Ühiskonna majandamine (1)

Ühiskonna majandamine
Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus , tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik . Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu.

• Peamised majandussüsteemid
  
• Majandusressurssid
  
• Vajaduste hierarhia
  
• Riik ja majandus
  

Peamised majandussüsteemid

• Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud – ise toodan , ise tarbin )
  
• Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse.
  
• Käsumajandus ( plaanimajandus )
  
• Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum – teenindussektor )
  

Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Me tahame reisida , haridust, mugavust .
(sotsiaalteadus – ühiskonnateadus)
Majanduses luuakse , jaotatkse ja tarbitakse rikkusi.
SEGAMAJANDUS

• Tänapäeva arenenud riikides domineerib segamajanuds, kus majanduses tegelevad niihästi eraettevõtjad kui ka riik ja kojalik omavalitsus
  

(alati on kaupu ja teenuseid, mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus)

• Seamajanduse vundamendiks on eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Segamajanduses otsustab turg majanduse põhiküsimused ainultosaliselt
  
• Riik tegutseb majandus valdkondades, kus
  

Eraettevõtlus tegutseda ei taha ( keskkonnakaitse (see ei ole tulus ))

Ei tohi ( riigikaitse , transport)

Ei tule toime
Millest sõltub Euroopa energia? – Venemaa gaasist. Ukrainast ja Valgevenest tulevad gaasi ja naftajuhtmed läbi.
Ühiskondade võrdlus
tööstusühiskond
Postindustriaalne ühiskond
Põhiressurss
Masinad
Teadmised
Põhiinstitutsioon
firma
Ülikool
Põhiotsustajad
ärimehed
Eksperdid, professionaalsed ärikorraldajad
Võimu alus
omand
Oskusteave (know-how)
Valitsuse roll
Majandusvabaduse tagamine (laissez faire ), mittesekkumine
Valitsuse ja firmade koostöö
Riigiettevõtted – Eesti Raudtee , Eesti Post, Eesti Energia, Sadamad
Majandusressurssid ehk tootmistegurid (need ressurssid, mis vähenevad)

• Kapital – püsiväärtuseda varad, mida kasutatakse mitte koheseks tarbimiseks , vaid uute väärtuste loomiseks
  

Reaalne kapital (asjastunud kapital – tootmishooned, rendipinnad )

Rahakapital – rahasumma , mida saab kasutada reaalse kapitali ostmiseks või üürimiseks

• Loodusvarad (maa, muld , mets, maavarad , tuulenergia, päikeseenergia)
  
• Tööjõud
  
• Ettevõtlikkus (lükkab käima ja seob eelnevad elemendid)
  

Ettevõtlus on igasugune seadusandlusega kooskõlas olev majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kaupade tootmise või teiste teenuste osutamise kaudu. ( varimajandus ei ole seadusandlusega kooskõlas - ümbrikupalgad)
Teguritulud: intress (tasu raha kasutamise eest), rent (tasu vara kasutamise eest), palk (tööjõu hind, tasu tööjõu kasutamise eest), kasum (tasu riski eest), honorar (vabakutselised saavad)
Majandussüsteem
Koosneb:

KÄITUMISEST (mis on kellelgi olemas, mida hindab ehk väärtustab). Oleneb: majanduslik valik ehk otsustus (milliseid vajadusi mil määral rahuldada)

OLEMASOLEVATEST RESSURSSIDEST
Tulud tulevad riigilõivudest, maksudest
Meie ühiskonnas domneerivad vajadused: kinnisvara, suured majad, rahuldati omandivajadust.
Majandussüsteem on mehhanism, mis ühendab kõiki tootmis-tegureid (ressursse) ning arusaamu majandamise põhimõtetest. Majandussüsteemi tüübi määrab poliitiline otsus (nt taasiseseisvumisel otsustati käsumajanduselt minne üle turumajandusele)
Majandussubjektiks võin olla indiviid, ettevõte (firma) või riik. Riigi kui majandussubjekti valik onpoliitilinr otsus (milliseid sotsiaalseid vajadusi rahuldada, mis jätta indiviidi enda kanda)
Vajaduste hierarhia:

Füsioloogilised vajadused (nüüdisühiskonnas nn uinunud vajadused)

Turvalisusvajadus

Kuuluvusvajadus (sotsiaalne sidusus)

Tunnustusvajadus

Eneseteostus
Majanduse paneb käima ressurss
Majadussüsteemis osalevad ressurssid, käitumine (millest oleneb, milliseid vajadusi sa kavatsed rahuldada), tänapäeva ühiskonnas on kõige tähtsam ressurss innovatsioon ja alus.
Kuidas oleneb majandusarengust vajaduste kvaliteet?
Industriaalühiskonnas oli tegemist klassiühiskonnaga
Tänapäeva ühiskond – kihiühiskond – heaoluühiskond - keskklassiühiskond (romb).1) Alamkiht on töötud, ei tule endaga toime – väike osa eliidist, uinunud vajadused. Keskklass rahuldab kuuluvuse vajadust

• Madalama arenutaseme ja väikese sissetulekuga inimestel püsivad esiplaanil ainelised huvid (esmaste vajaduste rahuldamine). Sissetuleku kasvades ja vaimsete eelduste avardudes laieneb intellektuaalsete huvide ring. (füsioloogilised vajadused, turvalisuse vajadused)
  

RIIK JA MAJANDUS

• Turumajandus toimib võimalikult suure kasumi saamise nimel.
  

Olukordades, kus turumehhanismid ei suuda tagada majanduse tulemuslikku toimimist, peab riik majandusse sekkuma

• Reguleerima kaupade hindu (mõjutab aktsiiside käibemaksuga), kvaliteeti ja kvantiteeti
  
• Mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist
  
• Tegelema ise tootmisega
  
• Tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele (heaoluriik) ja pakkuma ühishüvesid.
  

Riigivõimu monopoolsed tunnused – kehtsetada seadusi, koguda makse
Sotsiaalses kontekstis on majandusega lahutamatult seotud ühishüved. Need on kaubad ja teenused, hüved, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta

• Ühishüved on: julgeolek, haridus , kultuur, tervishoid, normaalne elukeskkond (teed, sideliinid, kommunaalvõrk, pargid, puhkealad jt)
  

Paljude eest tuleb tarbijal maksta, kuid see moodustab vaid osa teenuste hinnast. Vahe kaetakse riigi või munitsipaaleelarvest.
Ühishüvede loomine nõuab suuri kulutusi, mis on jõukohased ainult kogu ühiskonnale tervikuna . Neid pakubki riik kogudes selleks makse.
MAJANDUSPOLIITIKA PEAMISED EESMÄRGID
Makromajanduse järgi iseloomustavad arenenud rahvamajandust kõrge tootmistase ja tööhõive, hindade stabiilsus ning väliskaubanduse positiivne bilanss
Sellest lähtuvalt on iga nüüdisühiskonna majanduspoliitika peamiseks eesmärkideks:

• Püsiv majanduskasv (kõige kõrgem majanduskasv on olnud 11%, majanduslangus on olnud 15%. Kõige suurem palgatõus oli ehituses)
  
• Täistööhõive – et töötuid oleks võimalikult vähe)
  
• Stabiilsed hinnad ( inflatsioon oleks võimalikult madal)
  

Kuidas riik majanduspoliitikat teostab
Rahapoliitika (teostab keskpank ) tegeleb raha väärtuse säilitamine ehk raha stabiilsuse tagamisega , milleks on hinna stabiilsus ehk madal inflatsioon. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule riigi keskpangale. Meil on keskpangaks Eesti Pank. Ta on valitsusest sõltumatu, sest (rahaemissioon – raha ringlusesse suunamine. Ainult keskpank võib raha juurde trükkida). Eesti Panga amettise nimetamine: president nimetab kandidaadi, riigikogu kinnitab ametisse

Fikseeritud vahetuskurss ankruvaluuta suhtes (1 euro=15,64664 krooni)

Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega

Valuuta on täielikult konverteeritav
Fiskaalpoliitika abil püüab riik toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud . Madalad maksud soodustavad tarbimist ja kokkuvõttes elavdab ka majandust. Üledandeks on eelarve tasakaalu säilitamine. Fiskaalpoliitika teostajaks on valitsus. Riigi eelarve ei toih olla rohkem kui -3% SKP-st. Kreekal on sellega kõige rohkem probleem.
Tööturg
Tööealine rahvastik (15-74 aastased). Jaguneb:

Aktiivseks ehk tööjõud: hõivatud (palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised) ja töötud

Passiivseks – majanduslikult mitteaktiivne rahvastik (lapsed, vanurid, kodused ja heitunud)
Majanduspoliitika rakendamine (eesmärgid: püsiv majanduskasv,

• Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega.
  

• Riigil tuleks suurendada kulutusi, et tootjad saaksid toodangut müüa, palgata uusi töötajaid ja tuua majandus kriisist välja (õ lk 154-155)
  

• Majanduse ülekuumenemise põhjuseks on liigne nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu.
  

• Majanduspoliitka ülesandeks on sel juhul piirata tarbimis, tõsta maksumäärasid, vähendada riiklikke kulutusi.
  

Maksupoliitika
Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab makukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormus sõltub riigi funktsioonidest (riigi funktsioon on ühiskonna valitsemine). Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad peavad olema maksud (paks riik). Mida madalamad maksud, seda õhem riik (riik on vähem funktsioone enda kanda võtnud). Eestis on tegu liberaalne heaoluriigiga. Kõige rohkem on maksustatud tööjõud, tarbimismaks on ka suur, kõige madalam on kapitalimaks.
Maksupoliitikal on kaks aspekti:

• Majanduslik aspekt: kogudes rohkem maksutulusid tugevneb riigi võime sekkuda majandusse, saab rohkem pakkuda ühishüvesid. Maksude osakaal Eesti riigi eelarves on (eelarve 90 miljardit krooni) 90%
  
• Sotsiaalne aspekt: maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Kuidas saab vähendada või võimendada - astmeline tulumaks vähendab – ühiskond on sidusam. diferentseeritud käibemaks vähendab turuerisusi. Enamik riike eelistab viimast valikut. Maksude kaudu jagab riik tulu ümber.
  

Uudised – Ukrainas valiti president. Esimeses voorus kaks parimate tulemustega pööseisd teise vooru . Täna tehakse Euroopa Liidus (9veebr) kinnitatakse ametisse Euroopa Liidu valitsus. Eestis kuulub sinna Siim Kallas. Volinikud on Euroopa Liidu valitsusliikmed. Siim Kallas kuulub Euroopa komisjoni. Komisjon koosneb volinikest. Iga liikmesriigi valitsus nimetab oma maa voliniku. Volinikud peavad enne läbima küsitluse.
Maksupoliitika ja peamised maksusüsteemid
Riigi peamised maksupoliitilised eesmärgid:

Kindlustada inimestele küllaldane ülalpidamisallikas. Miinimumpalk – et alla selle ei tohi inimestele anda. Meil on miinimumpalk 4350.-

Maksudest saadavate tulude baasil ühishüvede pakkumine

• Progressiivne maksusüsteem kui keskmine maksumäär tõuseb koos sissetuleku suurenemisega (enamus Euroopa riike)
  
• Proportsionaalne maksusüsteem – olenemata tulude suurusest jääb maksumäär samaks (Eestis, Leedus, Venemaal)
  
• Regressiivne – tulude langedes maksumäär suureneb
  

Makse makstes aitab iga üksikisik kaasa riigi toimimisele, sest maksud moodustavad iga riigi peamise tuluallika (Eestis 98%)
Otsesed ja kaudsed maksud. Maksud kehtestab riik ja omavalitsus. Riigivõimu monopoolsed tunnused on kehtestada makse, võtta vastu seadusi ja kasutada jõudu. Otsene maks on see, mida inimene maksab otse riigi eelarvesse.
Otsesed (riiklikud) makse võetakse sissetulekutelt ja kapitalilt

Tulumaks (21%)

Maamaks (laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse)(9%)

Raskeveokimaks (laekub otse riigieelarvesse)

Sotsiaalmaks (33%)

Töötuskindlustusmaks (2,8% töövõtja, 1,4% tööandja)
kaudsed maksud on tarbimiskäitumise mõjutamiseks ja on arvestatud kaupade ja teenuste sisse (u 40% riigieelarve tuludest). Kui rakendatakse astmelist käibemaksu süsteemi, vähendadatakse tuluerisusi. Kui vähendada kaudseid makse, tarbimine suureneb

Käibemaks(20%)

Aktsiisimaks (alkohol, tubakas , kütus, pakendiaktsiis )

Tollimaks (riikidelt pärit kaupadelt)

Hasartmängumaks
Majandussubjektid on (mis majandussüsteemis osalevad, kellel on ressurss, kellel on vajadused) inimene, ettevõte ja riik.
Sihtotstarbelised maksud (otsene maks)

• Sotsiaalmaks (33%) erineb otsestest maksudest selle poolest, et on sihtotstarbeline
  

Sotsiaalmaksu (33%) maksab tööandja töötaja brutopalgast; sellest läheb 20% pensionifondi (kujuneb nn rahvapension e I sammas) 13% läheb tervishoiu rahastamiseks(haigekassa)

• Töötuskindlustusmaks (kokku 4,2 %) 2,8% maksab töötaja, 1,4% maksab tööandja.
  

Nendest maksudest saadavaid tulusid ei tohi kasutada isegi sotsiaalsfääri teiste kulude katteks.
Kohalikud maksud (mida võib kehtestada KOV)

• Isikumaks (kadunud ressursi maks)
  
• Loomapidamismaks
  
• Paadimaks
  
• Lõbustusmaks
  
• Teede ja tänavate sulgemiseks
  
• Reklaami ja kuulutuste maks
  
• Mootorisõidukimaks
  
• Müügimaks (Haapsalu, Rapla ? Tallinn 2010 1 juulist KOV tuludesse laekub 55% KOV territooriumil sisseregistreeritud inimese tulumaksust)
  

Selle aasta riigieelarve oli 89,4 miljardit krooni (2,4% vähem raha)
21% tulumaksust läheb 45% riigi eelarvesse ja 55% KOV. Millised võimalused on riigil teostada maksupoliitikat: EU maksupoliitika põhineb kaudsetel maksudel . Meil on tööjõud õrgelt maksustatud, kapital on vähe maksustatud, Leedus ka. Käibemaks Euroopas: nt Küprosel toiduainetel käibemaksu pole, tarbekaubad on maksustatud 15%. Meil käibemaksu tõstmine toiduainetele, mõjub kõige halvemini vaesele inimesele. Soome langetas majanduskriisi tingimustes käibemaksu, et tarbimine suureneks.
Maksupoliitika rakendamine

• Maksuda laekumise peab kindlustama tugev riigipoolne kontroll
  
• Maksudest kõrvalehiilimise tulemiks on varimajandus (selle loob rahvatulu deklareerimata ja järelikult ka maksustamata jäänud osa)
  
• Inimese võõrandumine riigist ja varimajandus on tihedalt seotud
  
• Maksupoliitikaga on seotud ka maksusoodustused
  

Üldisest sissetulekust maksustamisele eelnevalt teatud summade mahaarvamine: -2250 EEK (tulumaksuvaba miinimum)

Eestis puudub ettevütte tulumaks (reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba)
Riigieelarve tulud

• Riigieelarve põhitulu moodustab maksutulu (87%). 100% on 90 miljardit
  
• Mittemaksulise tulu alla kuuluvad:
  

• Tulu riigivaradelt
  
• Riigilõivud (on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodaniku tehingute eest (pass, ID-kaart, autonumber jne.)
  
• Majandustegevustest saadud tulud (riigiettevõtted)
  

Sotsiaalkindlustus

• NP=BP ((BP-2250)-21%, -2,8%) +2250
  
• Miinimumpalk 4350 EEK (palk peab katma inimese elatuskulud)
  
• Töötuabiraha – 1000 EEK
  
• Toimetulekutoetus (1000 EEK pere esimesele liikmele, 800 EEK igale järgnevale)
  

Makromajanduse põhinäitajad

• Mikroökonoomika uurib individuaalsete otsustusüksuste (kodumajapidamised, üksikfirmas) käitumist turukeskkonnas (majanduslikku käitumist). Turumajandus ei paku üksiktootjale turvalisust, loob aga tingimused eneseteostuseks
  
• Makroökonoomika uurib rahvamajandust tervikuna – võimaldab ette näha rahvamajanduse arengusuundi
  

Makroökonoomika muutus iseseisvaks teaduseks XX sajandul 30ndail, kui J.M Keynes analüüsis majandusnähtusi lähtudes rahvamajandusestkui terviklikust süsteemist. Keynes võitles tööpuudusega. Töötas kuni 60ndateni.

• Makromajanduse järgi iseloomustavad arenenud rahvamajandust:
  

Kõrge tootmistase (püsiv SKT kasv)

Tööhõive

Hindade stabiilsus

Väliskaubanduse positiivne bilanss
Selle tagatiseks on olemasolevate tootmisressursside otstarbekas jaotus ja tõhus kasutamine. Majanduses loodud hüvesid tarbitakse iga päev ja nende abil jätkatakse tootmist.
Makroökonoomikas (rahvamajandusteaduses) on kasutusel 2 peamist näitajat:
Sisemajanduse kogutoodang (SKT): siseriigis aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja osutatud teenuste kogusumma rahalises väärtuses
Rahvamajanduse kogutoodang (RKT): kodumaise päritoluga tootmistegurite (sõltumata kas need asuvad siseriigis või välisriikides) toodetud kaupade ja teenuste kogusumma. (Rahvuslik koguprodukt).
RAHVAMAJANDUSE PÕHIMÕISTED

• rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. RT=SKT sünonüümid
  

SKT RT-st rahalises väärtuses suurem (RT-st arvatakse maha kaudsed maksud ja amortisatsioonikulud)

• inimarengu indeks – hinnatakse ja võrreldakse inimeste valikuvabadust rahva keskmise eluea , hariduse taseme ja ühe elaniku kohta tuleva sissetuleku (SKT/a elaniku kohta) alusel
  

1990-st alates avaldab ÜRO indeksitabeleid, indeksi väärtus alla 0,5 tunnistab riigi madalat arengutaset.

• Inflatsioon – raha ostujõu langus ja hindade tõus
  
• Devalvatsioon – raha kursi alandamine välisvaluutade suhtes. Kasutatakse riigi majandustegevuse korrastamiseks pärast pikemaajalist kõrget inflatsiooni, sh eksprodi soodustamiseks
  
• Deflatsioon – käibel oleva raha hulga vähendamine, millega kaasneb hindade langus ja tõuseb raha ostujõud
  

Majanduskasv 2008 – 11protsenti
2009 - -14protsenti
Välismajandus
Igas riigis oma majandusressurssid. Nende erineva kättesaadavuse tõttu astutakse majandussuhetesse teiste riikide majandussubjektidega. Välismajandussuhete intensiivsuse järgi eristatakse

Suletud (Põhja-Korea, Kuuba )

Avatud majanduseriike. Täielikult avatud majandusega riikides on välismajandussubjektid seatud kodumaistega võrdsetesse tingimustesse

• Väliskaubandus on rajatud riikide vastastikuse kasusaamise põhimõttele. Vastastikku kasulik on selline väliskaubanduskäive, kus import (sisse) ja eksport (välja) on tasakaalus
  
• Impordi ja ekspordi pikemaaegne tasakaalutus ohustab riigi üldist arengut ja lõppkokkuvõttes ka tema suveräänsust.
  
• Varasemal ajal üldiselt toimunud väliskaubanduse põhimõtte hülgas Saksamaa XIX saj lõpul kui tollidega asuti kaitsma omamaist põllumajandust ja tööstust
  
• Tollimaks mõjutab väliskaubandust hinna kaudu, kuid ie piira kauba kogumahtu
  
• Kvootide ja litsentsidega kehtestatakse kaupade koguselised või väärtuselised limiidid
  
• Väliskaubanduses kasutatakse ka eksporditõkkeid, mille eesmärgiks on keelata või tõkestada mingi kauba väljavedu (rahvuslike rikkuste – antiikesemed, kunstiväärtused, kaitseks); julgeoleku( relvad); või poliitilistel kaalutlustel – kaubandusembargo riikide suhtes, mis ei järgi ülstunnustatud reegleid (peavad sõda, rikuvad inimõigusi)
  

Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid

• Maailma kaubandusorganisatsioon . WTO (kuni 1995- GATT)- 160 riiki. Kohustuvad omavahelistes kaubanduses tagama enamsoodustusrežiimi. Ühele liikmesriigile antud kaubanduspoliitiline soodustus laieneb automaatselt ülejäänutele.
  
• Rahvusvaheline Valuutafond – IMF tegutseb 1945.aastast. rakendavad ühist valuuta- ja rahvusvahelist maksepoliitikat ning abistama üksteist maksebilansi puudujäägi katmisel (kuni 1970 USA dollar (põhines kulla hinnal)
  
• Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) – Maailmapank . Asutati pärast IIMS, liikemeteks ainult IMF-i kuuluvad riigid. IBRD ülesandeks liikmesmaade majandusarengu toetamine mitmesuguste rahvusvaheliste investeerimisprogrammide kaudu.
  

Hõivepoliitika

• Täistööhõive (madal tööpuudus) on iga valitsuse prioriteet. Valitsuse sellesuunalist poliitikat nim hõivepoliitikaks. Vastavalt rakendatud meetmetele jaguneb see passiivseks ja aktiivseks
  
• Passiivne tööturupoliitika on suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Levinuim meede on töötu abiraha (praegu 1000 EEK), mida makstakse 1-1,5 aastat.
  
• Aktiivse tööturupoliitika abil püütakse tööpuudust ennetada ergutades ettevõtlust (uute töökohtade loomine) või ümberõppevõimaluste pakkumine.
  

Sotsiaalpoliitika

• Sotsiaal- ja hariduspoliitika on tänapäeva heaoluriigi tähtsamad valdkonnad. Kõige enam kulutavad riigid tervishoiule, vanaduspensionidele ja haridusele. (igale valdkonnale EL keskmiselt 6-8/ SKP-st). Töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele kulub umbes 2-3%SKP-st
  
• Sotsiaalpoliitika tähtsust mõjutab ka riigi heaolumudel . Rohkem kulutavad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid (25-30% SKP-st). Balti riigid oma 15%-ga kuuluvad pigem liberaalsete heaoluriikide hulka
  
• Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse nii teenuseid (arstiabi, haridus, munitsipaaleluase) kui ka rahalisi väljamakseid (kindlustushüvitis, abiraha, toetus
  

Arutluse teemad:

Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas

Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva maailmas

Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas

Kas 21.sajandil on suurriikide domineerimine asendumas rahvusvahelise koostööga

Eesti riik on meie endi nägu

Turumajanduse positiivsed ja negatiivsed küljed

E-riigi tugevad ja nõrgad küljed
Kordamisküsimused

• Nüüdisühiskonna majandusressurssid (vt ka tabel lk 22)
  
• Majandussüsteem ja selle toimimine
  
• Majanduspolitiika põhieesmrägid
  
• Rahvamajanduse põhimõisted (SKP, IAI, infaltioon jne)
  
• Maksupoliitika (miks kogub riik makse?), peamised maksusüsteemid ja maksukoormus? (sh ka maksusoodustused
  
• Otsesed ja kaudsed maksud (sh Sihtotstarbelised ja kohalikud maksud)
  
• Tööturg ja hõivepoliitika
  
• Sotsiaalpoliitika. Sotsiaalkindlustus ( pensionid ), sotsiaaltoetused ja – hoolekanne
  
• Välismajandus ja rahvusvahelised majandusorganisatsioonid.
  

Miinimum 4350. Tulumaksuvabamiinimum . 2250.- Töötuabiraha 1000.-