SELVELAUAD EELJOOGILAUD Eeljoogilauda iseseisva lauana ei kaeta, see eelneb pidulauda istumisele või selvelauaga vastuvõtule. Eeljoogilaua eesmärk on pakkuda külalistele tegevust kogunemise ajaks, samuti soodustada söögiisu teket. Joogiklaasid kaetakse kaunilt vormistatud lauale, mille taga külalised ei istu. Eeljooki pakutakse sageli ka kandikutelt. EELJOOGILAUD Eeljoogiks sobivad sampanja või vahuvein, veinid, lahjad segujoogid, harvem kasutatakse kangeid alkohoolseid jooke. Kindlasti pakutakse ka alkoholivaba alternatiivi. Ametlikel sündmustel on tervitusjoogiks eelistatult kuiv vahuvein või sampanja. Eeljoogilaua võib katta nii siseruumides kui ka vabas õhus. EELJOOGILAUD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TERVITUSJOOGILAUD
HOT SHOT klaas viin, tekiila, aperetiivid VAHUVEINI pokaal POUSSE-CAFE klaas OLD-FASHIONED klaas - (kihisevad joogid) viski IIRI KOHVI klaas AROOMIKLAAS rumm, PARFAIT- veini- ja konjak, brändi fantaasiakokteilid MARGARIITA klaas LIKÖÖRIKLAAS liköör HURRICANE klaas SERRI klaas serri, kangestatud vein COLLINSI klaas mahl, piim, segujoogid, karastusjoogid ÕLLE klaas/ PILSNERI klaas SOURI klaas MARTINIPOKAAL HIGHBALL klaas ...
Alkoholide ajalugu Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii vanad roomlased kui ka Aleksandrias elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Rääkides aga dzinni nimest tuleb märkida, et hollandlaste kõnepruugis teisenes prantsusekeelne geniévre (kadakas) genever' iks, mille inglased hiljem omakorda gini`iks mugandasid. Dzinnil on enam kui värvikas ajalugu, millele pani aluse hollandlane William III, kes 1689. aastal Inglise troonile istudes tõi kaasa ka oma dzinnilemb...
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Alkohol Mia Velga 7.d klass Tallinn 2018 sisukord Sissejuhatus Mina räägin täna alkoholist,selle mõjust, kas see on ravitam või mitte, mis on selle tunnused, kuidas lontrollida, kuidas see võib sõltust tekitada, mõju käitumisele jne. Ma rohkem ei oska siia lisada, aga nüüd räägin lähemalt. Mis on üleüldiselt alkohol ja millised on need tuntumad joogid? Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid. Tuntumad kanged alkohoolsed joogid on vii...
Eestis on need raamid määratud kehtiva alkoholiseadusega. Alkoholiseadus reguleerib alkoholi käitlemist, tarvitamist, hoidmist ja müüki. Alkohoolsed joogid jagatakse lahjadeks ja kangeteks nende etanoolisisalduse järgi. Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril etanooli mahu suhet joogi üldmahtu. Lahjad alkohoolsed joogid on joogid etanoolisisaldusega 1.2 kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti näiteks õlu, siider, vein, mitmesugused segujoogid. Kanged alkohoolsed joogid on need, mille mahust üle 22 protsendi moodustab alkohol: viinad, viskid, konjakid, liköörid jmt. Piirangud tarbimisele Alaealised Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Samuti on keelatud omada või vallata alkohoolset jooki. Alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut ning ostmise eest kuni 20 trahviühikut. Alkohoolse joogi pakkumine või üleandmine alaealisele on keelatud. Vanusepiirangu
5. Õlleklaas/õllekann 6. Iiri kohvi klaas 7. Pousse Cafe klaas- jookidele, mis on kihilised 8. Partfait klaas- vahuveini ja veinikokteilide valmistamiseks 9. Punase veini klaas (suurem kui valge oma) 10. Valge veini klaas 11. Sherry klaasid- kangestatud veinile 6- 13 cl 12. Champagne klaas/vahuveini pokaal 12- 16 cl 13. Aroomiklaas e. konjakiklaas 24- 48 cl 14. Likööri klaas 15. Viinapitsid e. napsuklaasid 16. Sour`i klaasid- segujook 8- 15 cl Segujookide koostisosad Kõik segujoogid sisaldavad vähemalt kahte erinevat koostisosa: 1. põhi ehk baas- st põhialkohol, milleks on viin, dzinn, viski, brändi, rumm, jne. Tavaliselt on baasiks üks kange alkohol, mis samas määrab ära, missugusesse kokteilitüüpi jook kuulub. Jaotataksegi viinakokteilid, rummikokteilid, viskikokteilid jne. Baasosa peab olema vähemalt 50% kokteilist. Baas võib moodustada ka kahest joogist, siis nimetatakse segatüübiline kokteil. 2
Joogiõpetus 2006 Joogikaart ja selle koostamine Joogikaardile kantakse alkohoolsed ja karastusjoogid, tubakatooted, kondiitritooted. Alkohoolsete jookide valikul lähtub klient nende sobivusest valitud roogadega. Nii nagu roogade, on ka veinide valik väga suur. Selles orineteerumiseks on vaja põhjalikke teadmisi veinide omadustest, jooke valmistavatest maadest, tootjatest ja valmistamisaasta kliimatingimustest. Klassikaliselt paigutatakse alkohoolsed joogid järgnevalt: 1. Sampanjad ja vahuveinid; 2. Aperatiivveinid ja aperatiivid (piiritusveinid, vermutid, valged portveinid); 3. Valged veinid (kuivadest poolmagusateni); 4. Punased veinid (kuivadest poolmagusateni); 5. Roosad e rosé veinid (kuivadest poolmagusateni), roosad veinid võivad asuda ka valgete ja punaste veinide vahel; 6. Dessertveinid; 7. Piiritusjoogid: a. Viin, dzinn või...
Kool Nimi Etanool Referaat Juhendaja: Koht ja aasta Sisukord Alkoholidest üldiselt Alkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Täpsemalt on need orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele.[1] Mida põhjustab alkoholi tarbimine? Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. [1] Olenevalt inviduaalist, võib alkoholi korduv tarbimine tekitada ka sõltuvust. Alkoholi tootmine Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnist...
Teenindajad pakuvad jooke, hoolitsevad selle eest, et tühjad serveerimisnõud oleks ära viidud või asendatud ning et kõik oleks ilus ja korras. Samuti koristavad kasutatud nõud. 10.Eeljoogilauda pakutakse enne istumist söögilauda või koos furšett-, rootsi, puuvilja- või juustulauaga. Eeljoogi pakkumise eesmärk on pakkuda külalisele tegevust, tõsta meeleolu, soodustada söögiisu. Eeljoogiks sobivad šampanja või vahuvein, veinid, lahjad segujoogid ning alkoholivabad joogid. Laud peab olema piisavalt suur, et sellele mahuksd nii joogid kui ka klaasid. Laud võib olla mistahes kujuga ning kürguseks 0,85-1,1m. Laud kaetakse peaaegu maani ulatuva linaga või kasutatakse seelikut. Teenindajad katavad laua, valavad ja pakuvad jooke ning koristavad kasutatud nõud. 11. Eeljoogilauda ei kaeta iseseisvana, üldjuhul selle kõrvale ei pakuta suupisteid.
Kodutöö Alkohoolsed joogid Alkohoolsete jookide ajalugu Alkohoolsete jookide ajalugu on juurtega kinni väga ammuses ajas, epohhis, kus umbes 8000 aastaid e. m. a. tekkisid esimesed keraamilised nõud, millistes sai võimalikuks mee ja erinevate mahlade baasil alkohoolseid jooke valmistada. Juba tuntud maailmarändur Mikluhho-Maklai märkis oma päevikutes Uus-Guinea papuaalasi, kes ei valitsenud veel tuletegemist küll juba oskasid hurmavate jookide valmistamist. Inimesi erinevatest kultuuridest, täiesti erinevatest maailma nurkadest ühendab umbes samal ajal tekkinud oskus toidujääkide baasil (vili, suhkruroog, mesi, erinevad puuviljad) kangemaid jooke villida. Muinasjast on alkohoolseid jooke kasutatud erinevate rituaalide läbiviimisel, selle abil suheldi jumalatega ja oma surnud sugulastega. Sageli korraldati hõimuti ühiseid joomisi, pühal eesmärgil ...
12/21/10 Alkoholid Koostaja: Annika Kääramees Käinas 2010 Sisukord 2 Mis on alkohol? Alkoholid- hüdroksüülühendid, kus CH rühmaga on seotud 1 või mitu hüdroksüülrühma (OH) Alkoholide nomenklatuurseks nimetamiseks tuleb lisada nende lõppu -ool. Alkoholi valem(tunnus) R-OH ( R tähistab pikka süsinikahelat ) Alkoholide omadused Füüsikalised omadused: alkoholid on vedelad, läbipaistvad, hüdrofiilsed (e. ei karda vett aka vett ''armastavad'') ja nad lahustuvad hästi vees. Füsioloogilised omadused: alkoholid on mürgised, ''hakkavad pähe'', lagunevad organismis lõplikult, mürgised- kahjustavad maksa, neere, kesknärvisüsteemi, narkootilise toimega, tekitavad sõltuvust. Keemilised omadused: Alkoholid on orgaanilised happed (loovutavad reaktsioonis prootoni(eid)). . Alkohol on väga nõrk hape, kuna side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Alkoholide jagunem...
(CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsendites, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Alkohoolseid jooke liigitatakse nende alkoholisisalduse järgi lahjadeks ja kangeteks jookideks. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid. Tuntumad kanged joogid on viinad, viskid, konjakid ja brändid. Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (kuni 10%) väljub otse uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohoolsed joogid mõjutavad vere alkoholisisaldust erinevalt: sõltuvalt soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest,
menüüs: · erinevad juustuvalikud · küpsised, pähklid · tikusuupisted jm · karastusjoogid · alkohoolsed joogid Kokteililaud *kokteilivastuvõtuks lõunasel ajal või õhtupoolikul (1,5-2t) *kokteililaual serveeritakse: · kokteile ja segujooke · väikesi suupisteid *kokteile võib segada ka baarimees Eeljoogulaud *eeljoogilauda (operatiiv) iseseisva lauana ei kaeta *eesmärk külaliste kogunemine *eeljoogiks sobivad: · sampanja või vahuvein · veinid · lahjad segujoogid · kanged alkohoolsed joogid (harvem) · alkohoolivabad joogid Tervitusjoogilaud *selle võib katta iseseisva lauana isiku või sündmuse tervitamiseks (pruutpaari tervitamine pärast abielu registeerimist) *lühike vastuvõtt pool tundi kuni tund *tervitusjoogiks võib olla sampanja, vahuvein, veinid, lahjad segujoogid, alkoholivabad alternatiiv *joogi juurde võib pakkuda; kompvekke, sokolaadi, küpsiseid, pähkleid
· Liigjoomine võib viia alkoholimürgistusteni, millega võib kaasneda kooma või isegi surm · Alkoholitarvitamine on otseselt seotud paljude sotsiaalsete probleemidega, alates vägivaldsetest kuritegudest kuni perevägivalla, vigastuste ja liiklussurmadeni (Tervise Arengu Instituut, 2009.) 1.3. Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Enamik koolinoori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Uuringud näitavad, et paljud koolinoored ei peagi neid jooke alkoholiks. Koolinoored kipuvad arvama, et alkohol aitab neil lõõgastuda, tunda ennast õnnelikumana ja leevendada muresid. Kuigi tegelikkuses see süvendab hoopis muresid ja probleeme. Uuringutulemused (ESPAD 2007) näitavad, et alkohol ei ole 1516aastaste noorukite seas vaid nädalavahetuse ajaviide. 53% vastanud õpilastest oli küsitlusele eelnenud 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud ka koolipäevadel
Click Clickicon iconto toadd addpicture picture ALKOHOLIDE LIIGITUS Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid :õlu, vein, siider, šampanja, sake, sonti, kumõss, kilju, mõdu, pulke, soju jt. Destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid :viin, viski, konjak, brändi, liköör, rumm, džinn, tequila, kalvados, slivovits, grappa, absint, akvavit, nastoika, piiritus, puskar, pontikka jt. Segujoogid : Portvein, kokteilid jt. Muud alkoholi sisaldavad tooted:denaturaat, odekolonn ja muud kosmeetikatooted, mitmesugused lahustid, puhastusvahendid, vedelkütused jmt. Click Clickicon iconto toadd addpicture picture ALKOHOLIDE TOOTMISE AJALUGU Pole siiani ühele meelele kes hakkas tootma .Ühed arvavad ,et vanad roomlased, teisalt jällegi Aleksandrias elanud alkeemikud
Surmav annus on 6 8 ml 100% etanooli kehakaalu ühe kilogrammi kohta (55 kg kehakaalu korral 330-440 ml). 3 Alkoholi sisaldavad joogid Joovastavat ainet alkoholi ehk etanooli sisaldavaid jooke on kolme tüüpi: 1) Kääritatud joogid: · Õlu · Vein · Siider 2) Destilleeritud piiritus: · Viski · Rumm · Viin · Dzinn 3) Segujoogid: · Kääritatud/destilleeritud tooted, mis on segatud soodavee või mahlaga Puhta alkoholi koguse (joogis) arvutamise valem Etanooli hulk grammides = 0,8 (etanooli tihedus) x klaasi/pudeli maht(ml) x alkoholi kangus (vol.%) 100 Näiteks juues 0,5 liitrit 4,5 promillise alkoholisisaldusega õlut, saad sa (0,8 x 500 x 4,5)/100 = 18g puhast etanooli
osta ja omada. Eestis on selleks vanusepiiranguks täisealiseks saamine- alkoholi tohib osta ja tarbida alates 18. eluaastast. Lisaks on Eestis keelatud täiskasvanutel alaealisele alkohoolseid jooke osta, pakkuda ja üle anda. Alkohoolseid ehk etanooli sisaldavaid jooke on kolme tüüpi: 1) Kääritatud joogid: õlu, vein, siider; 2) Destilleeritud piiritus: viski, rumm, viin, dzinn; 3) Segujoogid: kääritatud/destilleeritud tooted, mis on segatud soodavee või mahlaga. Mis juhtub, kui sa jood? Pärast esimest või teist jooki: - tunned ennast vabamalt ja oled vähem häbelik; - oled jutukam ja tunned vähem pinget; - muutud julgemaks ja otsid tähelepanu. Pärast mitme joogi tarvitamist: - muutud tundelisemaks, elavamaks ja isegi veidi eufoorilisemaks; - sinu tunded võivad esile kerkida ja sind tundlikuks muuta; - sa võid tunduda endale võõrana. Seejärel:
puhtalt joomiseks mõeldud vaid nõuavad kindlasti lahjendamist. Alkohoolseid jooke liigitatakse nende alkoholisisalduse järgi lahjadeks ja kangeteks jookideks. Alkoholi käitlemist reguleerib alkoholiseadus, mille kohaselt loetakse alkohoolseteks jookideks sellised alkoholi sisaldavad joogid, mis sisaldavad enam kui 1,2 mahuprotsenti alkoholi ( Mis on alkohol ). Lahjad alkohoolsed joogid on: õlud, siidrid veinidja mitmesugused gaseeritud segujoogid. Kanged alkohoolsed joogid on: viinad, viskid konjakid, brändid 3 2. PÕHJUSED ALKOHOLI LIIGTARVITAMISEKS Paljudele tekitab kodune elu stressi ja hakatakse juba seepärast tihedamalt alkoholi tarbima. Nad tahavad justkui põgendea raske elu eest ja vältida pere eest vastutust. Kodust põgenedes oma argipäeva rutiinide ja stressi eest hakkame ka tihedamini pidudel käima, kus alkoholi tarbimine on paratamatus
Lobbybaar eesruumibaar. Hotellides sissepääsu lähedal. Mõeldud rohkem hotelli elanikele, et külalisi vastu võtta jne. Baarmen jätab mulje võõrkülalistele, lobbybaari teeninduse järgi hindavad meie riigi baarmene teiste riikide külalised. Palju suhtlust toimub lobbybaaris, baarmen peab oskama suhelda (kus teater on, millal saun lahti tehakse, mis toite menüüs on jne ei puutu baari aga peab oskama vastata). Müügiks põhilised alkohoolsed joogid, piiratud valikus kokteilid, segujoogid, paar sorti õlut ja kuumasid jooke. Mõned kergemad toidud (suupisted, salat). Töö intensiivne, vajalik võõrkeeleoskus (soome, inglise). Päevane avalik baar Töötavad päeval. Antakse ka süüa, toitude valik ei ole eriti suur (kaks suppi 3-4 baari, paar magustoitu). Põhilised alkohoolsed joogid, mõned kokteilid. Tihedam tööaeg 12-14.00 lõunal. Õhtul meelelahutusprogramm. Baarmen peab oskama ettekandja tööd. Töö päevane, ei kesta ööni.
Lobbybaar eesruumibaar. Hotellides sissepääsu lähedal. Mõeldud rohkem hotelli elanikele, et külalisi vastu võtta jne. Baarmen jätab mulje võõrkülalistele, lobbybaari teeninduse järgi hindavad meie riigi baarmene teiste riikide külalised. Palju suhtlust toimub lobbybaaris, baarmen peab oskama suhelda (kus teater on, millal saun lahti tehakse, mis toite menüüs on jne ei puutu baari aga peab oskama vastata). Müügiks põhilised alkohoolsed joogid, piiratud valikus kokteilid, segujoogid, paar sorti õlut ja kuumasid jooke. Mõned kergemad toidud (suupisted, salat). Töö intensiivne, vajalik võõrkeeleoskus (soome, inglise). Päevane avalik baar Töötavad päeval. Antakse ka süüa, toitude valik ei ole eriti suur (kaks suppi 3-4 baari, paar magustoitu). Põhilised alkohoolsed joogid, mõned kokteilid. Tihedam tööaeg 12-14.00 lõunal. Õhtul meelelahutusprogramm. Baarmen peab oskama ettekandja tööd. Töö päevane, ei kesta ööni.
poolest. Sake · Riisivein, dessertveini taoline Jaapani rahvusjook, mida juuakse nii soojalt kui külmalt. Tequila · Kaktuseviin, mida nauditakse sidruni ja soolaga. Sinine agaarist meenutab ananassi. Bitter · Valmistatakse veinitööstuse päradest, millele lisatakse rohuekstrakte, balanseeritakse ja puhastatakse. Alkohoolsetest jookidest valmistatud segujoogid Aperatiiv · Alkohoolne jook (15-35%), mille koostisse kuuluvad erinevate rohtude ja juurte leotised. · Aperatiividena serveeritakse ka lahjemaid ja kangemaid veine ning muid alkohoolseid jooke. · Aperatiive serveeritakse enne sööki söögiisu tekitajatena. Digestiiv · Kange naps, mille eesmärgiks on soodustada seedimist ja panna punkt meeldivale söögiajale. · Digestiivina serveeritakse konjakit, viskit, likööre.
Alkohol Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkoholsed joogid. Alkoholsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH 3CH2OH). Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohol on sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid. Tuntumad kanged alkohoolsed joogid on viinad, viskid, konjakid ja brändid. Alkohol tõstab dopamiini taset, seetõttu põhjustab see erutust ja elevust. Alkohol tõstab endorfiinide taset, mis vähendab valu tajumist. Alkoholi toime oleneb inimese organismist. Looduses esineb alkoholi vähe, sest ta on madalal temperatuuril kergesti lenduv. Alkoholi sisaldavad ka denaturaat, odekolonn ja kosmeetika tooted ning lisaks veel mitmesugused lahustid, puhastusvahendid ja ka vedelkütused.
Vastuseid on mitmeid, alustades seadust eiravate müüjate ja lõpetades täiskasvanute või just täisealiseks saanud sõprade abistava käega. Noorsoopolitsei on koolilaste abiga läbi viinud mitmeid reide, mille käigus selgus, et paljudes kauplustes ja müügipunktides on alaealistel võimalik alkoholi osta ilma, et müüja küsiks neilt dokumente. 1.1Miks lapsed ja noored joovad? · Enamik lapsi ja noori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Uuringud näitavad, et paljud lapsed ei peagi neid jooke alkoholiks! · Enamik noori leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti kättesaadavad, mõnevõrra vähem arvatakse seda kangete jookide kohta. · Alkoholi tarvitamine seostub noortel pigem positiivsete tunnetega, uuringu järgi peavad noored regulaarset rohket suitsetamist tervisele ohtlikumaks kui igapäevast joomist. · Noored kipuvad arvama, et alkohol aitab neil lõõgastuda, tunda ennast õnnelikumana
sageli, kuna mõju tervisele, suhetele ja tervele elule ei ilmne kohe. Mida varem hakkab inimene liigselt alkoholi tarbima, seda raskem on oma käitumist muuta ja nad võivad kaotada kontrolli oma elu üle. Probleemid alkoholiga on ka üks peamine enesetappude põhjustaja Eestis. Alkohol sinu kehas Alkohoolseid ehk etanooli sisaldavaid jooke on kolme tüüpi: 1) Kääritatud joogid: õlu, vein, siider; 2) Destilleeritud piiritus: viski, rumm, viin, dzinn; 3) Segujoogid: kääritatud/destilleeritud tooted, mis on segatud soodavee või mahlaga. Alkohol imendub maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist lõhustub seejärel ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohoolsed joogid mõjutavad sinu vere alkoholisisaldust (kui palju on alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt
alkoholi tarbida, osta ja omada. Eestis on selleks vanusepiiranguks täisealiseks saamine- alkoholi tohib osta ja tarbida alates 18. eluaastast. Lisaks on Eestis keelatud täiskasvanutel alaealisele alkohoolseid jooke osta, pakkuda ja üle anda. Alkohol sinu kehas Alkohoolseid ehk etanooli sisaldavaid jooke on kolme tüüpi: 1) Kääritatud joogid: õlu, vein, siider; 2) Destilleeritud piiritus: viski, rumm, viin, dzinn; 3) Segujoogid: kääritatud/destilleeritud tooted, mis on segatud soodavee või mahlaga. Alkohol imendub maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist lõhustub seejärel ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohoolsed joogid mõjutavad sinu vere alkoholisisaldust (kui palju on alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt. See sõltub sinu soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest
Kõige rohkem tarvitavad just keskealised mehed, eriti need, kes elavad üksikult või on hiljuti lahutanud. (Alkoinfo: Alkoholi tarbimine Eestis) 1.1. Miks noored alkoholi joovad? Noorte alkoholitarbimine Eestis kasvab ning alkoholi tarvitamist alustatakse üha nooremana. Peamised näited, miks noored alkoholi tarbivad ja end purju joovad: Enamik lapsi ja noori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Uuringud on näidanud, et paljud lapsed ei pea lahjemaid jooke üldsegi tõsiselt võetavaks alkoholiks ja põhjendavad nii nende pidevat tarvitamist. (Alkoinfo: Noorte statistika) Enamik noori leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti kättesaadavad, mõnevõrra vähem arvatakse seda kangete jookide kohta. Jookide kättesaamiseks kasutatakse peamiselt täiskasvanuid sõpru või proovitakse ise hea õnne peale poest vägijooki kätte saada. (Lausing, Tarmo. Kesknädal / 24.10
alkoholi tarbida, osta ja omada. Eestis on selleks vanusepiiranguks täisealiseks saamine- alkoholi tohib osta ja tarbida alates 18. eluaastast. Lisaks on Eestis keelatud täiskasvanutel alaealisele alkohoolseid jooke osta, pakkuda ja üle anda. Alkohol sinu kehas Alkohoolseid ehk etanooli sisaldavaid jooke on kolme tüüpi: 1) Kääritatud joogid: õlu, vein, siider; 2) Destilleeritud piiritus: viski, rumm, viin, dzinn; 3) Segujoogid: kääritatud/destilleeritud tooted, mis on segatud soodavee või mahlaga. Alkohol imendub maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist lõhustub seejärel ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohoolsed joogid mõjutavad sinu vere alkoholisisaldust (kui palju on alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt
Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas, eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Enamik lapsi ja noori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Uuringud näitavad, et paljud lapsed ei peagi neid jooke alkoholiks! Enamik noori leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti kättesaadavad, mõnevõrra vähem arvatakse seda kangete jookide kohta. Alkoholi tarvitamine seostub noortel pigem positiivsete tunnetega, uuringu järgi peavad noored regulaarset rohket suitsetamist tervisele ohtlikumaks kui igapäevast joomist. Noored kipuvad arvama, et alkohol aitab neil lõõgastuda, tunda ennast õnnelikumana ja leevendada muresid.
ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on tegemist polaarsete solventidega, mis lahustavad paljusid orgaanilisi ja anorgaanilisi saasteaineid. ...
· Täidetud pokaalid asuvad laua pinnal või salvrätikuga kaetud kandikutel (kujunditena) · Võib pakkuda ka otse kandikutelt EELJOOGIKS võivad olla: · Mahlad (mango-, apelsini-, tomati- vm. mahl) Mahlasegud Mahlakokteilid · Alkoholiga spetsiaalsed eeljoogid · Puhtad alkohoolsed joogid (vermut, teravamaitselised liköörid, vahuvein, shampanja) · Segujoogid (viin mahla või toonikuga, dzinn vermutiga) Pakkuda vähemalt 2 eeljooki (1 alkoholivaba). Kõik joogid jahutatult! · Kangeid alkohoolseid jooke igale inimesele 50-75 g · Kokteile ja alkoholivabu jooke 150-200 g · Tühi või pooltühi klaas asetatakse kandikule, eeljoogilauale või selleks seatud kohale · Kui eeljoogilaud on järgneva selvelaua osa,võib lahjade või alkoholivabade jookide klaasid hiljem kasutusele jätta.
Uuringu põhjal tarvitab 13% noorukitest alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus. Sama uuring näitab, et võrreldes teiste maadega joovad Eesti koolinoored märksa sagedamini ka kanget alkoholi (Noored alkoholi... s.a.). 2007. aastal läbiviidud uuringust selgus, et enamik koolinoori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Õlut on proovinud selles eas 39% poistest ja 30% tüdrukutest. Siidrit on poisid samas eas joonud 33%, segujooke 20% ja veini 29% (Hibell, Guttormsson, Ahlström, Balakireva, Bjarnason, Kokkevi, Kraus, 2007). Samast uuringust selgub, et paljud koolinoored ei peagi neid jooke alkoholiks. Arvatakse, et alkohol aitab lõõgastuda, tunda ennast õnnelikumana ja leevendada muresid. Tegelikkuses alkohol süvendab hoopis muresid ja probleeme
asetatakse alustaldrikule, suhkur pannakse lauale suhkrutoosis (toos asetatakse lauale kaaneta), tõstmisvahendiks tükisuhkru pakkumise puhul suhkrutangid, kristallsuhkru puhul suhkrulusikas. Muud lisandid kohvi või tee juurde serveeritakse kaussides või vaagnatel, vajadusel koos tõstmisvahenditega. Karastusjoogid ja vesi asetatakse lauale pudelite või kannudega. Kannude alla asetatakse alustaldrikud. Igale külalisele peavad olema vastavad joogiklaasid. Mahlad, veinid, õlled, segujoogid ja teised alkohoolsed või mittealkohoolsed joogid, mida tellitakse klaasiga, serveeritakse kandikul. Klaasid asetatakse kliendi ette paremalt poolt. Majaveini, mida tellitakse klaasiga, võib teenindaja välja valada otse pudelist kliendi ees laual olevasse klaasi. Valged veinid serveeritakse spetsiaalses veiniküüleris. Pudelit esitletakse peremehele või võõrustajale vasakult poolt kinnisena, sildiga kliendi poole. Kui võõrustaja on veendunud
11 Kas tarbite lahjat või kanget alkoholi? Küsitluste tulemuste põhjal tarbivad noored kõige rohkem mõlemat ehk kanget ja lahjat alkoholi, aga sellele järgneb lahja alkoholi tarbimine(vt joonis 3).Nagu väidetakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportis ( TAI 2009, viidatud Noored alkoholi... s.a.) joovad enamik koolinoori end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Kus kohas tarbite alkoholi kõige sagedamini? Küsitluse käigus selgus, et kõige sagedamini tarbitakse alkoholi sõprade juures (24 noort) või tarbitakse kodus alkoholi (12 noort). Väike osa vastanutest tarbib alkoholi klubis või baaris (7 noort) ning suur osa tarbib alkoholi kusagil mujal(vt joonis 4). Kas olete kunagi suitsetanud tubakatooteid? Vastanutest pole suitsetanud 15 noort ja ülejäänud 51 noort on oma elu jooksul suitsetanud tubakatooteid (vt joonis 5).
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere lakto...
Salvrätikud paigutatakse volditult lauale või salvrätihoidjatesse. Kasutatakse nii paberist kui ka riidest salvrätte. Need paigutatakse taldrikute lähedusse. Joogikannud ja pudelid asetatakse gruppidena klaaside lähedusse. Teenindajad toimivad samuti nagu teenindamisel furšettlauas või buffet-lauas. Kokteililaud Kokteililaud kaetakse kokteilivastuvõtuks kas lõunasel ajal või õhtupoolikul. Klassikaliseks kokteililaua menüüs on kokteilid, segujoogid, suupisted. Kokteililaua menüüsse võib lisada ka erinevaid alkohoolsed jooke ja karastavaid jooke. Kui pakutakse alkohoolseid jooke, peab selle kõrval olema ka valik alkoholivabadest jookidest. Kokteililaua suurus ja kuju sõltub selle paigutamise kohast ja külaliste arvust. Lauale peab igast küljest olema vaba juurdepääs. Laua katmine: 1. Laud kaetakse peaaegu maani ulatuva linaga. 2. Lauakaunistused valitakse tagasihoidlikud.
samanimelises kloostris väljatöötatud ürdiliköör, Cointreau prantsuse pomerantsiliköör, Jägermeister Saksa ürdiliköör 56 rohu baasil, Kümmel Hollandi seedimist soodustav liköör, Lapponia Soome liköör arktilistest marjadest, Pisang Ambon banaaniliköör jt. 14.11. Aperitiiv Aperitiivide koostisse kuuluvad mitmesuguseid ravimtaimi (sh. koirohi) või toniseeriva toimega aineid sisaldavad piiritusleotised. Neid kasutatakse söögi alla Liviko Bitter (21%). 14.12. Segujoogid 57 Kokteil on tuntuim segujook.. Võivad olla alkoholiga ja alkoholivabad. Alkoholisisaldava kokteili aluse moodustavad viin, viski, brändi, rumm, tekiila, dzinn või vein. Lisatakse mahlu, siirupeid, mineraalvett, toonikuid, nn. pehmendajaid (suhkur, koor, piim, muna), vett või jääd. Kokteilid valmistatakse põhiliselt kohapeal, kuid neid tehakse ka tööstuslikult. Onistari kokteilid on Virsiku, Maasika, Cherry kõik 14,5%.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
