisklaas ­ Kokteilide segamiseks vajatakse anumat kuhu mahub umbes 75cl. See võiks olla klaasist nõu, soovitatavalt käepideme ja tilaga. · Segamislusikas ­ Umbes 25cm pikkune lusikas, mis ulatub hõlbsasti klaasi põhja. Segamislusika teises otsas võib olla tükeldaja, pisikene plaat mida kasutatakse suhkrutükkide purustamiseks. · Baarisöel ­ Taksitab jää sattumist klaasi · Möödunõu · Jäänõud ­ Vaja on üht isoleeritud jääämbrit, millel oleks kaas. Jää võetakse ära jäätangidega, kui vajate suuremat hulka siis jääkühvliga. · Muud

    Kokandus
    Erinevad joogid ja nende tegemine
    6
    odt

    Erinevad joogid ja nende tegemine

    Joogikaard paigutatakse eraldi kaante vahele või toidukaardi vahele. Tavaliselt paigutatakse joogikaartide lehed nägusalt kujundatud kaante vahele, mis on osa firmastiilist ja teeninduskultuurist. Hinnalised nahkkaaned rõhutavad firma esindluslikkust. Kaante kuju oleneb nende vahele paigutavate lehtede formaadis ja kujus. Kokku köidetud lehed võib kinnitada kaante külge nagu tavalisse raamatusse. Baaritöö ja baaritöö vahendid Seiker ... on kolmeosaline roostevabast terasest nõu, mis koosneb jooginõust, sõelast ja korgist. Jooginõusse valatakse koostisosad ja jää. Edasi toimub joogi loksutamine ja peale korgi ära võtmist valatakse kokteil läbi sõela, mis takistab jää sattumist klaasi. Kutselisi baarmane kasutavad bostoni seiker koosneb kahest ühe suurusest osast, millest üks on klaasist ja teine roostevabast terasest. Bostoni seiker asendab nii segamisklaasi kui ka kolmeosalist seikerit

    Joogiõpetus
    Joogiklaaside sortiment
    8
    doc

    Joogiklaaside sortiment

    Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand JOOGIKLAASIDE SORTIMENT Iseseisevtöö Juhendaja: Mets Sirje Grupp: MY08 Tartu 2010 1. Grogiklaas - on soodaveega segatud alkohoolsete jookide joomiseks(nt. Moijtto) 2. Õlleklaas - on mõeldud õlle joomiseks. - Kui ka on olemas plinkiv õlleklaas: See on täismõõtmetes moodne kitsas õlleklaas. - Tal on 4 erinevat vilkumisreziimi, mida on kerge vahetada lihtsalt nupule vajutamisega. - Ideaalne igasugustel koosviibimistel ja pidudel kasutamiseks. 3. Veinipokaal - Punase veini pokaal on kujult samasugune, aga suurem valge veini pokaalist. Mida tumedam on punase veini rant veepiiril, seda parem on vein. Veiniklaasi hoitakse ainult klaasi jalast. - Valge veini polaal on kujult samasugune, aga väiksem punase veini pokaalist. Valget veini

    Tööstuskaup
    Joogiõpetus
    9
    odt

    Joogiõpetus

    Joogiõpetus Joogietikett joogid joogid külmad kuumad alkohoolsed: mittealkohoolsed -lahjad -kanged Alkoholisisaldus Lahjad joogid Alkoholi % Õlled .4-6 Lahjad veinid .6-12 Kanged veinid .11-17 Koore- ja munaliköör 15-22 Kanged joogid Alkoholi % Piiritus .95,5-96,8 Viin .38-58 Konjak ja brändi .40-45 Rumm .45-75 Viski

    Joogiõpetus
    Konjak
    19
    doc

    Konjak

    Mis on konjak? Konjak on valgetest viinamarjadest (peamiselt ugni blanc sordist, vähesel määral ka colombard ja folle blance) valmistatud brändi, mida toodetakse Cognac'i linnas ja maakonnas. Valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas - Charentes'es (16 ja 17 Department) ja väikeses osas Deux Sevres'is. Kogu piirkond on jaotatud kasvualadeks (cru - pr.k.) vastavalt pinnase omadustele ja klimaatilisele eripärale, mis mõjutavad lõpp-produkti omadusi. Konjakit hakati teadlikult valmistama ja tarbimiseks tootma 17. sajandi esimesel poolel. Esimese konjakimajana on 1643 aastal registreeritud Augier. Suurtest konjakitootjatest asutati kõige varem Martell - 1715 aastal. Valmistamine Antud regioonis algab viinamarjade saagikoristus tavaliselt septembri kolmandal vi neljandal nädalal. Enamus saagist koristatakse mehhaanliselt, kuid mned konjakitootjad nagu Paul Giraud, Daniel Bouju, Rémy Martin ja Cartais-Lamau

    Joogiõpetuse
    Brandi ja konjak
    44
    doc

    Brandi ja konjak

    ALKOHOOLSED JOOGID Mis on brändi ja konjak? Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike meelest oli suurte veinivaa

    Joogiõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun