Avalik haldus ehk valitsemine (4)

ÜHISKOND
4.5-4.6 avalik haldus ehk valitsemine
HALDAMINE EHK ADMINISTREERIMINE = seaduste elluviimine .
Suur bürokraatia, ametnikkond . Omavalitsused.
Järelevalve/kontroll:
Avalikkus – meedia, avalik arvamus, seisukohad
Poliitiline – kontrolli teostavad poliitikud parlamendis, seadusloomet; valitsust (aruannete kaudu); parlament kinnitab ametisse ka eesti panga direktori, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja.
Sise- ja väliskontroll – riigikontroll , õiguskantsler
Kohus
Õiguskantsler kontrollib seaduste elluviimist, tema poole võib ka otse pöörduda, kui su õigusi on rikutud.
Riiklik lepitaja ülesanne on esindada riiki nt ametiühingute ja töövõtjate vaheliste vaidluste juures, nt teadma kas riigil on raha bussijuhtidele rohkem maksta.
Riigikontrolöri ülesanne on majandamine – vaadata et riigi summasid kasutataks otstarbekalt, ei kulutataks raha ära, ei raiutaks kõike metsa maha jne
KOHUS
Õigus: ühiskonnas Kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum.
Alguses ei tehtud vahet moraalil ja õigustel, 2k enne Kristust tegi Hammurapi esimesed seadused.
Eraõigus tegeleb indiviidi huvide ja õiguste reguleerimisega, sätestab et mõlemad pooled on võrdsed.
Avalik õigus sätestab riigi ja inimeste suhte, kusjuures üks pool (riik) on tugevam.
Mandri-euroopa õigussüsteem ja anglo-ameerika õigussüsteem.
Mandri: rooma ja barbari õiguse segunemine , kogu Mandri-Euroopas rakendatud, sh eesti. Anglo-ameerika- Inglismaal ja Ameerikas.
Erinevus: a-a tugineb pretsedentidel, kohtunik õpib pähe eelnevad juhtumid, nende järgi otsustatakse. Kui ei leita analoogi, siis läheb kataloogi ja tekib uus pretsedent. Mandril õpib pähe kriminaal - ja tsiviilkoodeksid, nende järgi otsused, pole seotud konkreetsete varasemate juhtumitega.
Juriidiline isik: firma, ettevõte, MTÜ, ka riik.
Füüsilisel isikul teovõime: vastutusvõime. Täielik teovõime algab vanusest 18, välja arvatud hooldajaga isikutel, neil piiratud teovõime. Enne 18 a on ka piiratud teovõime, mis algab 7 aastaselt. 15 aastaselt teovõime väljendub selles, et on võimalik võtta kriminaalvastutusele, väga raskete kuritegude korral ka juba 13 aastaselt. Ühtlasi 15 aastasel avaneb õigus taotleda kodakondsust. Alaealistel on ka lühendatud tööaeg. 18 aastaselt täielik tööaeg, see on 40 tundi nädalas.
KOHUS
Võimude lahususe põhimõtte järgi kohus kolmas võim.
Alamastme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud. Kõige madalam aste. Tsiviil- ja kriminaalasjad.
Halduskohus. Tegeleb väärtegudega, mitte kuritegudega. Väärteod on nt. laenu maksmatajätmine, kui pole bussis õpilaspiletit kaasas , liikluseeskirjade rikkumine , majaseinte sodimine. Trahvid on väiksemad kui kriminaalkorras. Karistuseks trahv või hoiatus või arest kuni 3 kuud.
Ringkonnakohus . Vaatab läbi altpoolt tulnud protestid , võib neid muuta või saata tagasi alamastme kohtule.
Riigikohus . Menetlust ei alustata, protsessi ei algatata, tunnistajaid ei kutsuta, vaadatakse materjalid läbi ja öeldakse kas oli õige otsus või ei. Pöörduda saavad veel peale üksikisiku ka Jõks ja president . Võimalik tglt apelleerida ka euroopa kohtusse.
Riigikohtu esimees Märt Rask, kelle nimetab president ja kinnitab parlament. Kohtunikud määrab ametisse president riigikohtu esitusel. Riigikohtu liikmed parlamendi kooskõlastusel. Kohtunikud on ametis eluaegselt. Notar on lepingute koostaja .
Kohtunikul on kaks kaasistujat, kohtuotsus on kollegiaalne ehk kohtunik peab nendega arvestama.
HALDUS. Eesti riigi juhtimine on kahetasandiline- riigi tasand ja kohalik tasand. Kohalik tasand on linnad ja vallad . Kohaliku halduse tunnused: valitav volikogu ja oma eelarve ja maksude kehtestamise õigus. Maakonnad on riigi haldusüksus mitte kohalik. Maavanem määratakse valitsuse poolt ja on riigi esindaja. Vajalik ka kohalike volikogude nõusolek. Kohalike haldusüksuste tulu tuleb maksudest ja ka trahvidest. Olulisemaid kohalikke makse on maamaks. Raha saab ka reklaamist , parkimisest jne.
MAJANDUSPOLIITIKA
Majandus on ühiskonna alus, heh. Tootmiseks vaja ressursse, nt loodusvarad (põlevkivi, turvas , puit, liiv), tööjõud ja selle kvaliteet, kapital ehk raha mis teenib tulu, vaja ka ettevõtlikkust. Töö on sihipärane tegevus palga saamise nimel.
Kõrgem tasand on riik, mis loob eeldused.
Teine tasand on firmad, ettevõtted.
Kolmas tasand on kodumajapidamine.
Makromajandus uurib protsesse ühiskonnas, mikromajandus uurib majandusliku tootja tasandil, indiviidi tasandil.
SKP/SKT riigis, RKT rahvuse järgi.
Vajadused töötamisel. Enne:
Tunnustus
Eneseteostus
Sotsiaalsed vajadused ( haridus , kultuur)
Turvalisus (eluase, riided)
Füsioloogilised vajadused
Nüüd:
Tunnustus
Eneseteostus
Sots vajadused (auto, infovahendid (teler, raadio), turism jne
Turvalisus
Füsioloogilised vajadused
Inflatsioon on halb. Konkreetsed negatiivsed tegurid väljenduvad: inimeste ostuvõime langeb, majandus on ebastabiilne, tooraine kallineb – surve tootjatele. Positiivset : palgad tõusevad (ebaühtlaselt), rahakäive suureneb. Riikidevaheliselt võivad teised riigid saada kasu, ntx kui teise valuutaga välisinvestorid. Kasu võivad lõigata hangeldajad, ntx kinnisvara. Laenusaajad võidavad, kuna maksavad vana kursi järgi tagasi; laenuandjad kannatavad, saades tagasi sama summa aga see on väärtusetu. Inflatsioon sunnib inimesi olema kokkuhoidlikud, töötama sunnib intensiivsemalt.5-7% aastas roomav , 10 on jooksev , üle selle galopeeriv inflatsioon.
Deflatsioon on liigse raha ringlusest ära korjamine , et tema väärtust tõsta. Kaasneb hindade kinnitamine. Peab olema läbimõeldud et rahapuudust ei tekiks.
Devalvatsioon- teadlik raha väärtuse langetamine teiste rahade suhtes. Stabiliseerib, kuna kaubad muutuvad odavamaks ja konkurentsivõimelisemaks välisturul.
Indekseerimine - hinna indekseerimine, riigi poolt kehtestatud piirhind , Eestis näiteks ravimitel. Vahel tõstetakse lepingujärgselt palka kooskõlas elukalliduse kasvuga.
Raha on väärtuse mõõdupuu, milles mõõdame materiaalseid väärtusi. Ka oluline maksevahend . Ka rikkuse näitaja ja kogumise vahend. Raha ajaloost: kaup kauba vastu, seal oli vaja ekvivalenti, näiteks loomanahad, edasi hõbe-kuld, kuni 7saj Ekr hakati vermima esimesi metallrahasid. See muutub valitsejate monopoiks. Esimesed katsed Euroopas paberraha välja anda ebaõnnestuvad, keegi ei taha seda raha. Järk-järgult üleminek. Hakkavad kujunema eri riikide eri ühikud, valuutad. Valuuta on rahasüsteem, rahaühik, välisraha. Kujunevas industriaalühiskonnas tuleb mõelda kuidas ühtlustada summasid, inglased tulid mõttele viia oma nael kulla alusele. Üksteise järel hakkavadki riigid kulla alusele üle minema. Et taset hoida, hakatakse koguma kullavarusid. Käibel on ka kuldmündid. Süsteem toimis kuni esimese maailmasõjani, kõik läks sassi, tekkis inflatsioon. Saksamaa näide. 1914 dollar maksis 4,2 marka , pärast sõda 4,2 miljardit marka. Mujal riikides ka raske. Lõpuks inglased viisid oma naela kulla aluselt välja, kurss hakkas kujunema vastavalt nõudmisele ja pakkumisele, läks nn. ujuvale kursile. Teises maailmasõjas kõik kordub taas. 1944 kui sõda veel käib, kui USA väikelinna kogunesid juhtivate riikide juhtivad finantstegelased, lepiti kokku uue rahasüsteemi loomiseks, tuntakse Bretton Woodsi süsteemina selle linna järgi. Loobuti lõplikult kindlaks fikseeritud kulla standardiks, võtsid arvelduse aluseks dollari, mis oli väga stabiilne. Dollar muutus maailma rahaks, seda oldi kohustatud vahetama ka kulla vastu, selle kõige tulemusena USA majandus konkurentsitult ees. Kogu maailma toodangusse 53% USAst. 70% maailma kullavarudest koondus USAsse. 1970ndatel uuesti finantskriis , dollari positsioon lööb kõikuma. Kõigutama hakkavad kõigutama Jaapan ja Euroopa liit. Jeen muutub arvestatavaks valuutaks, aga ka šveitsi frank, prantsuse jne. Lahendatakse 70ndate alguses, minnakse lõplikult üle ujuvale kursile. Dollar kaotas oma domineerimise, oli üks paljudest valuutadest. Rahvusvaheline valuutafond IMF, sellega ühineb järjest rohkem riike, kontrollib maailma rahakäivet, kui tekivad probleemid siis püüab leida abinõusid. Ntx Jaapanile andis suure laenu et stabiliseerida ja Jaapan väljuski suurest katastroofiohust. IBRD- maailmapank , International Bank of Reconstruction and Development . Rahvusvaheline kontrollorganisatsioon, korraldab maailma raharinglust, kriisisituatsioonis tuleb appi. Mõlemad loodi teise maailmasõja järel.
Uued probleemid tulevad kohe kaela, 1973 energiakriis. Naftariigid sõlmisid kokkuleppe ja kruvisid hinda üles. Põhikohad kust naftat leida: lähis-ida, Siber , lõuna-ameerika. Loodi OPEC . Esimest korda täheldatavad kolmanda maailma ambitsioonid. OPECi kontor asub Viinis. Kõik sinna ei kuulu, ntx euroopa omad, norra. Lääne-euroopa sõltus sisseveetavast naftast, kriitiline situatsioon, siit pingsalt lahenduste otsimine, kaks võimalikku varianti. Esimene: otsida, kas endalt äkki ei leita. Leitaksegi põhjamerest. Seal norra ja inglismaa hakkavadki tegema edukaid otsinguid, merest saabki. USAl pole probleemi olnud, neil on oma nafta Texases jne, ainult strateegilistel kaalutlustel veab sisse, et oma hoida alles. Inglismaa nüüdsest ka suudab ennast ise varustada. Norra aga veab isegi välja, õnneks ei kuulu OPECisse. Ei taha isegi ELi, kuna kardab et peab jagama teistega oma naftat ja peale selle veel ka oma kalu. Euroopa liidu kalast püütakse enamus seal norra kandis , aga kui astub ELi siis peab võõraid kalureid päris oma vetesse laskma . Teine võimalus oleks olnud toota maksimaalselt efektiivselt, et kõik masinad oleks võimalikult ökonoomsed. See andis tõuke euroopa tehnilise mõtte arengule. Kokkuhoid. Siit jõutakse rohelise mõtteviisi juurde. Kokkuvõttes suudeti vähendada importi lähis-idast sedavõrd, et OPECi maad ei uutnud enam ei suutnud meelevaldselt hindadega manipuleerida. Stagflatsioon = stagnatsioon + inflatsioon. Maailmas paigalseis , kaupu jääb üle, hinnad tõusevad, kerge inflatsioon koguaeg igal pool. Toiduainete hinnad tõusevad, hiinlased söövad kõik ära. Naftat on üha enam vaja, aga samas üha vähem teda on, hind muudkui tõuseb, kui tootmise hind tõuseb siis ka kõigi muude toodete hind tõuseb. Euroopas on tööjõu defitsiit, seega surve palgale, palgad tõusevad. Lisaks veel sotsiaalkulutused muudkui tõusevad. Tooraine on kaugel, lähedalt otsas, samas keskkonnakaitse tingimused muudkui üles, summad järjest suuremaks et toorainet saada.
Euroliidus esimene samm rahasüsteemide lähendamise, ühtlustamise suunas 1979. Lepiti kokku ELi juhtivate riikide poolt mõtteline ühine rahaühik ECU european currency unit . See ei olnud konkreetne rahaühik, hakati ainult arvestama omavahel selles, tingraha, paberil ei olnud. 1991 samm veel edasi, abstraktsest valuuta tingühikust minnakse üle EUROle, ELi maad leppisid kokku Hollandis Maastrichti linnas. Nüüd siis reaalne valuuta. 2002- võeti kasutusele euro. Tekkis probleem – kõik ei liitunud euroga, näiteks suurbritannia , rootsi ja taani (uued liikmesriigid muidugi ka aga see pole hetkel tähtis).
Fiskaalpoliitika: finants - ja eelarvepoliitika . Eelarve koostamine: ministeeriumid annavad oma hinnangud , palju neil raha vaja võiks olla, ja valitsus paneb eelarve kokku. See peab kindlasti läbima kolm lugemist. Kui esimeseks märtsiks pole vastu võetud, on presidendil õigus saata parlament laiali. Meil võetakse küll alati enne jõule vastu juba, ja ainult ühe korra on olnud miinuses eelarve, seoses pensionide tõstmisega. USAs alati negatiivne eelarve, puudujääk Vietnami kriisi ajast.
Tulude aluseks on maksud , kahte sorti maksumäärad: proportsionaalne ja astmeline (2 või 3 või enama astmeline). Eri riikides erinev süsteem, universaalset pole. Nagu igal pool mujal, tuleb küsida, kellele on see kasulik? Kahte sorti maksud , üleriigilised ja kohalikud. Maksud määrab parlament, suurust võib kohalik volikogu muuta, nii on nt maamaksuga . Edasi jagame : otsesed ja kaudsed maksud. Otseseid makse maksavad füüsilised isikud (FIE) ja juriidilised isikud. Füüsilise isiku tulumaks . Eestis koalitsioon lähtub reformierakonna ideoloogiast, võitleb otseste maksude vastu, neoliberalism, rohkem raha kätte inimesele ja ise kasutab kuidas tahab. Igal aastal tulumaksumäära vähendatakse. Juriidilise isiku ehk ettevõtte tulumaks on null, kui tulu ei võeta kasumina välja vaid investeeritakse tootmise laiendamisse. Välismaal sellist süsteemi pole. Probleem selles et pole kontrollmehhanismi, ei saa vahet teha tulude väljavõtmisel ja investeerimisel, teeb arvestamise keeruliseks. Ühesõnaga otsestel maksudel on vähenemise tendents . Riik peab selle aga tagasi saama kuskilt et investeerida haridusse jne, niisiis tuleb tõsta kaudseid makse. Käibemaks 18%. On olemas maksuvabastus, kõigilt käivetelt ei võeta 18%, nt kultuuriasjad 5%. Käibemaksuga maksustatakse kõigi kauba müüjaid ja teenuste osutajaid. Tollimaks väljaveol 0%, sisseveol toodetelt erinev. Need maksud kõik lähevad otse riigieelarvesse . On ka sihtotstarbelised maksud mis laekuvad vastavatesse fondidesse. Tööandja maksab töötaja palgast sotsiaalmaksu 33,3% ära enne kui palga välja maksab, sellest 20% pensionikindlustus (esimene sammas), 13% tervishoid , 0,3% töötuskindlustus. Teine sammas võetakse juba töötaja oma palgast, kui ta seda tahab, nimelt 2%. Riigilõivud on nt dokumentide vormistamine, passi saamine, ka trahvid jms. Kohalikud maksud lähevad kohalikku eelarvesse. Nt maamaks, mis on piirkonniti erinev, ka pensionäridele, kultuuriasutustele jms soodustused. Kohalike maksude alla lähevad ka teede sulgemismaks, ressursimaks (kui ettevõte tahab kasutada mingit maavara), lõbustusmaks, reklaamimaks, müügimaks, reostusmaks, loomapidamismaks jne, neist osa Eestis ei kehti.
Makse on teatud maks, mida kehtestab valitsus, mitte parlament, nagu maksude puhul. Makse läheb riigile nagu makski, aga tuleb otse kodanikule tagasi. Maks läheb teistega kokku ja tuleb tagasi ebamääraselt, makse aga tuleb tagasi konkreetselt meie palgast maha arvestamise järgi. See on esiteks töötuskindlustus, aitamaks inimest kes on kaotanud töö, inimese enda palgast 0,6% läheb maha (töötukassasse arvestab tööandja 0,3%) ja töötu saab pool oma endisest palgast esimese kuu jooksul, järgnevate kuude jooksul veel väikseid osi kuni lõpuks mitte midagi. Teiseks pensioni teine sammas, iga töötaja palgast võetakse maha 2% mis läheb tema personaalsesse pensionifondi , kuhu riik paneb veel juurde 4% (sotsiaalmaksust). On veel olemas kolmas pensionisammas , vabatahtlik, töötaja valib kindlustusfirma ja maksab talle ning saab pensionilisa.
Netopalk on see mis me palgapäeval kätte saame, brutopalk miinus maksud. Maksuvaba tulu on see osa palgast, mis ei lähe maksustamisele, see on 2250 krooni.