Alkoholi kahjulik mõju organismile Mis on alkohol? Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (kuni 10%) väljub otse uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohol mõjutab kõiki organismi funktsioone, tekib tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu. Mitte miski ei kiirenda kainenemist: ainuke ravim on aeg, sest maks eemaldab alkoholi kehast püsiva kiirusega 7-8 grammi tunnis. Uskumused, nagu kiirendaks kainenemist duši all või saunas käimine, musta kohvi joomine ja füüsiline koormus – põhinevad nende tegevuste tulemusel tekkivast enesetunde muutusest. Alkoholi kogust veres need tegevused siiski märkimisväärselt ei mõjuta. Enamgi veel – s...
Alkoholi kahjulik mõju organismile Mis on alkohol? Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (kuni 10%) väljub otse uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohol mõjutab kõiki organismi funktsioone, tekib tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu. Mitte miski ei kiirenda kainenemist: ainuke ravim on aeg, sest maks eemaldab alkoholi kehast püsiva kiirusega 7-8 grammi tunnis. Uskumused, nagu kiirendaks kainenemist dusi all või saunas käimine, musta kohvi joomine ja füüsiline koormus põhinevad nende tegevuste tulemusel tekkivast enesetunde muutusest. Alkoholi kogust veres need tegevused siiski märkimisväärselt ei mõjuta. Enamgi veel suurte alko...
Alkohoolsete jookide valikul lähtub klient nende sobivusest valitud roogadega. Nii nagu roogade, on ka veinide valik väga suur. Selles orineteerumiseks on vaja põhjalikke teadmisi veinide omadustest, jooke valmistavatest maadest, tootjatest ja valmistamisaasta kliimatingimustest. Klassikaliselt paigutatakse alkohoolsed joogid järgnevalt: 1. Sampanjad ja vahuveinid; 2. Aperatiivveinid ja aperatiivid (piiritusveinid, vermutid, valged portveinid); 3. Valged veinid (kuivadest poolmagusateni); 4. Punased veinid (kuivadest poolmagusateni); 5. Roosad e rosé veinid (kuivadest poolmagusateni), roosad veinid võivad asuda ka valgete ja punaste veinide vahel; 6. Dessertveinid; 7. Piiritusjoogid: a. Viin, dzinn võib olla ka enne valgeid veine, b. Rumm, viski ka aperatiividena, c. Konjakid ja brändid, d. Liköörid; 8. Õlu; 9. kokteilid, segujoogid; 10
Kategooria jaguneb kaheks alamkategooriaks: kangeks ja lahjaks alkoholiks. Kange alkohol jaguneb omakorda järgnevates segmentideks - viinad, dzinnid, viskid, konjakid ja brändid, rummid, aperatiivid ja bitterid, liköörid, sherrid, piritusejoogid ja muud joogid (sake, tequila, viinamarja jääkidest piirtusejook, absint). Lahja alkohol jaguneb omakorda järgnevateks segmentideks - veinid (valged, punased, roosad, pakiveinid), likööriveinid, shampanja ja vahuveinid, vermutid, segud ja kokteilid (näiteks aromatiseeritudveini kokteilid) siidrid, õlled. Kaubad olid eksponeeritud järgnevalt: 1) Riiulis (kange alkohol, veinid, õlled, siidrid, kokteilid) 2) Alustena saalis (üldiselt õlu ja pisut ka pakiveine) 3) Nn alkoholi puude peal (kampaanias olev kange alkohol) 4) Kapis (nn suveniirpudelid ja kallimad konjakid, bränid ja veinid) 5) Külmikus õlled, siidrid, kokteilid
a) külmad b) kuumad 3. Vastavalt suurusele: a) lühikesed b) pikad 4. Vastavalt põhialkoholile: a) dzinni b) viina c) viski d) konjaki e) jne 5. Vastavalt koostisele: a) sour- joogid b) martiinid c) manhattanid d) muud Kõik viis rühma võib veel jaotada: a) kokteilid b) muud segujoogid Evely Press 2008/2009 Baaritöö ENNELÕUNAKOKTEILID Vahemeremaades- madeirad, aniisiviin Itaalias- vermutid Kõige populaarsem on Dry Martini. Ennelõunajook peab olema söögiisu tõstev, meeldivalt pehme mitte liiga hapu, mitte liiga kibe ega ka mitte magus, peab olema sünkroonne. Erandiks on aromaatsed aperitiivid- ei tohi olla liiga külmad, aromaatsus kaob ära. Ennelõunajoogid jagunevad: A. Aromaatsed kokteilid Martiinid, manhattanid ja muud aromaatsed kokteilid 1) martiinid- on dzinni ja rummipõhjalised, samuti brändi- ja viskipõhjalised, harvemini tequila.
00 / 3301.43 EEK Krug Grande Cuvee 75 cl 230.10 / 3600.28 EEK Portvein Osborne 10 y.o. tawny 8 cl 4.50 / 70.41 EEK Osborne tawny port 8 cl 3.50 / 54.76 EEK Serri Osborne Sherry 8 cl 3.00 / 46.94 EEK Vermutid Martini Bianco 8 cl 3.00 / 46.94 EEK Martini Extra Dry 8 cl 3.00 / 46.94 EEK Martini Rosso 8 cl 3.00 / 46.94 EEK Bitter Campari Bitter 4 cl 3.00 / 46.94 EEK Karastusjoogid AURA Mahlavalik 25 cl 1.20 / 18.78 EEK
4. muud Kõik viis rühma võib veel jaotada: 1. kokteilid 2. muud segujoogid Segujookide rühmitamine mõistetena 1. Before dinner ennelõunajoogid, söögiisu tekitavad 2. After dinner pärastlõunajoogid, pärast sööki 3. All day kogupäevajoogid 4. Special drinks erijoogid a. Fancy (exotica) b. Maitseelamus - mitmekülgsed ENNELÕUNAKOKTEILID Vahemeremaades madeirad, aniisiviin. Põhjamaades akvaviit. Itaalias vermutid Kõige populaarsem aperitiiv on Dry Martini tuntakse üle maailma. Ennelõunajook peab olema söögiisu tõstev, meeldivalt pehme mitte liiga hapu, mitte liiga kibe ega ka mitte magus, peab olema sünkroonne. Erandiks on aromaatsed aperitiivid- ei tohi olla liiga külmad, aromaatsus kaob ära. Ennelõunajook on kuiv või keskmine. Valmistamisel kasutatakse natuke kõike aperitiive, kangeid alkohoolseid jooke, likööre, erinevaid puuviljamahlu
muud Kõik viis rühma võib veel jaotada: 1. kokteilid 2. muud segujoogid Segujookide rühmitamine mõistetena 1. Before dinner ennelõunajoogid, söögiisu tekitavad 2. After dinner pärastlõunajoogid, pärast sööki 3. All day kogupäevajoogid 4. Special drinks erijoogid 1. Fancy (exotica) 2. Maitseelamus - mitmekülgsed ENNELÕUNAKOKTEILID Vahemeremaades madeirad, aniisiviin. Põhjamaades akvaviit. Itaalias vermutid Kõige populaarsem aperitiiv on Dry Martini tuntakse üle maailma. Ennelõunajook peab olema söögiisu tõstev, meeldivalt pehme mitte liiga hapu, mitte liiga kibe ega ka mitte magus, peab olema sünkroonne. Erandiks on aromaatsed aperitiivid- ei tohi olla liiga külmad, aromaatsus kaob ära. Ennelõunajook on kuiv või keskmine. Valmistamisel kasutatakse natuke kõike aperitiive, kangeid alkohoolseid jooke, likööre, erinevaid puuviljamahlu. Piimasaadusi (koor, piim)
1.4.2 Alkohol 1.4.2.1 Kange alkohol 1.4.2.1.1 Viinad, dzinnid, viskid, konjakid ja brändid, rummid, aperatiivid ja bitterid, liköörid ja sherrid, muud kanged, mini ja magnum pudelid 1.4.2.2 Lahja alkohol 1.4.2.2.1 Punased veinid, valged veinid, rose veinid, likööriveinid, shampanja ja vahuveinid, vermutid, segud ja kokteilid, siidrid, õlled, alkoholivabad joogid, pakiveinid, veinikapi veinid 1.4.2.3 Tubakatooted 1.4.2.3.1 Sigaretid, sigarid ja tubakad, aksessuaarid 1.5 Taara 1.5.1.1 Taara 1.5.1.1.1 Taara, joogitaara 2 Tööstukaup 2.1 Enese eest 2.1.1 Enesehooldus 2.1.1.1 Näo ja pesemistarbed 2.1.1.1
Argo Pihtjõe VLE-2 Alkoholi ajalugu ja liigitus. Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii vanad roomlased kui ka Aleksandrias elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Tava hakata maitsestama alkoholi kadakamarjadega pärineb hollandlastelt. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Doktor Sylvius`e nime all ajalukku läinud nimetas jooki geniévreks, ning kasutas jook puhtmeditsiinilistel kaalutlustel. Odava ja puhastava toonik...
Kuressaare Gümnaasium ALKOHOL Uurimistöö Kristiina Pajussaar Kadri Järvalt X klass Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. MILLEST JOOMINE ALGAB..........................................................................................4 2.ALKOHOLI SISALDUS VERES..........................................................................................5 1.2 Ilmamõõteriistad...............................................................................................................8 1.3 Kuidas loomad ilma ennustavad.....................................................................................11 1.3.1 Miks on meduuside ...
SISUKORD KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 1 SISSEJUHATUS 2 1.SÕLTUVUS Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet. · Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust. · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes. · Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes. · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele. Eristatakse: · Psüühiline sõltuvus - tugev soov sõltuvusainet tarvitada. · Füüsiline sõltuvus - sõltuvusaine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud. Sõltuvus ei teki üle öö, tekib etapiviisiliselt: proovimine tarvitamine liigtarvitamine sõltuvus (Sõltuvus (narkoloogia), 22.12.2010) 1.1 Tagajärjed ...
ALKOHOL MINU KEHAS Kirjastanud ja koostanud meditsiinikirjastus OÜ Lege Artis Koostamist nõustanud dr Airi Värnik, dr Katrin Martinson, dr Ruth Kalda, dr Pille Ööpik Kujundanud Egle Raadik Kunstnik Kairit Orgusaar Rahastanud Eesti Haigekassa Tasuta jagamiseks ISBN © OÜ Lege Artis 2007 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. Miks osa inimesi naudib alkoholi ja osa on selle vangis? Kui palju on palju? Alkoholi joomine on kahe otsaga. Ühelt poolt aitab see lõõgastuda, tekitab heaolutunde, Mida teeb alkohol organismile? muudab lõbusaks ja seltskondlikuks. Teiselt poolt aga kahjustab mitut kehafunktsiooni, Kas minul võib olla alkoholiprob- soodustab vähkkasvajaid ja tekitab sõltuvust. leem? Joobes ...
veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa.6. KANGESTATUD JA AROMATISEERITUD VEINID Kangestatud veinidele lisatakse valmistamise käigus alkoholi. Tuntumad veinid on Heres e. Serry, Portvein ja Madeira. Aromatiseeritud veinid on kangestatud veinid, mis on maitsestatud taimsete segudega. Võivad olla vermutid, valged, punased ja ka roosad veinid. Kangestatud ja aromatiseeritud veinid suurendavad söögiisu. Liigid: · Prantsuse vermut valmib 2a. vürtsika ja soolase maitsega · Itaalia vermut valmib 2a. · Rosso punane, magus · Rose Roosa , kibeda maitsega · Dry valgest kuni kahvatukollaseni · Bianco kahvatu värvusega, magus 7. VEIN TOIDU KÕRVALE Võtmesõnaks on siin tasakaal: toit ja vein peavad teineteist täiendama, mitte üle trumpama
ALKOHOLI MÕJU INIMORGANISMILE ALKOHOL Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väik...
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
