Majandus (1)

5 VÄGA HEA

Majandus
Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes.
Majandusressursid e. tootmistegurid :

Maa (mets, maavarad, kliima)

Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused)

Kapital (rahalised vahendid, seadmed , masinad)

Ettevõtlikus
Alternatiivkulu -valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine.
SKP-sisemajanduse koguprodukt:

näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus( vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine.

SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese kohta.

SKP peegeldab ka loodud väärtuste kaustamist:

Suurim osakaal on eratarbimisel
Investeeringud e. kulutused tootmisele
Valitsuse kulutused haridusele, kaitsele, valitsemisele e. haldusele, jne.
Puhas eksport

RKP- rahvamajanduse koguprodukt-mõõdab riigi residentide(fiiede ja juriidiliste isikute) poolt toodetud kaupade ja teenuste väärtust. RKP arvestab ka välismaal tootvate kodanike loodud väärtusi. SKP ei arvesta kodanike välismaal teenitud tulu.
Inflatsioon e. ostujõu langus.
Mõõdetakse inflatsiooni määraga. Keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. THI e. tarbijahinna indeks-tarbekaupade ja teenuste hindade muutumine teatud perioodi jooksul, arvestamise aluseks võetakse ostukorv , mis kajastab keskmist tarbimist.
Hinna tõusu põhjused:

Tooraine hinna tõus/tootmis kulude kasv
Riigipoliitika(maksutõusud, aktsiis)
Inflatsioon, raha väärtus vähendab ja hindu tõstetakse
Kui nõudlus kasvab tootmisest kiiremini

Majanduspoliitika

Riik kehtestab seadused
Riik edendab majandust üldiselt
Riik jagab sissetulekuid ümber
Riik toodab sotsiaal heaolu tagamiseks (ühishüvised)

Eesmärgid:

kõrge tööhõive saavutamine

kõrge majanduskasv

hindade stabiilsus

õiglane sissetulekute jaotus
Majanduspoliitika on üks osa on fiskaalpoliitika e. rahapoliitika . Ülesandeks on riigi rahale stabiilsuses tagamine ja majanduskasvu soodustamine.
Enamasti reguleerib riigi keskpank :

käibeloleva raha hulka
raha väärtust

Eesti rahapoliitika tunnused:

Eesti rahapoliitika aluseks on valuutakommitee süsteem, st. Eesti Pank ei saa üksi muuta raha pakkumist ja väärtust.
Eestil on fikseeritud valuutakurss , kuni 1999 saksa marga ja alates 1999 euro suhtes
Raha hulk peab olema tagatud kulla ja välisvaluuta reservidega
Eesti kroon on täielikult konventeeritav e. vahetatav kõigi tehingute sooritamiseks.

Fiskaalpoliitikas toetab riik majanduse arengut riigieelarve ja maksude kaudu.
Maksud
Otsesed maksud:
Maksad ise riigile, oma tulult .( tulumaks ja maamaks )

Tulumaks

Proportsionaalne-kõigile kehtib võrdne maksuprotsent.(Eestis 21%)
Astmeline e. progresseeruv-mida suurem tulu, seda rohkem maksad.(nt. Soome 10-33%, Poola 19-40%, Rootsi 20-25%)

Füüsilise isiku e. üksikisiku tulumaks- 21% iga kuu kogu sissetulekult(v.a riiklikud toetused). Maksuvaba tulu on 27 000.- aastas, 2250.- kuus.
Ettevõtte tulumaks- maksustatakse ainult ettevõtte kasumist välja võetud dividendid.(21%)

Maamaks-on ainus riiklik maks, mis laekub 100% kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maksu suuruse määrab KOV volikogu -see oleneb krundi suurusest ja asukohast.
Kaudsed maksud:

Käibemaks-20% maksab iga tarbija toote või teenuse hinnale juurde. Osad teenused ja tooted on maksustatud madalama määraga.(9%)

Hasartmängu maks-maksab hasartmängu korraldaja, nt. 20 000. ühe mängulaua kohta, 7000.- ühe mänguautomaadi kohta, 18% loterii piletite müügist jne. Laekub riigi eelarvesse ja jagatakse:

46% Eesti Kultuurkapitalile
37% hasartmängu maksu nõukogule(teadus, haridus , noored, spordi ja sõltlaste projektid)
4% Eesti Punasele Ristile ja ülejäänu siseminesteeriumi programmidele

Tollimaks - riiki sisse toodavatele kaupadele 3ndatest riikidest, nt. Venemaalt toodavatele kaupadele.

Raske veoki maks- 2004. a kehtestatud veoste vedamiseks, ettenähtud 12 t või suurematele autodele .

Aktsiisid - neg. mõjuga kaupadele/teenustele/toodetele, protsendid sõltuvad hetke olukorrast. Aktsiisid suurendavad riigitulu ja püüavad muuta tarbimist mõistlikumaks. Probleemina võib kasvada varimajanduse e. salakaubanduse suurenemine.( alko, tubakas, kütus, elektrienergia , pakendiaktsiis).
Sihtotstarbelised maksud:

Sotsiaalmaks - tööandja maksab töötaja palgale juurde 33% (20% pension , 13% haigekassa). Laekub sihtotstarbelise maksuna riigi eelarvesse.

Töötuskindlustus makse- maksavad nii tööandja kui ka töövõtja, töövõtja palgale juurde. Sundkindlustusmakse(tööandka maksab 1,4% ja töövõtja 2,8% palgalt)
Kohalikud maksud:
Kehtestab KOV. Lubatud on kehtestada müügi, paadi, reklaami, teede ja tänavate sulgemise , loomapidamise, lõbustusmaks ja parkimistasu.
Maks on rahaline kohustus, mille täitmine on seadusega ettenähtud. Maksud on riigi eelarve tähtsaim tuluallikas. Tänu maksudele saab riik toimida ja pakkuda kodanikele hüviseid. Kõige rohkem riigi raha kulub sotsiaalsfäärile ja haridusele.
Jättes maksud maksmata ei saa toimida: koolid, lasteaiad, arstid, haiglad , politsei ja päästeamet, ühistransport, maanteed , tänavavalgustus, veevärk, pensionid, toetused.
Pensioni süsteem:
I sammas-riiklik pension

Vanaduspension -alates 1953 sündinud saavad pensionile 63 aastaselt. Peab olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaši
Rahvapension- 2008.- kuus inimestele, kes ei ole Eestis töötanud. Peab olema 5 aastat enne pensionile minekut Eestis elanud.
Toitjakaotus ja töövõimetus pension

II sammas-on kohustuslik alates 1983 sündinutele. Maksad iga kuu 2% brutopalgalt ja riik lisab 4% (sotsiaalmaksust). Seoses majanduskriisiga on süsteem ajutiselt peatatud.
III sammas-täiendav kogumis pension-on vabatahtlik. Maksed algavad 300.- kuus. Maksepuhkuse võimalus. Maksetelt saab tulumaksu soodustust .
MÕISTED:
Tulumaksu soodustus- saad tehtud kulutustelt hetkel kehtiva tulumaksu % võrra raha tagasi. Koolituskuludelt, lasteaia maksult, pensioni III sambalt.
Maksukoormus-riiklike maksude suhe SKP-sse.
Maksumäär-tulu osa, mille üks maksu maksja oma tuludest ära maksab.
Mikroökonoomika-uurib väikeste majandusüksuste majanduskäitumist.(kodumajapidamine, firma, tootmisharu )
Makroökonoomika- uurib majandussüsteemi kui tervikut .
Majanduspoliitika:

Tavamajandus -maailma kõige vaesemates ja vähem arenenud piirkondades. Inimesed tegelevad põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega oma tarbeks.

Käsumajandus e. plaanimajandus - riik juhib vastavalt plaanile kogu majandustegevust. Eraettevõtlus sisuliselt puudub.(nt. NL)

Turumajandus- on vabaturu konkurents ja kõigil võrdsel võimalused enese teostuseks. Peamine kriteerium on efektiivsus.

Segamajandus -kõrvuti turumajandusega tegutseb valitsusesektor, mis sekkub vähem või rohkem majandus ellu. Enamus tänapäeva arenenud riike.
Riigi eelarve:
Riigi tulude ja kulude plaan üheks aastaks.

Ministeeriumid esitavad valitsusele raha soovid.

Valitsus teeb kärpeid.

Eelarve projekt läheb riigikokku 3-le lugemisele.

Parlament võtab 3ndal lugemisel vastu koosseisu häälte enamusega.

President kuulutab välja.
Peab teadma mõisteid nagu: eelarve tasakaal, eelarve defitsiit, eelarve ülejääk, lisa eelarve
Majanduslangus e. depressioon-töötus kasvab ja tootmine langeb.
Riik saab:

Suurendada kulutusi uute töökohtade loomiseks
Vähendada piiranguid, soodustada ettevõtlust

Majanduse ülekuumenemine- suur nõudlus(tänu odavatele laenudele ) kasvatab toodangut ja tõstab inflatsiooni. Riik peab piirama tarbimist(tõstma makse ja intresse ning soodustama hoiustamist).
Sotsiaal poliitika:
Suurimaid kulutusi selles valdkonnas teevad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse heaolu mudeliga riigid.(ligi 30% SKP-st, Eesti 15% SKP-st). Eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus:

teenused: arstiabi, haridus, munitsipaal elamud -riigi kulul

rahalised väljamaksed: pensionid, abirahad, toetused.
Sotsiaaltoetused :

peab tõestama abi vajadust. Nt. toimetuleku toetus- 2010. a. on toimetuleku piir üksi elaval inimesel 1000.- . Iga järgmise pereliikme kohta 800.-.

saavad riskigruppi kuuluvad: invaliitsuspensionid, orvud, puuetega inimeste toetused.
Sotsiaalhoolekanne on ettenähtud toimetulekuks raskustega gruppidele. Eestis on neile loodud: varjupaigad kodututele, hooldekodud vanuritele, päevakeskused pensionäridele, sos-lastekülad, sotsiaaltöötaja koduvisiidid.
Teada vaja mõisteid: sotsiaaltoetus ,-kindlustus.
Välismajanduse poliitika
Eksport e. väljavedu(puit, riided) Import e. sissevedu-kütus, autod,riided
Väikeriigid on välismaailmast suuresti sõltuvuses. Neil on vähe tootmisressurse või on tootmine ebaefektiivne.
Väliskaubandus piirangud:

tollimaksud (impordi-, kaitse-, eksporditoll).

Kvoodid-max. koguse piir, mida võib kehtestada nii imporditavale kui ka eksporditavale kaubale.

mittetollilised piirangud-riik kehtestab teatud nõudmised , nt. muudab tootmisprotsessi kallimaks, kvaliteedi nõuetega.
Eesti kuulub Euroopa liidu majandusruumi ja siin kehtestavad EL kaubanduspoliitika nõuded.
Rahvusvahelised organisatsioonid
WTO- maailmakaubanduse organisatsioon . 153 liiget, sealhulgas ka Eesti. Peakorter asub Šveitsis. Peetakse kaubandus läbirääkimisi liikmesriikide vahel, et lihtsustada rahvusvahelist kaubandust.
OECD -majandusliku koostöö ja arenguline organisatsioon. On arenenud tööstusriikide foorum asukohaga Pariisis. 30 liikmesriiki, Eesti on viimases liitumisjärgus.
IMF- rahvusvaheline valuutafond.

Soodustab rahvusvahelist rahanduskoostööd
Toetab valuutade stabiilsust
Nõustab riike majanduslike probleemide korral ja annab oma tingimustel laene.

Rahvusvahelised finantsturud e. börsid reguleerivad kapitali liikumist.
Börs- rahaturg , kaubeldakse erinevate riikide valuutaga:

väärtpaberiturg-kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega.(võlakiri, aktsia )
võlakiri-selle abil laenab ettevõte raha ja kohustub selle intressidega tagasi maksma. Risk on väiksem, rahatagasi maksmine on tagatud.
Aktsia-selle abil omandatakse osa ettevõttest, risk on suurem, ettevõte võib pankrotistuda ja aktsia kaotab väärtuse.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 43 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ainsus Õppematerjali autor

12. klass

ühiskond majandus

Sarnased õppematerjalid

docx

Majandus 12. klass / spikker

sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tul

Ühiskonnaõpetus

rtf

Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine):

arengumaades, et kaitsta kodumaiseid tööstusharusid välismaise konkurentsi eest. WTO- maailma kaubandus org, asutati 1947, peakorter Genfis, Eesti liitus 1999, tänapäeval kuulub sinna 153 riiki, IMF- rahvvusvaheline valuutafond, peakorter Washingtonis, eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskurside stabiilsus, loodi 1945, eesti liitus 1992, eesti esindaja on eesti panga president . EMU- euroopa majandus ja rahaliit, tegutseb alates 1988a- abistab riike, kus võetakse käibele euro. börs ehk rahvusvaheline finants turg, mille eesmärk on raha vajajaid ja pakkujaid omavahel kokku viia jaguneb: rahaturud- kauplemine valuutadega. väärtpaberiturud- kauplemine väärtpaberitega (võlakirjad, aktsiad). NewYorkis, Londonis, Tokyos. 19. EL vabadused. 20. EURO (kasutamine, ajad, riigid). võeti käibele 1999 arveldus rahana- elektrooniline raha pankades, firmades

Ühiskond

doc

Majandus

Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mi

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna majandamine

Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor)

Ühiskonnaõpetus

odt

Majandus ja majanduspoliitika

o Inimese tegevust juhib turumajandus e ,,nähtamatu käsi" o Heaolu ei sõltu asjaosaliste headusest o Monopol ainupakkuja valitseb turgu Käsumajandus e plaanimajandus o Otsustab riik, mitte turg (hinnad ja vajadused) o Riik kontrollib ressursse o Tekib defitsiit, kuna turgu ei kontrolli mitte vajadus vaid plaan o Nomenklatuur partei eliit 1.3. Majanduse põhinäitajad ja tsüklilisus Makromajandus riigi majandus tervikuna Mikromajandus vaadeldakse ühte majandusharu SKP/GDP sisemajanduse koguprodukt (ingl. Gross Domestic Product) o Lõpptarbimisse läinud kaubad ja teenused o SKP kasv majanduskasv o Näitab majanduse väljundi suurust o Nominaalne SKP kõikide teenuste ja toodete koguhind Kajasutub hinnamuutus, mitte toodete koguse muutumine o Reaalne SKP hinna tõus on välja arvestatud

Majandus

doc

Majandus ja Poliitika - ühiskond

järgi juhitakse kogu majandustegevust. Üksikiskul pole peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkida Turumajandus- Süsteem, kus inimesed astuvad vabatahtlikult mitmesugustesse lepingulistesse suhetesse ja majandusprotsesse määrab turg. Siin on kõigil võrdsed võimalused eneseteostamisek Segamajandus- süsteem, kus kõrvuti turumaj. Elementidega toimib ka tuegev valitsuse sektor. Arenenud riikides. Riik ja majandus *sotsiaalses kontektis on maj. lahutamatult seotud ühisküved. *Ühishüved- kaubad, teenused, hüved, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Nt: julgeolek, haridus, kultuur, tervisehoid, normaalne elukeskkond Valitsuse majanduslikud ülesanded: *seadusandluse tagamine majandustegevuseks *tulude ümberjaotamine ühiskonnas *avalike hüvede pakkumine *valitsus viib riigi eesmärke ellu maksu-ja rahanduspoliitika abil

Ühiskonnaõpetus

doc

Maksud, maksed, toetused

. Ühiskonnaõpetuse loeng. Maksud, maksed . Riigi kulutused heaolule Maksud Maks on õiguaktiga (seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega) riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progresseeruv keskmine maksumä

Ühiskonnaõpetus

doc

Maksundus

1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läh

Majandus

Rohkem sarnaseid